Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müüt ja mütoloogia eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
umal, mütoloogia, vaste, kura, rist, käsitlus, teispoolsus, usund, motiiv, pikse, eepos, illujanka, peko, kultus, zanr, muistend, olend, kuradi, ugri, siva, allilm, isand, karjala, hinduism, alas, mardi, oidipus, väljend, homeros, müüdid, myth, kese, taara, kalevala, juta, faehlmann, folkloori, rahvastel, indra, pikne, religioon, ajaloolisAllegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss).
· Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti · Funktsioon toimib eeskuju ja mudelina pakub seletusi ja käitumisjuhiseid · Kontekst rituaal, mis taaselustab "aegade alguse" sündmused 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka Müüt jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu Mütoloogia jutulugu Teagenesest alates tähendus ,,mõistukõne", allegooriline müüdikäsitlus Herodotusest alates ,,riknenud ajalugu", ,,udujutt" Kesk- ja uusajal Euhemeristlike mallide kasutamine muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism.
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid
Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina; Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine;
Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu – varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine – kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina
rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja
Ja nõnda nende loomadega valmis Emajõgi ja samuti arenesid välja loomad nagu me neid praegu teame. 4. Willam Bascomi žanrisüsteem kirjeldab müüti, muinasjuttu ja muistendit kolme iseseisva žanrina. Ometi on need žanrid omavahel tihedalt seotud. Too vähemalt kolm näidet, kus müüt seostub olemuslikult kas muistendi või ja muinasjutuga. ????? 5. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? . Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24 saj eKr Peamised allikad on savitahvlid, mis on säilinud sajandeid. 6. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Oli An, kes oli Taevas, Ki, kes oli maa ning allmaailmas valitsesid Enki ja Nergal- Ereskigal. 7. Kirjelda sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad.
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri
läbi erinevate ilmade. Jumalanna on seal kultuurikangelase (culture hero) rollis. Müütiline kuninganna, kes on kultuuri esimene õpetaja. Kultuuriline esivanem, kogu kultuuriline pärand saab algus sealt. Mõnikord on ta trickster, sellisel juhul on ta ambivalentne, nii head. Kogu väljatuleku müüt on nagu ülesehitatud sünnimetafoorile. Inimkonna loomine samastatakse inimese sündimisega. Algkodu on ühtlasi emaüsk. Paljutes kosmoloogiates korduv motiiv, kus inimeste eluruumid samastatakse ema või isaga. Eesti keeles "emakoda", koht kus me sünnime. Kui me sellest kojast välja läheme, siis jõuame järgmisesse kotta (maailm on koda). Maa-alune ei pruugi alati olla nii demoniseeritud. Kopide lähedal elavad apatsid (apache). Nad pole põlised asukad nagu kopid ja pueblo indiaanlased, aga palju kohalikku üle võtnud. Alguses pimedus. Inimesed, loomad, taimed allilmas pimedas. Ööloomadele see meeldib, aga päevalooma pole rahul
Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu: Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul Risti haual ei uuendata puidust rist peab vastu 20-30 aastat; kui see on purunenud, võib samale kohale uuesti matta seetõttu ei laiene kalmistu territoorium Kalmistud väga lihtsad ning üsna hoolitsemata Komme kääpal koos lahkunutega süüa Linliku kultuuri saabumisel tekkis uute ja vanade kommete/uskumuste konflikt Kremeerimine ei ole kristlikele s-u usulistele vastuvõetav 6. Müütilised laulud (nt. regilaulud Eestis) ja usundiline muistend - antakse edasi arusaamu sellest, kuidas
Usuti, et silmad on Päike ja Kuu; maapealne kehastus; Ikonograafias kujutatakse Horost kullina, kannab peas kahekordset krooni (valge (ülem-egiptus) ja punane (alam-egiptuse)) Ureus vaarao kahekordse krooni Horos päiksega seotud, Ra poeg, tal ka päikese ketas pea peal. Samaaegselt inimene ja jumal vaarao kreekakeelne sõna Maat kindlustas maailma korra Thot kuujumal, keskus Hermopolis (Egiptuse keskosas) Hermopolises oli oma kosmoteogoonia tekkis oma maailma loomise mütoloogia Ürgookeanist kerkis esile küngas, Thot asetas sinna muna ja haudus välja ürgjumala päiksejumal Ra Kuu oli ennem kui Päike! Osiris kõige esimene Egiptuse vaarao tumeda peaga, heleda pudelikujulise krooniga, sulgedega, käes kõverkepp ja piits Isis Osirise õde, abikaasa - kahe sarve vahel päikseketas Ramses II egiptuse vaarao põhitunnused sinise krooniga, sarkofaagidest leitud, kõver valitsuskepp II loeng 13.02.2012 Teeba kaitsejumal - Amon
neist erinevaid asju. Tavaliselt on poegi kolm ,ning neist saavad päike, kuu ja täht. Kuulus eesti filosoof , kirjanik ja teadlane Uku Masing on öelnud, et müüt on algelise (usundi)teaduse hüpotees ( ehk oletus) ja tema iseloom tulenebürginimese mõtlemisest. Mütoloogilised olendid on müütides esinevad olendid. Niisiis need olendid, keda arvates olemas olevat/loodeti olemas olevat, aga ei usutud neisse eriti. Mütoloogia lihtsalt nendib, et olevat olnud... Raamatust ,,Antiikmütoloogia ja kultuur" leidsin järgmisi mütoloogilisi lugusid maailma loomisest. 9 Keldi mütoloogias peetakse maailma loojaks Ilmaisa, kes tohutu tühjuse kuristiku- Ginnungagapi- eluga täitis ja ilmapuul Yggdrasillil- kõiki üheksat maailma ühendaval saarel aitas end jumalatel ja jumalate lastel sisse seada või näiteks Hiina müüdid esimesest elusolendist Pangust,
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e. rahvuslikud usundid esinevad oma ke
faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne
kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud
esemete varal, mida see isik on puudutanud või omanud. 3. Profülaktiline maagia-mille eesmärgiks on ebasobivat sündmust või nähtust ära hoida. 9. Mida tähendab kvaasimüüt? Müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagooglised. 10. Klassifitseerige müüdid Karen Armstrongi järgi. 1.Paleoliitnikum: küttide mütoloogia (~20 000 8000ekr) 2. Neoliitikum: põllumeeste mütoloogia (~8000-4000 ekr) 3. Varajased tsivilisatsioonid (~4000 800 ekr) 4. Telgajastu (~800 200 ekr) 5. Telgajastujärgne periood (~ 200 ekr 1500 pkr) 6. Suur läänemaine muutimine (~1500 2000 pkr) 11. Mida tähendab "mütoloogiline bestiarius?" midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest 12. Millised on mütoloogilise bestiariuse kolm põhilist klassi?
Sellest varem oli muinasaeg, sellest ettepoole jääb keskaeg, ajalooline aeg. Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed muinasusundi traditsioonid (nt väikeste panuste kaasapanemine surnule). Tekib
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3
..............................................................................6 Ohverdamine...................................................................................................6 Preestrid..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 Sissejuhatus Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid, maailmareligioonid ja rahvausundid jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes
kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Friedrich Robert Faehlmann Piiblist
profülaktiline maagia. 9. Kvaasimüüt on müüdi sarnane jutustus, mille eesmärgiks võib olla pilkamine või mõne asja saamisloo või omaduste halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagoogilised. 10. Müütide kronoloogia Karen Armstrongi järgi on: 1. Paleolootikum (vanem kiviaeg) küttide mütoloogia (ca 200 000- 8000eKr) 2. Neoliitikum (noorem kiviaeg) põllumeeste mütoloogia (ca 8000 4000 eKr). 3. Varajased tsivilisatsioonid (ca 4000 800 eKr). 4. Telgajastu (ca 800-200 eKr). 5. Telgajastu järgne periood (ca 200 eKr 1500 pKr) ja 6. Suur läänemaine muutumine (ca 1500-2000 pKr) 11. Mütoloogiline bestiarius midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest. 12. Mütoloogilise bestariuse liigid on zoomorfsed olendid, antrozoomorfsed olendid ja paradoksomorfsed olendid. 13
erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud. -Euripides (umbes 480 eKr Salamis 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust noorim. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt Kritias. Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja saatüridraama "Kükloop". Lisaks on veel tragöödia "Rhesos". Euripides kirjutas oma teoseid vanakreeka mütoloogia põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud, sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt. -Aischylos [aish'ülos] (525 eKr Atikas Eleusises 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu
Naise - kuldsete juustega ihaldusväärse silmarõõmu, kellele ta andis nimeks Eeva. Et Jumal lõi inimese taimetoitlaseks, määrates ta sööma ainult taimede vilju. Seepärast pani ta Aadama elama Eedeni aeda, seda harima ja hoidma ja kus puude viljad on toiduks. II Antiikkirjandus 1. Mida tähendab sõna ,,antiik". Mis keelest see pärineb? Sõna ,,antiik" tulene ladinakeelsest sõnast antiquus, mis tähendab ,,vana" või ,,muistne". 2. Milline seos on kreeka kirjanduse ja mütoloogia vahel? Kreeka mütoloogia on kreeklaste kirjanduse ja kunstiloomingu peamine allikas. 3. A. Selgita, milline oli arhailine eepos vanakreeka kirjanduses? Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormis teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilisest või tegelikust ajaloosündmusest. B. Milline on tüüpiline arhailise eepose peategelane? Peategelane on heeros (rahva suurkuju), keda juhivad ürgjõulised tunded võitlusiha, patriotism,
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - vä
riiki ning tõstis madalamalt positsioonilt inimesi kõrgematesse ametitesse, pani ühte ametisse kaks meest, kes üksteis kontrollisid, b) korraldas ümber vasallriikide valitsemist, pani nende juhtkonda ka madalamatest kihtidest pärit inimesi, c) rajas Assüüria professionaalse armees (sealkandis ilmselt esimene professionaalne armee) kaarikuvägi, ratsavägi, jalavägi, piiramistehnikavägi. Religioon ja mütoloogia Sumeri ja semiidi kultuurid mõjutasid vastastikku üksteist. Pärast semiitide muutumist etniliselt domineerivaks rahvaks suhtusid semiidid sumeri kultuuri austavalt. Kirjutati ümber sumerikeelseid tekste, kohandati sumeri legende, sumeri jumalaid seostati semiidi jumalatega, jne. Seega on tegemist sumeri-semiidi segakultuuri ja segareligiooniga. Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid.
Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr)
ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a
kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest ja kangelastest o Mütoloogia müütide kogum; teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega o Rahvaluule anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne sõnakunst, mis on tekkinud ja levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat
seda süstemaatiliselt uurida ja tutvustada. Mõisteti, et folkloor ja traditsioonid on olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.) 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L
annaabi.ee 
