Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused (1)

1. Mis on müüt, mis on mütoloogia ? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides.
Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära . Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi.
3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised , psühholoogilised , allegoorilised seletused , loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused.
Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine.
4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus?
Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele
Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel
Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia , müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel .
Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller
Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste , J. E. Harrison
6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud
Strukturalistlik - Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss).
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri ( uurali ) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad , eeposed ). Võimalik on luua keelelisi  rekonstruktsioone ( võrdlev  keeleteadus)  võrrelda mütoloogilisi  motiive  ja süžeesid, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) 
Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt.
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Alepõletajate ja karjakasvatajate usund : loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud.
Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal , viljahaldjad, külapühamud ja preestrid .
9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.
Bremeni  Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart  Aestland (Eesti?), mille  elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle  asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. 
Novgorodi tohtkiri- pikseloits
Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi.
10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub .
Eestlaste ainujumal  Taara , Vanaisa ehk Vana 
Kangelased ehk Kaleviidid:  Vanemuine ,  Ilmarine , Lämmeküne, Viboane (kõik  pühakud
Purgatoorium
Kurat surnu kujul: Paulo Einhorn (1627): 1) pühakud taevas, 2) hinged puhastustules, 3) äraneetud surnud 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir .
Dracula oli üks Euroopa verisemaid türanne, kes hukkas oma ohvreid teibasse ajades. Dracula on tähenduselt „kurat“. Oma halastamatuse tõttu sai ta Euroopas laialt tuntuks ning jutud tema kohta ringlesid, ning mõned lood omistati ka teistele valitsejatele. Dracula ja keskaegse Transilvaania lugudest inspireerituna kirjutas Bram Stoker 19. sajandil ta vampiiriks ümber. Peale seda on Drculat vampiirina kujutatud nii teatris kui ka kinos. Hamilton Deane tõi Dracula 20. Saj alguses teatrilavale, luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest?
Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde.
42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu.
Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla).
Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega  perekondade  või sugukondadena 
Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve 
Oluline, et surnud  jääks  teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised  toimingud ) 
Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/ kalmistul  asuvast teispoolsusest) 
43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Teispoolsuse  valitsejad : Äijo, Tooni, Mana,  Koolu ; 
teispoolsuse nimetustena tuntud  Toonela , Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane). 
44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris .
Kura , kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on tuntud paljudes kultuurides võib eeldada et ka eesti folklooris oli kurat enne ristiusku.Kural on ka muda ja roojuse tähendus
Pergel/ pärgel on seotud piksejumal Perkonsiga
Kuradi hirm kuke ja hundi ees ei ole seletatav ristiusuga
Setu kultuuris Toonela Äijo allilma isandana on samuti kuradi prototüüp .
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat /koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
„Gilgameš“ - varaseimad fragmendi säilinud 21. Saj eKr, tahvli versioon säilinud 7. Saj eKr. Üleskirjutaja/koondaja arvatavasF Sîn‐lēqi‐unnini 13.‐11. saj. eKr, akkadi keeles
„Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles
„ Ilijas “ ja „ Odüsseia “ – 8. Saj eKr, Homeros , vana kreeka ioonia murdes
“Kalevipoeg” - Fr. R.  Kreutzwald , 1857‐1861 
46. Ava eepose “ Kalevala ” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta .
*väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’
Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov  sukelduv demiurg 
germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja   võrdkuju , sellisena nagu teame teda 
“Kalevala” eeposest 
*Ilma kui läänemeresoomeline  või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm   germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo )
47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
Lemminkäinen