Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Segaarvu teisendamine liigmurruks Korrutame murdosa liidame 1 13 nimetaja täisosaga ja 3 = liidame murdosa korrutame 4 4 lugeja. Saame liigmurru Lugeja lugeja.
mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Segaarvu teisendamine liigmurruks Korrutame murdosa liidame 1 13 nimetaja täisosaga ja 3 = liidame murdosa korrutame 4 4 lugeja. Saame liigmurru Lugeja lugeja.
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides
tohi olla. Uut mõtet ehk lõiku tuleb alustada TAANDREAGA! Lõigud peaksid olema sama pikad ning lõigu viimane lause peab olema sissejuhatuseks järgmisele lõigule. Kirjandis ei kommenteeri oma tegevust, nt „nüüd ma räägin“ , „kokkuvõtteks“ jne. Kirjandis ei tohi sinatada, sest kirjand kirjutatakse ikkagi mina vormis. Kui kirjandis sinatad, siis jääb mulje nagu sa kirjutaksid kirjandi lugejast, kes seda kirjandit loeb. Sõnakordusi ei tohi olla. Umbes viie rea ulatuses ei tohiks korrata sama sõnatüve, vaid tuleks leida sünonüüme – kui vaja, sõnastada lause ümber. Kõnekeelsed väljendid ja lühendid peavad kirjandist välja jääma. Kirjutan ainult eesti keeles. Kui pole kindel mõne sõna kirjapildis või tähendus, saan kasutada õigekeelsussõnaraamatut.
Cp,(j/K*mol)=f(T) Intervall, Aine H0f,298(kJ/mol) S0298(J/K*mol) a b* 103 c *106 c´*10-5 K CH3OH(g -201,00 239,76 15,28 105,20 -31,04 - 298-1000 ) CO -110,53 197,55 28,41 4,10 - -0,46 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 - 0,50 298-3000 1) G0298 = H0298 298*S0298 H0298 = H0f,298 (CH3OH(g)) - H0f,298 (CO) = -201,00 +110,53 = -90,47 kJ/mol = -90470 J/mol S0298 = S0298 (CH3OH(g)) - S0298 (CO) 2*S0298 (H2) = = 239,76 197,55 2*130,52 = -218,83 J/K*mol G0298 = -90470 298 * (-218,83) = -25258,66 J/mol = -25 kJ/mol - G 2) Kp = e RT Kp = e 25258,66 ¿/8,314298 ...
pikendused üle nende ühise tipu. Lõikuvateks sirgeteks nim. neid sirgeid, millel on 1 ühine punkt. Kui sirged lõikuvad nii, et nende vahele tekib täisnurk, siis sirged ristuvad. Paralleelseteks sirgeteks nim. neid sirgeid, millel pole ühtegi ühist punkti. Ühtivad sirged on kaks sirget, millel on rohkem kui üks ühine punkt. Lihtmurd on harilik murd, mille lugeja on nimetajast väiksem. Liitmurd on nimetaja lugejast Naturaalarvu, mis jagub iseenda ja 1-ga, peale 1 nim. algarvuks. Naturaalarvu, millel on rohkem kui 2 tegurit nim. kordarvuks. Definitsioon on korrektne, lühike ja piisav mõiste seletus. Algmõiste on enne tuntud mõiste , mida ei pea otseselt defineerima. Teoreem on lause, mille õigsust ssab põhjendada varem teada olevate tõdede kaudu. Aksioomid on alglaused, msi ei vaja tõestamist.
6) tegurda lugejas 7) taanda Punktid 5) – 7) VÕIMALUSEL MURDVÕRRANDI LAHENDAMINE kõik vasakule poole = 0 leia ühine nimetaja leia laiendajad korruta laiendaja lugejaga koonda ja korrasta lugejas lugeja 0 kirjuta süsteem nimetaja 0 lahenda saadud võrrandid hinda lahendite sobivust ehk lugejast saadud lahendid ei tohi olla nimetaja lahenditeks tee kontroll, tekstülesande korral lähtu tekstist, mitte saadud võrrandist vastus
6) tegurda lugejas 7) taanda Punktid 5) 7) VÕIMALUSEL MURDVÕRRANDI LAHENDAMINE kõik vasakule poole = 0 leia ühine nimetaja leia laiendajad korruta laiendaja lugejaga koonda ja korrasta lugejas lugeja 0 kirjuta süsteem nimetaja 0 lahenda saadud võrrandid hinda lahendite sobivust ehk lugejast saadud lahendid ei tohi olla nimetaja lahenditeks tee kontroll, tekstülesande korral lähtu tekstist, mitte saadud võrrandist vastus
Algarv- Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga Kordarv-positiivne naturaalarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Lihtmurd- murd, mille nimetaja on lugejast suurem Liigmurd- murd, mille lugeja on nimetajast suurem või temaga sama suur Naturaalarvu tegur- iga naturaalarv, millega antud arv jagub Naturaalarvu kordne- iga naturaalarv, mis antud arvuga jagub Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa
Uue kirjanduse tähtsaim osa omandab kodanlusevastase orientatsiooni. Kirjandus süvendas kodanliku ühiskonna kriisi. Luule teadlikus eemaldumises kõnekeelst avaldus reaktsiooniline püüe, aga luule arenes muidu päris kõrgele. Tuglas ja Tammsaare arendasid novelli anri. Peale 1924. a. ülestõusu mahasurumist stabiliseerus kodanlus ajutiselt ja progressiivne kirjandus ei leidnud enam senist tuge. Mõned kirjanikud pöördusid formalismi ja jätkasid sama sisuga, aga kaugenesid lugejast (nt Semper ja Barbarus); mõned siirdusid looduseteemadele (nt Under). Kodanliku ühiskonna stabiliseerumine tõi järgmise ideoloogilise kriisi. (Ülesanne: vaadelda sotsialistliku realismi kirjanduskriitika meetodeid.)
Mõistan seda kui, et nüüdisajal ei ole tähtis Autor vaid Lugeja. Tekst koosneb nagu varemgi mainitud erinevatest kultuuridest ja paroodiatest. Kuid on paik kus kõik see kokku saab ja selleks on Lugeja. Lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ilma et midagi kaduma läheks. Enam ei ole oluline teksti päritolu vaid kelleni see tekt jõuab, ehk adressaat, lugeja. Lugeja ei ole aga keegi konkreetne vaid lihtsalt keegi kes loeb. Kriitika aga seevastu hoolib vaid Autorist, mitte Lugejast. Kirjutusele tuleviku tagasi andmiseks tuleb kukutada tema müüt: lugeja sünni hinnaks on Autori surm.
Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Igal inimesel on vajadus suhelda ja nii on see alati olnud. Kunagi oli ainus viis suhtlemiseks üksteisega silmast silma rääkimine. Hiljem tekkis kiri, mis tõi kaasa kullerite ja postiteenuste kasutamise. Aja möödudes on olnud mitmeid erinevaid leiutisi, mis on suhtlemist hõlbustanud ning nüüd tehakse seda peamiselt interneti teel. Internet on meile andnud ka võimaluse edastada teavet kõigile, kellele see huvi pakub, näiteks blogide ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Miks paljud inimesed peavad blogi või veedavad suure osa ajast suhtlusportaalides? On inimesi, kellele meeldib blogide ja portaalide kaudu oma mõtteid väljendada. Osa neist ei julge inimestele kõike rääkida ja sellest internetis kirjutamine on neile kergem. Mõned tahavad, et nende mõtted saaksid teatavaks paljudele teistele, ja näevad, et internet annab neile selleks võimaluse. Üheks põhjuseks võib pidada ka ajaga k...
KATI MURUTAR ,,ABITU" Kati Murutar. Abitu. Kirjastus Faatum. Tallinn 1995. ühte ja sedasama kirjandusteost võib tõlgendada vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast. Kirjandit hinnatakse punktisüsteemi alusel. Sisu: 45 punkti isikupärane, argumenteer punkti isikupära puudub. 27 punkti pealiskaudne. 18 punkti teema pealiskaudse punkti pool jutustus, pool analüüs. Ortograafia: 35 punkti 0-2 viga. 28 punkt punkti 6-8 viga. 14 punkti 9-12 viga. 7 pun 0 punkti 16 või rohkem viga. Stiil: 15 punkti ...
sellega risti. Ruut Nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja küljed on võrdsed. Ringjoone diameeter Lõik, mis läbib kahte punkti ringjoonel ja keskpunkti. Täisnurkne kolmnurk Kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Algarv Arv, mis jagub ainult 1 ja iseendaga. Kordarv Arv, millel on rohkem kui kaks tegurit. Liigmurd Murd, mille lugeja on nimetajast suurem Lihtmurd Murd, mille nimetaja on lugejast suurem Sirgnurk Nurk, mis on 180 kraadi Paralleelsed sirged Sirged, millel puudub ühine punkt Romb Nelinurk, mille küljed on võrdsed. Naturaalarvu tegur Arv, millega naturaalarv jagub Naturaalarvu kordne Arv, mis jagub naturaalarvuga. Taandamine Lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga. Laiendamine Lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga.
kahekordistaks, siis oleks neil kokku 39 kr. Leia mitu krooni raha on Merlel ja mitu Karlil. 65. Kahes kastis on kokku 154 õuna. Kui ühest kastist võtta 21 õuna ja panna need teise kasti, siis oleks mõlemas kastis ühepalju õunu. Leia mitu õuna on kummaski kastis. 66. Murru lugeja on nimetajast 1 võrra väiksem. Kui jätta selle murru lugeja samaks ja nimetajale liita 3, saadakse murd ½. Leia esialgne murd. 67. Murru nimetaja on lugejast 1 võrra suurem, Kui jätta selle murru nimetaja samaks ja lugejale liita 6, siis saadakse arv 2. Leia esialgne murd. 68. Jüril on 60 kr, mille ta kavatses kulutada kaustikute ostmiseks. Et kaustiku hind oli vahepeal tõusnud 3 kr võrra, siis sai ta oma raha eest osta ühe kaustiku kavatsetust vähem. Arvuta mitu kaustikut sai Jüri oma raha eest osta ja kui palju maksis üks kaustik. 69. Maril on 48 kr, mille eest pidi ta ostma kauplusest raamatuid
Oskan TA rahvust/kodakondsust). oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke MI milles tõstan esile kogemuste ja kohandada oma stiili. sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning
x-3- N¨ aide 6. Leida piirv¨aa¨rtus x-2 A = lim 2 . x4 x - 16 Lahendus. Punktis x = 4 esineb m¨aa¨ramatus 0/0, st punkt ei kuulu vaadeldava funktsiooni m¨aa¨ra- mispiirkonda. M¨a¨aramatuse k~orvaldamiseks viime irratsionaalsuse lugejast nimetajasse ( x - 2)( x + 2) A = lim 2 . x4 (x - 16)( x + 2) Arvestades, et x2 - 16 = (x - 4)(x + 4), saame x-4 1 1 A = lim = lim = .
Seda teost siin on tegelikult ikka suht raske hinnata. See on lugu, mis räägib väga suurest tõmbest ja armastusest kahe inimese vahel. Ehtne näide sellest, et armastuse nimel on inimesed kõigeks valmis. Mulle see toes väga meeldis, sest koguaeg oli õhus küsimus, et mis järgmiseda juhtuda võib. See hoidis koguaeg pinge õhus ja silmad raamatus. Natukene raske oli aru saada kogu sellest loost ehk tervikuks. Paljud asjad jäid segaseks. Aga see oleneb lugejast rohkem. Asi oli kenasti välja toodud vaatuste kaupa ja andis see andis parema vaate asjast. Ühesõnaga, mulle see raamat väga meedlis ja loeks veel sarnaseid raamatuid hea meelega. Huvitavad mõtted ja tsitaadid jäid ära, kuna raamat on juba tagasi raamatukogus. Gen Vikat
1.ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule - kirjutame arvuliste tegurite korrutise esimesele kohale ning asendame samade muutujate korrutised astmetega astmealuste tähestikulises järjekorras 5.Üksliikmete koondamine - tuleb teha vastav Õ ül.161 tehe vaid üksliikmete kordajatega, täh...
Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul liigmurruks. 5 1 3 4 Näited Lihtmurrud: , , , . 13 3 4 16 5 4 100 1 Liigmurrud: , , , . 3 2 12 1
teisi isikuid, nähtusi jms. Mõistukõne ülesanne on midagi esile tõsta või rääkida asjadest varjatult. Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. Dramaatika Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevuslik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Näidendites puuduvad autori kõne, jutustus ja kirjeldus
Kerkib esile Ivan IV. Saab alguse ka romaan, tekivad teater ja luule. Lõpuperioodil kerkib esile uut tüüpi tegelane- aktiivne energiline nooruk, kes pilkab moraali,seikleja tüüp. Klassitsism ja eelromantism- Peeter I on valitseja. Valmib peterburi linn , pannakse alus peterburi teaduste akadeemiale. Saatis inimesi välismaale õppima. Esile kerkib Mihhail Lermotov- luuletaja, füüsik,keemik,geograaf, ajaloolane ja rääkis rohkem kui 20 keelt. Kerkib esile sentimentalism- soov lugejast pisar välja pigistada. Ülepaisutatud tunded ja traagilisus. Olulisim autor : Karamzin- jutustus ,,vaene liisa" , Radisev ,,reis peterburist moskvasse" saab alguse vene teater, komöödia ,,äbarik" Vene romantism. Saab alguse poliitilisest liikumisest. Alguse panijaks on dekabristid. Kui lõpeb 1812. aasta on aleksander I troonil praktiline võim on tema soosiku Alektsejevi käes.palju julmust. Reaktsiooni võimu vastu välja astuda.luuakse tsaariarmee 1816, päästeliit !
tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog; tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon. • Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, essee, autobiograafia. Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv, välismaailma kirjeldamine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja ‘loob’ teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani .
päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüü hikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb. Seepärast ongi naeruväärsed katsed mõista uut kirjutust hukka mingi humanismi nimel, mis silma kirjalikult esineb lugeja õiguste kaitsjana. Klassikaline kriitika pole kunagi lugejast hoolinud, tema jaoks pole kirjanduses teist inimest peale kirjutaja. Enam ei saa meid lollitada selliste antifraasidega, mida kor ralik ühiskond üleolevalt kasutab, et näiliselt kaitsta kõike seda, mida tegelikult tõrjub, eirab, lämmatab ja hävitab; me teame, et kirjutusele tuleviku tagasi andmiseks tuleb kukutada tema müüt: lugeja sünni hinnaks on Autori surm. 1968 Tõlk
9 x 2 + 6 x + 5 = 4 + (3x + 1) 2 = 4 3 arctan 4 + C = 6 arctan 2 + C . Kui lugejas on nimetaja tuletis, või selle mingi arv kordne, siis on integreerimise tulemuseks ainult naturaallogaritm, näiteks (3x + 1) dx 1 (18 x + 6) dx 1 9x 2 = 2 + 6x + 5 6 9 x + 6x + 5 6 = ln(9 x 2 + 6 x + 5) + C . Üldjuhul eraldame lugejast kõigepealt naturaallogaritmi saamiseks vajaliku osa, kasutades murru korrutamist ja jagamist sobivaltvalitud konstandiga ja seejärel ühe ja sama konstandi lugejale liitmist ja lugejast lahutamist. Pärast seda jääb teise murru lugejasse ainult konstant ja selle murru integreerimise tulemusena saame arkustangensi. Näiteks (2 x - 1)dx 1 (18 x - 9)dx 1 (18 x + 6 - 6 - 9) dx 9x 2 + 6x + 5 9 9 x + 6x + 5 9 = 2 =
näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse. Ehk seetõttu läheb eestlasest lugejast mööda ka mujal maailmas paljuarutatud peategelase klassikalise muusika lembus, mis näib olevat sisse toodud lisaks kõigele muule ka tema inimlikustamiseks. Kellavärgiga apelsin Sisu tutvustus Tuntud inglise autori hoiatav kujutlus ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Peategelane Alex on omamoodi üksikisiku vägivalla kehastus, ning talle vastandatakse riiklik, seadustatud vägivald. Inglise kirjanik ja helilooja Anthony
MINE küsitakse isikuandmeid: oma seisukohti. Oskan kirjutada esile tõsta olulisemat. Oskan suudab eristada olulist. Oskan nime, aadressi, rahvust/ kirju, milles tõstan esile lugejast lähtuvalt kohandada koostada erialaseid ja kodakondsust). kogemuste ja sündmuste mulle oma stiili. ilukirjandus-likke olulisi aspekte
pakitakse iga kord erinevalt, näiteks kui tooted komplekteeritakse ja pakitakse üksiktellimuste täitmiseks. 21. Mis on RFID (radio frequency identification devices) On uusim logistikas kasutatav toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolaineid. Kui muud automaatse tuvastamise tehnoloogiad nõuavad mingil määral inimtööd (skaneerimine), siis RFID on täiesti automaatne. RFID süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ning arvutisüsteemi riist-ja tarkvarast. Kui RFID lugeja ergastab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud informatsiooni ning tõlgib selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati. Rakendusest sõltuvalt kasutatakse erineva suuruse, kuju ja andmemahutavusega RFID märgiseid
kui nullkoha astendaja on paarisarv, siis kõver vaid puutub selle nullkohaga määratud punkti. Võrratuse lahendite leidmisel teljelt tuleb meeles pidada, et ülalpool x -telge on positiivsuspiirkonnad ja allpool x -telge negatiivsuspiirkonnad. Edasi tuleb teljele leitud, võrratuse lahendeid sisaldavaid piirkondi võrrelda võrratuse MP-ga, otsides vastavaid ühisosi. Nii leitud lahenditele tuleb veel, mitterange võrratuse korral, lisada lugejast ära jäetud tegurite nullkohad (muidugi vaid siis, kui need kuuluvad MP-nda). x + 2 (5x - 3) Näide 2. Jätkame näites 1 vaadeldud võrratuse 0 1 - x ( x + 1) lahendamist. Meil sai leitud selle MP x [ -2,-1 [ ] -1,1 [. Edasises võime ära jätta võrratuses
Ülesanne 2 7 4 6 · Teisenda antud murrud ühenimelisteks: 1) ja 2) ja 5 15 7 21 5. Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude luhejad, nimetajad jäävad endiseks. Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse vähendatava lugejast vähendaja lugeja, nimetaja jääb endiseks. 3 4 7 8 7 1 Näide: + = , - = 8 8 8 9 9 9 Pärast murdude liitmist või lahutamist tuleb vastus taandada, kui võimalik. Näide: Ülesanne 1 2 5 4 49 24 32 5 · Arvuta: 1) + 2) + 3) - 4) -
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. 3 Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon).
esteetika, keeleteadus jne 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugemise ajaloost saab rääkida al uusajast. Alates trükipressi leiutamisest hakkab lugeja tähtsus tõusma. Ei eksisteeri õiget lugemist, kuna ilukirjanduse keel on väga mitmetähenduslik. Viimase 50 a jooksul on intensiivselt uuritud lugeja rolli ning leitud, et teose tähendus suurel määral sõltub lugejast. Lugeja olemus: · mudellugeja (ideaallugeja, kes mõistab teose lugemisreegleid), tegelikult ei eksisteeri · Tegelik lugeja reaalselt teost lugev isik, kes lugemisel lähtub tekstis olevast lugemismudelist ( nt krimkast ei oota keelemängu), isiklikust elukogemusest, tõlgenduskogukonnast (kooslus, keda ühendab sarnane ellusuhtumine),
Klassikaliselt värsivorm, tegelased: rõõmu”. kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv Antiikkultuurist Välismaailma kirjeldamine Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud pärit põhižanrid: lüürika, või arenev sündmus eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel
v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute põhiliseks metodoloogiliseks lähtekohaks on väide, et teose tervikut tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). a) Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum i. Sellega liituvad rõhuta silbid
Eepika o Nii proosa kui värsivorm o Žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, laast, essee, autobiograafia o Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism
TUNNUSED: Ilukirjanduse tähtsamad jooned: esteetiline eesmärk. 20. Sajand loob sellise asja, mida võiks nim. inetuse esteetikaks. Nt. slängid, kasutused ühes ja teises teoses. Teatud hoolimatus Vana- Kreekas loodud esteetiliste vormide suhtes. Ilukirjandus on keele eriline kasutusviis. St, et kirjanduses kasutatakse ära keele mitmetähenduslikkust. Mingisugune sõna või väljend või tegelane või tegevusliik võib ilukirjanduslikus tekstis tähendada mitut asja. Kindlasti sõltub see lugejast, sündmustest. Keel ütleb midagi enamat, kui on kirjas. Ilukirjanduses on ühel sõnal rohkem tähendust, kui esialgu paistab. Kõik ei ole otseses mõttes mõeldud. (..Su silmist pliidile võtta võib tuld...). Ajakirjanduses peaksid sõnad olema nende otseses tähenduses. Kirjanduses on eriline koht väljamõeldisel. Moraal oleks see, et kirjandus võib kuuluda realistlikku esteetika hulka, aga asjad on palju keerulisemad. Nt. Balzaci tekst. Tammsaare
Nagu arvutustest näha, on XXX OÜ likviidsuskordajad kõigil analüüsitavatel aastatel väga kõrged. Sellest saab järeldada, et ettevõte on võimeline kiireloomulisi makseid hõlpsasti tasuma ning on praktiliselt sõltumatu oma varudest. 3.3 Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase Rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Selle kordaja arvutamisel jäetakse lugejast välja vähemlikviidsed osad. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist. Raha jaraha ekvivalendid Maksevalmiduse kordaja= Lühiajalised kohustused 2012. aasta maksevalmiduse kordaja: 103 209 =0,60 171 669 2013. aasta maksevalmiduse kordaja:
levikut; kolmandaks, lõi uue dimensiooni kultuurimälu säilitamiseks (varasema suulise ja ümberkirjutamise kõrvale ja asemele astus mälu massiline tirazeerimine); neljandaks, lõi kanali arhetüüpsete süzeede, motiivide, tegelaste, olukordade, väärtushoiakute levikuks; viiendaks, «iseseisvustas, autonomiseeris» kirjutamise ja lugemise, mis võis sest peale alates eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
blondiin heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel. Need seemid võib jagada väiksemateks ikoonilisteks märkideks ("nina", "silm", "ruudukujuline pind". Need märgid võib omakorda jagada vastuvõtu koodi alusel visuaalseteks figuurideks: "nurgad", "valgus- vari", "kõverad", "figuur-foon". Suurem tõepärasus. 20)Interpretatsioon- Tekst on autorist suhteliselt sõltumatu. Teksti olemasolu ei eelda teda. Kuid samal moel võib ta olla ka sõltumatu lugejast. Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad".Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. 60ndate lõpus -- lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosi kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks: Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et
Laos tööline saab skanneriga kontrollida et õige kaup on õigel kohal, kaupa vastuvõttes tagab see et kaup läheb õigele kohale. Kohene hõlpus hoiukohtade laosaldode muutmine. Sisestamisvigade eliminieerimine vähem sisestusvigu kui käsitsi. 51. Mida tähendab raadiosageduslik tuvastamine (RFID)? Uusim logistikas kasutatav toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolained. Toimib täiesti automaatselt. Süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ja arvutisüsteemi riist- ja tarkvarast. Kui lugeja eristab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud info ning tõlgendab selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati. Märgised on erinevad, enim kasutatakse nn nutietiketti (smart label). 52. Mis on tellimispunkt (ROP)?
Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter), enamasti kolmandas isikus, pikem narratiiv, huvi keskmes objektiivne ja väline pilt või arenev sündmus. Dramaatika - tegevuse vahetu kujutamine, otsekõne, dialoog, tegelased erinevad autorist, autor on kohal vaid lavamärkusena, sisaldab konflikte, algne struktuur: vaatused ja stseenid. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad. Kirjandusanalüüsi kese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja. Autor - autori tahe, maailmavaade; teos - kui iseseisev tervik, kompositsioon, idee; lugeja - iga lugeja loob tõlgendades omaenda teose. Mis on tõlgendamine? Tõlgendamise aluseks on tõendusmaterjali kogumine ja mõistmine, kuidas kirjeldatakse tegelasi, millised sündmused toimuvad, mis järjekorras. Kitsas tähenduses on
modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine
teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad)
Riffaterre’i väitel tuleneb selline väide kahesugusest eksitusest: esiteks: arvuti lugemise piiritut võimalikkust peetakse inimese lugemise piiritletud tegelikkuse suhtes ülimuslikuks; teiseks: eksitus hüperteksti kui teksti sõnaliste seoste kogusumma ja hüperteksti kui nende seoste loova ringluse vahel. Intertekstuaalsus kujutab endast tekstist genereeritud piirangute struktureeritud võrgustikku, hüpertekstuaalsus lugejast genereeritud vabade assotsiatsioonide lõtva võrku. (TO BE CONTINUED AND THOROUGHLY RECONSTRUCTED!) 12. Genette'i proosateksti kirjelduse meetod (Scholes'i järgi) Genette`i “Narratiivi diskursuses” on esitatud kõige üksikasjalikum ja süstemaatilisem fiktsiooni uurimise käsitlus. Genette’i analüüs laenab traditsioonilisest verbigrammatikast terminid tegevusaeg, kõneviis ja tegumood, nii et kogu fiktsioon on justkui lihtne verbi laiendus. G
C.Ransom´i järgi on poeetiline teos "avatud loogiline struktuur vaba individuaalse faktuuriga".) Hiljem kasutati neid termineid ka Freudi terminoloogia raames, kus siis struktuurile vastab id ja faktuurile ego. Saab rääkida kolmest suuremast voolust, mis lähtuvad klassikalisest struktuuri mõistest: Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes. Narratoloogia, mida võib tinglikult nimetada ka tänapäeva strukturalismi vormiks. ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
3) dramaatika (tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia) Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog, Tegelaste kõne > isiksuste erinevused, Konflikt Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad. 1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
