Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja ilma järgi paistab päev kige kenamine (Tarvastu) Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva (Karksi) Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle (Helme)
Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks seda õige paljudele liikidele. Kevade saabudes algab Emajões massiline kalade ränne. Ainuüksi Peipsist ujub Emajõkke sadu tonne kalu, neid tuleb ka Võrtsjärvest ja teistest veekogudest, suur osa
45. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?3 Kurat kardab pikset sest see seondub vägu ja tulega, 46. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 47. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest, kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäeva tõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 48. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une, et need
maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, m analane). 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Kura, kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on
kohta. Surnute maailmas elatakse samuti koos perekondadega ja sugukondadega. Surnute elu on sarnane maisega, kuid vastupidine. Oluline on, et surnud jääksid teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal asuvast. 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad on Äijo, Tooni, Mana ja Koolu. Teispoolsuse nimetusena tuntud Toonela, Manala, Hiiela. Maailm on sarnane, on hobused ja laaned ja perekond. 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32
torom, torem ("jumal, taevas, ilm, pikne")(handid ja mansid pole küll läänemeresoomeugrilased), soome keeles tähendab Ukkonen äikest. (ukkosen kivi (piksekivi), ukkosen vaaja, pitkäsen vaaja (piksevai), ukon naula (piksenael). Eesti keelest on kõu, pikne ning äike, mis seostuvad eestlase jumala Piksega. 46. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb mulje teispoolsusest kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. Tehakse igapäevatõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 47. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused? Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend.
Hingedeaeg lahkunuid oodatakse koju, mardi-kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi. Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu, teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala ja Hiiela asukad üldiselt äijolased, manalased. Kui rist (ilmselt sümboliseerib usku) on rinnul, siis ei saa manalane liigutada. Teispoolsus on üsna sarnane tavamaailmaga, nt peetakse loomi. Kui hing ei jaksa ise tulla, viib ta kohale Toonela hobune. 44. Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
siin maailmas on katki, on seal maailmas terve · Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) · Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu Teispoolsuse nimetused: Toonela, Manala, ka Hiiela Teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane Kirjeldavad teispoolsust sarnasena maisele elule, kus on ka loomad, Toonide pere hoiavad surnut hauas kinni, kole koht. 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle "jumaluse" uustõlgendused? Vanema mütoloogia uustõlgendusi: Äio · Äio taarausu mütoloogia järgi: Vikipeedia: "Äio on taarausu unejumalus, Taari abiline.
hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas
Näiteks arusaam, mis siin on katki on seal terve oluliseks peeti, et surnud jääksid teispoolsusesse. Tehti tõrjemaagilisi toiminguid arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on vanem kui arusaam kuskil lähedal asuvast teispoolsusest. Maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsust valitsesid Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsus oli tuntud nimetusena Toonela, Manala, Hiiela. Teispoolsuse asukate üldnimeks oli äiolane, manalane jne. Arvati, et elu teispoolsuses on sarnane maapealse eluga aga lihtsalt natuke teistpidi. (vesi on punane) Äio taarausu mütoloogia järgi: taarausu unejumalus, Taara abiline. Ka vanasõna ütleb, et uni on surma vend. Hinged käisid kodus liblika või kärbsena. Itkudes ja lauludes on väga vähesel määral hauataguse elu motiive. Vaadeldes
nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane). 31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused? Äio on taarausu unejumalus, kes viib väsinud hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata
l6ikejoonlagubkaheksellipsiks. Joon.5.20 Joonis 5.20 aitab selgitadalaotuvaja mitte- laotuva pinna lihismudeli koostamisening 5.12Kdverpindadelaotused pinnalaotuse tuletamisep6him6tet. Ringpohjagakaldkoonusekrilgpinnalaotuse Kujundit,mis saadakselaotuvapinna koolu- saamiseksasendataksekoonus pUramiidiga tamisel tasandiks,nimetatakseselle pinna fioon.5.20,a). Prjramiidi kolmnurksete tahkude t6elistest kujudest kokku pandud laotusel 32
Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks
hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas
annaabi.ee 
