Hrymr hiiglane ja Naglfari kapten Naglfar laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest Jöötun hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr Loki vend Alfid haldjad Beli jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid Thor
Naglfar – laev, mis on täielikult tehtud surnute sõrme- ja varbaküüntest Jöötun – hiiglane, üliinimliku jõuga loodusvaim Muuspelli rahvas – sama mis Muspelheim, selle rahvas on tuledeemonid, Surtr on nende juht. Büüleiptr – Loki vend Alfid – haldjad Beli – jöötun, kelle Freyr tappis Sigfödr =Odin Vidarr – Odini poeg, kes tapab kättemaksuks Fenriri, et too ta isa alla neelas. Hloodyn – naissoost jöötun, Thori ema, Maa isiksustatuna. Fjörgyn=Hloodyn Õilsaima jumala iidsetest ruunidest – Odin oli esimene ruunitundja ning kirjutamise võimu valdaja. Fjölnir – Freyri poeg, poolmütoloogiline Rootsi kuningas. Hrooptr =Odin Gimli – maakoht, „taevas“. Völva – nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr – tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid – Thor
Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse.Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja.
Lokil oli palju kokkupõrkeid päkapikkudega, keda ta võimaluselalt vedas ja pettis, lõpuks kui avanes võimalus, õmblesid päkapikud ta suu kinni, viimane sündmus tegi ta vaikseks pikaks ajaks. Kõige skandaalsema jumalana ei puudunud pühapäevastest ruuniuudistes ta nimi kunagi. Tema trikid said lõpu seoses Balduri surmaga.Peale seda saadeti ta karistuseks Ragnaroki, jumalate maailmalõppu. (7, 3) 3.3Thor Tuntakse veel nime Donar all.(3) Äikese-, Piksejumal. Thori järgi on nimetatud Kolmapäev (,,Thursday is Thorsday"). Oli eriti populaarne talupoegade seas.(Wilson, 1980) Odini ja Jord-i poeg. Kuulus skandinaavia Jumal Haamriga, tüse, punase habemega äikesetormi jumal.Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed
Pealkiri Aeg Esitaja vorm Tegelased Süzee teemad Iiri saagid 2-7saj Proosa+värss Kuningas Esitaja-fildid,bardid conchobar,sangar cuchulinn Vanaisland,vana 13saj Sakaldid-esitasid luulet Loki,odinit,thori edda, noorem (11-12) ilma muusikalise edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj V...
Põhjala kõige tunnustatumad meistrimehed olid targad ja andekad härjapõlvlased, kes nägid vaeva maa-alustes kalliskividega ülekülvatud käikudes. Oma üliinimliku osavuse ja tarkusega lõid nad jumalatele suurepäraseid aardeid ja talismane. Osa nende loomingust oli oivaliselt kaunis, nagu näiteks Brisingrite kee; teine osa jälle üleloomulikult võimas, nagu siidköidik, mis kammitses metsikut hunti Fenriri. Kõige hädavajalikumad olid jumalate imelised relvad Thori bumerangisarnane haamer Mjöllnir ja Odini eksimatu oda Gungnirr. Väsimatud härjapõlvlased olid ka innovaatsed kavandajad, kes meisterdasid Freyle kokkukäiva lendava laeva ja mõõga, mis pärast tupest väljatõmbamist võitles omapäi. Vahest 23 olid kõige imelisemad nende elavad aarded: kuldsete harjastega metskult Gullinbrusti, ja jumalanna Sifi kuldsed juuksed, mis kasvasid loomulikult
, hiljem Björköl Birkas.Siin on 3 kurgaani,mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks.Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. -Skandinaavlaste jumalad: elasid Panteonis.Jumalaid oli 2 suguvõsa-aasid ja vaanid. Aasid: Kõrgem suguvõsa,Pikse- & sõjajumalad. Peajumalaks Odin/Thor ; Vaanid: madalam suguvõsa,viljakusjumalad, peajumalaks Fre (frö)Thori kujutati haamriga,võitles hiiglastega ja kõmistab piksega Sõdalased said temalt jõudu. Vastab muistsete eestlaste Taarale. Thori nädalapäev on neljapäev (Thursday-Torsdag- Thoripäev) Samanism -see on:paleoliitikumi korilaste ja küttideusk; loodus usk ja vaimude kummardamine. Tuntud Siberi ja Kagu-Ida rahvastelt. Kristlus kuulutas samanismi paganlikuks. Samanismi nimetatakse läänes ekstaasiatehnika kogumikuks ning primitiivseks ja algupäraseks usundiks, samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaoks. -päritolu: samanismi levikut on seostatud rahvaste Euraasias rändega. Tuntud
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kuj...
Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Usuti Valhallasse- langenud võitlejate riiki. Kõige rohkem austati taevajumal Thori. Arengule aitas see kaasa, kuna see usk oli nendest vabast tahtest, mitte ei olnud peale surutud. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek Frangi riigis, eesmärgiks oli saavutada Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue
SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Remi Valtna Kuldre Kool 7.klass SKANDINAAVIA VARASEL KESKAJAL • Skandinaavia maad olid: Norra, Taani ja Rootsi. Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti.
hoiavad jumalaid nooretena. Aasi, keda olla kandud üheksa õde nimetatakse Heimdallrriks-säravvalgeks aasiks. Ta on suurt kasvu, püha jumalate vahimees, kes kaitseb silda taeva äärel mäehiiglaste eest. Kuulmine, nägemine, haistmine on teema tugevad küljed. Halvema mainega on Hödr, pime, ülimalt jõuline kuid mitte väga heada tegudega. Veel on teada vähemtähtsamad aasid Vidarr, vaikiv, tugev ja usaldusväärne. Ali tagasihoidlik ja heade kütimis oskustega. Ullr, Thori võõraspoeg, kes on kaitseja kahevõitluses. Forsei, kelle koda oli taevas. Salakavalaks ja kohati lausa õeldaks peetakse Lokit, tema jaoks oli tähtis enamsti ainult enda heaolu. Maailmapildi kujundas vanad uskumused maailma loomisest ja selle valitsemises, tähtis oli teada, kust sa oled tulnud ja kuhu sa kuulud. Austada tuli aase ja teisi mütoloogilisi olendeid. Abivajamise korral oli vajalik pöörduda vaid õige jumala poole, kes piisava palumise ja uskumise korrral aitasid
See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5..
Ida- Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Midagi huvitavat Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks Thori järgi pandi neljapäevale nimeks Thursday, Freya järgi sai reede nimeks Friday, Odini (Wodeni) järgi kolmapäev Wednesday. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.ht m http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa /5-5-5-1.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa /5-5-5-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid
'' Odinil on üks silm, sest ta kukutas oma ühe silma Miimri kaevu ning vastutasuks sai ta omaenda tarkused, mida keegi teine ei teadnud. Thrymri lugu ,,Kas lubad sa Freyja, linnurüüd laenuks, et saaksin ehk tuua oma vasara tagasi?'' Odini võsult Thorilt varastati vasar, aaside kodumaal. ,,Mina jah varjan Hloorridi vasarat, ta maa alla maetud on kaheksa miili; ei koju sealt kanna teda nüüd keegi, seni kui Freyjat ma naiseks ei saa!'' Thori vasar oli trusside kuninga Thrymri käes, hiidude elupaigas. ,,Thorile pandagu pruutlinik pähe, kaelas ta kandku uhket Briisinga-keed!'' Freyja ei olnud nõus minema hiidude manu ning Jumalate vahimees Heimdallr pakkus välja Thorile Freyja asemel minna. ,,Tooge peidust nüüd vasar, et pühitseda pruuti, mahutage Mjöllnir mõrsjale rüppe, Vöri käega meid kinnitage paari!'' Thrymr ei saanus aru, et see pole Freya, kuigi ta algul tundus metsik ja vihane
Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse. Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias. Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja.
Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja tark Mimer ühinesid vaanidega. 4.Ohvriandide jumal Odin Balderi ja mõne meelest ka Thori isa kutsuti kõikide isaks. Kui Thoril oli vasar, siis Odin kandis kaasas oda Gungeri, mille olid kääbused valmistanud nii, et see tabas igakord eksimatult märki. Talle kuulus ka uhkeim hobune- kaheksa jalaga Sleipner, keda saatsid rongad Hugin (Mõte) ja Munin(Mälu) , kes olid luurel ja kandsid Odinile kõik uudised ette. Tegelikult ei jätnud peaaegu midagi märkamata Odinile , sest ta nägi oma kõrgest asukohast Heidskjalfi kaljul kõike.
kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja
1. Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. http://www.bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, pü...
asjadega. Annika ei käitu ju tegelikult valesti, vaid täidab temale antud käsku ning soovi, kus soovitakse käivet suurendada. Saame ju isegi aru, et nii väikeses riigis, kus me elame on tõepoolest veidi ebareaalne masstoodangut tootma hakata. Firma seisukohalt tuleks siiski Annikat kuulda võtta ja laieneda Hiinasse, see on ainuke võimalus käivet suurendada ja saada hea allhange. Peale selle, et Hiinas on Annika tuttava Thori know-how, on seal ka väga odav toota. Risk on. Risk on alati, aga kes ei riski, see sampust ei joo nagu öeldakse. Selline otsus ei laheda küll kõiki probleeme, eriti neid, mis puudutavad pikaajalisi lojaalseid töötajaid, aga üleüldiselt tasub see firmale siiski ära. Hiinasse laienemini jätab alles aga ühe suure probleemi. Kas firma on võimeline tagama kõikidele headele töötajatele tööd ka edasipidi. Annika küll lubas, et
01.2017) 10. märtsil 1959. aastal toimusid Tiibetis sündmused, mis lõppesid XIV dalai-laama Tenzin Gjatso siirdumisega pagulusse, mis nüüdseks on kestnud juba üle poole sajandi. Koos dalai-laamaga lahkus maalt hulk edumeelseid tiibetlasi. (Herkel 2013. 06.01.17) 4 Kultuur Tiibeti budism Esimesed dharma-tekstid ühes mantrate ja kuldse stuupaga ilmusid müstilisel kujul Tiibetisse kuningas Lhato Thori valitsemise ajal l. Kuningale ennustati, et 5 põlvkonna pärast tuleb isik, kes nende esemete tähendust mõistab. (Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia 2016. 06.01.2017) 7.sajandil hakkas valitsema esimene dharma-kuningas Srongtsen Gampo, Avalokitesvara kehastus. Ta ühendas Tiibeti ühtseks riigiks ja lõi konstitutsiooni, mis põhines budistlikul eetikal. Samuti mõistis ta kirjakeele vajalikkust pühade tekstide tõlkimisel.
Kõige lõpuks tuli sisse ka Gandalf. Kõik see seltskond tundis end Bilbo juures väga mugavalt ja koduselt ning sõid Bilbo tehtud kooke, juustu, moosi, pirukaid ja salateid. Tuli välja, et nad kogunesid kõik Bilbo majja selleks, et arutleda oma seikluste plaani. Nimelt oli Gandalf soovitanud Bilbot päkapikkudele, kui murdvarast. Pealegi vajasid nad Bilbot selleks, et neid oleks kokku14, mitte 13, mis tooks neile ebaõnne. Päkapikkud jutustasid, et kunagi vanaisa Thori ajal rajati Mäe juurde Orulinn, mis oli väga rikas ja õnnelik päkapikkude linn. Kuna aga linnas oli palju kulda ja kalliskive, siis see meelitas lohe Smaug´i sinna kohale. On juba ammu teada, et lohed jumaldavad kalliskive, ja valvavad oma röövsaaki elu lõpuni. Niisiis lendaski Smaug Orulinna, pani põlema kõik hooned, inimesed ja loomad, ning ainult vähesed päkapikkud jäid ellu, needki põgenesid.
kui Jaapan. 1888. aasta veebruaris sõitis Gogh Pransusmaale ning kolis „väiksesse kollasesse majasse“. Ta kulutas raha värvile toidu asemel, tarvitas vaid kohvi, leiba ja absinti. Vincenti füüsiline tervis hakkas ka halvemaks minema, on kuuldusi, et ta tarvitas turpetiini ja sõi värvi. Ühel maailil kujutab van Gogh end kõrva lõikamise tõttu sidemetes peaga. Kõrva lõikamise põhjusel on mitu teooriat: krooniline kõrvavalu, riidu minek kauaaegse sõbra Paul Gaughiniga, hirm Thori abiellumisel majanduslikust toetusest ilma jääda. 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. Kuul põrkas vastu roiet ja läbis keha suuremat kahju tekitamata, jäädes selga pidama. Ta suutis ise koju minna. Seal vaatasid kaks arsti ta üle, aga kumbki ei suutnud teha talle operatsiooni, et kuul tema kehast eemaldada. Järgmisel hommikul jõudis kohale Theo, kellele oli asjast kiiresti teatatud. Vincent nägi siis
Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.1 Skandinaavia varasel keskajal Skandinaavia maad Rootsi, Norra ja Taani moodustasid keskajal kultuuripiirkonna, kus valitsesid ühesugused tavad ja tõekspidamised ning räägiti peaaegu sama keelt. Kuni umbes 1000. aastani kummardusid skandinaavlased omi jumalaid Odinit, Thori, Freyri ja paljusid teisi -, see eristas neid kristlikest Lääne-Euroopa elanikest. 2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3
Suitsutatakse umbes viis päeva ja siis keedetakse. Lifrarpylsa maksavorst rupskitest, maksast ja rukkijahust. Keedetakse, süüakse hapendatult. orrablót / thorrablot on Islandi kesktalve festival, mis toimub orri kuul, vana islandi kalendri järgi algab see jaanuari lõpus ja kestab veebruari lõpuni. Festivalide alustajateks olid islandi õpilasrühmad 19. sajandi teisel poolel. Algselt oli see õhtusöök, kus peeti ka kõnesid ja loeti luuletusi Norra jumala Thori austamiseks. 1958.aastal hakkas üks Reykjaviki restoran pakkuma toitu, mis olid kunagi populaarsed, kuid sel ajal haruldased. See idee sai rahva seas populaarseks ja orrablóte hakati tähistama igal aastal. Need on sellised peod, kus kõik võtavad ise söögi kaasa. Poodides on müügil spetsiaalsed suured korvid, mis sisaldavad valikut kõikidest traditsioonilistest toitudest. Kuna peod toimuvad jaanuari lõpust veebruari lõpuni, siis on igal nädalavahetusel kuskil mõni orrablót.
Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse. Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks
kaitsevaimudesse haldjatesse - jumalustesse toob kaasa ka ohvrikultuse. Toodi ohvreid küll merre, küll jõgedesse ja järvedesse, küll põldudel viljahaldjale. Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle." See osutab skandinaavlaste Thori tundmist nimepidi, kuigi vist mitte ülijumalana, vaid lihtsalt pikse nimetusena. Hinge irdumine ihust vaimuks ja vaimu kerkimine kaitsevaimuks, see on eesti usundilise arusaama arengutee. Meilgi on püütud tänapäeval leida ja kasvõi kunstlikult luua selliseid muistsete eestlaste ülijumalusi kuid tegelikult meie tõelisele rahvusele näivad nad olevat ometi võõrad. Haigused ja surm Loomulikku-vanadussurma ei tuntud ja haigustki mõisteti teisiti kui tänapäeval
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
ehk esivanemate kultus. Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande. Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved. Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või ainujumal. Libahunt 9 Vanal ajal usuti, et nõidadel on võime muuta ennast loomadeks ja siis hiljem tagasi inimesteks. Neid nõidu, kes suutsid moondada end huntideks, kutsuti libahuntideks, koduhuntideks, inimesehuntideks ja soenditeks.
20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst) mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui "suurt jumalat" Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori, mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui peajumalast "Vanaisast" ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia
Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“.
eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile. -Liivi kroonikates mainitakse Virumaa ja muhulaste jumalat Tharapitat. Paganlikud jumalad, pikne. 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Taara (Tarapita) nimi saab alguse muistsete eestlase sõjahüüdest Thor Avita!, millega kutsutakse appi Thori. Sellele tõlgendusele on aja jooksul lisandunud mitmeid teisi. Siiski on levinud kokkulepe, et Taara nimi pärineb Thorist. On aga ka neid, kes väidavad, et Taara on algne nimi ning ei ole kellestki teisest jumalusest kujunenud. Taara on tuletis Tharapitast. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Nimi Vanmuine pärineb soome mütoloogiast (Väinamöinen)
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi) 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal? Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
krüptiline, märkides, et Regin, meistersepp, kes oli Sigrudi kasuisa ja draakon Fafniri vend, sepistas parima mõõga. Thor on lähedalt seotud tammega ja on laialt tunnustatud tammejumalana. Seda puud seostatakse ka teistest tihedamini piksega, Thor on ka äiksejumal. Anglosaksidel on salm Acist. "Ai" ruun kirjeldab, kuidas tammetõrud nuumavad sea inimesele toiduks ja tammepuidust tehtavaid laevu. Tammest oli Yuli logi (kalender) ja see võis olla väga sobiv puu Thori pidustustel põletamiseks, et ta ilmuks oma pühast puust. Tammepuust uksepiidad on Thorigaa seotud Islandil Eyrbyggja saagas, kus Thorolf Mosturhabe viskas oma kõrged tammest istmete seljatoed üle parda, et laev jääks tasakaalu. Ta tegi selle otsuse kohas, kus nad triivisid randa. Siin, nagu mujalgi on oluline anglosaksi poeemi lisatekst, mis näitab seda muutmatult; materjali, millega seletada varasemaid lisatähti, on tänaseks kadunud, allikas on mitmes tükis.
Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel Kindlasti erinevad, kuna uurijate taust ja nende käsitletav valdkondki juba erinevad teineteisest. 6. Kes või mis on Taara? Missuguseid tõlgendusi on aegade jooksul esitatud Henriku Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on esitletud kui skandinaavia Thori, Taara pikne ehk "jumala välk". Tharapila on aga kui öökullijumal (aga eesti kontekstis see uurimusele palju juurde ei anna, kuna öökullisõna kui selline on laen soome keelest). Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab
liikunud. Eesmärkide suunas on Kristina liikunud ka oma isiklikku elu planeerides. 2005. aasta novembri lõpul Egiptuses puhkusereisil olles, tegi Kristjan Thor Vähi Kristinale üllatuse kinkis kihlasõrmuse. Kristjan lootis sellega oma armastatule vaimujõudu anda olümpiaeelseks viimaseks treeningtsükliks. (Schwede 2006: 248) Abielu registreeriti maagilisel päeval 07.07.2007. 17. juunil 2008 sündis Kristina ja Kristjan Thori perre tütar, kelle nimeks sai Victoria Kris. (Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/-Kristina_%C5%A0migun-V %C3%A4hi) Laps sündis Ameerikas, kus Kristina 2006/2007 õppeaastal Florida Atlantic Ülikoolis inglise keelt õppis (NBC Universal koduleheküljelt: http://www.nbc- olympics.com/athletes/athlete=2251/bio/index.html). Emaks saamine oli Kristinal ette planeeritud pärast Torino olümpiat. Lapseootuse ajal
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
- eesmärk kasvatada eesltased rahvust ja uhkust 12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Hendriku Liivimaa kroonikas saarlaste "suur jumal" Tharapitha (ainuke paganlik jumalanimi kroonikas) Hiärne ja Kelch tõlgendasid seda 17. saj eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori (Thor avita!) Elav mõttevahetus ESTOFIILIDE hulgas viis selleni, et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi Taara päritolu seostati Thoriga, kuigi mõned tähtsad inimesed väitsid, et tegu on vana algupärase nimega Taara = Tharapitha meelevaldne tuletis - EESTLASTE ALAVÄÄRSUSKOMPLEKS 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris?
Odysseia loetakse välja, et tegevustik ei sobi vahemerega vaid pigem just Läänemerega (külmus, jää meri, valgustatud ööd). Kui uskuda ajaloolaste kalkulatsioone, siis Pytheas nägi kaali kraatrit vaid mõnekümned aastad peale meteoriidi kukkumist. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala 25 Heliose poja Phaetoni hukkumise või muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast. Igaljuhul uskuda võib, et tolleaegne päikese maale kukkumine andis eestlastele nõialaadse kultuse. Vanad eestlased arvasid, et tükike päikest kukkus maale. Ja tõid kaali järvele ohvreid ja tegid rikkalikke annetusi, et kindlustada päikese rahulikku suhtumist. See oleks olnud ju katastroof kui päike oleks uuesti vihastanud ja veel mõne killu endast inimestele peale saatnud. 26 KASUTATUD MATERJAL Raamatud
) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Henriku kroonikates mainitakse korduvalt saarlaste suurt jumalat Tharapitat. 17.sajandi kroonikud Hiärne ja Kelch tõlgitsesid seda eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äiksejumalat Thori: thor avita! Elav mõttevahetus 19.saj estofiilide seas viis selleni, et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest kindlaid jälgi. Üldiselt seostati Taara päritolult Thoriga, ent mõned õpetlased, nt Arnold Knüpffer väitsid, et tegemist on vana algupärase nimega, millel leidub vasteid obiugri keeltes. Tegelikult on Taara meelevaldne tuletis Tharapitast. Jäljed Thorist Lääne- Eesti uskumusestes on tuntud kujul tooru
päikesekultus seostuvad jumalad hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud Valhalla langenud võitlejate riik, kuhu jõudsid võitluses langenud hinged tänu sellele, et nende hauda pandi kaasa vanker või muu sõiduvahend. Thor kõige laiemalt austatud taevajumal (punane habe, vanker, kaks sikku ja viskevasar) ja piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar, mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi pöördus ning äike tähendas Thori vankri mürinat. Tema päev oli neljapäev, mil ei tohtinud teha mürarikkaid töid tänapäeva neljapäev. Oden päikese- ja sõjajumal ning tarkuse ja luule kaitsja (ühesilmne, et saaks tarkuselättest juua, valge kuub, kaheksajalgne hobune ja oda). Tema päev oli kolmapäev. Ruunid ruunikirja tähestiku futharki tähed, mis olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid
Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju. - Oluline oli ka päikesekultus. Päikest sümboliseeris ratas. Päikesekultusega seostuvad ka muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku, käes hoidis ta viskevasarat. Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev. - Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden. Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev. - Samuti päikesekultusest pärineb skandinaavlaste kolmas tähtis jumal Frej, kelle naispoolsuseks oli Freja.
muistse eesti jumala nimi. Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose “Kalevipoeg” kaudu. "Kalevipoja" Taara on tuletatud Läti Henriku (Liivimaa Henriku) kroonikas esineva eestlaste (saarlaste) jumalanimest Tarapita, mida kinnitavad ka "Kalevipoja" kommentaarid. Faehlmanni-Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve-sõjahüüuna “Taara, avita!”, siit ka Taara-nimeline jumal. Osade kroonikute arvates oli tegemist Skandinaavia äikesejumala Thori appi kutsumisega: Thor avita! Sellele tõlgendusele lisandus veel teisigi ja 19.saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus,
Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis, eriti Virumaal ja Saaremaal, austati germaani algupäraga (nimetus) haldjaid (metsa-, maa-, vee- ja kodu-). Lisaks austati usse: majaussides arvati elavat majavaim. Ehteid kaunistati ussipesade kujutistega. Eestlaste peajumala Taara nimi arvatakse olevat skandinaavia Thori teisend. 13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL. Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne- Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.) 13. sajandi alguseks tõusis rahvaarv 150 000 inimeseni. Austamata olid suuremad sooalad, mererannik ja Peipsi rannaäär
Kas seda keskaegset usukombestikku saab nimetada sünkretismiks, kahtlemata seda saab. Keskaegse Venemaa kontekstis kasutatakse mõistet kaheusulised. Ristimotiivid tõenäoliselt väljendasid mingisugust ideoloogiat, Venemaal kaelarist ilmub arheoloogilise materjali 13. sajandil ja hiljem see komme kaob. Hiliskeskajal seda ei ole. Kusagil on periood, kus ühiskond ei ole homogeenne, ja siis on mõtet oma uskumusi manifesteerida. Niisamuti neid väheseid Thori vasareid võib tõlgendada kui teadlikku vastandamist kristlikule sümboolikale. Skandinaavia vikingi aja kontekstis on esile toodud prima signatio (esimene märgistamine) kui üleminekut paganlikust ühikonnast kristliku ühiskonda - varakristlikus ühiskonnas, kus enamus inimesi ristiti täiskasvanuna, tähistati ristimärgiga, sellele järgnes katehees ja alles sellele järgne ristimine.
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
