Müüt ja mütoloogia - eksami küsimused (0)

1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete 
erinevaid tähendusvälju.   „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased  ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse 
maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus 
algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste 
vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad)  Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust
 Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti.  pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest;
 ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm
 Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too 
näiteid!  • Vorm
– sõnadesse pandud lugu
– saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana 
– võib elustuda unenägudes, käitumises 
• Sisu
– varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine
– kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra 
algusest, 
millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti
• Funktsioon
– toimib eeskuju ja mudelina
– pakub seletusi ja käitumisjuhiseid
• Kontekst
– rituaal, mis taaselustab “aegade alguse” sündmused 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.   Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui  pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas 
ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või 
vaimsetel väärtustel.  Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine 
(Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse 


(‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida 
hakati antiigiga võrdlema.   Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt 
toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule).  19. sajandist:  Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega  metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on
müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele.   F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore  taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus 
kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor 
allegoristide teed müüdi teaduses.  (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja 
Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india 
müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused 
tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi 
rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist: 
ritualistlik (Jane E. Harrison; James G. Frazer) ja psühhoanalüütiline.   Ritualistlik => Pole müüti ilma rituaalita kui riitus võib olla ajas  hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni muundunud alaliik.   sotsioloogiline ja strukturalistlik (Claude Lévi- Strauss; Vladimir Propp).    Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat  tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei 
tarvitse olla sama päritolu).  (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi 
müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma
riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine 
tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad 
alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi.
Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline 
müüdikäsitlus? 


Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb 
loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. 
Solaarmütoloogia, solarism.
Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt 
ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, 
aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda arusaamatuks). 
Puudub mõistukõne. Ta seletab iseennast.
Euhemeristlik - see müüdikäsitlus vaatleb müüte kui reaalsetest 
ajaloosündmustest väljakasvanud jutustusi, mis on küll liialdatud ja 
paisutatud ning muudetud, kuid põhinevad siiski päris sündmustel ja 
inimestel. 6. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? 
Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?  ca 2355 e.Kr (24. saj e.Kr). Säilinud savitahvlid (?), Vana Testamendi 
Genesise alglugudes (kuid Iisraeli jumalus JHWH juba loob taeva ja maa); 
(Päiksejumala reis Abzusse) 26.-25.saj savitahvlil 7. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. 
Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? 


Taevas (An), Maa(ema) (Ki) ja allmaailmas Enki ja Nergal-Ereškigal. 8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too 
esile maailma loomisel osalenud jumalad.  An (taeva) ja Ki  (maa) suguühe. Ki jäi An’i poolt saadetud seemnevedelikust 
e vihmast  rasedaks, mille tulemusena sündis ka praegune inimesele 
tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks inimkonnaga. 
Sumeri peajumalused:  käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning 
kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja kuujumal 
Su’en. Surnuteriigis (Kur’is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja 
Ereškigal. Pooljumalik kuningas Gilgameš. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues 
Testamendis) esitatud maailmaloomise loost?  Sumeri loomismüüdis lõid Maailma Taevas ehk An ja maa ehk Ki. Vanas 
Testamendis on need taandatud Jumala enda loominguks. Kui taimede ja 
valguse loomine tulenes sumeri mütoloogias Ani ja Ki suguühtest, siis vanas 
testamendis on need omistatud Jumala loominguks. Sumeri mütoloogiast 
puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja
ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.  Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, 
ülejäänud on muinasjutt ja muistend. 
!!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole 
kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks 
määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, 
lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. 
!!! Kõigil on omamoodi:
1. Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis 
lähiminevikus, muinasjutus pole see selge.
2 Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis 
tänapäevamaailmas, muinasjutus pole see selge.
3. Hoiak: müüdi lugu on püha, muistendi tegevus profaanne, muinasjutul 
võib olla nii püha kui ka ilmalik.
4. Peategelane: müüdis on peategelaseks mitteinimene, muistendis 
inimene, muinasjutus võib olla nii või naa.


11. Missugused on müütide (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid?  puudus – puudus kõrvaldatud
- ülesanne – ülesanne täidetud
- keeld – keelu rikkumine
- tüssamine – pettalaskmine ?? müüdi ja muinasjutu struktuur on sama;  12. Too esile ühisjooned, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes 
mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja 
piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7).  Ühisjooned: lavaline kaksus, mao kõne, kinkija (doonor) – proovilepanek, 
samad tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus 
uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. 
LéviStraussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad 
mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone?  Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui 
müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-
ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.  Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine.
Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus.
Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, 
eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on 
luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda 
mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul
(võrdlev mütoloogia). 
Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid 
kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 
18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus 
keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid 
allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). 
Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste 
mütoloogia „liistule“


15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud 
müüti, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.  Tunnuslikud jooned komi loomismüüdis on veelinnud maailma loomas: maa 
(ema) tekkimine veelinnu kehas. Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja 
Omöl’ (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid e maailma loojad 
(dualistlik müüt?). Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles
kajastub Põhja-Euraasia ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu 
müüt.   16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud
sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud 
loomismuistendid?  Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid 
üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad.   17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp 
“Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad 
regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?  Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). 
Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja 
inimesed.  18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet 
munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel.  Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või 
iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes 
jumaliku ühisena (Thotil
võis olla ka teisi ilmumiskujusid) haudus välja maailmamuna ning jätkas 
loomist hääle
jõul, millest sündisid neli jumalat ja neli jumalannat. Lind munes muna 
ürgmerest tõusnud künkale või vete peäl ujuvasse pessa ning sellest sündis 
päikesejumal Ra. Kirde-Aafrika pärimuse järgi sünnib maailm plahvatavast tähemunast. 
Selles on varjul kolme peaga lohe, kelle esimene kangelane tapab ja sooritab


seejärel kosmilist
puud mööda rännaku allilma. Sellist müüti on esitatud igas pulmas 
sissejuhatusena ning
pulmakommetesse kuuluv rituaalne munapurustaminegi sümboliseerib 
tähemuna plahvatust.  Lohe või deemonliku olendi sünd munast on laiemalt tuntud motiiv. 
Keskaegses Euroopas usuti, et basilisk sünnib ilma rebuta kukemunast, üle
seitsme aasta vanuse musta kuke munast kardeti sündivat lohe. 19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. 
Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste 
süžeede või motiivide kohta.  Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika 
kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja rändurite sulest. Läti Henriku Liivimaa 
kroonika(13.saj) “saarlaste suur jumal keda kutsuti Tharapitaks”; Hamburgi 
kiriku piiskoppide teod (1073- 76) “ ei usu kristlaste jumalat”, “austavad nad 
draakoneid ja linde”  20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku 
(kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on 
seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele 
tuntuks?)  Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui “suurt
jumalat” Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia 
äikesejumalat Thori(my boy Thor, God of Thunder), mis oli 19. sajandil 
valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja 
kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui 
peajumalast “Vanaisast” ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga 
monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni 
kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti 
rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja 
kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuida sai Vanemuine laiemale 
avalikkusele tuntuks?)  Nime aluseks eesti vanem. Kreutzwaldi “Kalevpoja” rahvaväljaande 
vahendusel 1862. Eepose avavärss “Laena mulle kannelt, Vanemuine!”. 


Andis hoogu rahvuslikule liikumisele. Tartus 1865 asutati lauluselts 
“Vanemuine”. 1867. aasta laulupeo puhul koorilaulukogumik “Vanemuine 
kandle healed” eessõnasse. Tartu kohta käivas lugemispalas rääkis Jakobson 
Tartu müütilisest minevikust, kus kõlasid Vanemuise kandlehääled ja 
Toomemäest, mis oli “Vanemuine ennemuistne iste-järg”. 22. Kirjelda Fr. R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning 
selgita, missugustele allikatele tema käsitlus toetub.  Faehlmann väitis, et Taara ehk Vanaisa on peajumal, kes lõi ka maailma. 
Vanemuine oli Taara vanim poeg, too aitas ka maailma luua. Ta ise väitis, et 
oli neid lugusid Virumaal ja Järvamaal lapsepõlves kuulnud või rahva suust 
välja meelitanud. 23. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid.  Taarausk loodi 1920ndatel. Algatajaks loetakse Juhan Luigat. Taarausu 
liikumise ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise 
iseseisvuse saavutamisele; selle uutele alustele viimine. Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade 
tunnistada vaid ühte jumalat, mida nimetatakse 
Taaraks: 
– Taara ei ole määratav ega kujutatav
– Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning aša ja druj?  Ahura Mazda – Rigveeda Azura Medha. Mazda tähendab tarkust;  Ahura Mazda on zohoasterluse(zoroastrismi) jumal(Iraanis). Angra Mainyu on avestakeelne nimetus zohoasterluse „hävitava vaimu“ 
hüpostaasist; aša druj ?? 25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi 
väljakujunemine? Zoroastrism tekkis Ahhemeniidide ajal (6.–4. sajandil eKr) ja oli mõne 
valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund. Tegevus jääb samasse 
ajajärku; i assume.. See usund hävitati 7.sajandi keskpaigas muhameedlaste poolt;


26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta?  Avesta on hulk zoroastrismi pühalikke tekste; selle sõna täpne tähendus ei 
ole teada (?) ;; zoroastrismi alustekst, nende püha raamat. teisest küljest on avesta muistne keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda. 27. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete “alam
mütoloogia” ja “demonoloogia” kasutusele võtmine?  Alam mütoloogia mõiste võeti kasutusele 19.sajandil seoses 
loodusmütoloogia (nt veedade) käsitlemisega. Seotud mitmetesse 
jumalatesse usukumisega. Arhailine rahvapärimus. Muistend ? alam 
mütoloogia liik? 
Demonoloogia – deemonite uurimine; kõrgreligiooni ja rahvausundi 
kokkupuuteala. Võeti kasutusele 15.saj ?? 28. Kirjelda, missugused arusaamad ja motiivid avalduvad eesti kodukäija 
uskumustes.  Kodukäijad jagunevad süüdlasteks ja süütuteks; Süütud hinged võivad olla: 
murelikud, rahuldamata, kättemaksjad(oma tapjale nt), kummitused. Kodukäijad võivad olla näiteks(kellena me neid ette kujutame).. elavad laibad, vaimud, seestunud laibad(possessed), kuradi poolt võetud 
surnu kuju. 29. Too (J. Lotmani artiklile toetudes) välja Euroopa 16.-17. sajandi nõiajahile 
(“nõia kompleksile”) iseloomulikud tunnusjooned. Mille alusel nõia kuvand 
loodi ja milles nõidu süüdistati?  Hirmuepideemia reaalsed põhjused teadmata; hirmu kasvu soodustas 
demonoloogilise kirjanduse levik. Aset leidsid öised salajased rituaalid, 
asutati salaseltse. Vähemusi kardeti, süüdistatutele tehti vee- ja tuleproov, et
saada teada, kas nad on süütud või süüdi; neilt otsiti saatanaga seotud 
märke ja kui silmnähtavaid kehalisi tunnuseid ei olnud, oli asi veelgi 
kahtlasem;


30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning 
kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.  •        “Ilias” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr
•        “Odüsseia” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr
•        “Noorem Edda” Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist 
tausta.  Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline 
taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik 
Läänemere aladel)
Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga 
seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju 
(germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.  Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud 
on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. 
Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada 
Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga)
Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine 
seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes 
“Kalevala”.  1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane
2. Lemminkäise retk allmaailma (ja seal sooritatavad ülesanded)
3. Lemminkäise surm ja elluäratamine 34. Arutle (nt M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erineva Sampo 
tõlgenduse üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste 
mütoloogiates?  Tõlgendused: 


1) kosmilised (maailmasammas, mis tipneb Põhjatähega (Holmberg) VÕI 
sampo kui kosmiline elupuu (Donner+Haavio) – mõlemad tekkinud seoses 
puuga, millele soome-ugri püstkojad toetusid?) 
2) ajaloolis-konkreetsed (Haaviko – Sampo kui Bütsantsist ärapätsatud 
rahalöömismasin VÕI „Rolandi sammas“ – kaubandus-õiguslikuerikorra märk 
– tekitas väidetavalt tülisid(Klinge)
3) abstraktsed Paralleelid/Võrdlused:
•  India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi 
kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi 
metafooride abil) (Bregenhøj)
•         Pandoora laegas (Gottlund)
•         Püha Graal (Grimm)
•         Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI
 Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri 
katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”, ehk 
missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”?  Eepos põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. 
Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest 
pärimustest, arktilistes šamanistlikutest motiividest, läänemeresoome 
ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 
Kalevipoeg oli enne “Kalevipoega” tuntud(aka tema maine oli)kui 
agressiivne, nuhtlus; 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda 
teost kokku seades?  Nad muutid Kalevipoja suremisviisi. 
Kalevipoja surmajaks sai tema enda mõõk Kääpa jões, Hukkumine mingis 
juhuslikus lahingus oleks olnud kangelasele alandav. Schultz-Bertram leidvat 
aga õige haua, kus nüüd kasvasid vanad männid tihedalt. Kreutzwald arvas, 
et kõnealune kalmuküngas kuulub ajaloolisse aega, mille järgi oleks 
muinaskangelane saama põletusmatuske osaks.. 


37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Too 
vähemalt kolm näidet.  • Kiviviskamine        
• Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid         
• Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased        
• Niitmine        
• Kündmine ja hobuse surm        
• Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust        
• Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad         
• Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi        
• Mõõk ja kuld  38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes 
varasem seto viljakusjumal Peko?  Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. 
aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II 
osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks 
seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, 
palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele 
leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?  Peko on Setode üldine aitaja, õnnetooja ning ta valitses ilma ning kaitses 
põlde ja saaki.
Enne nelipühi varahommikul, kui päike veel ei paistnud, pidasid noored Seto 
mehed maha rituaalse võitluse. Nad võitlesid niikaua kuni esimene veri oli 
kellelgi väljas, see kellel veri lahti, oli järgmise aasta pidustuste võõrustaja. 
Teine pidustus Peko auks oli pärast viljalõikust. Peko kujusid hoiti aastaläbi 
viljaaitades peidus mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt 
augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930.        Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku  või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid 
paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed 
mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad 
sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on 
palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Mokšalastel ja mordvalastel on ka 
ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu.


40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat?   Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku  tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni 
olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti  Emilie Durkheimi järgi: Religioon – inimlik, sotsiaalne,  kultuuriline fenomen ? uskumuste ja praktika, ühtlustatud kompleks,
mis on suhestatud pühadusega; (Jumalad: Veedade perioodil nt Agni, Indra, Varuna, Vayu; Hinduismis Brahma, 
Brahmani, Višnu, Lakšmi, Krišna) 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, 
“tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.  1. Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, 
vihma toov (seega viljakus), mao/lohe Vitra tapja seega vägev sõdalane, 
sõjajumal. Kujutatud piksenool käes. Juhib ka teisi jumalusi, näiteks Agnit. 
Devade juht.
2. Mitra & Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra 
hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris 
on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on 
Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena 
päikese kulgu.
3. Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. 
Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades 
tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. 
Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis, vene keeles 
ogon.
(4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - 
päikesejumal.) 42. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste 
läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava 
mütoloogilised tagamaad. 


Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad 
kõrgelt (taevast)-
Sanditamise mütoloogilised tagamaad: 
Mardipäev on novembris ja see kuu on tuntud kui hingedekuu. See on 
lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on 
teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, 
takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid 
ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu 
takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest.  43. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu 
teispoolsuse kohta.  Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. 
Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute 
asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistu on kui surnute küla.  Surnute 
maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. 
Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. 
Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam 
kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 44. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome 
rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest
pagevast kuradist?  Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja 
headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud 
palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase 
jumala vastane, siis mõjutuste tulemusel näidatud neid rohkem negatiivses 
valguses/teiste rahvaste mütoloogiate positiivsed tegelased muudetud 
kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi 
varastanud.
(Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab 
vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse 
teemas ära toodud.
Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi 
ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla.
Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla 
pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea.


Eestlastel - vanakurat musta härja kujul jälitatuna piksest. Kurat tahab 
tähed ja kuu varastada, selle pärast ajab pikne teda taga.
Veel liivlastel - kurat õrritab jõevees olles pikset. Vanamehe kujul õpetab 
pikseisa ühte möödunud meest, kuidas kuradist lahti saada. Abinõu toimib ja 
peale seda kurat enam jõehaudades ei asu. 45. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid 
arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.  Uku Masing on välja toonud handi ja mansi keelte eri murrete sõnad tarom, 
torom, torem ("jumal, taevas, ilm, pikne")(handid ja mansid pole küll 
läänemeresoomeugrilased), soome keeles tähendab Ukkonen äikest. 
(ukkosen kivi (piksekivi), ukkosen vaaja, pitkäsen  vaaja (piksevai), ukon 
naula (piksenael). Eesti keelest on kõu, pikne ning äike, mis seostuvad 
eestlase jumala Piksega. 46. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile 
eesti regilauludes ja setu itkudes?  Teispoolsuse valitsejateks on Äijo, Tooni, Mana, Koolu. Teispoolsust kutsuti 
Toonelaks, Manalaks. Asukaid manalaseks või äijolaseks. Lauludest jääb 
mulje teispoolsusest kui endisest maailmast, millest surnud on lahkunud. 
Tehakse igapäevatõid, hooldades kas Äijo või Toonela loomi. 47. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses 
ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused?  Äio taarausu mütoloogia järgi: unejumalus, Taara abiline. Uni on surma vend. 
Äio annab inimestele une, et need puhkaksid päevastest raskustest ja 
muredest. Äio viib väsinud inimese hinge jalutama mööda põnevat ja 
vaheldusrikast unemaastikku jne.. Tänapäevane tõlgendus Metsatöllu 
koduleheküljelt: Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une
puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. uni 
teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks. 48. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) 
omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.  Ristiusueelne eesti kurat omas nimetusi kura, kuramus, kuram, kuramvend, 
kurask, kurassi, korat. Kura on seotud halvaga. Samuti on eesti mütoloogias 
kurat ja tema prototööbid seotud vasakuga. Nii võtab kurat kolm tilka verd 


just vasakust käest. Eesti muistendites kujutatakse kuradit rohkem uhke ja 
korraliku mõisnikuna. Kurat kardab eesti mütoloogias kukke, kuna kukk 
esindab päeva ja päikest. Samuti kardab ta hunte. Kuradil on komme 
meelitada inimesi poomissurma. 49. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja 
veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.  Vetevalla valitseja  Kalakaitsevaim  Paigahaldjas  Deemonlik uputaja  Lastehirmutis