Müüt ja mütoloogia eksam (0)

Q: Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti isuri ja karjala redaktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Missugune oli sumerite loomismüüt?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta 1Ms 11-12 ehk Genesis 11-12?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Kust pärineb nimi Taara?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Kust pärineb nimi Vanemuine?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Q: Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk?

Vastus leiad õppematerjalist: Müüt ja mütoloogia eksam

Tartu Ülikool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat?
Kes suri� Ning Kas välku on näha vee all?
Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?
Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti isuri ja karjala redaktsioonid?
Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid?
Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Missugune oli sumerite loomismüüt?
Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta 1Ms 11-12 ehk Genesis 11-12?
Kust pärineb nimi Taara?
Mille vahendusel sai Taarast �vanade eestlaste pea- või sõjajumal?
Kust pärineb nimi Vanemuine?
Mille vahendusel sai Vanemuisest �vanade eestlaste laulujumal?
Mille poolest sarnanevad ja erinevad KJ Petersoni ja FrR Faehlmanni eesti mütoloogia �panteonid?
Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk?
Kuidas määratleda folkloori ja žanri?
Kuidas avaldub žanrilisus folklooris?
Mille poolest erinevad A Dundesi artikli põhjal V Proppi ja C L�vi- Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust?
Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste mardipäevalauludes?
Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Kes on Äio Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses f ja missugused on selle �jumaluse uustõlgendused?
Missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad?
Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat?
Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kmakhy templiga seotud tantra praktikad ?
Missuguseid koha pühadust seletavaid muistendid on Ü Valgu artikli järgi seotud Kmakhy templiga?
Missuguste arusaamadega on seotud mõiste �alam mütoloogia f kasutusele võtmine?
Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt?
Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos �Kalevipoeg?
Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose �Kalevipoeg koostajad seda teost kokku seades?
Kuidas ja millal loodi setode eepos �Peko?
Kuidas teisenes eeposes f varasem seto viljakusjumal Peko?
Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisust?
Missuguste arusaamadega on see müüt V Sazonovi artikli järgi seotud?
Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused?
Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia?

Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia ” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016 ]

Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides.
Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas oli müüt jutt, kõne, plärakära, tõsilugu.
Doty tunnused: müüt kui esteetiline väljendusvahend, sisu puudutab jumalaid või teispoolsust, ülesanne algupära seletamine, valesti mõistetud primitiivne teadus, universaalne muudetakse konkreetseks, väljendab uskumusi-kogemusi, inimese vaimne väljendus, annab kultuurile ideoloogilise raamistiku.
L. Honko: Vorm ehk sõnadesse pandud lugu, saab esitada vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed.
Mütoloogia kui jutulugu:

ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid ;

mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne

Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos , kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks.
Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega (meresõitjad ja konkistadoorid) seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Uus materjal nt Uus-Hispaaniast, Indiast ja Hiinast, isegi indiaanlastelt. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. Sarnasuste leidmine india ja kreeka müütide vahel. Põhjendus: müüdid tekkisid siis kui loodusnähtuse algpõhjusi otsides neid isikustama hakati; müüdid kuuluvad inimkonna lapseikka ja peegeldavad loodust poeetilise tarkusega; müüt kui positiivse enesehinnangu kandja. 19 sajandi käsitlused: müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmiseni käib müüdi enda kaudu; müüdid on meteoroloogiliste nähtuste üldistused, millest hiljem arenenud taevanähtuste, allilma jne müüdid; müüdi on tekitanud ratsionaalne soov mõista loodust.

Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat.

Ritualistlik – esiisadeks nn Cambridge’i koolkond, vaimne ristiisa E. B. Tylor ning James G. Frazer ja Jane. E Harrison . Harrison: müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste , nad on vastastikku lahutamatud nagu kull ja kiri. Ei ole müüti ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi ( muinasjutt , rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne. Liialdused: leiti paganliku nõiakultuse jälgi kõikjal Euroopas, mõrvadeks või hukkamisteks maskeeritud inimohvritega (nt Jeanne d’Arc) Lord Raglan: riituse vormel on tähtsam kui ajalootõik, nt Robin Hoodi kaheldav ajaloolisus on igav, aga tema kuuluvus sangaritüüpi, mida esindavad Oidipus, Theseus , Joosep, Zeus, Apollo jne on huvitav. Mall eeldab ühist sugupuud, ebaharilikku sigitust, lapsetapu ohtu, pääsemist ja pagendust varajases eas, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik.

Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus. Jung noore arstipraktikuna kohanud skisofreenikut, kes vahtinud palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala troonilt laskuva vooliku kaudu, mis neitsi kehasse siseneb ja mida mööda Püha Vaimu tuvi alla laskub. Seega: ürgtüüpi mütopüad võib leida nn primitiivide ehk vaimuhaigete ja laste juures. Need metslased on ikka veel müüdi rituaalsete algallikate lähistel ja avaldavad end nii keha kui keelega, tsivilisatsioonis müüt aga jäetud kutseliste etlejate hoolde. Usuhullustaja tunneb vajadust „tõtt“ valjult kuulutada. Väikesed lapsed saavad oma „ilmavaadet“ piibililoo põhjal sõltumatult kujundadamõttemaailm katab motiivistiku, milleks inimsugu on kulutanud aastatuhandeid. Nelja aastane hüüatab „Jumal oli esimene, kes suri.“ Ning „Kas välku on näha vee all?“ (kujutelm veealusest välgust on inimese ürgmälus ja võib nii nelja-aastase mõtteis üles kerkida). Viieaastane: „Kas George Washington oli esimene inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa.

Struktualistlik (Levy- Strauss , Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus

Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus?
Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks, müütilised ettekujutused, kombed, rituaalid kujunevad alateadvuslikult uue elukogemuse vastandumisel traditsioonilsega.
Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel, müütides toimub ajalooliste tegelaste, kangelaste jms jumalikustamine.
Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada.

Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller. Jumalad kui päikesesümbolid, müüdid kui meteoroloogiliste nähtuste üldistusedallmaailm ja taevanähtused. Müüdi on tekitanud ratsionaalne püüd mõista loodust, seega on müüt midagi primitiivse teaduse laadset.
Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison. Kultusmüütide seotus kalendritsüklitega, müüt kui igand. Oluline on maagia , jõudude personifitseerimine on hilisem nähtus. Müüt on riituse toime sõnalis-tekstiline vaste. Kõik müüdid on rituaalsed tekstid, rituaalist lahti rebitud müüt on muinasjutt või legend.

Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud. Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega.
Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas vajalikuks jagada müüt osadeks ja siduda need paradigmaatiliste komplektidega, et mõista müüdi põhiolemust. Looduslähedaste rahvaste kultuurides on tavade ja rituaalide seos ilmne, kuid alati on müüte,, mis ei seostu rituaaliga, vahel rituaalid intseneerivad müüdi. Müüt on vahend minevikus toimunu jutustamiseks ja samal ajal sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müüt on iseloomulik metsikule mõtlemisele, ta on aja hävitamise vahend. Müüt muudab inimese elu elamisväärseks.

Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (või uurali ) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on...luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia)
Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt.

Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Alepõletajate ja karjakasvatajate usund : Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud.
Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal , viljahaldjad, külapühamud ja preestrid .
Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine.

Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid . Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille järele sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Sissejuhatavaks pildiks on ürgmere kohal lendav veelind. Muna kui varjatud elujõu, ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud.

Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?
Loojalinnu asendati hiljem jumalatega . Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan.

Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?
Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad.
Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist pesa
Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele
Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale

Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes]
Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast.

Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
24. saj eKr, savitahvlid. Vanimad müüdifragmendi on 4500 a vanad. Ca 2355 eKr. Tekstiline materjal, kunstiallikad.

Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis?
Loomismüüdis kirjeldatakse taeva ja maa suguühet. Maa rasestub ja temast sünnivad põhijumalad, kellest omakorda sünnivad ülejäänud jumalad. Inimesed luuakse ühe jumala verest savist et jumalad ei peaks ise tööd tegema (sellele oli eelnenud nooremate jumalate esimene revolotsioon, kuna vanemad jumalad sundisid neid kogu töö ära tegema, veekanaleid jms ehitama)
An- taevas; Ki- maa; peajumal - Enki
Allmaailmad: Abzu- meri maa all allmaailma kõrval; Kur- Allmaailm
Inimesed elasid maapinnal (ketas, parv, mägi vms)seda kutsuti KI (ürgne maajumalanna). Pea kohal oli AN ehk meessoost taevas. KI’s elas ka palju jumalusi, kellest tähtsaim oli ENLIL (vaimude ja hingede isand ). UTU oli päikesejumal, kujutlus, et sõitis paadi või rakendiga, ta oli õigluse tagamise jumalus . Kuujumal SU’EN – maagia ja loitsud. Maa all asus tarkusi (norme, käsitööoskusi jne) sisaldav ABZU, mis oli veega kaetud või täidetud. Sealt said alguse kõik veekogud. Vee all oli ENKI – tsivilisatsiooni püsimajäämise jumalus (külluse ja armastuse isand). Maa all oli ka KUR – seal elasid Nergal ja Eneskigal. Kui elasid maal hästi, elasid ka maa all. Jumalatel olid sarved või sarvkroonid. Taevast sumeritel polnud. Tõenäoliselt siirdus inimene allilma füüsilise keha, mitte hingega.

Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt?
Maa e Ki (naine), inimesed elasid maa peal, mis oli vees ulpiv parv või ketas, Ki’s elas palju jumalusi, tähtsaim oli Enlil (vaimude või hingede jumal). Taevas e An (mees), lasus pea kohal, taevas olid kuujumal Su’en (maagia) ning päiksejumal Utu (õiglus). Ki ja Ani suguühte tulemusena jäi maa rasedaks (vihm sajab taevast alla ja muudab maa viljakaks). Lisaks maa ja taevale on olemas maapinna all kaks kosmilist sfääri: Abzu ja Kur. Abzu on „tarkuse meri“, teadmiste asukoht, mida ümbritses pinnavesi, Abzus elab tarkuse- ja käsitööjumal Enki („külluse isand“). Lisaks Abzule on allilmas ka Kur – surnute riik, lähevad kõik inimesed peale surma, kuna taevast sumeritel polnud. Surnud on mägedes vangis, elu seal on vilets (hästi elavad vaid need, kes olid maa peal suuri tegusid korda saatnud), surmale oli pigem pessimistlik vaatepilt. Seal elas abielupaal Ergal ja Ereškigal. Tõenäoliselt siirdus in allilma füüsilise kehaga, mitte hingega.

Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
Sumeri mütoloogias on loojateks taevas An ja maa Ki, piiblimüüdis aga Jehoova. Mõlemas müüdis oli alguses pimedus, teatav algolek, sumeri müüdis aga oli olemas juba vesi. Sumeri müüdis tekkisib taevakehad ja taimed maa ja taeva suguühte järel. S Piiblis aga piidub müüt vete poolitamise ja maa tekkimise kohta selle läbi.
Marin : Piiblimüüdi kohaselt loob taeva ja maa JHWH oma sõltumatust tahtest tulenevalt ning need on elutud , talle alluvad objektid. Sumerimütoloogias polnud enne suguühet olemas midagi muud . Mesopotaamia arusaama järgi on jumalik vägi kohal olev ja füüsilises maailmas sisalduv, Iisraeli usundis aga tuleb vägi Jahvelt, kes asub väljaspool ajalist ja praegust maailma.

Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.
Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja.
Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva.
Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi, metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus : pühakoha rüvetamise korral see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii vähe järvi)

Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?
Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“.

Kust pärineb nimi Vanemuine ? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal?
Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat. Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad.

Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub .
Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige ärksamad pead võtsid selle innustusega omaks, ja too nn. pseudomütoloogia on eesti rahva elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel rahval tema ehtne ja teaduslikult tõestatav pärismütoloogia kunagi.”
Faehlmann võttis Taara omaks, püüdis tõestada, et omaks oli võetud monoteism, so usundi kõrgem tase. Taara nimega seostati Tartut, pidas Tartut muiste Eesti usundi kultusekohaks. Faehlmanni muistendid olid saksakeelsed, peamiseks eesti jumalaks Vanemuine. Loomislugudes teisigi jumalikke olendeid (Koit ja Hämarik, Vanemuine tütar Juta, Ilmarise poeg Endel jt). Faehlmanni pseudokangelased omandasid aja jooksul reaalse tähenduse. Alguses ka teadlased tunnustasid pseudomütoloogiat, kuid ajapikku see muutus, nt Jakob Hurt suhtus sellesse väga ettevaatlikult.
Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana
Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar
Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad, maa‐alused, hännad, jms).
Põrgu: kurat oma käsilastega

Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia “panteonid”?
Peterson:
I mitmed jumalad (taeva, äikese, Maaema, laulu, päikese, kuu jne)
II deemonid, nümfid, vaimud jne
III nimetatud kangelased või panteonid
IV müütilised loomad
Faehlmann:
I Taara kui ainujumal
II nimetatud kangelased või panteonid
III kangelaste järeltulijad
IV deemonid, nümfid, vaimud jne

Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid.
Esimene Tharapita mainimine Henriku Liivima kroonikas, kus teda käsitletakse saarlaste „suure jumalana“. Peale seda tõlgendasid kroonikud seda kui eestlaste sõjahüüet, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori: Thor avita! Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“.
Taarausu põhimõtted sõnastati 1920.-30. aastatel. Lähtuti arusaamast, et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Kuna kultuuri ja vaimsuse peamise aluse moodustab usk, pole vaimne iseseisvus võimalik ilma oma usuta. Taarausu ülesanne on seega kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele.
Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid.
Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Sellest veendumusest lähtub ka kinnitus:
Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab!
Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus.

Kuidas määratleda folkloori ja žanri ? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris?
Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt.
Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised.

Rahvaluule ehk folkloor on laias , traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, uskumused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände.Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal, toimub kauges minevikus kuskil teises maailmas, peategelased pole inimesed vaid jumalad jt, hoiak on püha.
Muinasjutul on konventsionaalne algus ning jutustamise aeg on piiratud. Ta on mitteusutav ning toimub ebamäärases kohas, ebamäärasel ajal. Tegelane võib olla nii inimene kui mitte- inimene, hoiak on profaanne ehk ilmalik
Muistendis puudub sarnaselt müüdiga konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal. Erinevalt müüdist toimub tegevus lähiminevikus ja tänapäeval ning peategelaseks on inimene. Hoiak on püha või profaanne.

Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7).
Ühised on neil tegelased ning sugupoolerollide kehtestamine. Mõlemas on esindatud kõnelev madu ning tegelaste proovilepanek millegi kinkija poolt. Tegelasi hoiatatakse sõnakuulmatuse ja uudishimulikkuse eest ning nende eksimusele järgneb karistus.

Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone?
Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas vajalikuks jagada müüt osadeks ja siduda need paradigmaatiliste komplektidega, et mõista müüdi põhiolemust. Looduslähedaste rahvaste kultuurides on tavade ja rituaalide seos ilmne, kuid alati on müüte,, mis ei seostu rituaaliga, vahel rituaalid intseneerivad müüdi. Müüt on vahend minevikus toimunu jutustamiseks ja samal ajal sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müüt on iseloomulik metsikule mõtlemisele, ta on aja hävitamise vahend. Müüt muudab inimese elu elamisväärseks.

Kõrvuta sumeri ja muinaspõhja arusaamu teispoolsusest.
Sumeritel kaks allilma Kur ja Abzu. Kur surnute riik, siseneti maaavause kaudu. Valitsejad Nergal ja Ereškigal, peale surma ka Gilgameš. Abzu seotus veeelemendiga, kunstide, maagiliste saladuste ja tehniliste oskuste läte. Muinaspõhjas mütoloogias 9 maailma ja allilmade mitmekesisus. Nt Nifheimr – jäine allmaailm, mida valitseb Loki tütar Hel. Seal oli külmunud jõgi Elivagar ja Hvelgermiri kaev, millest kõik jõed alguse saavad.

Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad.
Mardipäevalaulud etendavad müüti, mille teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistusterohkest teispoolsusretkest: võib kuulda, kuidas „Mardid tulnud kaugelt maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige-rõõmsamale elule teisel pool.
Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november).

Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta.
Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla).
Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena
Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve
Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud)
Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest)

Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu;
teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela , Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane).

Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused?
Äio on taarausu unejumalus, kes viib väsinud hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimestele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks . Äio on Taari (hapendatud jook vanasti).
Äio annab kasulikke nõuandeid tulevikuks.
Äi nime käänatakse ka veel äioks ja äiätäriks. Äiätär on ka teatud kui kurjavaimu tütrena ning seda sõna kasutatakse sõimu- ja vandesõnana. Setude teadete järgi käib äiätär vahest majades kurja tegemas. Nimetatakse setudel ka eraldi äiolasi, kes on kurjategijad.
Soomlased teavad äijo ehk äija tütart, neiut, aga ka äijätäri pahas tähenduses. Äijätär ei ole soomlastel kuradi ema ega tütar vaid kuri naissoost vaim, kes madusid imetab ja tõbesid sünnitab

Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga.
Soome-karjala: Perkele; vadja -isuri: paha, pahalain, pahapooli jne.
Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand.

Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad?
Need on alati olnud väga mitmekesised . Looduse ja ühiskonna empiirilised vaatlused, kuid mõjutatud ollakse ka meedia ja koolisüsteemi vahendusel. Meedial on võimendav iseloom.
Palju tähelepanu taevanähtustel: varjutused, hele komeet, halod, ringid, ristid päikese lähedal, taeva eriline värv, asteroidid, komeedid, nende mürgigaasidest sabad, hävitavad hiigelmeteoriidid. Must auk, galaktika kokkukukkumine, oma teljelt väljanihutatud maakera, sattumine hiigeltähe mõjusfääri. Mõnikord on nähtut seletatud Piiblit appi võttes.
“Kui virmalised õige suurelt vehklevad, kui ristid ja jooned taeva pääl on,
ka kui taevas punane – tähendab sõda ehk suuri muudatusi.“
Autori tädi: Triin läks külast koju, nägi põhjakaares tervet taevalaotust katvat veripunast punetust. Triin (tädi) hakkas kartma ja palus põlvili, kuna kartis viimset päeva, kus kõik on hävinenud ja on ainult inglid ja jumalad..seda, kas nad ka inimesemoodi on, seda tädi ei osanud seletada. Tädi palvetas mitu tundi ja lõpuks tõusis, et koju minna...nüüd nägi taevas veripunast risti, ei julenud jälle liigutada ja hakkas palvetama, koju läks hommikul. Tädi ütles, et see oli sõjaenne1938 algaski II maailmasõda , fašistid, koonduslaagrid jne. See juhtub sellepärast, et inimesed on jumalast taganenud.
Üldised arvamused: hävingu põhjus on inimkonna moraalne ja füüsiline taandareng (kanad ei suuda muneda, inimesed suure peaga ja väikeste käte-jalgadega, inimene ei suuda üksi kanamuna kanda). Maailma tsüklilisus – eestlastel mõne aastatuhande pikkune, saabub hävingmaailm sünnib uuena. Ühiskonna moraali kontrollimine.
Nostradamuse maailmalõpuennustus 2000.aastaksigalt poolt kriisimärkide otsimine ja võimendamine. Üha uued ja uued armageddonid, mille põhjust nt globaalne soojenemine (Tallinn upub aastal 2000 jääsulamisvette)uus jääaeg, globaalne reostumine. Kardeti tuumasõda.
Inimesed eksivad jumalate seatud reeglite vastu, sellele järgnevad karistused (liigne tarbimine, reostamine jne)homo sapiensid on rumalad, mänguhimulised ja kerglased. Ameerikas milleniumivahetusel hoiatus, et tuleb programmeerimishäirekaos, kuna masinad ei tööta enam.
Uskumusjuttude uued suunad: tulnukad ehk mingi kõrgem vaenulik tsivilisatsioon , kes tahab inimkonna peal katsetada. Stalini või Lenini pea säilitamine, mida ühendatakse uue kehagaülikurjuse taasloomine. Imelik sünnimärk Stalini põselmaailma hävitav metsaline.
Maailmalõpuended peegeldavad ühiskondlikke, kultuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, mis kajastuvad ka rahvaluuleteadetes. Viimsepäevahirmud integreerivad üha uusi seletusviise ja hävingupõhjusi. Kindlad kuupäevad ja sündmused-ended. Teadusuuendused andnud uusi maialmalõpumärke.

Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat?
Jumal on absoluutne, kõige looja, kelleta midagi ei saaks olla ja püsida. Midagi/Kedagi paremat ei saa luua. Alternatiiv: Keel Jumalast asendab keele humaansusest ja inimesest.
Freud: Inimeste hirmude, neurooside, vajaduste projektsioon reaalsusesse.
Feuerbach: Inimideaal mida ei ole võimalik saavutada
Marx: Mingi osapoole huvides loodud püsimajäämise tingimused

Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel (põletusohvri jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Teda kujutatakse punasena, kolme- või seitsmekeelelisena, kolmejalalise ja seitsmekäelisena, tulekeelte sarnaste juustega. Agnil on kaks palet: leebe ja raevukas.Agni ilmub taevasse välgu kujul ning teda peetakse üheaegselt nii julmaks kui ka heaks: kuigi ta hajutab pimedust, neelas ta kohe pärast sündimist oma vanemad ning õgib tuleriitadel aplalt surnukehasid. Võib kinkida surematust ja puhastada inimesed pärast surma pattudest.
Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Taeva ja universumi vaimne valitseja.Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. arasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab.
Makkara on merekoletis, kellel Varuna sõidab
Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut.

Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kāmakhyā templiga seotud tantra praktikad?
Kāmakhyā templimägi on üks India kuulsamaid pitha’sid – naiseliku väe šakti kultuspaiku. Budistlik Hevajra tantra nimetab nelja pitha’t, millest üks asub Kāmarupas, tõenäoliselt on mõeldud sedasama kultuspaika, kus asub Kāmakhyā tempel.
Marin: Vastanduvad (tantra religiooni põhivoolule). Tantrad on salajased praktikad, rikuvad avaliku käitumise norme ja on kõigile avatud. Nende kõrgem eesmärk on vabanemine. Usuvad et tõde elab inimkehas ja vaid jumal saab austada jumalat

Missuguseid koha pühadust seletavaid muistendid on (Ü. Valgu artikli järgi) seotud Kāmakhyā templiga?
1) Kui Brahma ja Višnu lõid maailma, ei osalenud Šiva selle loomises, sest oli liiga mõttes omadega. Šiva äratamiseks anti Šivale naiseks jumalanna Sati , kellega koos asus Šiva elama Kailāśa mäele. Aastaid hiljem korraldas Dakša yajna – ohvritalitluse – ning kõik peale Šiva olid kutsutud (Šivat peeti veidraks). Sati kuulis, kuidas Dakša rääkis ta mehest inetusi, mille peale Sati süütas end põlema. See äratas Šiva oma mõttest, tormas ohvritalitlusele kohale ning alustas kosmilist tantsu, mis seadis kogu maailma ohtu. Seejärel palusid jumalad Višnut, et too Šiva tantsu lõpetaks, mille peale hakkis Višnu Sati surnukeha tükkideks. Tükid pudenesid üle kogu india laiali (kõigist said pühapaigad, kus jumalannat austatakse), Kāmakhyā mäele kukkus yoni – Sati häbe. * Kāmakhyā templis tähistatakse vihmaperioodi alguses 3 päeva jooksul jumalanna kuupuhastust, sel ajal on templi uksed usklikele suletud :)
2) Jumalanna füüsiline kohalolek templis: Braahman Kendukalai austas jumalanna Kāmakhyāt ning laulis talle peale teenistust laule, mille järgi jumalanna talle alasti tantsis. Sellest sai teada kuningas, kes soovis ka näha jumalannat tantsimas. Braahman lasi kuningal salaja pealt vaadata, kuid kui Kāmakhyā tantsu alustas ja kuningat märkas, häbenes ta, istus maha ja kattis end. Seejärel needis ta kuninga ning kuulutas, et kui keegi tema suguvõsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Sama pidi ka Braahmani endaga juhtuma.

Missuguste arusaamadega on seotud mõiste “alam mütoloogia” kasutusele võtmine?
Wilhelm Schwartz: rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht
On seotud 19. Saj müütide algupäraga – loodusmütoloogiaga (Veedade aeg). Tähtsal kohal evolutsiooniidee levik. Grimmi teooria: jumalate tranformatsioon. Müüdi esiletõus, muinasjutu, muistendi langus. Polüteismi lähtekohaks arhailine rahvapärimus.

Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt?
Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis.
Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged , sh ka taevast langenud inglid.
Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest.
Seotud monoteismi ja eetilise dualismiga, usuti et saatan veenab inimesi kuritegusid sooritama ja et jumala abiga saab seda vältida.
Lucifersaatan (valgusekandja, koidutäht). Luciferi vastu võitlemiseks peab palvetama. Daemon familiaris-abivaim, 3 tilka verd kuradile risstteel. Piiratud ressursid, mida tuleb naabritelt nt krati abil ära võtta. Leping kuradiga – talle lubatakse eelkõige hinge.

Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir .
Vampiir kui „olevus, kes toitub oma ohvrist, mille tulemusel see nõrkeb, toide võib olla nii füüsiline kui emotsionaalne“. Kitsamalt „surnu või ebasurnu, kes tõuseb üles hauast, et tabada elavaid une ajal, et imeda sooja verd nende kõrist või rinnust ja et neil sel viisil tappa.“
Dracula oli üks Euroopa verisemaid türanne, kes hukkas oma ohvreid teibasse ajades. Ivan Julma teisik. Ta oli Rumeenia aladele jääva Valahhia vürst. Dracula on tähenduselt „kurat“. Oma halastamatuse tõttu sai ta Euroopas laialt tuntuks ning jutud tema kohta ringlesid, ning mõned lood omistati ka teistele valitsejatele. Tema hingel umbes 100 000 elu. Vlad Teivastajahukkas ohvri teibasse ajades.
Dracula ja keskaegse Transilvaania lugudest inspireerituna kirjutas Bram Stoker 19. sajandil ta vampiiriks ümberalgselt polnud krahvil midagi vampirismiga pistmist. Stoker oli lugenud Dracula koha kirjeldust „verejanuline koletis.“ Vestlused professor Vamberyga tugevdasid seoseid Dracula, õudse hirmuvalitsejatüübi ja kuradi vahel, Stoker luges palju ka Transilvaania ajaloo kohta.
Romaanis võtab üks advokaat ette reisi Dracula lossi Transilvaanias, kus näeb, et krahv käsundab ööhunte ja kolme vampiirnaist; keda toidab lapsekehadega. Advokaat Harker leiab krahvi puusärgist veel veriste huultega. Harker ostab krahvile Inglismaal mõisa, kus Dracula hakkab tütarlapsi türanniseerima. Nüüd üritatakse Dracula puusärkide sisu steriliseerida, leiavad kõik peale ühe, mille krahv koju viivale laevale on pannudDracula saadakse kätte ja pea lõigatakse maha.
Peale seda on Draculat vampiirina kujutatud nii teatris kui ka kinos. Hamilton Deane tõi Dracula 20. Saj alguses teatrilavale, luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutudes vampiiri klassikaliseks näiteks.

Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
„Gilgameš“ - varaseimad fragmendi säilinud 21. Saj eKr, tahvli versioon säilinud 7. Saj eKr. Üleskirjutaja/koondaja arvatavasF Sîn‐lēqi‐unnini 13.‐11. saj. eKr, akkadi keeles
„Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles
„Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes
Vanem Edda ja Noorem Edda – 13. Saj eKr vana-islandi keeles, Vanem- autor teadmata, Noorem autor Snorri Sturluson.

Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta.
*väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’
Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg
germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea-me teda “Kalevala” eeposest
*Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm   germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo

Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.
„Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2) Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus , mis on eraldatud sellest ilmast Toonela jõega, kangelased satuvad sinna vaid šamanistlikke motiivide kaudu

Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”.
• Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena.
• Väinamöise ja Joukahaise võistulaulmine võrreldav šamaanide duelliga
• Väinamöise retk allilma teadmiste saamiseks
• Lämminkäise surm ja elluäratamine – keha kokku rehitsemine ja kokkupanemine
• Lämminkäise retk allilma ja seal sooritatavad ülesanded

Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Sampot võrreldakse nii samba, veski kui ka rahalöömismasinaga. Sampo pidamine sambaks on loogiline arvestades sõnade sarnasust ning lugusid Sampo otsa ronimisest. Ka sambana on tal erinevaid kujusid – maailmasammas, mille ümber maailm tiirleb ja mis tipneb Põhjanaelaga; „Rolandi sammas“. Sampo seostamine veskiga on samuti väga levinud – veski mis merre kukkunult jahvatab soola, ka veskiks tõlgendatud päike. Sampo ja veski tähendust seob sõna ’sammoko’, mis viitab seosele viljakusmütoloogiaga. Sampo kui rahalöömismasin on võrreldes teiste teooriatega suhteliselt uus, kuid selle kohta üsna laialdast kõlapinda leidnud. Grimmi seletus, et Sampo on uhmer – saaks siduda Sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti ka selle purunemist
Samba motiive leidub paljude rahvaste mütoloogiates, tihtipeale on samba asemel suur Ilmapuu, kuid muidu on nende idee sama. Kosmiline veski on tuntud ka Skandinaavia mütoloogias – mis seletaks ka Sampo kui veski tähendust arvestades Soome geograafilist asukohta.

Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”?
Eepose põhiosa motiividest (80-90%) on tuletatud folkloorist, millest omakorda vähemalt kolmveerand eesti oma folkloorist, 12,5% värssidest on tuletatud eesti rahvalauludest. N: esineb Kalevipoeg paljudes regilauludes, hiiupärimuses (Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid ) ning ka muinasjuttudes. Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil.
Palju inspiratsiooni Kalevalast. Esineb ainult ühes laulus „Suisa suud“, Kalevi(ne) kuju(esileküündivad ülikud, isikud) aga mitmes laulutüübis „Kulla põlemine“, „Hobusemäng“ jpt. Hiiupärimuses Kalevipoeg kui pinnavorme muutev hiid. Ka muinasjuttudes olemas vägilasena.

Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades?
Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros. Müütiline minevik ja geograafia põhinevad päriselt toimunud sündmustel ja Eesti olemasolevatel kohtadel.

Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive.
Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega. Ka rahvapärimuses Kalevipoeg ja Vanapagan võtavad omavahel mõõtu.
Triine: loodushiiud: kiviviskamine, kivide ja maa kandmine ning ehitamine, jalajälgedega järvede ja jõgede tekitamine, kündmise käigus lagendike teke. N: Kalevipoja ja Vanapagana vaheline kiviviskevõistlus; Kalevipoeg kündmas Sootaguse külas, mille tulemusena tekkis heinamaa

Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?.
Dobrõnjat on kujutatud kui Kalevipoja vene rahvusest vastet. On mitmeid erinevaid versioone nendevahelisest lahingust Vägilase mäel, kus üks teisel jalad maha raius ning too selle tagajärjel suri. Kord raiujaks Kalevipoeg, kord Dobrõjna. Dobrõnja on vene rahvuskangelane, kes leidis endale vastase eestlaste Kalevipojas. Hilisemas pärimuses on Dobrõnja nimi asendunud Tobrinaga

Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u poolmeetritkõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, millele on lisandunud jooni äiksejumalalt. Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele (vaikimisvanne). Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna, riitustel osalesid ainult jõukamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele.
Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga.

Kogukonnaküünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mordvalastel ning bessermanidel
Pühakuvõi kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud)
kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabelist, sellega seotuduskumuste paralleelsus)
vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod
Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuningakizele
kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal

Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko?
Setode eepos „Peko“ loodi rahvalauliku Anne Vabarna „ette ütlemisel“ tema pojale Ivanile. Esimese osa ettütlust 1927. a, teine osa 1930. a, eeposel on umbes 8000 värssi. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal. Põhineb ühe seto aktivisti etteantud süžeel – ta oli riigipalgal ja tahtis midagi tagasi anda riigile. Pekokultus avastati 19. sajandi lõpul, esimesed ülestähendused 1880-1890.aastatel.
Peko tegelaskuju loomisel lähtus Paulopriit Voolaine läänemeresoome jumaluse Peko kujutelmast, mida Setumaal veel paiguti tunti. Seejuures aga lülitas ta Peko kristlike kujutelmade süsteemi, kuhu see jumalus varem ei kuulunud. Sellega oli lahendatud kristluse ja paganluse vastuolu. Pekost sai setode kuningas.

Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias.
Hea ja kurja võitlus on basically, Illujanka (kes on badie & lohe) peamine motiiv on võidelda jumaliku kangelasega.
Marin said: Anzu ja saatuste tahvli lugu- Anzu varastas Enlili saatuste tahvli. Tahvlit saadeti tagasi tooma Enlili poeg, kes võitis Anzut ja tagastas tahvli. Anzu olevat Suur lõivipeaga kotkas (võrdlus lohe tapmisega).

Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas.
Nt Ameerika ja terroristid, Põhja- Korea ja lääne ühiskond. Nt Ameerika hiljutistel valimistel Trump ja Clinton – Trump kutsus Clintonit deemoniks. Hitler vs Roosevelt .

Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisust? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt (V. Sazonovi artikli järgi) seotud?
Muistsete hetiitide (indoeuroopa päritolu, läksid u 2000 eKr Türgi aladele, varem asusid Lähis-Idas) müüt, on kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa müüt lohe tapmisest. Kirja pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr.
Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Lohe oli püha loom Egiptuses.Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest.
Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš (purulei)-pidustusi. Pidustused olid hetiitide silmis äärmiselt olulise rituaalse tähendusega ning need seostusid hetiidi kuningavõimu ja religiooniga, olles üks hetiidi riikluse ideoloogiline alus. Kuningas pidi alati osalema purulliayšpidustustel, kuna nendest sõltus koguni terve Hetiidi Kuningriigi eksistents ja heaolu.

Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?
Seotud uskumusega, et kui välku lööb, siis Jumal pahandab kuradiga. Usuti, et kurat tahab päikse ja kuu taevast ära varastada. Kui pikne ajab kuradit taga, tuleb kõik uksed, aknad korralikult sulgeda, et kurat tuppa peitu ei poeks ja pikne sisse ei lööks. Kurat võib võtta ükskõik mis looma kuju ja proovida inimesi haneks tõmmata, et pikse eest varjuda (Liivi muistendis kurat koeranahas, tüdruk oli karjas ja kollane koer tuli tema juurde, ei tahtnud ära minna, lõpuks jooksis kuuse alla ja sinna lõigi pikne). Kuradi seos vee ja maa elemendiga (must härg ). Mees kuradit näinud – sellest käegakatsutav jälg jäänud. Uuemates usundulistes arusaamades kardetakse ka keravälku.Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi selle kohta, et jumal riidleb vanakurjaga.

Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused?
’Puhkav jumal’ – ürgjumal, kes tegutses loomisel, kuid seejärel loovutas oma positsiooni ja taandus kättesaamatusse kaugusesse. Üliolend kui taevajumal/taevas, äikesejumal, hele valguskuju. Seotud väe/elujõu ideega, iseloomustab eemalviibivus, samastatakse ka päikese, linnu/loomaga. (päike ja kuu üliolendi hüpostaasidena, looma/linnu seostamine üliolendiga kütikultuurides.)

Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
• Vana mees – eesti ’kõu’, ’äike’→’äi’(vanaisa); soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin)
• Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin)
• Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’)

Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat.
Eesti ’haldjas’ vadja ’haltialain’ arvatavasti germaani laen. LMS rahavastel tuletatud jumalast nt lsuri ’maajumala’( vrd maarahvas), liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi. Eesti emandad-isandad nt liivi tuul-jema(tuuleema), jarvi-isä(järveisa), vadja jarvi-pappi.

Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud.
Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest?
Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne.
Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal. Lastemütoloogial on eesmärk lapsi õpetada, erineb selle poolest et pärimuse kandja ise ei usu ringlevaid ütlusi. Hirmutusolendid võivad pärineda ammusest rahvapärimusest kuid nendega ei seostata enam teisi uskumusi ega kõnelda usulisi jutte.
Marin: mõeldi välja lugusid, et lapsi kontrolli all hoida. Et nad ei läheks kuskile kuhu ei tohi või ei jääks pimedas kauaks välja jne. Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel reaaleluliste, fiktiivsete ja mütoloogiliste olenditega.
Kui laps rikub reegleid võib hirmutusolend tema suhtes agressiivselt käituda. Lokaliseerimine – et lapsi eemal hoida ohtlikest paikadest. Välimuse kirjeldamine – koledad, karvased jne, et lapsi eemal hoida neist

Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.
• Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine.
• Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril , tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga.
• Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem levinud veest tulev haigus. Ravimisel nt haige kehaosa allikaveega pesemine. Eriline püha vastupäeva voolav allikas – tehti ohverdusi.

.RTF Laadi alla originaalfail 22 lk · .rtf · 52 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kereteleri Õppematerjali autor

Väga põhjalikud vastused kordamiseks.

mütoloogia peko kultus jumalus dracula muiste sampo

Sarnased õppematerjalid

docx

Müüt ja mütoloogia eksam

1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid

Kirjandus

docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud

Kultuur

docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu

Kirjandus

docx

Müüt ja mütoloogia - eksami küsimused

Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad)  Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust  Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti.  pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest;  ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm  Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu – varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine – kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina

Kultuurid ja tavad

doc

Müüt ja mütoloogia eksam

Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine

Ajalugu

pdf

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja

Ainetöö

docx

Ainekursuse Müüt ja mütoloogia kordamisküsimuste vastused

Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism.

Rahvakultuur

docx

Müüt kordamisküsimused

Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi  Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina;  Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust;  Müüdi ülesanne on algupära seletamine;

Kirjandus

Rohkem sarnaseid