Taskutega pajalapp 1. Lõikame kahest erinevast kangast(punane ja kollane) ja vatiinist välja detailid mõõtudega 20 x 100 cm. 2. Asetame punase kanga pahemale poole vatiini ning omakorda selle peale kollase kanga pahema poole ning kinnitame nööpnõeltega. 3. Seejärel tepime kangad ja vatiini diagonaalselt läbi.Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame õmblemist kuni kõik on läbi tepitud. 4
Kuulsuse narrid Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et e...
Loogiliselt võttes, kui iga järgneva põlvkonna iive langeb, siis lõpuks puuduvad inimesed, kes tegeleksid ühiskonna ja selle arenguga. Tegelikult algab kõik loodusressurssidest ja nende õigest kasutamisest. Kui kunagi ei olnud autosid, siis liiguti jala. Alates sellest kui auto leiutati, on autod muutunud iga aastaga aina käepärasemaks kõigile inimestele. Auto tundub esmapilgul ju ainult hea ja mugav viis liiklemiseks, kuid tihti ei mõelda selle pahema poole peale. Autokütus ei ole just kõige parem viis, kuidas meie loodusresursse kasutada, kuid kui keelata diisel- ja bensiin kütused ära, laguneks laiali ühiskond. Hetkel tegeletakse igapäevaselt elektriautode ning loodussõbralikke biokütuste arendamisega. Biokütused on küll paremad kui diisel- ja bensiin kütused, kuid seda toota piisavas koguses kõigile, on võimatu. Siinkohal tekib võimalus areneda veelgi säästlikuma ja loodussõbralikuma eluviisi suunas.
Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi PÕHISIDUSTE TULETISED: Rips (labase tuletis) peene ja tiheda koega kaetakse järjestikku mitu lõimelõnga. 1. Koe Koeripsile on iseloomulikud piki kangast ripsijooned. 2. LõimeLõimerips saadakse nii, et lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted on pikemad. Lõimeripsile on iseloomulikud risti kangast ripsijooned /raised lines, ridges/.
nii Sandrile kui vanale Vestmanile endale. Laura - Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond. ,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa
ega käikudest suurt midagi. Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Ludvig Sander Insener ja ,,luuletaja". Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga.
* Kahju tegema minnes muudavad nõiad ennast nähtamatuks. Selleks kasutavad nad sõnajalaõit, küüntest kübarat, kaarnakivi, musta kassi luud ja muud sarnast. * Nõid ei või enne surra, kui ta nõidustembud ja -sõnad edasi on õpetanud. * Nõidu kartis rahvas rohkem pärast surma, sest nood hakkasid kodukäima, elusaid hirmutama ja piinama. Selle jaoks, et nõid kodukäima ei pääseks, pandi ta matmisel kõhuli hauda, köieots seoti ümber kaela, teine ümber pahema jala kederluu. Nii ta vajus ikka sügavamasse maa sisse.
toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne. Atlass Atlass-sidusel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted on lõimelõngadest. Suurima levikuga on atlass rapooriga R=5; 8; 10. Atlass-siduses katab lõimelõng 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad, andes kangale läikiva pinna, mis on vastupidav kulumisele. Satään Erinevus atlass-sidusest: riide pinnal asetsevad koekatted. Koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi. Atlass- ja satäänsidusega kangad on toimsetest tihedamad, paksemad ja raskemad. Riided on ka pehmed ja elastsed, ent labasest ja toimsest nõrgemad ning kergemini hargnevamad.
nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega, nool kusjuures on poja eest varjatud. Roos on tundelise armastuse sümbol. Mesikärg tüdruku käes näitab armastuse magusust (tüdruku käed on vahetuses nii, et ta pakub tegelikult pahema ,,halva" käega mett ja parema ,,hea" käega looma). Tuvi, nii Venuse kui Cupido atribuut, märgib ilmalikku iha (sellele astub cupido maalil peale). Õun vihjab õnnejoovastusele ja seksuaalsusele. Vastukaaluks kirgastele värvitoonidele ja ilutsevatele poosidele, jäävad silma maas lebavad aukus silmadega maskid. Maskide tühi pilk on suunatud otse armunud paarikesele, mõne arvates aga hoopis roose puistava Puto poole. Kas lõbu ja mängu kehastav Puto on hoopis kaassüüdlane
olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!” vastas vanapagan. „Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti
istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane. Laura Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu
ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. ,,Mis sul viga, sõber?" küsis keegi rehepapi selja tagant. ,,Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus," vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. ,,Oh, ei ole viga!" vastas vanapagan. ,,Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa." Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu
Laura Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu
Ahmatova luulepildid mõjuvad nagu novellid, neis on psühholoogilist pinget, detaile, dialoogi. Samas on selline luule ka külm ja vaoshoitud. Ahmatova luule pälvis suurt tähelepanu ja isegi hiljem ärritas see Stalinit. Tema värsside sisust väljarebitud sõnu kasutati koguni süüdistuses luuletaja vastu siis polnud enam tähtsust, mida nad tegelikult tähendasid. Laul viimasest kohtumisest Ah kui armetult külmetas rind, aga sammud jäid kergeteks. Taskust tõmbasin pahema kinda ja paremasse see läks. Trepiastmeid näis vähemalt tosin, kuid ma teadsin neid on vaid kolm! "Sure minuga!" sügisesosin vahtrais vannutas. "Heitlik, julm, reetlik, muutlik on sattunud mulle saatus neetud ta viimne kui loos!" Ma vaatasin: "Kallis, ka mulle, ka mulle! Jah, sureme koos!" Viimne kohtumine see oli. Majas aknad pimedad kõik. Üksi magamistoas põles tuli tuhmkollane ükskõikne laik. 1911 Tõlkis Doris Kareva Kokkuvõtteks:
Elastik Elastne kangas, mis on saavutatud tekstureeritud niite kasutades või on valmistatud kõrgelastsest elastaankiust. Elastsus on tavaliselt koesuunaline Ensteks-kangas Tihe lõimepindne toimne kangas. Lõim on nailoni filamentidest, mis sõltuvalt sidusest on näha peamiselt kanga paremal poolel. Seetõttu on kanga pealispind tugev ja sile. Koelõng on puuvillane, mis katab kanga pahema poole ja on seetõttu ka nahale meeldiv. Valmistatakse töö-, vabaaja- ja laste välisrõivaid. Faidesiin Tihe ühevärviline kangas peente põigitiste ripsijoontega riide paremal poolel. Valmistatakse kahe lõimesüsteemiga: põhilõimeks on kaheniidiline toorsiid, survelõimeks üheniidiline toorsiid. Pehme, hästi drapeerunud ja nõrga siidise läikega.
Siis otsustasid Liisi ja Joosep koera vagaseks teha. Seepeale võeti Mäele uus koer, kuid ka see ei leppinud poisiga ning käis juba varakult Oru akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub. Kui Andres oli kasvanud piisavalt suureks, oli ta töödes juba mehe eest väljas ning Indrekul hakkas seega karjasepõli. Maril ja Andresel sündis veelgi lapsi: Liine, Tiiu ja Kadri. Sügisel pidi Joosep kroonusse minema, kuid tegi nagu Liisi ütles: võttis numbri pahema käega ning pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus. Ainukesena polnud sellest teadlik Eespere Andres, kes kuulis seda esimest korda alles kõrtsileti ääres Pearult
setu itkudes? Teispoolsuse valitsejad: Äijo, Tooni, Mana, Koolu; teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala, ka Hiiela (teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, m analane). 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Kura, kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on tuntud paljudes kultuurides võib eeldada et ka eesti folklooris oli kurat enne ristiusku.Kural on ka muda ja roojuse tähendus Pergel/ pärgel on seotud piksejumal Perkonsiga Kuradi hirm kuke ja hundi ees ei ole seletatav ristiusuga Setu kultuuris Toonela Äijo allilma isandana on samuti kuradi prototüüp.
tundmatu tõbi kui mürk. Aga mis viga oli temal?" Voolasid taevas ja maa, voolasid rannad ja puud, voolasid jõe sünged lained lakkamata "Ta oli haavatud," vastas Maret, ja veel kord nõrgu-sid pisarad ta silmi. ning peatumata - otsekui ema armupisarate ilmlõpmatus. "Haavatud?" imestas võõras. "Ta haavad olid ammu terved. Need ei võinud iial enam kurja teha. Ainult üle pahema põse läks veel põletushaav, kuid seegi oli kerge." 1919. Nüüd tundis Maret rääkija. See oli sama mees, kes tõi talle Jakobi rahakukru. Ta ajas enese püsti ja küsis imestades: -5-
19. sajandi lõpus esimesed spetsiaalsed teadusajakirjad 1900. a. esimene võrdleva kirjandusteaduse kongress Pariisis Näide: Jaan Oks... ,,Nälga on seal külas, ääretut tungide tõusu ja langemist. Igapäevased elunähtuste vahetused. Elumõte." ,,Talvad, sügav lumi, mahalangenud puud, saag, tulease, vana kasukapintsak, heeringapütt, kõlbmata kirvevars, jäljed, kolm töömeest ehk... inimesed." ,,Jälle on tõbine sügis uue ja pahema päeva loonud. On tuul ning kollane katk kase lehis. (...) Kolletanud lehed vaaruvad ja vanguvad." ,,Ütelge: mis tarvis on seda seest- ja väljastpoolt seenetanud, tiisikusehaiget hoonet [koolimaja] veel parandada." ,,Kus kollakas-tõbine rohi heinamaadel soojaga iseennast ära sööb ja ökitavad kõrred viljapõldudeks nimetatud paikades vantsuvad." ...saksa ekspressionismi kontekstis August Stramm: Warten (Ootamine),,der Duft! toll
Kui rist (ilmselt sümboliseerib usku) on rinnul, siis ei saa manalane liigutada. Teispoolsus on üsna sarnane tavamaailmaga, nt peetakse loomi. Kui hing ei jaksa ise tulla, viib ta kohale Toonela hobune. 44. Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Ristiusu-eelne kurat on seotud pahema poolega vasak käsi, vasak pool, vasak külg. Eesti folklooris on kurat viisakas härrasmees ning tema vastas on madalamast seisusest talupoeg. Kuradit on kutsutud saataniks, paganaks, kuramiks (kura tähendab vasakut). Kura tähendab ka muda ja roojust; lisaks on kutsutud sarvikuks. Kurat on tuntud ka kui roojane vaim. Eesti muistendites ilmub kurat vanahärrana , teistel rahvastel kasimata olend. Eestis on kuradi vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia.
istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane. Laura Habras noor neiu, tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde, kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilde suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu
kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi jõulud peeti ilma naabriteta. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle. Liine uuris kõike mis ümberringi toimus ja küsis väga palju
,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas
üheaegselt austati nii Jumalat kui ka loodushingesid. Dualistlik maailmavaade jäi püsima nn ebausu näol. Ristiusustamisega kaasnes ka uute haldjate tekke lugude sünd. Enamasti räägitakse haldjaid tekkinud olevat inglitest: “Korra hakanud inglid Jumalale vastu. Peaingel Miikael visanud kõik vastuhakkajad taevast alla, koguni kurjad põrgu, muud maa peale. Maa peal tekkinud neist allavisatud inglitest vaimud, haldjad, muist parema, muist pahema iseloomuga.” (Eisen 1995:44) Masing omaltpoolt täiendab seda lugu, lisades, et mässavad inglid peidavad end “/.../vette, pilvedesse, maa pääle, esimesed teevad kurja neile, kes purjetavad, teised teevad kurja välkude ja kõuega, kolmandad kisuvad ööl inimesi.”(Masing 1998:120) Teine liik lugusid on naisest, keda nimetatakse mõnikord ka Eevaks, kes peidab oma poegasid Jumala eest. Siin on iseloomulikumaks näiteks bulgaarlaste lugu, mis sarnaneb Venemaalt tulnud
Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Valtu pahandust tegemas Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihiti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle. Liine uuris kõike mis ümberringi toimus ja küsis
Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Valtu pahandust tegemas Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga nii vaike et ei näinud tihiti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani Joosep tähele ja võttis pisikese endale sülle, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Selle peale võttis Liisi poisi ise sülle
. . » Kuulmise järgi näis, nagu tahaks ettevõtlik noormees tähendatud igavikuga haatust teha, aga Mai laukas teda kõigest jõust tagasi ja enne kui armukange rüütel uuesti tormi sai joosta, langes raudhaamri raskune rusikas ta pealaele ja sirutas ta uimaselt põrandale. «Kas tahad kaasa tulla?»'küsis sepp Villu. «Tahan,» kostis Mai. «Kas siin kusagil salaust ei ole, mille läbi võiks põgeneda?» «Ei ole.» «Siis lähme, kuidas juhtub!» Sepp tõstis Maie kui väeti lapse pahema käega üles, võttis mõõga paremasse pihku ja tõttas välja palkoni peale. Paar sülda madalamal läks õuemüür. Allahüppamine oli kardetav. Kui hüppaja müüri harjal jalgu ei murdnud, siis võis ta kukkumise korral müüri taga seda kergemini kaela murda. «Kas julged eluga mängida?» sosistas sepp allapoole näidates. «Ilma sinuta ei taha ma elada,» vastas Mai tasakesi. Sepp surus neiu kõvasti enese külge, ronis palkoni äärele, seadis enese istukile ja hüppas alla
misjonitööga, mesmerismiga, tohterdamisega, tulevikuennustamisega ja muuga, kuid neil ei näinud õnne olevat. Lõpuks oli nende tarkus otsas; nad vedelesid liikuval parvel, mõtlesid ja mõtlesid, ei rääkinud poolte päevade kaupa, olid hirmsasti nõutud ja vihased. Viimaks muutus asi; nad pistsid jälle vigvamis pead kokku, rääkisid omavahel sosinal kaks või kolm tundi järjestikku. Jimil ja mul läks süda rahutuks. Meile see ei meeldinud. Arvasime, et nad hauvad mõne ved pahema kuriteo kallal kui kõik eelmised. Kaalusime seda igapidi 416 ja otsustasime viimaks oma meeles, et nad tahtsid sisse murda mõnda majja või kauplusse või hakata valeraha tegema või muud nihukest. Meil oli õige suur hirm ja me tegime otsuse, et me ei tahtnud mingit tegemist teha sihukeste toimetustega; otsustasime neile külma supluse valmistada, ära sõita ja nad maha jätta, kui vähimatki sihukest asja märkame. Noh,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
