Kadriõhtu Tegelased: Kadrisandid Kadri-ema Kadri-isa Illimari-ema Habemes mees (Kui kadrid olid uke taga siis kõik hüüdsid hõigates) Kadrisandid: Kaad-rii, kaad-rii! (Uks avanes ja kadrid tulid sisse ja paks naisterahvas pani käe silmade kohale,vaatas ringi ja Kadri ema küsis) Kadri-ema: Kus me oleme, kadri-isa ja kadri-lapsed? Kas oleme külma küüni man või oleme inimeste elumajas? Ilm on pime, vihma sajab, - silmad ei seleta midagi. Kas on siin inimesi või ei ole? Kadrisandid:On,on,on! Kadri-ema:On jah,on jah! Seletavad juba minugi silmad. (Kadri ema lähenes Illimari emale ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale
KADRIPÄEV. KADRIPÄEV ON EESTI RAHVUSLIKUS KALENDRIS TÄIEST OLEMAS. ERNIEB HALLOWEENIPÄEVAST VEIDKE.NIMELT KADRIPÄEVAL PEAVAD KADRID ESINEMA PERERAHVALE. ET KOMMI SAADA, HALLOWEENIPÄEVAL ESINEMIST EI OLE. HALLOWEEN KANTAKSE AINULT KOSTÜÜME JA KÄIAKSE UKSELT UKSELE JA NÕUTAKSE KOMMI. KADRIPÄEVAL PEAVAD KADRID OLEMA HELEDATES RIIETES NING VEIDI ESINEVAD
Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvirn ukse ette.
teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pereliikmele kergelt 2- 3sopsu,sõnades"tervist,tervist" või 2terveks,terveks". Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti
paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli kadrisantidel lõbusalt punapõskseks värvitud. Andide santimisel paluti enamasti kadrilastele kehakatteid. Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Lahkudes tänati kingituste eest ja sooviti pererahvale ja talule õnnistust. Pärast kadrijooksu koguneti kadriema või-isa tallu järelpeole või
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma
Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks.
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Mardi- ja Kadripäev Mardipäev Tähistatakse 10. novembril. Algselt meeste püha. Mardid tõid viljaõnne. Mardipäev lõpetas hingedeaja. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde. Marti jooksmist alustatu tavaliselt õhtupoolikul Maskeerimine Tütarlapsed meeste riietes. Seljas tumedad rõivad või tagurpidi keeratud kasukas. Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või l...
Ood Viinamarjad kenad pallid, mulle on nad väga kallid mahlased ja maitsvad nad, mitut värvi on neil saak. Nii magusalt suus sulavad need viinamarjad punavad ja eemalt miski rohetab, need väiksed pallid rohekad. Nüüd lõpuks põske pistan nad ja naudingu neist kõigist saan. Kardi laul Regivärss Kadri kummid tossavad, bemmi kummid. Palun sisse lasta meid, sisse lasta. Kadrid tahavad raha, ainult raha. Või siis mõnd huulepulka, huulepulka. Vana klassi Lauri Epigramm Lauri muskleid arendab, tihti Kadrit tõsta ta võtab sülle üks ja kaks muskel paisub suuremaks. Priimus Epigramm Vaikselt istub kui hiir Laura töö siis ära viib, hinne parim kukub siit klassi priimus nii kui nii. Pind õpetajate silmas Epigramm Silver ainult pätust teeb, arvutiga mängib veel. Tunnis ainult jutustab,
nõelumine et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed. Sageli olid nad vastassugupoole rõivas ning rõivad olid puhtad ja valgest riidest. Kadrisid kostitati toidukraamiga. Sarnaselt mardipäevale on ka kadripäeva tuntuim mäng ,,Laske sisse kadrisandid", mille saatel kadrid end tuppa laulda üritasid. Kadrid laulsid rohkem kui mardid. Kui sandid tuppa lasti, tuli laulda perenaisele ,,Tere õhtust perenaine, minu kõht on ette vaena, palun natukene leiba, ega see pole võlga". Enne lahkumist tuli kodu õnnistada laulusõnadega ,,Kadri toob lauta lambaõnne, keset lauta kitseõnne, kadri toob põllule põrsaõnne". ,,Herneste kukutamine" on samuti üks kadripäevale omaseid mänge. Selles mängus seisab
Keelati veel naiste lina-, villa- ja käsitööd - lambaedu kaob. Mardipäeval tuli santidele käsitööd ette näidata. Ei tohtinud tööd teha ega kolistada. Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega
Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle eest taheti Katariinat hukata, kuid see osutus raskeks, sest sekkusid jumalikud väed. Nii nurjus
8.klass Midagi hingele (Võluri kolmas tingimus) 9.klass Venemaa (Võlur võlub päkapikud valesse kohta) 10.klass Kruiisilaev (päkapikud otsustavad laevaga Soome sõita) 11.klass Soome (päkapikud on jõudnud Soome) 12.klass Jõulumaa (päkapikud on lõpuks kohal) KARDINAD KINNI MUUSIKA Parvepoisid Valged jõulud KARDINAD LAHTI Lavale jooksevad päkapikud Mari ja Ants, kellest viimasel on kaelas suur trumm. Mari: Käisid ammu mardid hallid, kadrid käisid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad jõulupühad need. Ants: Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Mari: Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema; põllukamar must ja tume kattub valge vaibaga. Ants: Igas majas, igas peres kõik on pühi ootamas, lapsed käisid metsaveeres
Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 17. Mille järgi otsustati, kas haige jääb elama või sureb? 1
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
pererahvast, nende karja ja põlde. Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda. Mõnikord mainitakse martidel ja kadridel tiibu. Mardid ja kadrid etendavad müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid, st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust. Läänemere-soome. Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam) - põhja- või läänesuunas
ilm on külm ja tuul on vali, külmub kinni ojake. - Kus on siis su kojake? Kala: Talvel tõesti külm on kole, aga mul sest viga pole jää all voolab vaba vesi, sääl on palju kalakesi varjul külma tuule eest, toitu saame muda seest... Mardilaul Mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; algu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! Mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne -- ainult siis, kui meie Juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu Liisi nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi. Miks ei tule ükskord tali? Jüts on kurvalt akna all, halb ja nukker tuju tal. Väljas vihm ja tuul on vali. Miks ei tule ükskord tali? Juba nääritaat on käinud, vana aasta ära läinud, ikkagi ei tule tali, vihmasadu õues vali. Tuuled nukralt jorutavad, puud ja põõsad norutavad,
november) tõusnud esile väga tähtsa pühana, kuigi vanal ajal oli see tunduvalt vähemtähtis ning tähtsaks peeti ikkagi hingedeaega. Hinged ei ole kunagi halvad ning neid ei ole kunagi kardetud. Hinged lihtsalt tulevad ning kuna nad on omad inimesed, siis on nad üldjuhul oodatud külalised. Toit jäeti sel ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru. Mardid tulevad tavaliselt läbi õhu, lennates, nad tulevad hingedena. Mardisandid on
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Kui oktoober on soe, siis tuleb pikk talv ja külm küünlakuu. NOVEMBER - TALVEKUU, HINGEKUU, MARDIKUU · Hingedepäev (02.11.) Vaikusenõue ja tööde keeld. Kes lärmi tegi, võis suvel oodata piksekahju. · Mardipäev (10.11.) Mart oli viljaõnne tooja. Ennustati ka ilma. On levinud ütlus: ,,Kui mardipäev on külm, siis kadripäev on soe." Ilmavaatlusega prognoositi talve, jõule, aga ka lihavõttepühi. · Kadripäev (25.11.) oli rohkem naiste püha. Kadrid riietati valgesse, ehiti kaunilt. Ka ilma ennustati kadripäeval. Härmatis pidi tooma rukkilõikuseks ilusad ilmad. Kui kadripäeva õhtul külmetas või oli paks lumi maas, siis tulevat järgmisel aastal hea viljasaak. Arvati, et esimesest lumest talveni jääb 40 päeva. · Andresepäev (30.11.) Ilma kohta öeldi: ,,Andres, aus mees, annab jõulud." Või ,,Andres peab aru kas tuua külma või sooja." Tavaliselt lõpevad selleks ajaks sompus ja sajused ilmad.
kuljused, aisa- ja lehmakellad. Ühest majast teise liikumisel lisas häälekust pasunapuhumine või pannitagumine. Tantsiti nii ringis kui paaris, aga ka üksinda, kättpidi rebiti vahel peremees ning perenaine ja teised pereliikmed tantsima. Liikumine oli temperamentne ja uljas, mitte talitsetud ega vaoshoitud ("tantsisid, et puru taga"). Tantsude eelisnimistusse kuuluvad polka, valss, labajalavalss, masurka, padespaan. Mustjalas oli au sees oma kohalik rongitants. Kadripäev Vanasti, kui kadrid perest peresse käisid, ei jäetud pererahvale head karjaõnne soovimata. Kadrid tulid õhtusel ajal enne kadripäeva. Kuid mõnel pool oli kombeks käia ka päeva ajal. Peipsiäärses Kodavere kihelkonnas jõudsid koolilapsed veel 50 aasta eest hommikul enne kooliminekut mitmes peres ära käia. Maskeeringut ei olnud ja ega tuppa ka ei mindud, oodati, et perenaine ise uksele vastu tuleb. Mis ühel niisuguse kombetäitmise puhul koolis juhtus, seda meenutati järgmiselt. Jõuluaeg
terveks!" Mõnikord kontrolliti, kas majapidamine on korras ning kas lapsed oskavad lugeda. Kõikjal oli kombeks martide tantsimine (hüppamine, kargamine), tantsulaulu tunti aga ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tants oli varemalt mingi hüppetants ¾ taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Mangumislaulus paluti pereisalt ja -emalt ande (kala, liha, kapsaid, õlut, vorste). Erinevalt mardisantidest nurusid kadrid ka takku, villu, lina ("Katri tahab takkusida, Katri vingub villasida, nuuksub lina nuustakaida!"). Tänu- ja soovimislauluga tänati andide eest, pöördudes iga talupere liikme poole eraldi: peremehele sooviti viljaõnne, perepojale hobuseõnne, sulastele koerteõnne, pereminiale lasteõnne, peretütrele kosilaseõnne jms. Väljudes või juba õues lauldi hüvastijätulaulu, lubades järgmisel aastal tagasi tulla. Sajatuslaulu lauldi siis, kui ei avatud ust ega lastud sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
