nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda arusaamatuks). Puudub mõistukõne. Ta seletab iseennast.
müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda arusaamatuks). Puudub mõistukõne. Ta seletab iseennast.
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus. Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui
Boccaccio Koloniaalajastu maadeavastustega materjali lisandumine, nt Joseph-Francois Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused Johann Gottfried von Herderi müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine 2.Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik Tautegooriline Friedrich Schelling müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit, Ernst Cassirer Evolutsionistlik võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler, Andrew Lang 20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik Cambridge'i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste Psühhpanalüütiline Otto Rank kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud müütide ja
Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E
Müüdid on valesti mõistetud või „primitiivne“ teadus; Müüdid muudavad universaalse konkreetseks või arusaadavaks; Müüdid väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused; Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon.
Kesk- ja uusaeg: euhemeristlike mallida kasutamine keskajal ja renessansi ajastul (Gesta Danorum, Noorem Edda); antiigist üle võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused (Boccaccio "De genealogia deorum"); kolooniaajastu maadeavastustega seotud uue materjali lisandumine (Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused); romantismiajastu müüdilembus (Herderi müütide kaudu inimkonna mõtestamine) Suundi müüdi uurumises: "Tautegooriline" müüdikäsitlus: F. Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: "edasikandumised" (survivals), animism; Lang (1844-1912), Custom and Myth, Myth, Ritual and Religion
Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse. Psühhoanalüütiline: Otto Rank, Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Uurib müütide ja unenägude seoseid, ning nende projektsiooni. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline müüdikäsitlus kohaselt on müüdid erinevate loodusnähtuste seletus. Euhemeristliku müüdikäsitluse kohaselt põhinevad müüdid ajaloolistel sündmustel. Tautegoorilise müüdikäsitluse kohaselt seletab müüt end ise ja inimene ei saa seda seletada. 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline lähenemine müütide uurimisele uurib müütides esinevate karakterite
inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa. 3) Struktualistlik (Levy-Strauss, Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks, müütilised ettekujutused, kombed, rituaalid kujunevad alateadvuslikult uue elukogemuse vastandumisel traditsioonilsega. Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel, müütides toimub ajalooliste tegelaste, kangelaste jms jumalikustamine.
Mütoloogia on tihedalt seotud uskumuste ja religiooniga. Mütoloogia on teadus müütidest. Mütoloogia uurib müütide ja mütoloogiate kujunemist, nende arhetüüpe, omavahelisi suhteid, tähendusi ja tõlgendusi. Olulisel kohal on mütoloogia kui teaduse jaoks olnud müütide tekkepõhjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski
annaabi.ee 
