Ainekursuse Müüt ja mütoloogia kordamisküsimuste vastused (0)

Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused
eksamiks [sügissemester 2015]
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi
definitsioonides.
Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt .
Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi.
2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel , erinevate autorite käsitlustes ja
uurimissuundumuste kontekstis.
Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling (1775-1854)-müüdi autonoomia.
Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)-solaarmütoloogia,solarism.
Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism
Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia
Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud (1856-1939)-müütide unenägude seos.
Sotsioloogiline : Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus.
Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus.
Strukturalistlik :Claude Levy -Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur.
Semiootiline :Juri Lotman -evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile.
Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides.
Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel.
3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia-mythos+ logos =jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused.
Euroopa Kesk-ja Uusaeg :Euhmeristlike mallide kasutamine- Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised müüditõlgenudsed- Giovanni Boccaccio . Koloniaalajastul uue materjali lisandumine-Joseph-Francois Lafitau. Romantismi ajastul müüdilembus-Johann Gottfried von Herder
4. Mille poolest erinevad allegooriline , euhemeristlik ja tautegooriline
müüdikäsitlus?
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel .
6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri
(uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Indoeuroopa: on olemas kirjalikud allikad ja rikas ajaline sügavus (4000 a.). On võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone/ motiive ja süžeed.
Soome-ugri: allikamaterjali väiksem ajaline sügavus, enamik materjalist on alates 18.sajandist. Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel.
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke
tunnuseid.
Arktika ja subarktika küttide usund :Maailma loomine,Šamaanid,saagi ja loomade isandad ,loomaliikide kaitsjad ,mobiilsed pühamud.
Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate usund:Valduste tekkimine, Haldjad ,Perekondlik kultus ,Ilmajumal,Pühamud.
Alepõletajate ja karjakasvatajate usund:Loodusjõud, Ravitseja ,Maja-ja paigahaldjad,Esivanemate austamisega seotud pühamud.
Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud kontseptsioonid, Maaema ja taevajumal ,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid.
9. Nimeta varaseid allikaid , millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too
kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide
kohta.
1)Novgorodi esimene leettopiss.
2) Hamburgi kiriku piiskoppide teod-Kirjeldatakse saart Aestland(Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel nad austavad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad oleksid terved ja et daakon ohvrit tagasi ei lükkaks.
3)Henrici Chronicon Livoniae
10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti,
missugustele allikatele tema käsitlus toetub .
Räägib eestlaste ainujumalast Taara , Vanaisa ehk Vana. Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemune, Ilmarine , Lämmeküne,Viboane, Koit ja Hämarik. Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg,Endel ja Juta. Hiiud :nõid oma vaimudega:metsa-,vee-,maa-ja õhuvaimud.Põrgu:kurat oma käsilastega. C.Westermayri ’’Waina-Möinen, Orpheus der Finnen ’’ ja G.H. Merkeli raamatule ’’Die Vorzeit Lieflands’’
11. Kust pärineb nimi Vanemuine ? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi,
mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal?
Faehlmann esialgu avaldas oma muistendis Vanemuise eesti peajumalana. Kreutzwaldi eeposest ’’Kalevipoeg’’ oli Vanemuine nimi esitatud küll 3 korda aga sellest piisas, et nimi jääks rahvale meelde. Peale eepose väljaannet Tartus nimetati lauluseltsi Vanemuiseks. Hiljem Tallinnasse oli ehitatud Vanemuine, kes pani koorilipu otsa lillepärja.1920ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Vanemuisest.Ilmusid laulukogud Vanemuise nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Vanemuine.
12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille
vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?
Hendriku Liivimaa kroonikast saarlaste jumal Tharapitat. 19.sajandil aksepteeriti vanataolise nime Taara. Faehlmann ja Kreutzwald võtsid Taara innukalt omaks. Faehlmann püüdis tõestada, et Taara kultusega olid muisted eestlased jõudnud monoteismini. Ta seostas Taara nime Tartuga. Kreitzwaldi jaoks oli Tartu vana õnnistatud Taara paik, kus Taaramäel oli Taara tammik. Eeposes ’’Kalevipoeg’’ oli Taara mainitud ligi 50 korda.1920-ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Taara.
13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris ?
Žanr on teatud maailmanägemine. Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Folklooris on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vorimid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid.
14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja
ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
Folkloori žanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline-rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine.
Müüdi ja muinasjutu ühisjooned:On ühiseid tegelasi,Erioloogilised motiivid, Mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega,Mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente.
Müüdi ja muinasjutu erinevused:Muinasjutul on abielu esmatähtis,Abielu indiviidi huvides,Nõidus ja all-ilm,Kangelaslikud ülesanded,Sotsiaalsed vastandused(madal-kõrge).
Müüdi ja muistendi sarnasused:On usutav ,Tegevusväli-mingi aeg,koh,Jutustamiseaeg-ei ole piiratud,Konventsionaalne algus puudub.
Müüt/ muistend (erinevused): Toimumisaeg -kauge minevik /lähiminevik, Toimumiskoht -Teine maailma/Tänapäevamaailm,Hoiak-Püha/Püha või profaanne ,Peategelane-Mitte-inimene/inimene.
15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade
keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “ Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva
pattulangemisest (1Ms 3:1-7)?
Lavaline kaksus,Mao kõne,Kinkija(doonor)-proovilepanek,Samad tegelased,Sugupoolerollide kehtestamine,Hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest,Karistus.
16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm
12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest?
On olemas veevaimud,maavaimud ja metsavaimud. Kui taevast ingleid maha loobiti, siis mis sattus vette, neist said veevaimud,metsa-metsavaimud,maale,neist jäid maale elutsema.
Kurat oli taevas peaingel. Ta läks jumalaga tülli ja tahtis oma võimust saada. Siis jumal viskas ta maa peale. Kurat tõi kaasa kolm taevatähti. Siis kurat jäigi maa peale ja ehitas omale põrgu siia.
17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid
muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus.
18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid?
Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
3000 at eKr
19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid?
20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid
osalised loomismüüdis.
Su’en- kuujumal ,Utu-päikesejumal,AN-taevas,KI-maa, Enki -tarkusejumal,Nergal-surnute jumal,Abzu ja Kur-allilmad.
Loomismüüt:Maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi. Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad.
21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid
sumeri jumalusi.
Abzu ja Kur. Sumerlased uskusid, et kui satud allilma, siis sealt enam välja ei pääse.
22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja
piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
An ja Ki vs Jumal
23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus
veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
Maa(ema) tekkimine veelinnu kehast. Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl(hea ja kuri), kes samas on demiurgid.Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid.Selles kajastub Põhja- Euraasia ja Põhja-Ameerika laialt levinud sukeldujalinnu müüt.
24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja
soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?
Maa peal oli algul ainult vesi.Algul jumal mõtles, et tahab maad luua aga selleks tal oli vaja abilist. Algul tuli esimene olend ja jumal palus talt mere alt tuua mulda ja veepinnale visata. Esimene olend seda ei suutnud kuid kui tuli teine olend siis ta sai suure vaevaga selle ülesandega hakkama, ta sülitas suust mulda välja ja see hakkas kasvama maaks . Mõned liiva tükid, mis jäid suhu hakkasid ka kasvama, olend sülitas selle välja ja nii tekkisid siis igasugused kükad ja mäed.
25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja
karjala redaktsioonid?
Eesti:neljarealised tantslaulud.Karjala:runolaulud.Isuri:lörpötykset.
26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome
rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega?
27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja
kangelase vastasseisust?
28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij?
Ahura Mazda:Mazda:indoeuroopa keeles ’ teadlane ’.Zoroastrismi peajumal /ülemvalitseja.Aša määrab universumis kõik võimalikud toimingud .Druij on Aša vastasprintsiip. Kurjuse printsiipi kehastab omaette jumal,mitte kurat.Ahriman ehk kuri vaim. On olemas 6 kurjuse ideed, kellega ta läheb Mazdaga võitlema.Nende vahel toimub pidev hea ja kurjuse võitlus.
29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi
poliitretoorikas.
Nt: Iraagis ? on oma Miki hiire saade, kus Miki räägib kui halb on teised inimesed oma valede uskumustega ja et on vaja võitlema minna.vms
30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis
ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see
müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud?
31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste
pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast
kuradist?
32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on
religioon või mitte.
33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust,
“tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
Agni -tulejumal(vene k tuli). Indra -äikesejumal/taevajumal, ta on kige populaarsem jumal, temast kirjutati kõige tuntuimas mandalas:nr33)Vayu-tormi/tuuejumal,ta aitab hoida maailma korras. Ähvardab ja karistab inimesi, kui nad rituaale ei tee.
34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad
Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud
“külajumalad”.
35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kāmakhyā templiga seotud)
tantra praktikad?
36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste
arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
19.sajandil Jacob Grimm . Wilhelm Schwartz -rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht. Evolutsiooni-idee,Pärimuslik jutt,Lühike,Koskkonnale kohandatud,Lokaliseeritud,Usutav või mitte,Väljendab tehtud kogukonna väärtusi ja käitumisnorme.
37. Mida tähistab mõiste demonoloogia ? Missuguste arusaamade ja missuguse
ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
Demonoloogia:Uskumussüsteem.Seda analüüsiv ja mõtestav petus.Vaimolendite erinevus inimesest.Seos maise maailmaga.Demonoloogia kultuuriline konteks .Ristiusu demonoloogia.Teemad- Lucifer -Saatan.Esivanemate aseme olid pühakud.
38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid
autoreid ja uurimusi.
39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas.
40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst
Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline
vampiir .
41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja
arusaamad teispoolsusest?
Sanditamistava on Eestis hingedeaeg -lahkunute koju ootamine. Mardi - ja kadrisandid kui hingesandid .Teekonnamotiiv lauludes: sandid on tulnud kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu.Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat; takistusena mainitakse veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist.
Soome-karjala:sanditajate nimetused-köyrimörko ja keyrittär.
Vepsa : noormees , kes käis kaetud näoga;lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega.
42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu.
Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena.Surnute elu on sarnane maisega, kuid mnevõrra teistsugune;nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve.Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi.Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal.
43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti
regilauludes ja setu itkudes?
44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi
prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti
folklooris.
45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende
päritolu, loojat /koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
Gilgameš:Varaseimad fragmendid 21.sajandist eKr.XII tahvli versiooni säilunud 7.sajandist akkadi keeles.Ülekirjutaja arvatavasti Sin-leqi-unnini 12.-11.saj eKr.
Mahabharata :106 000 paarisvärssi sanksriti keeles.Kujunes tervikuks 4.saj eKr kuni 4.saj pKr. Tuntakse 15.-16.saj käsikirjade põhjal.Eestikeelses tõlkes olemas eepose tuntuim osa ’’Bhagavadgita’’.
’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’:15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele
’’Vanem Edda’’ ja ’’Noorem Edda’’:Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.’’Vanema Edda’’ autor teadmata.’’ Noorema Edda’ autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp
46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta .
Väinamöinen:Väine kui vetevallaga seotud teonüüm;ktoonilisi jõude esindav taevajumala openent,maad loov sukelduv demiurg.Germaanipärase loitsu mõjul.Ülivõimas teadja.Eeposes Väinamöisel šaamani roll.
Ilmarinen:Ilma kui läänemeresoomlase tenüüm.Germaani traditsiooni mõjul:’taevajumal’,müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsioonile levimine läänemere regioonis.Müütiline taevalaotuse sepp, kes sepistab sampo .
47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
Lemmikäise:lempi’füüsiline armastus’.Temaga seotud runodes on šamanistlikke elemente ja motiive ilmutuskirjandusest; sarnasusi skand. Armasusjumala Baldr’iga. Lemmikäineni surmas nähtud jälgi egiptuse Osirise müüdist.
Kullervo: Kulta ’kuld,kallim’.Lauludes on teda peetud Kalevipojaks,st hiiuks(noorena väga tugev);kajastub vaen kahe klanni vahel.
48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”.
Väinamöinen kui šaaman, mitte mõõgakangelane.Arktilise šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses. N Väinamöise ja Joukahaise võistlualumine(šamaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ’ proto -šamaani’’ Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine.
49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste
üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel?
Oidipus =jämejalg,türann.Jämejälg on ilmselt sünonüüm või eufemism .
51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused
varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest?
52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva käsitlus
abjektsioonist?
53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende
päritolu ja muutumist aja jooksul.
1)jumal: vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),kollaab jumala(müristab)
Vepse jumou(jumal);väljendid:g’umalang’uru,samui jumalankušak(vikrkaar)?
2) haldjas : eestii haldijas,haldjas,hallijas,halljas,haldja,halgijas,halgjas ka all,aljas.?
54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
1)vana mees: eesti kõu(vana mees,vanaisa),eesti äike-äi(vanaisa,ka vadja öö),soome-karjala-isuri ukkonen- ukko ’vanaätt’,vadja vana iza(vanaisa).soome isäinen( pikne ).
2)deskriptiivsõnad(pikk,valge,väle):eesti pikne(pikk),soome pirkäinen,pitkäinen(piiblitõlgetes ja murdesõnades),liivi pit’ki,pi’kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega ),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor’it(äike)
3)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),vepsa jumou;väljend:g’umalang’uru(pikne’jumala mürin’)
55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus , läbiviidud riitused,
Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Kultust ’avastati’ 19.sajandi lõpus mokroluga nulga külades Setomaa lääneosast.Varaseimad ülestähendused kultuse kohta on kirja pannud eestlased 1880-1890.aasatel.Kõik varasemad teated rõhutavad kultuse saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati Peko kuju tare või rehe keskele;kuju peale või ümbes asetati küündlai. Ringis ,ümber kuju liikumine ning Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine.Uue Peko-papi valimine vereliisuga.Peko kuju on valmistatud kasepuust ning on 48cm kõrge.Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed. Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga.
Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel.Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal,pühaku ja küünla kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks.Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju.
56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia?
Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel.Reaaleluliste,mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega.Pärismütoloogia teisenemine lastemütoloogiaks.On fragmendid päris mütoloogiast.