kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid. Tõrusaagist tehti jahu. Kujunes välja ühiskondlik kontroll. Rahaühikutena kasutati tigude kodasid. Punuti korve ja matte, vormiti nõusid. Platoo: Kuiv ala. Tegeleti jahipidamise ja korilusega. Peeti tihedat kaubavahetust looderannikuga. Subarktika: Metsad, sood, järved. Pind õhuke ja kivine. Igikelts. Palju sääski ja moskiitosid. Inimesed olid liikuvad ja kohandunud.
Vetikate geograafias e. fükogeograafias (phycogeography) on 2 pioneeri: F.R. Kjellman (Rootsi teadlane, peamiselt võrrelnud põhjapoolkera floorasid, tähtsamad tööd ilmusid ajavahemikus 1877-1906) ja W.A. Setchell (USA teadlane, rõhutas temperatuuri osa vetikate levikus, põhilised tööd ilmusid ajavahemikus 1893-1925). Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel omakorda eristatakse alaregioone. 1. Polaarvööde Arktika 2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) 3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral)
soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa: on olemas kirjalikud allikad ja rikas ajaline sügavus (4000 a.). On võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone/motiive ja süzeed. Soome-ugri: allikamaterjali väiksem ajaline sügavus, enamik materjalist on alates 18.sajandist. Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund:Maailma loomine,Samaanid,saagi ja loomade isandad,loomaliikide kaitsjad,mobiilsed pühamud. Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate usund:Valduste tekkimine,Haldjad,Perekondlik kultus,Ilmajumal,Pühamud. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund:Loodusjõud,Ravitseja,Maja-ja paigahaldjad,Esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud kontseptsioonid,Maaema ja taevajumal,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid. 9
ebaühtlase soolsusega vesi, S ellu jääda. Seal on ka erinevaid oleneb ookeanivee sissevoolavast alavööndeid nö, kus rohkem ja kus hulgast, vee seiskumisest vähem liike. Rootsi Läänerannikus süvikualadel jne. umbes 150 vetika liiki. · · · Kaasajal eristatakse maailma · Põhjapoolkera subarktika e. külm meredes 7 biogeograafilist parasvööde. regiooni, millel omakorda · Sellesse regiooni kuulub ka eristatakse alaregioone. Põhjameri ja sellega Taani väinade 1. Polaarvööde Arktika kaudu ühendatud madala 2. Külm parasvööde, Subarktika, soolsusega Läänemeri oma
soome-ugri allikmaterjali väiksem ajaline sügavus indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja-
Seetõttu on võimalik minna ajas kaugele tagasi ja ei pea kasutama allikaid, mis ainult vihjavad vaja minevale infole, saab luua keelelisi konstruktsioone (võrdlev keeleteadus), saab rakendada võrdlevat mütoloogiat, sest saab võrrelda kuidas müüt on ajas muutunud. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid olenevad sellest, kus nad elasid ja mida tegid. 1. Arktika ja subarktika küttide usund-inimene on nendes kultuurides looduse osa. Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides, millega sai eri paikadesse liikuda. Maailma loomine Šamaanid Saagi ja loomade isandad Loomaliikide kaitsjad Mobiilsed pühamud 2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused. Tegeleti eri põllumajanduskultuuride kasvatamisega. Valduste tekkimine
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud alged Jen ja Omöl
annaabi.ee 
