107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) (Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela) LISAD Pilt 1 ,,Kullervo needus" Pilt 2 ,,Lemminkäise ema" (Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela)
,,Kalevala" Tegelased: Väinamöis , Joukahainen , Aino-Neiu , Jänes , Põhjala emand, Ilmarinen , Kyllikki, Lemminkäinen, Kullervo, Ruotus Sisu: Sündis Soomes mees nimega Väinamöinen ,kellel olid võimed kuna ta oli nagu jumal. Ta hakkas ehitama ja kündma põldusi ning selle pärast ,ta raidus maha palju puid kui ühe puudest jättis lindude jaoks. Hiljem kohtus Väinamöinen Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt. Aino oli selle naise nimi ning ta keeldus Väinamöinenile
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896) · Lemminkäise ema (1897) · The Fratricide (1897) · Joukahainen's Revenge (1897) · The Aino triptych (1891) · Symposion (1894) · Kullervo needus(1899) · Kullervo Rides to War (1901) · Ad Astra (1907) · Väinämöinen's Boat Journey (1909) Gallea eraelust või rääkida nii palju, et ta oli abielus Mary Helena Slööriga ja neil oli kolm last, kellest Jorma Gallen-Kallea on samuti kunstnik. (http://et.wikipedia.org/wiki/Akseli_Gallen-Kallela)
parema elu otsingul. Uinutab oma lauluga Põhjala rahva. c. Lemminkäinen lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda d. Ilmarinen juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib Louhi tütre V asemel e. Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks. Kullervo needmine protest sotsiaalse ülekohtu vastu, pilastab õe, tapab end. Kullervo lugu on traagiline, toob teosesse süngeid toone, näidates elu tumedamatkurvemat poolt, keskne on perekonnasisene vaen ja veritasu. f. Louhi Põhjala emand (Ja põhjala) Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib,
RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päe...
1. Katariina II valitsemisaeg. A) 18saj B) 19saj C) 17saj 2. Missuguses riigis õppisid esimesed vene kutselised heliloojad? A) Venemaa B) Saksamaa C) Itaalia 3. Esimene vene ooperiteater? A) Moskva Suur Teater B) Petrovka teater C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli...
Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel. 1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni Oslos, kus tegutseb eraõpetaja ja dirigendina. 1869-70viibis õpingutele. 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis. 1892a astus üles ta Roomas. Elas Oslos, Viinis, Roomas. Pea 74ndat on jälle dirigendina, kui esitas oma sümfoonilisi poeemi (Helsinkis) Norras ja sureb seal. 1885a rajas ta Troldhaugenisse, 6km Kullervo. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaistva kaugusele Bergenist Villa, kus praegu asub Griegi orkestrimuusika looja karjäär. Tema pedagoogiline tegevus ja majamuuseum. Ta on valitud ka Oxfordi ja Cambridgi abielu algab samast aastast. Kui seni oli ta tuntud Soomes ja Ülikooli audoktoriks. teistes põhjamaades, siis sajandi alguses (20saj algus) hakati
Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda seoses "Kullervo" käsikirjaga 1860, ei suutnud majandus...
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elava...
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirj...
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat
Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja uus tundeelu kunstilises kujutamises. Väljendusvahendite peenenemine, uued kõlavärvid eriti orkestris, tänu äärmuste väärtustamisele pillide väljenduses. Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika m...
Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo" "Kanervala" "Kihlus" "Õlleretk Schleusingenis" "Öö ja päev" "Seitse venda" "Margareta" Seitse ...
Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864) "Kanervala" (1866) "Kihlus" (1866) "Õlleretk Schleusingenis" (1866...
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolil...
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes. Giuseppe Verdi 1)Maa :Itaalia 2)teosed ooperid : ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Võidumarss " ,"Nabucco" 3)tähtsus: Teostes oli olulisel kohal tekst. Edvard Grieg 1)Maa :Norra 2)teosed: Süit "Peer Gynt", "Norra tantsud", "Mööda kal...
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio...
Johan Christian Julius Sibelius Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemi...
Jean Sibelius 1865- 1957 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslan...
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
( http://www.kaiku.com/sibeliussongs.html ) töö autori tõlgituna ja omapoolsete lisanditega. · CD Diamonds in the Snow, Decca 466762-2 DH, 2000 Barbara Bonney. · EE 8 . Eesti Entsüklopeedia , 1995 a. , Lk 468 . 29 LISA 1 SIBELIUSE KOORITEOSED JA KANTAADID OP.7 ,,Kullervo", sümfooniline poeem sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. (1892) 1. Introductione 2. Kullervo noorus 3. Kullervo ja tema õde 4. Kullervo sõttaminek 5. Kullervo surm Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid. OP.14 ,,Armastatav" (sõnad ,,Kanteletar", I. raamat) 1. Kus on mu armsaim? (173. runo) 2. Armsama minek (174. runo) 3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo) Meeskoorile a cappella ,1893 Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894 Segakoorile a cappella , 1898
1908.a. Maalikunst Norra Edvard Munch Elutants. JUUGEND 19. sajandi lõpp Maalikunst Itaalia Rossetti. La Ghirlandata Arhitektuur Eesti F. Mieritz ja I. Gerassimov Ammende Villa Pärnus. 1905. Maalikunst Eesti Konrad Mägi (1878-1925). Norra maastik. 1908-1910. RAHVUS- ROMANTISM 19. sajandi lõpp Maalikunst Soome Akseli Gallen-Kallela Kullervo needus, 1899.a. Maalikunst Leedu Mikalojus Konstantinas iurlionis Loss. 1908.a. Maalikunst Eesti Kristjan Raud Kalevipoeg. Maalikunst Eesti Kristjan Raud Viru vanne. 1920
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpi...
Aleksis Kivi Aleksis Kivi nimi kuulub suurimate hulka soome kirjanduse ajaloos. See märgib murrangut idealiseerivast rahvusromantikast realistlikuma rahvaelu kujutamise poole ja hoopis artistlikumat suhtumist oma ülesandesse seni valitsenud diletantismi asemel. See kahesaja aasta eest toimunud murrang tähendab õieti selle kirjanduse tõusutee algust. Kuid Kivi enese elulugu on üks kurvemaid soome kirjanduse ajaloos. Aleksis Stenvall, nagu oli ta nimi eraelus, sündis 10. Oktoobril 1834 Uusimaa läänis Nurmijärvi kihelkonnas Palojoe külas. Küla asus ligi nelikümmend versta Helsingist. Tema isa oli külarätsep, kuid mõnes mõttes kõige haritum selles piirkonnas, sest peale soome keele oskas Aleksise isa ka rootsi keelt. Nii isa kui ka ema poolt pärines Kivi käsitööliste suguvõsast. Isa jõi aeg-ajalt, ema oli usklik- harda iseloomuga inimene. Kahjuks päris ka poeg vanemate kalduvused, sest temagi elule heitis alkoholi tarvitamine varju ja ta ...
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...
Kunst sajandivahetusel 1. Tähtsamad kunstistiilid olid postimpressionism, sümbolism ja juugendstiil. Postimpressionismi all ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistlikud, kuid 1880-ndate aastate lõpul pettusid selles voolus. Pettumise põhjuseks oli osalt ühesugune impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peedeldust. Impressionism oli realismi edasiarendus. Eesmärgiks oli kujutada täpselt seda, mida nähti. Impressionistid tõid maalimisse uusi teemasid. Nad kujutasid linnu, rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse. Uskusid ka, et esemeid ei tohiks maalida sellisena nagu me teame neid olevat, vaid sellisena nagu me neid näeme. Piltide kontuurjooned pidid olema häguasad, sest läbi õhu ei saanud need olla teravad. Impressionistid just õhku ja valgust tähtsustasidki. Nähatavat pilti maailmast püüdsid impressionistid edasi anda väikeste ja visandlike er...
a. 25. jaanuaril 1918 pöördus Soome valge valitsus teda tunnustanud riikide poole abipalvega, et vaatamata venemaa poolsele Soome iseseisvuse tunnustamisele ei ole venemaa oma sõjajõude Soome territooriumilt välja viinud. 1918.a. jaanuari lõpupäevil haarasid soome punased võimu. 28. jaanuaril hõivasid Punakaardi salgad Helsingis kesksed valitsushooned ning Soome senine valitsus eesotsas Svinhufvudiga põgenes. Punased moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Ülejäänud pika elu veedab ta soomes, mis tõestab veel kord oma kiindumust kodumaasse ja selle rahvasse. Sibelius, looming Tema rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegeldub tema eepiline jutustav legendlik maailmataju. Instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt seotud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas. Kooriteoseid on enam kui 30. koorilaul finlandi. Kantaadid: kalevala, oma maa, tule sünd. Vokaalsümfooniline poeem kullervo. Arvukalt on soololaule. Tähtsamad teosed on siiski kirjutatud orkestrile: finlandia, saaga, bard, öine ratsasit ja päikesesõit. Sümfooniline fantaasiapoeem: põhjala tütar. 4 sümfoonilist legendi. Sibelius kirjutab meelelde muusikat ka draamale, valse triste-kurb valss. Lisandub hulk muud orkestri muusikat. Enamus kammermuusikast on kirjutanud noorusaastail. Üheks kaunimaks klaverikontserdiks on sibeliuse oma. Sümfooniaid on tal 7. 1,5,7 on kõige kuulsamad. Tema muusikat võib isel
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
Akvarell, stiil oli tasapinnaline inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm)
Lidl, supermarketitest aga Prisma ja Citymarket. Enamjaolt kõik poed on pühapäeviti suletud. (Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Kuulsaimad tamperlased on kirjanik Minna Canth, sportlane Tommi Evilä, kirjanik Aaro Honka, laulja ja helilooja Juice Leskinen, kirjanik Väinö Linna, helilooja Usko Meriläinen a kirjanik Kalle Päätalo. (Vikipeedia: ,,Tampere" 31.10.2012) Kasutatud kirjandus: 1. Pärl-Lõhmus, Maarja 1994. Tampere raamat. Tartu: Kullervo 2. EE = Eesti Entsüklopeedia (köide) 9, 1996. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 3. Welcome to Finland, Tampere, 2000. Helsingi: Metso Kasutatud internetiallikad: 1. Tampere - http://et.wikipedia.org/wiki/Tampere (31.10.2012) 2. Tampere - http://wikitravel.org/en/Tampere (31.10.2012) 3. Näsinneula - http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4sinneula (31.10.2012)
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud ...
PÕHJAMAADE ROMANTISM NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG. 1843-1907 Oli helilooja, pianist, dirigent, organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid...
Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi juugendisse) 1) Arhitekt- ELIEL SAARINEN tööd_ Helsingi raudteejaama hoone, Pärnu mnt 10 māja(juugend) 2) Maalikunstnik- AKSEL GALLEN-KALLELA- Eriti kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks peamisi motiive teostes on domineeriv naine, tema teosed on purustanud hinnarekordeid
CHARLES DICKENS (1812-1870) Sünd Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12- aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma.Oli abielus Catherine Thompson Hogarthiga, kellega tal oli kümme last. Teosed. "Pickwick-klubi järelejäänud paberid", "Nicholas Nickleby elu ja seiklused", "Barnaby Rudge", "Antiikasjade kauplus", "Martin Chuzzlewit", "Kellad", "Dombey ja poeg", "Kõle maja", "Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud" ,,David Copperfield" (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga. Siis abiellub ema range mister Murdstone'iga, kes seab koos kuratliku õega sisse distsipliinil ja korral põhineva terro...
MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED Romantism: Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad ...
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (4. novembril 2014) Sümbolism, juugend, rahvusromantism I OSA. ÜLDKÜSIMUSED. Õpik - Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile“, kirjastus Kunst, Tallinn, 2003 –lk 10 – 29, küsimused lk 16, lk 23, lk 29 1. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbolistid? Suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 2. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm? Teose sisu 3. Iseloomusta lühidalt sümbolismi kui kunstivoolu! Sümbolism pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süžeedega kunstivool. Teemasid lahendati süžeede abil, mis olid ebatavalised, tähtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti rõhutada, et elu on müsteerium. 4. Kes on prerafaeliidid? Nimeta kunstnikke-prearafaeliite! ...
Jean Sibelius Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. Hämeenlinn oli siis väike linn (u. 3000 elanikku) ja linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämeenlinna koolis, kus ta mängis ka kooli orkestris. Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. Kaheksa-aastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Seal oli õpetajaks Lucina Hagman, kes tol ajal elas Hämeenlinnas ühes oma venna kirjanik Tyko Hagmaniga. Lucina Hagman oli siis veel noor, vaevalt paarikümne aastane ning õige kena välimusega.Jean armus temasse pööraselt ja kinnitas, et abiellub Lucina-tädiga, kui...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
