Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused (0)

1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides.
Müüdi määratlusi
• ÕS (2013): – pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; – ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm
• Ülo Valk (2001): – Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel.
• Peeter Espak (2015): – Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil.
Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi
• Vorm
– sõnadesse pandud lugu
– saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana
– võib elustuda unenägudes, käitumises
• Sisu
– varieerub , ühendab loomisaja sündmuste vahendamine
– kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti
• Funktsioon
– toimib eeskuju ja mudelina
– pakub seletusi ja käitumisjuhiseid
• Kontekst – rituaal, mis taaselustab “aegade alguse” sündmused
2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana-Kreeka

• Müüt – jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu
  
• Mütoloogia – jutulugu
  
• Teagenesest alates tähendus „mõistukõne“, allegooriline müüdikäsitlus
  
• Herodotusest alates „riknenud ajalugu“, „udujutt“
  

Kesk- ja uusajal

• Euhemeristlike mallide kasutamine – muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena
  
• Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio
  
• Koloniaalajastu maadeavastustega materjali lisandumine, nt Joseph-Francois Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused
  
• Johann Gottfried von Herderi müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine
  

2.Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat.
19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik
Tautegooriline – Friedrich Schelling – müüt on autonoomne, tuleb mõista eraldi kui inimvaimu omalaadi kujundit , Ernst Cassirer
Evolutsionistlik – võrdlev, algkeel eeldab algkodu, -kultuuri ja -müüdistikku, Edward Burnett Tyler , Andrew Lang
20. saj. Ritualistlik ja psühhoanalüütiline.
Ritualistlik – Cambridge ’i koolkond, James G.Frazer, Jane E. Harrison – müüt pole muu kui riituse toime sõnaline vaste
Psühhpanalüütiline – Otto Rank – kangelaste tüpoloogia, Sigmund Freud – müütide ja unenägude seos
4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus?
Allegooriline - müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele
Euhemeristlik - uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel
Tautegooriline - F. Schelling , müüdi autonoomia , müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel.
• Loodusallegooriline müüdikäsitlus: Friedrich Max Müller (1823-1900), Compara Mve Mythology (1856): solaarmütoloogia, solarism
• Ritualistlik müüdikäsitlus: -- James George Frazer (1854-1941), Golden Bough (1890; 1911-1915); e.k. Kuldne Oks (2001
-- Wilhelm Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen (1868) ja Wald und Feldkulte (1875- 1877 )
Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller 
Ritualistlik - müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E.Harrison
6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus

• Otto Rank – kangelaste tüpoloogia
  
• Sigmund Freud – müütide ja unenägude seos, projektsioon
  
• Carl Gustav Jung – kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes
  

Strukturalistik lähenemine

• Vladimir Propp – muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil
  
• Claude Levy- Strauss - paradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides
  

7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (või uurali ) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Soome-ugri ja indoeuroopa mütoloogiate erinevusi
• Allikate erinevus – soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid – enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist)
• Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus
• Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori -alastel rekonstruktsioonidel
• Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena)
• Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia “liistule”
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.

• Alepõletajate ja karjakasvatajate usund
  
  • Loodusjõud
    
  • Teadja/ravitseja
    
  • Maja- ja paigahaldjad
    
  • Esivanemate austamisega seotud pühamud
    
• Lõunapoolsete viljakasvatajate usund
  
  • Dualistlikud kontseptsioonid
    
  • Maaema ja taevajumal
    
  • Viljahaldjad
    
  • Külapühamud ja preestrid
    

9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad .
Tunnuslikku komi loomismüüdis
• Veelinnud maailma loomas : maa(ema) tekkimine veelinnu kehast
• Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl’ (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid; NB! dualistlik müüt (bogomiilide mõju?)
• Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid
• Selles kajastub Põhja- Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt
10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?
Loojalind asendati hiljem jumalatega , müüt on sarnane, kõikjal vesi, jumal otsustab maa luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua, millest hakkab maa kasvama. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan.
11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?
Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine
Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv
Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris
• Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes;
• eesti/ seto : leelo ; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (uuem rahvalaul ’ • soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu);
• vadja : soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms.
Laulutüüp “Loomine”
• Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) – Karjalas: müüt > … > kangelaseepika (nn. sampo - tsükkel ) – Eestis ja Ingeris: müüt >… > kiigelaul, ringmängulaul
• Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad
Loomine läänemeresoome rahvastel Omanäolisim maailmaloomismüüdi süžee soomeugri rahvastel. Loo ürgsusele osutab (1) erinevate variantide rohkus läänemeresoome kultuuriruumis, (2) veelinnu sagedane kujutamine Äänisjärve petroglüüfidel, (3) looja-linnu olulisus teiste soome-ugri rahvaste mütoloogias ( saami , komi, mordva , ka udmurdi). (Vt rohkem Valk 1993)
12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes]
Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna(d), millest kujunevad maa, taevakeha ja muud eluks vajalikud asjad
Loomislugu muna kaudu on olemas igas maailmajaos ja uskujaid üle maailma, piirkonniti erinevad detailid ja sündmuseid, kuid muna on keskne teema. Soome-ugri aladel on müüt kõige kauem levinud ja Euroopas on tegemist omapärase loomislooga. Ilmselt pärineb müüt väljasurnud paleoeuroopa rahvalt, kes kunagi elasid meie aladel.
13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Varaseimad fragmendid 21. sajandist eKr;
XII tahvli versioon säilinud 7. sajandist akkadi keeles •
Üleskirjutaja/koondaja arvatavasti Sîn-lēqiunnini 13.-11. saj. eKr •
Eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010)
14. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis?
Ülemistes sfäärides asus taevas An (An ongi see kaar) koos teiste jumalustega, kellest tähtsaimad päikesejumal Utu ja kuujumal Su’en (kaare all). Maapinnal elasid inimesed, jumalused ja olendid, kõige aktiivsemaks käsitöö, tarkuse ja Abzu (vasak tiss) jumal Enki (see joon seal on KI) ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil . Maapinna all surnuteriik Kur (nö parem tiss), kus tegutses abielupaar Nergal ja Ereškigal koos kaaskonnaga.
15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt?
Gilgameš, Vanem Edda , Äiö
Põhipunkte P. Espaki loengust (1)
• Sumeri loomismüüt: maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi
• Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad
• Inimese loomine savist selleks, et jumalad ei peaks ise tööd tegema; inimese surelikuks saamine
• Mesopotaamia kosmililine geograafia: Taevas (An), Maa(ema) (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur)
• Jumalad: Su’en, Utu, Enlil, Enki ja Nergal-Ereškigal
16. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
Sumeri loomismüüdis on juba taevas ja maa olemas, mis oma suguühte läbi loovad maailma, jumalaid veel pole. Piiblimüüdis on olemas üksnes jumalus JHWH, kes loob oma sõltumatust tahtest taeva ja maa ning need on ta tahtele alluvad objektid. Jumal lõi kõik oma tahtest, mitte tühjast kohast. Sumerite müüdis oli jumalik vägi kohal olev ja füüsilises maailmas sisalduv, Iisraeli usundis aga tuleb vägi Jahvelt, kes asub väljaspool ajalist ja praegust maailma. Tema residents on küll taevas, kuid geograafiliselt pole see kättesaadav, nagu sumerite usundi puhul oli.
17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.
Novgorodi esimene leetopiss (1071) – novgorodlane tuli Tšuudide maale teadmamehe juurde, soovis ennustust, aga see kutsus kuradid kotta ja teadmamees kangestus, sest kuradid rabasid teda. Teadmamees rääkis, kuidas meie jumalad on mustad, tiivulised, elavad sügavikkudes, kuhu lähevad ka surnud.
Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076) – Aestlandi(Eesti?) saar, mille elanikud austavad draakoneid ja linde, kellele ohverdatakse ostetud inimesi
18. Kust pärineb nimi Taara ? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?
Henriku kroonikates mainitakse korduvalt saarlaste suurt jumalat Tharapitat. 17.sajandi kroonikud Hiärne ja Kelch tõlgitsesid seda eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äiksejumalat Thori : thor avita ! Elav mõttevahetus 19.saj estofiilide seas viis selleni , et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest kindlaid jälgi. Üldiselt seostati Taara päritolult Thoriga, ent mõned õpetlased, nt Arnold Knüpffer väitsid, et tegemist on vana algupärase nimega, millel leidub vasteid obiugri keeltes. Tegelikult on Taara meelevaldne tuletis Tharapitast. Jäljed Thorist Lääne-Eesti uskumusestes on tuntud kujul tooru. Faelmann ja Kreutzwald võtsid Taara innukalt omaks. Faelmann püüdis isegi tõestada, et Taara kultusega olid muistsed eestlased jõudnud monoteisimi. Ta seostas Taara nimega ka Tartu, mida pidas muistse eesti usundi keskseks kultusekohaks. Kreutzwald seevastu ei seostanud Taarat monoteismiga, kuid ka tema jaoks oli Tartu „vana õnnistatud Taara paik“, kus Taaramäel oli kord Taara tammik .
19. Kust pärineb nimi Vanemuine ? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal?
Eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Ganander 1822, lk. 26–27). Tegelikult oli “soome Orfeus” Waina-Möinen Baltimail saanud tuttavaks juba Garlieb Merkeli tuntud teoses “Die Vorzeit Lieflands” I ( 1798 , lk. 228) avaldatud vastava pildi vahendusel. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega (Faehlmann 1840, lk. 42–44; Faehlmann 1852 ).
Sel varasel perioodil esitati ja arutati eesti mütoloogia küsimusi vaid saksa keeles, mistõttu need eestlaste hulgas olid kättesaadavad vaid kitsale haritlasringile. Laiemalt läks uus mütoloogia rahva hulka alles Kreutzwaldi “Kalevipoja” rahvaväljaande vahendusel 1862 (2. trükk 1875). Eepose avavärss “Laena mulle kannelt, Vanemuine!” juhib eriliselt tähelepanu ühele pseudomütoloogia kesksemale kujule . Nimi Vanemuine esineb eeposes küll vaid 3 korda, Taara aga ligi 50 korda. Lisanduvad Uku – 27 korda, taaralased – 11 korda, Kreutzwaldi leiutatud õnnemaa Kungla – 13 korda ja Ahti – 1 kord. Eepose ilmumisega võttis eesti rahvuslik liikumine 1860. aastail tõsiselt hoogu. Ootuspäraselt sai Tartus 1865 asutatud lauluselts nimeks “Vanemuine”. Ja kui Tallinnas 1866. aasta suvel toimus saksa laulupidu , siis oli Faehlmanni sugulane, sadamameister Fählmann sadama lähedale ehitanud lauljate rongkäigule auvärava, millel kandlega istuv laulujumal Vanemuine pani iga koorilipu otsa lillepärja, kuna külgedel istuvad Koit ja Hämarik lauljatele lilli puistasid. “Eesti Postimees ” (1866, nr. 20, lk. 7) tõstis seda rahuldustundega esile. Tartu “Vanemuise” selts aga organiseeris 1869 Eesti esimese üldlaulupeo.
Püüti välja selgitada mütoloogiliste nimede algupära. Mihkel Veske (1975) meelest oli nime Vanemuine aluseks eesti vanem.
20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub .

• Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana
  
• Kangelased – Vanemuine, Ilmarine , Lämmeküne, Viboane – kõik Kalevalast, lisatud eesti etümoloogiad
  
• Kangelaste järeltulijad – kallewe pojad (Kalev oma nimetu abikaasaga, Kalevipoeg, Kaleviid, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta , Vanemuise tütar; Koit ja Hämarik
  
• Metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud
  
• Tugines peamiselt soome folkloorile
  

21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia “panteonid”?
Fr. R. Faehlmanni eesti mütoloogia “panteon”
1) Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana
2) Kangelased (sks k Helden): Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik Kalevala ; Faehlmann lisas neile eesti etümoloogiad);
3) Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad (Kalev oma nimetu abikaasaga, Kalevipoeg, Kaleviid, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar; Koit ja Hämarik;
4) metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud (mets-algjas kõwwersilm, vee-algjad, te-jätkajad jms). (Metste 2014: 27-28)
K.I.Petersoni loodud eesti ja soome jumalate hierarhia (1822)
• esimese astme jumalad: taeva jumalad, äiksejumal (Kouk, Kouke, pitkne), Maaema (Maa- emma ), laulujumal, päike, kuu ja tähed, Karu (Karro ehk Ot); maajumalad (Turris, Hisi )
• teise astme jumalad, deemonid, nümfid: mere- ja jõejumalad (Näk), metsa- ja mäejumalad, puunümfid (Lempo, lendaw rabbandus, Tont ehk weddaja, Hal6a), maavaimud (Ma-allused) • hiiud , kangelased ja muinasjutulised kuningad: kallewe-poeg, Kalewa, Soini
• [+ müütilised loomad] (Metste 2014: 25-27)
22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk ? Iseloomusta taarausu põhimõtteid.

• Põhimõtted sõnastati 1920-1930.aastatel
  
• Algatajaks Juhan Luiga, hilisemad ideoloogid Kustas Utuste ja Marta Lepp -Utuste
  
• Ülesandeks peeti kaasa aitamist eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele , selle uutele alustele viimine
  
• Kujundati välja uued taarausuliste rituaalid ja traditsioonid, arusaam, et vana usundit pole võimalik taastada
  
• Tegutsesid alates 1920.aastate keskpaigast, usuühing Hiis 1932
  
• Tunnistatakse ainult 1 jumalat, Taarat
  
  • Taara pole määratav ega kujutatav
    
  • Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav
    

23. Kuidas määratleda folkloori ja žanri ? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris?
• Folkloor – traditsioonil põhinev rahvapärane looming( ulisus ), mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit.
• Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid.
Mis on žanr ?
• Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus)
• Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik)
• Teatud maailmanägemine
• Žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast)
24. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
Kindel algus

• Müüt, muistend – puudub
  
• Muinasjutt – tavaline
  

Jutustamise aeg

• Müüt,muistend – ei ole piiratud
  
• Muinasjutt – piiratud
  

Tõeväärtus

• Müüt, muistend – usutav
  
• Muinasjutt – mitteusutav
  

Tegevusväli

• Müüt, muistend – mingi aeg, koht
  
• Muinasjutt – ajatu , kohatu
  

Toimumisaeg

• Müüt – kauge minevik
  
• Muistend – tänapäev
  
• Muinasjutt – ebamäärane
  

Toimumiskoht

• Müüt – teine maailm
  
• Muistend – tänapäevamaailm
  
• Muinasjutt – ebamäärane
  

Peategelane

• Müüt – mitte-inimene
  
• Muistend – inimene
  
• Muinasjutt – vahet pole
  

Hoiak

• Müüt – püha
  
• Muistend – püha või profaanne
  
• Muinasjutt - profaanne
  

25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “ Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7).
Müüdi ja muinasjutu seosed
• ATU 670: Mees, kes oskab loomade keelt/ Kuke õpetus
• Eestis 52 varianti
• Rahvusvaheline levik
Torsten Löfstedt: 1. Moos . 3, 1-3 = ATU 670 ???
•Lavaline kaksus
•Mao kõne
•Kinkija (doonor) – proovilepanek
•Samad tegelased
•Sugupoolerollide kehtestamine
•Hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest
• karistus
26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone?
27. Kõrvuta sumeri ja muinaspõhja arusaamu teispoolsusest.
Teispoolsusekujutelmad muistses Lähis-Idas
• Sumeritel tuntud kaks “allilma”
– Kur: surnuteriik, mis asus maapinna alla ja mida valitsesid Nergal ja Ereškigal; surnuteriigi jumalaks sai pärast surma ka kuningas Gilgameš (Kuri siseneti maapinnal oleva avause kaudu)
– Abzu (Apsu): oli seotud vee-elemendiga (sealt said alguse kõik veekogud, oli ümbritsetud pinnaveega); see oli kõikide kunstide, maagiliste saladuste ja tehniliste oskuste läte, mida valitses jumal Enki (Abzusse sai siseneda vee kaudu + arusaam, et öösel viibis ka päiksejumal Utu selles sfääris)
Muinaspõhja mütoloogia üheksa “maailma”
• Ásgarðr ( Asgard ) – aaside maailm, kus asus ka Odini Valhalla
• Vanaheimr – vaanide maailm (viljakuse ja tarkusega seotud jumalad)
• Miðgarðr (Midgard) – inimeste maailm
• Muspelheim (Muspell) – tulemaailm, mida valitses Surtr
• Niflheimr – jäine allmaailm , mida valitses Loki tütar Hel
• ÁlÅeimr – haldjate maailm
• SvarkálÅeimr – tumedate haldjate ehk Svartalfarite kodu
• Niðavellir (Nidavellir) – päkapikkude maailm
• Jǫtunheimr (Jötunheimr) – hiidude/ jöötunite maailm
28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad.

• Hingedeaeg = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris
  
• Mardi - ja kadrisandid kui hingesandid , mardus „surmahaldjas“
  
• Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu
  
• Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild
  
• Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad
  
• Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest
  

29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta.
Teispoolsuse kujutelmad läänemeresoome rahvaste folklooris
• Surnute asupaik kusagil kaugel
- põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola , Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) - kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; šamanistlikud arusaamad hingerännust)
• Surnute asupaik seotud hauaga
– maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, ( Manala Toonela , Manala, Hiiela – kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa)
Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena
• Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve
• Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud )
• Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/ kalmistul asuvast teispoolsusest)
30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Teispoolsuse valitsejad : Äijo, Tooni, Mana, Koolu
Teispoolsuse nimetused: Toonela, Manala, ka Hiiela
Teispoolsuse asukate üldnimi: äijolane, manalane
Kirjeldavad teispoolsust sarnasena maisele elule, kus on ka loomad, Toonide pere hoiavad surnut hauas kinni, kole koht.
31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloorijäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused?
Vanema mütoloogia uustõlgendusi: Äio
• Äio taarausu mütoloogia järgi: Vikipeedia: “Äio on taarausu unejumalus, Taari abiline . Vanasõna ütleb, et uni on surma vend. Äio annab inimestele une, et need puhkaksid päevastest raskustest ja muredest . Äio viib väsinud inimese hinge jalutama mööda põnevat ja vaheldusrikast unemaastikku. Äio laseb inimese vabaks, annab talle võimaluse lennata . Tähelepanelikele laseb teada anda kasulikke nõuandeid tulevikuks. Uni teeb väsinud keha ja vaimu jälle tugevaks ja erksaks.”
Vrd. Metsatöllu kodulehekülg: “Äio on unevägi. Uni on surma vend. Äio annab inimesele une puhkuseks päevastest muredest, laseb hinge vabaks ja lubab tal lennata. Uni teeb väsinud keha ja vaimu taas tugevaks.”
32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
Eesti: vana omatüvi * kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi: kure ), seostub

• Vasaku poolega (kura käsi)
  
• Märja, madala, mudase kohaga
  
• Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega
  
• Seos hiidudega
  
• Kurat kardab kukke , hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga
  
• Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja
  
• Kurat kui Toonela/Manala isand
  

33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad?
Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid , veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused. Tänapäeval usutakse enim tehnika mõju, ufosid jms. Piiblis usuti ka looduskatastroofe, maavärinaid, tähesadusid jne. Levinud on olnud ka poliitilised ennustused, nt venemaa kuivab kokku jne
34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat?
35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
INDRA
Jumalate päälik ja vihmade saatja . Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest, kullas ja purpuris. Omab mitut kuju. Ta sõidab säravkuldsel kaarikul, mida veavad 2 kollakaspruuni hobust. Hoiab käes vajra't pikserauda( saua ) ja võrku, millega ta püüab oma vaenlasi . Tal on ka nooled ja muud relvad. Indra ratsutab elevandi seljas , kelle nimi on Airavata. Mõnikord jookseb tal sabas ka koer nimega Sarama, mida on mõnikord identifitseeritud, kui koidikut. Ta joob soma 't või amrita't.
Brahma  Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis esindavad maa eri väärtust. Ta on ka tarkuse jumal. Talle kuuluvad  Veedad , tarkuse ja õppimise raamat ühes tema kätest. Ühes käes on samuti pärlikee, et arvet pidada aja kulgemise üle või ohvrilusikas, mis on vaimse loomu sümboliks . Neljas käsi on tõstetud, et kõiki õnnistada. Samuti kannab ta vett Kamandalus (veepotis), osutamaks, et Universum on arenenud veest.
2. Kurma (kilpkonn). Ilmus pool kilpkonnana - pool mehena . Aitas jumalatel ookeanist merevaiku amrita välja uhtuda. Ta võttis kilpkonna kuju ja läks Mandara mäe alla. Tema suur selg sai aluseks, millel mägi sai pöörelda.
36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kāmakhyā templiga seotud tantra praktikad ?
37. Missuguseid koha pühadust seletavaid muistendid on (Ü. Valgu artikli järgi) seotud Kāmakhyā templiga?
Benudhar Dasi jutustatud teine lugu käsitleski asura soost valitsejat Narakat, kellest eespoolgi juttu oli. Naraka tahtis endale naiseks jumalanna Kdmakhyat, keda tänapäeval austatakse pealinna Guwahati lähedal asuval mäel jumalanna nime kandvas templis . Kdmakhya seadis enda arvates v6imatuks tingimuseks, et Naraka peab ehitama ühe iiciga trepi , mis viib miie jalamilt selle tippu. Ometi edenes t6o sedavOrd hiisti, et Kdmakhya l6i kartma ja otsustas Narakat takistada. Ta v6ttis linnu kuju ja jZiljendas kuke kiremise hiiiilt, mis tdhendas od l6ppu ja Naraka ehitustoo eba6nnestumist. Kuigi Naraka vihastas t6siselt, ei olnud midagi teha ja abielu jiii katki.33 K6ige tuntum miiiit, mis selgitab Kamakhya templi tekkelugu, on see, mis seob templit jumalanna Satl pdletusohvriga. Sama miiiit on sakraalne eeskuju Indias varem levinud leskede enesep6letusele surnud mehe tuleriidal, mida tiinaplievalgi seaduse keelust hoolimata aeg-ajalt ikka ette tuleb. Erinevalt muistendist on mtitidiZanr avaliku sfiiiiri lugu, mis kergesti levib eri meediumide vahendusel. Ometi m6jus mulle kui miiiidikaugele eurooplasele iillatavalt, kui kuulsin elava folkloorse miliidi t2iispikka esitustelefonivestluses. See juhtus 2000. aastal Kalkutas, kui helistasin Shillongiilikooli folkloristile Soumen Senile. Mainisin talle, et s6idan edasi Assamisse Guwahatisse, mispeale ta jutustas mulle laialt tuntud miitidi K6makhya templi kohta, mille siin vabas vormis edasi annan: Kui Brahma ja ViSnu maailma l6id, siii.ivis Siva mdtlusse ega soovinud loomises osaleda. Et Sivat iiratada, palus Brahma oma pojal Dak5al anda Sivale naiseks oma imekaunis tiitar jumalanna Sati . Siva ja Sati elasid koos Kaildsa miiel, aastad m66dusid ja Dak5a otsustas korraldada ohvritaliruse lgajna). Sinna kutsuti k6ik peale veidriku Siva. kes askeedina ignoreeris seltskonda. Ohvritalitusele lliks Satr. Kui Dak5a hakkas koosviibimisel Siva kohta inetusi riiiikima, siititas solvunud Satr end p6lema, sooritades enesetapu. Siva iirkas seepeale oma m6tlusest, tormas kohale, v6ttis oma naise surnukeha kAtele ja alustas kosmilist tantsu, mis seadis maailma hiidaohtu. Jumalad palusid Vi5nut, et ta aitaks Siva trampimise l6petada. ViSnu v6ttis oma kettakujulise s6jariista s udariana cakra jahal'kts surnukeha ti.ikkideks, mis pudenesid kdikjale tile India. K6igist said piihapaigad, kus austatakse jumaiannat. Satr h[be $anl) kukkus Kdmakhya miele, kus ntii.id asub kuulus temple.
Jumalanna Kamakhya ja tema templi kohta on tohutu hulk lugusid , millest paljud on erootilise alatooniga. Jlirgmine lugu k6neleb jumalanna fiiiisilisest kohalolekust templis: Braahman Kendukalai, kes austas jumalanna Kamakhyat, laulis piirast teenistustalle laule. Rahuloleval jumalannal oli kombeks ilmuda ja alasti tantsida. Kuningas sai sellesteada ja n6udis braahmanilt, et temagi saaks jumalanna tantsu j?ilgida. Braahman lasi kuningalambi siiiidata ja salaja pealt vaadata. Jumalannalustas tantsu, kuid ta miirkas kuningat, hlibenes, istus maha ja kattis end kinni. Ta needis kuninga daa ja kuulutas, et kui keegi tema suguvdsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Seesama pidi juhtuma Kendukalaiga.3
Lugu on selline. On rikas kaupmees , kel on seitse poega . Ta keeldub madude jumalanna austamisest. Tema nimi on Manoha, Manasd. Kas panid tiihele, et m66gad [mida tantsijatarid kiies hoidsid] olid mao kujulised ? U.V.: Jah, t6epoolest - kobrakujulised. R.R.: Niisiis , maojumalanna tahab, et kaupmees teda austama hakkaks , aga ta keeldub. Jumalanna tpab i.ihekaupa maohammustuse liibi tema kuus poega. Isa ei tahtnud, et ka seitsmes poeg hukkub. Ta hoidis teda raudviiravate ja raudseinte taga, aga koigest hoolimata hammustas madu teda pulmadcil ja ta suri. Ja siis tema naine liiheb pikale riinnakule, et oma meest ellu tagasi tuua. Ta pani surnukeha parvele, s6itis mcicida j6ge ja kohtus jumal Sivaga... See on pikk lugu, kuidas ta liiks ja palus jumalaid, et need mehe ellu iirataksid. See on lugu naise ustavusest ja sellest, kuidas ta pani oma p6ikpiiise iiia tiiltma jumalanna soove. See on lugu Behulastja Lakhindar'ist. Siinkandis on see vdga populaarne . V6ib-olla on see hirm madudees v6i miski muu, mis on viinud sellise suure kultuse tekkele. Manohat austatakse Assamis viiga. Enamik etendusi on seotud selle looga Manohast, Behulast ja Lakhindarist.
38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste “alam mütoloogia” kasutusele võtmine?

• 19.saj: müütide algupära – loodusmütoloogia (veedad)
  
• Indoeuroopa võrdlev mütoloogia
  
• Evolutsiooni idee
  
• Jacob Grimm : ristiusueelse aja reliktid – jumalate transformatsioon : müüt > muinasjutt, muistend
  
• Wilhelm Schwartz – arhailine rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht
  

39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt?
Demonoloogia
• Uskumuste kompleks
• Seda analüüsiv ja mõtestav õpetus
• Vaimolendite erinevus inimesest
• Seos maise maailmaga
• Demonoloogia kultuuriline kontekst
Ristiusu demonoloogia: folkloristlik vaade
• Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala
• Monoteism ja eetiline dualism
• Võim ja diskursiivne ekspansioon
• Konflikt ja dialoogilisus
• Žanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised žanrid: koodeks – traktaat – muistend – eksempel, jne.
40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir .
Tegu oli äärmiselt verejanulise valitsejaga, kelle käe läbi hukkus umb 100 000 inimest. Vampiir sai Draculast läbi iiri kirjaniku Bram Strokeri romaani, kus kujutati Draculat vampiirina. Autor uuris Dracula kohta Briti Muuseumis , ühes 1491.a Saksamaal trükitud brošüüris kirjeldati Draculat raevutseja ja verejanulise koletisena. Lisaks kasutas autor Transilvaania ajalugu ja geograafiat puudutavaid materjale ning luges reisijuhte.
41. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
“Gilgameš”
• Varaseimad fragmendid 21. sajandist eKr; XII tahvli versioon säilinud 7. sajandist akkadi keeles
• Üleskirjutaja/koondaja arvatavasti Sîn-lēqiunnini 13.-11. saj. eKr
• Akkadi keelest eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010)
“ Ilias ” ja “Odüsseia”
• 15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes (nn Homerose kreeka keeles)
• Dateeritud 8. saj. eKr • Autorsus omistatud laulik Homerosele
• Eestikeelsed tõlked August Annistilt (1960 ja 1963)
“Vanem Edda” ja “Noorem Edda”
• Kirja pandud 13. sajandil; käsikirjad 14.-17. sajandist vana-islandi keeles
• “Vanema Edda” autor teadmata; “ Noorema Edda” autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) • Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990)
42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta.
Väinämöinen

• *väinä – lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi
  
• *väinä – kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg
  
• Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul – ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda „Kalevala“ eeposest Väinämöinen
  
• Eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll
  

Ilmarinen

• *ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm
  
• Germaani traditsiooni mõjul „taevajumal“ – müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis
  
• Müütiline taevalaotuse sepistaja – taidlik sepp Ilmarinen, kes sepistab Sampo (sammas)
  

43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.
“Kalevala” geograafia
• Kalevala – Väinämöise valdus ; rahvalauludes väga haruldane , enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivölä, Suomela, Luotola ( Kaleva pojad eesN Kalevipoeg, kalev ja kali)
• Pohjola – Põhjala emanda Louhi valdus (vrd. skand . Loki), asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga)
• Tuonela – eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sa\umine seotud šamanistlike motiividega
44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”.

• Väinämöinen kui teadja/šamaan, mitte mõõgakangelane
  
• Arktilise šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses
  
  • Väinämöise ja Joukahaise võistulaulmine (šamaanide duell )
    
  • Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek „ proto -šamaani“ Antero Vipuse sisse
    
  • Lemminkäise retk allmaailma, seal sooritatavad ülesanded: Hiire hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine
    
  • Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine
    

45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi).
1) pühakuju ( Elias Lönnrot 1839);
2) talisman (M. A. Castren 1841 );
3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845);
4) päike (Anton Schiefner 1850);
5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854);
6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868);
7) metallkilp (J. С  Brown  1892); 
8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (К. B. Wiklund  1902 ); 
9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918).
46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”?

• 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest
  
• 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist
  
• Kalevipoeg regilauludes laulutüübis „Suisa suud“ – vägivaldne ligitikkuja
  
• Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu „Osmi haigus“, „Kulla põletamine“, „Hobusemäng“ jpt – esileküündivad isikud, ülikud
  
• Hiiupärimus (77 erinevat süžeed) – Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd germaani rahvaste hiiulood)
  
• Kalevipoeg muinasjuttudes, nt „Vastaseotsija“ - vägilane
  

47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades?
48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive.
o Kiviviskamine
o Kivide, maa kandmine, ehitamine, sängid
o Jalajäljed – järvede, jõgede tekitamine, kivistised
o Niitmine
o Kündmine, hobuse surm
o Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust
o Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad
o Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi
o Mõõk ja kuld
49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?
(Tõlge) Dobrõnja Nikititšist Vanad inimesed rääkisid, et Dobrõnja võitles meie kandis Kalevipojaga. Eesti vägilane raius Dobrõnjal jalad maha ja see roomas põlvede peal Kuremäele välja.
(Tõlge) Dobrõnja on vanaaegne nimetus. Isand rääkis, et Dobrõnja ja Kalev võitlesid sellel mäel, sellepärast see ongi vägilase. Sealt, räägitakse, on leitud jämedad kondid, seal raiuti ka 9 mändi maha, midagi ei leitud, samuti polnud seal siis kulda. Dobrõnja Nikititš oleks justkui olnud vene vägilane. Kalev tuli Konsa järvelt põlvede peal, rääkis mulle Isand – valvur
Kalevipoja ja Dobrõnja antagonistliku suhte avaldumine oli kindlasti oluline argument seda laadi muistendite väljajätmiseks trükisest. Muude väljajätete puhul see argument ei kehti. Nii nagu suhteliselt vähearvulistest muistenditest
50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus , läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?

• Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine
  
• Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele
  
• Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid
  
• Ringis ümber kuju liikumine, Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine
  
• Uue Peko-papi valimine vereliisuga
  
• Kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna – ainult jõukamad peremehed
  
• Suuline pärimus, mis rõhutab tõsiseltvõetavust – hoiatusmuistendid
  
• Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko – viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega
  
• Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga
  
• Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt
  

51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko?
Eepose “Peko(lane)” saamislugu
• Rahvalaulik Anne Vabarna eepos (ca 8000 värssi), mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal
• Eepos põhineb seto akavisa Paulopriit Voolaise ette antud süžeel
• Eepose II osa “ütles ette” Anne Vabarna 1930. aastal (lisaks on Vabarna loonud muid pikki värsspoeeme)
52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias.
53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas.
54. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisust? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt (V. Sazonovi artikli järgi) seotud?
Anatoolia aladel elanud muistsetel hetiitidel oli kangelane-tormijumal Tešub. Esimesed üleskirjutused pärinevad 1275-1250 eKr. Peamine idee seisneb jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia jumalat tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohet aga talvise ajana. Sügisel, kui lõpeb maaharimine ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe jumalat. Kui algab kevad, leiab aset uus võitlus ning võidab jumal lohet, ehk kevad talve.
55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?
Piksenool ajab alati vanakuradit taga, seepärast kardab vanakurat äikest. Tibunoka Toomas näinud, kuidas õhust lennanud suur must härg kivi alla, ja kohe löönud pikne sinna kohta maa sisse. Pikne ajab kuradit sellepärast taga, et kurat tahab tähed ja kuu taevast ära varastada. (ERA II 205, 445/7 (6) Keila 1939.)
56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused?
Üliolend kui

• Taevajumal või taevas
  
• Äiksejumal
  
• Hele valguskuju
  
• Seotud väe või elujõu ideega
  
• Iseloomustab eemalviibivus, mille tõttu pole palju müüte
  
• Samastatakse ka päikese, looma või linnuga
  

57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
Pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseis
• L. Röhrich: pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase , kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti
• Pikse oponendi seos vee- ja maa-elemendiga; ktoonilise sfääriga (vt must härg)
• Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga (lms jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias)
Piksega seotud sõnavara lms keeltes

vana mees
• eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, täi)
• eesti äike väljend : äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyri\ää (müristab), vrd ka Äio
• soome-karjala-isuri ukkonen ukko ’vanaä\’, ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, „piksevai”)
• vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar)
• liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza;
• vrd eesti taevataat, taevaisa ; väljendid: vana-taat toriseb, vahn-ezä tõrõlõs, taevaä\ nuhtleb.
• soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma ( pikseilm ), isän kuuri (äiksetorm). 12/1/16 7

deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle)
• eesti pikne • soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades)
• liivi pit’ki, pi’kiz, pit’kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit’kis(z)-koor(a) (vikerkaar)
• eesti välk • vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv)
• liivi bor’it (äike, „põristaja, põrutaja”) Piksega seotud sõnavara lms keeltes (3) 3) jumal
• vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (müristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar)
• vepsa jumou, g’umou, jum, d’ umal (jumal); väljendid: g’umalang’uru (pikne, „jumala mürin”), g’umalansä (äiksetorm, „jumala ilm”), ka jumalanheboine (vikerkaar, „jumala hobune”), samuQ jumalankušak (vikerkaar, „jumaal vöö”); ka g’umou g’ureidab i lämin iškeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku)
58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat.

• Jumal, jumala, …lutsi maajumala – maarahvas , leivude t’errid’ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel
  
• Eesti haldijas, haldjas, haljas , haldja, jne, arvatavasti germaani laen
  
• Eesti emandad -isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul- jema , soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne
  
• Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko
  

59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud.
Fiktiivsed olendid lastehirmutustena
• isikunimed , nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu -Hans Korstna -Ants, Ko1- Mats , Ko1-Toomas, LiivaHannus, Metsa- Märt , Murde-Kai, Müha-Jüri, Rehe-Liisu (-Tõnu), Uba-Ants, Vingu- Laska
• inimest tähistavad üldnimed, nt hall mees, kaevu-mees (-kuningas, -vanamees), kemmerguvana, kerisemees, kolumats , ko1vana(mees), lakavana-mees, pakasetaat, pikava1mees, tagasieit (-ä\)
• loomanimetused, nt herneunt, härg ( pull , sikk; tuleb kaevust), kaan (tõmbab kaevu), kilk ( koera moodi, pika sabaga), kibuskiunt, merekaru, nõgikikas, näljakon'n, rugasiga, röäsusi, saunahani (kerisel), viläsusi
• tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm , möura, oakräun, paatsa, pau, pusa , põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko , koko, pöpö, pökö, pörö
• nimetused, mis kirjeldavad lastehirmuQse välimust, nt alapaljakas, kikkpard, na\apard, sabasuu, verihammas, verikäpp, veripard, vilisuu
Vormelid laste hirmutamisel
• hirmutusolendi potentsiaalne agressiiivne käitumine lapse suhtes
• hirmutusolendi lokaliseerimine (nt Murde-Kai viib lapsed ära, kui lapsed laudile lähevad; Lapsed ei toh1nud ernesse minna – erneööt võtab kinni; Kui väiksed lapsed lähvad kaevu peale vah1ma, siis neid hirmutatakse sellega, et Kaevu Hants tõmmab nad kaevu)
• hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott , karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees)
60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.