Kadriõhtu Tegelased: Kadrisandid Kadri-ema Kadri-isa Illimari-ema Habemes mees (Kui kadrid olid uke taga siis kõik hüüdsid hõigates) Kadrisandid: Kaad-rii, kaad-rii! (Uks avanes ja kadrid tulid sisse ja paks naisterahvas pani käe silmade kohale,vaatas ringi ja Kadri ema küsis) Kadri-ema: Kus me oleme, kadri-isa ja kadri-lapsed? Kas oleme külma küüni man või oleme inimeste elumajas? Ilm on pime, vihma sajab, - silmad ei seleta midagi. Kas on siin inimesi või ei ole? Kadrisandid:On,on,on! Kadri-ema:On jah,on jah! Seletavad juba minugi silmad. (Kadri ema lähenes Illimari emale ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist
TÄHTPÄEVAD NOVEMBRIS MARDIPÄEV- 10. NOVEMBER KADRIPÄEV - 25.NOVEMBER ISADEPÄEV -NOVEMBRIKUU TEISEL PÜHAPÄEVAL MARDIPÄEVA KADRIPÄEVA L L MARDISANT-MARDISANDID KADRISANT- KADRISANDID. Osalesid poisid ja mehed. Maskeerisid end. Käisid perest Osalesid tüdrukud ja perre. naised. Käisid perest Soovisid pereõnne, tantsisid ja perre. Soovisid laulsid. karja-,viljaõnne. Mardipäeval söödi seapead koos Laulsid,tantsisid.
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev
Söödi ka sea- või lambaliha. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eestis kapsast. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit. Kadripäev Kadripäev on 25.novembril . Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadrid palusid andideks rohkem näputööks vajalike asju. Kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega Kadripäevast kujunes naiste välistööde lõpuaeg. Kadripäeva seostati tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad. Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas. Lauldi kadrilaule. Esitati mõistatusi. Kontrolliti noorte lugemisoskust ning tütarlaste käsitööoskust. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale.
latrinaaliaid (WC-grafitit) ja koopia-folkloori (xerox folklore), antakse edasi vaid kirjalikul teel." Identiteet jääb aja jooksul konstantseks. ,,Rühma-identiteedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid mis jäävad püsima rühma liikmete muutumistest hoolimata." Etnilise identiteedi loob folkloor (rahvariided, -tantsud, -mängud). ,,Folkloor võimaldab ajutisi identiteedimuudatusi." (Halloween, kadrisandid). ,,Elu algab ühe identiteedi kaotusega ja teise omandamisega." ,,Folkloor annab inimestest pigem sisemise pildi, mitte nägemuse väljastpoolt. Oluline on mõista, et folkloor pole lihtsalt andmetekogum, mis võimaldab sotsiaalteadlastel identiteeti uurida. Tegelikult on see üks peamisi vahendeid, mille kaudu inimene ja rühm avastab või loob oma identiteedi." Tekstuur, tekst ja kontekst
kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neis tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Kadripäeva eelõhtul rändasid ringi ennekõike naised või siis naisteks riietunud mehed. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad -- varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas -- oma tänaval, tuttavate majades. Kõige harilikum oli 19. ja 20
Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev. Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks. Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas uskus, et esivanemad kontrollivad nende elu, kuigi nad ise viibivad teispoolsuses. Arvati ka, et nende hinged käivad hingedepäeval kodus. Mardi. Ja kadrisandid olid esivenamate hinged. Tavandilaulud jagunevad kaheks: On seaotus rahvakalendri tähtpäevadega; üleminekurituaalid lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades. Uuem rahvalaul Vahetas regilaulu välja 19. sajandil. On saanud mõjutusi mujalt Euroopast. Sõnu tõlgiti, regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud. Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära
seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. 3 Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas oma tänaval, tuttavate majades.
Kadripäeva on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste initsiatsiooniriitusega, vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, oli aeg alustada tubaste ketrus ja käsitöödega. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. Veel 17. sajandi ürikutes viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Maskid pole jõulised, vaid on pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, ilustatud 20. sajandil rohkete lintide, lehvide, litrite, helmeste jms. Linnades maskeeruti 20
Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle
alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas oma tänaval, tuttavate majades. Ka seos tagasipöörduvate
Keelatud oli igasugune villane töö ketramine, kudumine, nõelumine et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed. Sageli olid nad vastassugupoole rõivas ning rõivad olid puhtad ja valgest riidest. Kadrisid kostitati toidukraamiga. Sarnaselt mardipäevale on ka kadripäeva tuntuim mäng ,,Laske sisse kadrisandid", mille saatel kadrid end tuppa laulda üritasid. Kadrid laulsid rohkem kui mardid. Kui sandid tuppa lasti, tuli laulda perenaisele ,,Tere õhtust perenaine, minu kõht on ette vaena, palun natukene leiba, ega see pole võlga". Enne lahkumist tuli kodu õnnistada laulusõnadega ,,Kadri toob lauta lambaõnne, keset lauta kitseõnne, kadri toob põllule põrsaõnne". ,,Herneste kukutamine" on samuti üks kadripäevale omaseid mänge. Selles mängus seisab
Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamistava on Eestis hingedeaeg-lahkunute koju ootamine.Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid.Teekonnamotiiv lauludes: sandid on tulnud kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu.Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat; takistusena mainitakse veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Soome-karjala:sanditajate nimetused-köyrimörko ja keyrittär. Vepsa:noormees, kes käis kaetud näoga;lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu.
Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas oma tänaval, tuttavate majades. Kadrihaned ja muud loomad
Saj alguses teatrilavale, luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla).
Ning, kui Karla koju tuli, siis pandi ta tädi Liisa kõrvale magama. Järgneval ööl tundis Illimar ennast halvasti ning üritas kellelegi sellest teada anda, kuid ei suutnud. Tädi Liisagi ainult mõmises unes sellepeale, kui Illimar ütles et ta on haige. Illimar oli surmahirmus, kuid jäi siiski varsti peale voodisse heitmist magama. Illimar oli mitu päeva haige. Väljas muutus ilm valgemaks ning sadas maha esimene lumi. Ühel õhtul tegi Illimari ema valmis hernekomme ning kadrisandid käisid neil külas. Illimar kartis ning oli voodis vaiba all varjus kadrisantide eest. Peale kadrisantide käimist tuli ka Illimari isa koju. Koeradki olid kadrisante kartnud ning jooksid teadmata ringiga koju. Kõik naersid koerte äpardust. Paar päeva hiljem läks Illimar uuesti õue. Sel korral koos isaga. Nad läksid kuivatusrehte. Seal kuvatati parasjagu kaera ning peale isa lahkumist lasi Illimar pika liu kaeral ning sai julgust ka
biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798
liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja taasärkav jumalus), kuid tegemist pigem samanistliku arusaamaga initsiatsioonist 14. Kuidas suhestub läänemeresoome sanditamistava ja eesti hingedeaeg (või soome jaokaika)? Maad ja teispoolsust ühendav ilmapuu (seos hingedeajaga, vrd kuldne kõrend mardilauludes) · eesti hingedeaeg; mardi-kadrisandid, hingesandid · soome-karjala: jakoaika, vuodenalkajaiset (november); kekri~keyri~köyri~köyry~keuri (~1.XI); sanditajate nimetused köyrimörkö ja keyrittär~ köyriätär · vadja: tsuudad (vrd vn tsudno `veider, imelik, imeline'; samuti tsud' jms) · vepsa: kul´ik, pl. kul´ikod (vrd vn kulik `noormees, kes käib istjatsitel kaetud näoga; lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega'; V. Dalil: kuljazki `jõulusant' <
surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud. Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43. Missugused arusaamad teispoolsusesse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Hingedeaeg lahkunuid oodatakse koju, mardi-kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi. Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu,
· ÁlÅeimr haldjate maailm · SvarkálÅeimr tumedate haldjate ehk Svartalfarite kodu · Niavellir (Nidavellir) päkapikkude maailm · Jtunheimr (Jötunheimr) hiidude/ jöötunite maailm 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Hingedeaeg = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja
maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla)
balti-soomeugri traditsiooniks. Praegusel ajal on hingedepäev (2. november) tõusnud esile väga tähtsa pühana, kuigi vanal ajal oli see tunduvalt vähemtähtis ning tähtsaks peeti ikkagi hingedeaega. Hinged ei ole kunagi halvad ning neid ei ole kunagi kardetud. Hinged lihtsalt tulevad ning kuna nad on omad inimesed, siis on nad üldjuhul oodatud külalised. Toit jäeti sel ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru. Mardid tulevad tavaliselt läbi õhu, lennates, nad tulevad hingedena
Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega. Oletatakse, et kunagiste uskumuste kohaselt võisid muistsed sanditajad esindada teises ilmas asuvate esivanemate hingi (nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks'). Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal. Vastutasuks saadi ande, mida võis pidada iga talu jõukuse tõestuseks, ohvriks esivanematele ja kingituseks oma küla esindajatele. Kõige tuntumad olid mardi- ja kadrisandid. Siin-seal ääremaadel käidi mööda küla ka teistel sügistalvistel pühadel: teateid on hinge-, mihkli-, andrese-, jõulu- ja vastlasantide kohta. Kui seejuures kasutati laule, siis olid need sarnased mardilauludega. Kevadsuviste pühade juurde kuulus kiikumine. Viimasel oli nii meelelahutuslik kui maagiline otstarve. Sellest loodeti head tervist kogu suveks ja head linasaaki. Kalendrikommetega seotud kiikumisi on kolme liiki:
Mõnel pool jälgiti tuule suunda. Kui tuul on lõunast, siis puhub põhutulu Lapimaale ja loomadel napib toitu. Mihklipäeva toidud olid sügiseandidest: lihaga supp aed- ja juurviljaga ning klimpidega; küpsetati karaskit, sepikut, pirukaid. Võid jätkus toidulauale vaid suvel. Lõuna-Eestis öeldi, et jaanipäeval teretatakse võid ja mihklipäeval öeldakse hüvasti. Naisperele tähendas välistööde lõpu tärmin seda, et nüüdsest peale algab tubane ketrustöö. Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam. Üksteiselt õpiti laule ja töövõtteid, küsiti mõistatusi, mängiti pandilunastamismänge, ringmänge. Puhkepäeviti peeti tantsupidusid mindi simmanile. Eri paigus oli niisuguste kooskäimiste kohta veel mitmeid nimetusi, nagu säru, klunker, tontar, trall, istjatsed jts. Iisakus öeldi, et simmanil
annaabi.ee 
