Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans Halsi kunsti elujõud põhineb eelkõige eelarvamustevabas suhtumises portreteeritavatesse,
appi. Flamel sai teate õhtul kätte ning tal oli omalgi plaan, et Hekate kaksikute võimed homme ärataks ja tagamaks mingigi võimaluse, et kaksikud järgnevad päevad üle elaks. Iidne Sugu- jagunes kaheks: need kes tegid inimestega koostööd ja need kes pidasis neid orjadeks ning toiduks. Senuhet- Basteti teener, kes järgnes alati oma kassjumalannale ja osales Maailma Puu juures asuvas lahingus. Maailma Puu lahingusse tulid ka varesed ja kassid, kelle emandad olid ka kohal: Morrigan ja Bastet. Samuti kahe kumera Egiptuse mõõgaga Bastet ja viimaseks Jää mõõgaga Dee.Hekate poolt Torc Alltadid, osad looma teised inimese kujul, õhus tiirlesid natharid, rohu sees roomasid nähtamatud olendid, Scatty, Flamel, Josh, Sophie ja viimaseks Hekate, kes hakkas esimesena Sophie võimed äratama. Teised proovisid talle võita nii palju aega kui said. Kui Sophie võimed said äratatu olid enamus Hekate vägedest surnud
Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks.
Teener on täiesti nõutu. SEITSMES STSEEN Mascarille, kaks meest kandetooliga Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö. häbematuse eest. Kui mees ühe kandepuu haarab, muutub Mascarille jutt ning viskab neile paar kopikat. Ütleb, et talle õigel ajal järgi tullakse, kuna peab jõudma tagasi Louvre´i kuninga magamamineku tseremooniaks. KAHEKSAS STSEEN Marotte annab markiile teada, et emandad kohe saabuvad. ÜHEKSAS STSEEN Mascarille alustab keerutades naiste võlumist. Madelon palub mingeid vestlusmugavusi kohale veeretada. Mees kardab midagi, et keegi tahab tema elu kallale tikkuda. Mees kammib end ja seab oma püksipitsid korda. Uurb naistelt, mida nad Pariisi kohta arvavad. Ise leiab, et väljaspool Pariisi pole haritud inimesel elu. Uurib, et kui palju neidudel külalisi käib. Väga ei käigi. Ise aga
templid ja tähtsate aukandjate majad, lihtinimesi elas seal niipalju kui hädapärast tarvis. Talupojad elasid ilma akendeta savionnis, mille katus oli tehtud palmilehtedest. Aga rikkuritel oli kahekordsed majad rohkete mugavate ruumide ja verandaga. Vabaaega veetsid nad jahil käimisega või luksuslikel pidusöökidel. Riigi juhtimine oli peamiselt meeste kätes, aga välja ei jäänud ka naised. Jumalate ja jumalannade austamisel oli tähtis osa preestrinnadel. Rikaste perede emandad ja lihtrahva naised olid peaaegu meestega võrdsed. Egiptuses usuti, et elu jätkub ka pärast surma ja hing tuleb oma vanasse kehasse tagasi. Et hing tagasi saaks tulla, ei tohtinud surnukeha hävitada. Surnukeha balsameeriti, et need säiliksid kauem. Selleks võeti siseelundid välja. Balsameeritud surnukeha mähiti linadesse ja pandi kirstu sarkofaagi. Surnud inimest, kes on balsameeritud ja linadesse pandud nimetatakse muumiaks. Surnule pandi surimask pähe. Palju muumiaid on
8 Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel. Igal mehel võis olla vaid üks abikaasa, kuid ülikutel ja eeskätt kuningatel oli tihtipeale ka teisi naisi, keda nimetati frilladeks. Frillad elasid omaette, sageli mehe perekonnast kaugel eemal. Neil ei olnud kõigi abielunaiste õigusi, kuid nende lapsed olid võrdväärsed üliku teiste lastega. Kuningate frillad olid ühiskonnas lugupeetud emandad, kelle pojast võis kergesti saada uus kuningas. 9 Rõivastus ja ehted olid viikingiaegses Skandinaavias ülejäänud Euroopast erinevad. Jõukamad naised kandsid pika särgi peal õlapaeltega kleiti, mida kinnitasid õlgadel kaks ovaalsõlge. Vaesemad naised kandsid lihtsaid hallikaid ja pruunikaid rõivaid. 10 Miks algasid viikingiretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus
Vaarao Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Vaarao viis nime Alates 11. dünastiast oli "vaarao" üks kuninga viiest tiitlist. · Horose-nimi · Nebti-nimi ehk Mõlemad Emandad · Kuldhorose-nimi · Valitseja-nimi ehk esimene nimi · Sünninimi (tiitlifunktsioonis) ehk sugukonnanimi Esimene nimedest sai vaarao sündimisel, teised sai ta troonile asumisel. 4. dünastiani oli vaarao tuntud oma Horuse-nime järgi. Kuigi viis nime olid vaaraole kohustulikud, tarvitati neid kõiki harva koos. Viiest nimest kasutati kõige sagedamini esimest, Horose- nime ja viiendat, sünninime. Tutanhamon Tutanhamon ehk Tutanchamon [tutanh'aamon] (egiptuse keeles
57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Usundilise maailmapildi teisenedes muutub tõsiseltvõetav mütoloogia lastemütoloogiaks. Hirmuolendid on agressiivsed laste suhtes, nad on lokaliseeritud (teatud kohta ei tohi minna) ja kurja välimusega (hambad, küüned). Fiktiivsed hirmutusolendid on mütoloogia jäänukid,
rahvastel (jumo-tüvi, ka sõnad jumi-jume. · eesti haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja, halgijas, halgjas ka all, aljas, sm haltija, vadja altõõ, haltialain, haltiaz (vt nt vesi-haltiain, vesi-haltias, vesi-haltialain, meri-haltiaz, järvee haltiaZ, õjaa haltiaZ, lähte haltialain, lähtie altõõ). Arvat. gooti laen (vt haldan, sks halten). · eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised. Vt liivi lu'm-jema, u'd-jema, tuul-jema, tu'l-jema~äämä, soona-jema, mõtsa-iza; suo-äämä jne. Vadjas: vesi- emä, vesi-ämmä; jõgõõ-emä, jarvi-emä, jarvi-isä, järvõõ peremmeeZ, · vadja jarvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko. Metsahaldja terminoloogiat lms rahvastel: · Eesti: metshaldjas -hallijas, -halgjas, -alijas; metsaisa, metsaema, metsavaim, metsavalitseja, metsakuningas
soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS 9
g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas,
Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides, millega sai eri paikadesse liikuda. Maailma loomine Šamaanid Saagi ja loomade isandad Loomaliikide kaitsjad Mobiilsed pühamud 2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused. Tegeleti eri põllumajanduskultuuride kasvatamisega. Valduste tekkimine Haldjad (peremehed-perenaised, isandad ja emandad) Perekondlik kultus Ilmajumal (pikse-, taeva-, tormijumal) Päikese pühamud 3. alepõletajate ja karjakasvatajate usund-tegeleti karjakasvatamisega. Igal majal, hoonel oma haldjas. Loodusjõud (algelemendid) Teadja/ravitseja Maja- ja paigahaldjad Esivanemate austamisega seotud pühamud 4. lõunapoolsete viljakasvatajate usund-tekib arusaam surnute riigist. Suured pühamud. Ohvritoomised.
• Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Eesti ’haldjas’ vadja ’haltialain’ arvatavasti germaani laen. LMS rahavastel tuletatud jumalast nt lsuri ’maajumala’( vrd maarahvas), liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi. Eesti emandad-isandad nt liivi tuul-jema(tuuleema), jarvi- isä(järveisa), vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest? Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne. Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal
kallid kohad. Järgmiseks olid lahtised rõdud, istmetega varustatud loozid, mida nimetati pööninguteks les panes. Kõige ülemine rõdu tertrulia pikad pingid, mis mahutasid kõik ligi 100 inimest. Osa, mis jäi lava vastaskülge: arohheeriad, sellised loozid, kus sai osta populaarset jooki aloho. Nende kohal olid kohad naiste jaoks casuelas kastrulid, ka tõusvad istekohad. Casuelasid oli 2, alumisel emandad ja ülemised kaks siis teenijannadele. Oli ka looz kohalikele võimukandjatele. Teatris olid naised meestest rangelt eraldatud, selle üle valvati üsna kiivalt. Teatriehitus viitas sellele, et oli mõeldud seisuslikule ühiskonnale. Piletihinnad varieeruvad, loozihinnad olid väga kõrged. Teatris said käia kõik, see oli neile taskukohane. Igale ühiskonnakihile pidi olema tagatud oma piirkond, kus istuda. Lava koosnes: 1
annaabi.ee 
