Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused (0)

Müüt ja mütoloogia 
 
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. 
 „Müüt on  sakraalne  lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja 
seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo 
Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste  vahendamine , kujundlik maailm, vägilased, jumalad) 
Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja 
saatust - teaduseväline maailmaseletus. 
Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 
 
2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! 
sisu, tüüp, aeg, päritolu 
 
3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. 
Vana-Kreekas​ tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti 
filosoofiliselt , kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. 
Euroopa kesk- ja uusaja​ müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti  antiigist  üle  
müütide  allegooriline  tõlgendamine ( Boccaccio ),  teisalt  pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem 
Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses 
müüdilembus.  Herder  üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 
 
4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide  uurimisel  (nt Toetudes J. Puhvli või E. 
Kasaku artiklites käsitletule). 
19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von  Schelling  => Müüt pole ei ajalugu ega  metafoor , et tee müüdi 
mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. // 
F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne 
tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses.  
(19. sajandil sai  allegooria  - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma 
päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul 
müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei 
selgitanud.) 
20. sajandist - ritualistlik (Jane E.  Harrison ; James G.  Frazer ) ja psühhoanalüütiline. Ritualistlik => Pole müüti 
ilma rituaalita kui  riitus  võib olla ajas hävinud ja alles on jäänud müüt või mõni  muundunud  alaliik. // 
sotsioloogiline  ja strukturalistlik ( Claude  Lévi- Strauss; Vladimir Propp).  Struktualistlik => Võrdlev meetod. 
Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab „ilmutada“ seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla 
sama päritolu).  
(20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, 
nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid 
müüdi. Teine  tiib , Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta 
eri maailma paikadest pärinevate müütide  sarnasusi . Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, 
teekond.) 
 
5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja  tautegooriline  müüdikäsitlus? 
Allegooriline​ - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb 
loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. 
Tautegooriline​ - allegoorilise müüdikäsitluse  vastand . Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda 
tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht, aga mõeldaks teist (nagu allegoorilise puhul võib asi jääda 
arusaamatuks). Puudub mõistukõne. Ta seletab  iseennast . 
Euhemeristlik​ - see müüdikäsitlus vaatleb müüte kui reaalsetest ajaloosündmustest väljakasvanud jutustusi, 
mis on küll liialdatud ja paisutatud ning muudetud, kuid põhinevad siiski päris sündmustel ja inimestel. 
 
 
 
 
6. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid?  Missugused allikad 
vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 
ca 2355 e.Kr (24. saj e.Kr). Säilinud savitahvlid (?), Vana Testamendi Genesise alglugudes (kuid Iisraeli  jumalus  
JHWH juba loob taeva ja maa); (Päiksejumala reis Abzusse) 26.-25.saj savitahvlil 
 
7. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia  kosmilist  geograafiat. Missugused jumalad 
valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel 
osalenud jumalad. 
An (taeva) ja Ki  (maa) suguühe. Ki jäi An’i poolt  saadetud  seemnevedelikust e  vihmast   rasedaks, mille 
tulemusena sündis ka praegune inimesele tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks 
inimkonnaga. Sumeri peajumalused:  käsitöö,  tarkuse  ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav 
jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja  kuujumal  Su’en. Surnuteriigis (Kur’is) peajumalatena tegutses  abielupaar  
Nergal ja Ereškigal. Pooljumalik kuningas Gilgameš. 
 
9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues  Testamendis ) esitatud 
maailmaloomise loost? 
 Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 
 
10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu 
ning muistendiga. 
Müüt on üks kolmest proosajutustuse  erinevast   vormist  folkloristikas, ülejäänud on  muinasjutt  ja muistend. 
Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt  piiritletud , lugu on usutavana 
loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu 
on  ebareaalne , pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi: 
Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see 
selge. 
Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis tänapäevamaailmas, muinasjutus 
pole see selge. 
Hoiak: müüdi lugu on püha,  muistendi  tegevus profaanne, muinasjutul võib olla nii püha kui ka ilmalik. 
Peategelane: müüdis on  peategelaseks  mitteinimene, muistendis inimene, muinasjutus võib olla nii või 
naa 
 
11. Missugused on müütide  (ja muinasjuttude) kesksed motifeemid? 
miks nad sarnased on pmst, see suur tabel müüdi, muistendi ja muinasjutu kohta 
 
 
 
 
12. Too esile ühisjooned, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 
670, tuntud ka kui “ Kuke  õpetus”) ja piiblimüüdil  Aadama  ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7). 
Ühisjooned: lavaline  kaksus , mao kõne, kinkija (doonor) – proovilepanek, samad tegelased, sugupoolerollide 
kehtestamine, hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest karistus. 
 
13. Mille poolest erinevad (nt A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. LéviStraussi 
käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas  mainitud   uurijad   
mõtestasid  folklooris   esinevaid  binaarseid opositsioone? 
Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid.  
 
14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi  indoeuroopa  ja soome- ugri   
( uurali ) rahvaste mütoloogiate uurimisel. 
Indoeuroopa rahvaste mütoloogia  uurimine . Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja 
mitmekesisus . Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või  hetiidi  loomismüüdid,  eeposed  veedad jne). 
Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev  keeleteadus ) ja 
võrrelda mütoloogilisi  motiive  ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). 
Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke  allikaid . Enamus allikmaterjalist 
on  hiline  folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus 
keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines 
esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste 
mütoloogia „liistule“ 
 
15. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud  
müüti, mille käigus veelinnu  munast   luuakse  maailm ja  taevakehad . 
Tunnuslikud jooned komi loomismüüdis on  veelinnud  maailma  loomas : maa (ema) tekkimine veelinnu kehas. 
Munast sünnivad vastandlikud  alged  Jen ja Omöl’ (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid e 
maailma loojad (dualistlik müüt?). Munadest sünnivad päike ja kuu,  inglid  ja deemonid. Selles kajastub 
Põhja- Euraasia  ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt.  
 
16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud  
sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud  
loomismuistendid? 
Soome-ugri rahvaste loomismüütides on  linnud  asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja 
tekkimislood samad.   
 
17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. 
Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad  
regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja  karjala  redaktsioonid? 
Ilmalind lendab mere kohal,  otsides  pesapaika. Ta leiab selle ja  muneb  ühe või kolm muna. Tuuleiil veeretab 
need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette  tehtu  pesa Eestis 
asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest 
väljaulatuva põlve.  Soomlastel  (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille 
kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga  purustatud  muna  valgest  ning vikerkaar selle rebust.  
 
18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast 
maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel.  
Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) 
tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed.  
 
 
 
19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too 
vähemalt kaks näidet nendes  allikates  vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. 
Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja 
rändurite sulest. Läti Henriku  Liivimaa  kroonika(13.saj) “saarlaste suur jumal keda kutsuti Tharapitaks”; 
Hamburgi  kiriku  piiskoppide  teod (1073- 76) “ ei usu  kristlaste  jumalat”, “austavad nad draakoneid ja linde”  
 
20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes  Taara  eesti rahvusliku  
( kunst ) mütoloogia oluliseks  jumalaks  (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle 
kaudu ja kuidas sai Taara laiemale  avalikkusele  tuntuks ?) 
Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa  kroonikas . Teda mainitakse kui “suurt jumalat” Tharapitat. 17. 
sajandil tõlgendati seda kui  skandinaavia  äikesejumalat  Thori , mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. 
Taara võtsid omaks  Faehlmann  ja  Kreutzwald  ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast 
muistendites kui peajumalast “Vanaisast” ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini 
jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast  Jakobsoni  kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse 
sõjajumalana. 
 
21. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes  Vanemuine  eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia 
oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja 2 kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai 
Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) 
Nime aluseks eesti ​vanem​. Kreutzwaldi “Kalevpoja” rahvaväljaande vahendusel  1862 . Eepose avavärss “Laena 
mulle kannelt, Vanemuine!”. Andis hoogu rahvuslikule liikumisele. Tartus 1865 asutati lauluselts “Vanemuine”. 
1867. aasta laulupeo puhul koorilaulukogumik “Vanemuine kandle  healed ” eessõnasse. Tartu kohta käivas 
lugemispalas rääkis  Jakobson  Tartu müütilisest minevikust, kus kõlasid Vanemuise kandlehääled ja 
Toomemäest, mis oli “Vanemuine ennemuistne iste-järg”. 
 
22. Kirjelda Fr. R.  Faehlmanni  loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning selgita, 
missugustele allikatele tema käsitlus  toetub . 
Faehlmann väitis, et Taara ehk Vanaisa kuion  peajumal , kes lõi ka maailma. Vanemuine oli Taara vanim poeg, 
too aitas ka maailma luua. Ta ise väitis, et oli neid lugusid Virumaal ja Järvamaal lapsepõlves  kuulnud  või rahva 
suust  välja meelitanud. 
 
 
23. Millal ja mis põhjustel loodi  taarausk ? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. 
1920ndatel (1925 hakati koos käima)