teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; inimese "vaimsed" või "psüühilised" väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. MÜTOLOOGIA ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos jutt, kõne (pläralära), mütoloogia jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus - üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et "sotsioloogilised" tõlgendused ehk müüdid kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism
Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine on väljendatud abstraktsetes mõistetes Müüt Kr. k. mythos lugu, jutt Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega (Tõnu Luik) Tänapäeva inimene ei seo oma eksistentsi müüdiga. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline igapäevase elu tegelikkus.
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tuleb kreeka sõnast mythos,mis tähendab juttu või sõna. Müüt seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailmas ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Need esinevad juttena . Tegelasteks on sageli üleloomulikud- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana müüditeooria, euhemerism, väidab, et müüt on väärastunud ajalugu. Selle teooria pani paika juba kolmandal sajandil üks Sitsiilia-Kreeka filosoof nimega Euphemeros
Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus. Strukturalistlik:Claude Levy-Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur. Semiootiline:Juri Lotman-evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile. Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused. Euroopa Kesk-ja Uusaeg:Euhmeristlike mallide kasutamine-Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised müüditõlgenudsed- Giovanni Boccaccio. Koloniaalajastul uue materjali lisandumine-Joseph-Francois Lafitau. Romantismi ajastul
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust.
Antiikkirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel
Lõuna- ja Ida-Aasia maailmavaatelisi õpetusi Age Kristel Kartau 1 Filosoofia mõiste · philea (kr.) armastan · sophos (kr.) tarkus · logos (kr.) sõna, õpetus, vägi · mythos (kr.) sõna, jutt · mysticos (kr.) sulgen (silmad ja suu) · religio religare (lad.) kokku köitma, ühendama · cultus, culture (lad.) harima, hoolitsema, kummardama 2 Vana-Ida kultuuriareaalid · India jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr
tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga.Oidipuse kompleksi tähtsust on hilisemad teoreetikud vaidlustanud, ehkki Freud ise pidas seda üheks oma teooria nurgakiviks. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende
lõpul eKr toimus Kreeka kultuuri katastroofiline langus, millega kaasnes kirjaoskuse langus. Uus kultuuriline tõus algas alles 8. saj eKr. (Kleis 1965:15-16) Kreeka folkloorist säilinud napp ainestik näitab, et kreeka kirjanduse aluseks on samad suuliselt edasikanduvad liigid, mis mujal sugukondlikes ühiskondades müüdid ja muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused jne. Praeguseks on aga kogu Kreeka folkloor läbi põimunud mütoloogiaga. "Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. " (e-ope.khk.ee) Kreeka rikkalik müüdilooming läbis mitu etappi enne kui ta omandas meile tuntud kreeka mütoloogia kuju. Need sisaldavad rohkesti sugemeid kaugest minevikust, ent kajastavad ühtlasi kreeka hõimude käekäiku hilisematel aegadel. Lisaks jutustatakse sellest, kuidas on tekkinud loodusnähtused,
mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomisme, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse (usundi)teaduse hüpotees ja tema iseloom tuleneb ürginimese mõtlemisest. (2) Religiooni
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks.
definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos ‘sõna, jutt’) (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse (usundi)teaduse hüpotees ja tema iseloom tuleneb ürginimese mõtlemisest.
Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks ajajärguks.kreekas polnud enam riike ja lossid olid maatasa tehtud ning isegi kiri ununes. Tumedal ajajärgul võeti pronksi asemel kasutusele raud. Kreeka müüdid. Hellenite müüdid rääkisid lugusid ammustest aegadest, jumalatest ja vanal ajal elanud inimestest ja nende tegudest. Minevikus elanud kuulsaid inimesi nimetasid kreeklased kangelasteks. Sõma mythos tähendab kreeka keeles lugu. Kreeka laulikutele meeldis eriti laulda Trooja sõjast. 8 sajandil eKr loodi nende laulude põhjal kaks eepost Illias ja Odüsseia. Nende autoriks pidasid kreeklased Homerost. Need kirjandusteosed olid hellenitele tähtsaimad. Kreeka kuulus pime laulik Homeros. Tema kuulsaimad toesed on Illias ja Odüsseia. Trooja sõda Trooja sõda sai alguse sellest et kolm jumalannat arvasid et nad on kõige
Poeetika (1561): aja, koha ja tegevuse ühtsus. Jean Racine (1639-1699) Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Vastus: Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel
Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) 15 Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4
04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma
Müüt kui maailmamõistmise ajalooline vorm. Ajalooliselt esimene selline keskkond on müüt. Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm. Filosoofia tekib niiütelda müüdi sisse ja müüt jääb tema keskonnaks kogu filosoofia esmase väljakujunemise ajaks. Seetõttu olekski oluline lähemalt vaadelda, mida kujutas endast müüt ja milline on tema vahekord filosoofiaga. Sõna “müüt” on pärit kreeka keelest: mythos tähendab selles juttu, lugu. Vastavat maailma- mõistmise vormi võiks aga defineerida järgmiselt – müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega. (Vt. Tõnu Luik, Filosoofiast kõnelda, Tartu 2002, lk. 129-130.) Niisiis võib müüte esimeses lähenemises mõista kui jutustusi jumalate ja kangelaste värvikatest ettevõtmistest ja juhtumistest nendega
olnud või on ta kunagi alguse saanud? Kuna Platoni ontoloogia kohaselt on meeltega tajutavas maailmas kõik tekkimises, siis jõutakse ka “nähtava maailma” terviku kohta arusaamisele, et seegi peab olema tekkinud ja ei saa seega alati olemas olnud olla. Kõik nähtav on kunagi tekkinud. Kuid enne kui asutakse kosmose “kujunemisteooria” juurde, tehakse mööndus, et viimase näol saab tegemist olla vaid “tõenäolise/tõesarnase müüdiga/looga” (eikos mythos). Probleem on selles, et tõelist teadmist on Platoni järgi võimalik omada üksnes tõeliselt olevast, st. ideedest. Nähtava maailma ontoloogiline karakteristika 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. põhjustab seda, et temast ei saa olla tõelist teadmist, vaid parimal juhul midagi sellist, mis tõele sarnaneb. Järgnevalt esitataksegi üks kosmogooniline müüt, kuid
Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu
klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist. 17.-18. saj hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, mis oli veel tihedalt filosoofiaga põimunud. Ka Newtonil olid teaduslik, filosoofiline, religioosne ja esoteeriline arutelu tihedalt seotud. Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj
universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi.
tänapäeva inimesed...Ja me võime hetkeks tajuda tolle iidse inimese loodud müütide kaudu killukest kaugest, imepärasest ja kaunilt hingestatud maailmast." Kuid on olemas ka teisi põhjusi mütoloogia tundma õppimiseks. Kuid ka nüüdisajal loob inimene uusi müüte, kuid seda hoopis teistel põhjustel. See on ilmseltüks olulisemaid põhjusi. Mõned iidse ühiskonna tavad eksisteerivad ka tänapäeval. Sõna müüt on tulnud kreekakeelsest sõnast ,,mythos". See tähendab jutustust või pärimust üleloomuliku maailma asjadest, Jumalatest, muinaskangelastest jne. Müüdid sisaldasid enamasti informatsiooni maailma tekkimisest, selle seadustest ja inimese eksisteerimise põhjuse kohta. Antiikajal koguti müüte ja tõlgendati neid. See võimaldas mütoloogia tekkimist. Ammustel aegadel võisid müüdid muutuda muinasjuttudeks, legendideks või eeposteks. Müütidesse enam siis ei usutud.
tänapäeva inimesed...Ja me võime hetkeks tajuda tolle iidse inimese loodud müütide kaudu killukest kaugest, imepärasest ja kaunilt hingestatud maailmast." Kuid on olemas ka teisi põhjusi mütoloogia tundma õppimiseks. Kuid ka nüüdisajal loob inimene uusi müüte, kuid seda hoopis teistel põhjustel. See on ilmseltüks olulisemaid põhjusi. Mõned iidse ühiskonna tavad eksisteerivad ka tänapäeval. Sõna müüt on tulnud kreekakeelsest sõnast ,,mythos". See tähendab jutustust või pärimust üleloomuliku maailma asjadest, Jumalatest, muinaskangelastest jne. Müüdid sisaldasid enamasti informatsiooni maailma tekkimisest, selle seadustest ja inimese eksisteerimise põhjuse kohta. Antiikajal koguti müüte ja tõlgendati neid. See võimaldas mütoloogia tekkimist. Ammustel aegadel võisid müüdid muutuda muinasjuttudeks, legendideks või eeposteks. Müütidesse enam siis ei usutud.
tänapäeva inimesed...Ja me võime hetkeks tajuda tolle iidse inimese loodud müütide kaudu killukest kaugest, imepärasest ja kaunilt hingestatud maailmast.“ Kuid on olemas ka teisi põhjusi mütoloogia tundma õppimiseks. Kuid ka nüüdisajal loob inimene uusi müüte, kuid seda hoopis teistel põhjustel. See on ilmseltüks olulisemaid põhjusi. Mõned iidse ühiskonna tavad eksisteerivad ka tänapäeval. Sõna müüt on tulnud kreekakeelsest sõnast „mythos“. See tähendab jutustust või pärimust üleloomuliku maailma asjadest, Jumalatest, muinaskangelastest jne. Müüdid sisaldasid enamasti informatsiooni maailma tekkimisest, selle seadustest ja inimese eksisteerimise põhjuse kohta. Antiikajal koguti müüte ja tõlgendati neid. See võimaldas mütoloogia tekkimist. Ammustel aegadel võisid müüdid muutuda muinasjuttudeks, legendideks või eeposteks. Müütidesse enam siis ei usutud.
annaabi.ee 
