Müüt kordamisküsimused (0)

1. Mis on müüt, mis on mütoloogia ? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides.
Müüt
Müüt seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära , olemust ja tähendust. Tegelasteks üleloomulikud olendid, laialt levinud irratsionaalse tähtsusega uskumus . Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst , religioon .....
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu , mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega . Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt .
Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi

• Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina;
  
• Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust;
  
• Müüdi ülesanne on algupära seletamine;
  
• Müüdid on valesti mõistetud või „primitiivne“ teadus;
  
• Müüdid muudavad universaalse konkreetseks või arusaadavaks;
  
• Müüdid väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi;
  
• Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused;
  
• Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse.
  

2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel , erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis.
tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling . müüdifilosoofia.
*loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller . solaarmütoloogia, solarism.
*evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid /kombed. primitiivsed kultuurid.
*ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer .
*psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud , Jung. psühholoogia , unenäod,
tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus.
* sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim . religioon.
* funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski . maagia-teadus-religioon funktsioonid.
* strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss . müüt ja mõtlemine.
*semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski , Ivanov. müüdi tõlgendus.
* fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus , sakraalne
ja profaanne , religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus .
* ajaloolis -filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel.
indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia.
----------------------------
Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti kaudu.
Kreeklased õppisid müüti nägema ühest küljest kui keelekasutust ja teisest kui ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria.
Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle tähendus. Müüti peab mõistma ilma seda kirja panemata.
Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid.
Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi.
14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus. Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal
Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“. Schellingi mütoloogia manifestis oli peatähtis autonoomiakuulutus. Müüt on mõistetav kui müüt, mitte kui ajalugu või metafoor või millegi muu aseaine .
19.saj. algul tõid suurejoonelised kaevetööd välja Egiptuse, Süüria- Mesopotaamia , Iraani ja Väike- Aasia muinasmälestised. Filoloogia võidukäiguga kaasnes mütoloogia ebaedu . Allegooria sai ainumoeks.
19.saj. Müller – päikesemütoloogia käsitlus . Taandas kõik müüdid päikesele. Päikese kummardamine . Oli India mütoloogia asjatundja . Tema arust oli müüt keelehaigus.
Lang esindas evolutsioonilist müüdikäsitlust.
Tylor kasutas võrdlevaid meetodeid lähtudes progressiideest.
Frazer koondas eri tekste inimkonna rituaalidest kokku. Ta oli jumala või kuninga tapmise rituaalide käsitleja.
Kaks peamist müüdiuurimise suunda 20.saj. esimesel poolel

• Ritualistlik. Harrison : Müüt pole midagi muud kui riituse toime sõnaline vaste, seega müüti pole ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi. Näiteks muinasjutu rahvajutu.
  
• Psühhoanalüütiline.
  

Ritualism pärineb inglise ja psühhoanalüüs saksa keel- kultuurkonnast; sotsioloogias ja strukturalismais in oluline prantsuse panus.
Strukturaalne müüditõlgendamine toonitab müüdi osatähtsust konfliktilahenduse vahendine ja vastandite vahendajana kultuuri ja ühiskonna toimes ning eriliselt looduse ja kultuuri dihhotoomias.
William G Doty järgi on müüt: Müüt kui väljendusvahend , kirjalik vormel , jutustus. Sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, sisuks algupära seletamine, "primitiivne" teadus, muudab universaalse konkreetseks või arusaadavaks, väljendab uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi. Inimese vaimsed või psüühilised väljendused, annab kultuurile ideoloogilise raamistuse.
ÕSi järgi on müüt pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest või ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm.
Ülo Valk on öelnud , et müüdis tegutsevad jumalad, vägilased ja olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel.
Peeter Espak näeb müüti kui kujundliku maailma, inimeste ja jumalate olemuse kirjeldust, kus on kasutatud praegusi teadmisi ja keelelisi vahendeid.
L.Honko järgi on müüdi jaoks vajalik vorm, sisu, funktsioon ja kontekst. Vormilt on müüt sõnadesse pandud lugu mida võib esitada vihjeliselt, pildiseeriana või rituaalse draamana mis võib elustada unenägudes ja käitumises. Sisuliselt vahendab müüt loomisaja sündmusi ja ühendab neid, seletab praeguse maailma algust läbi kosmogooniliste kirjelduste, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti. Müüt oma funktsioonilt käitub eeskuju ja mudelina, pakub seletusi ja käitumisjuhiseid. Kontekstilt on ta rituaal , mis taaselustab maailma loomise sündmused.
Müüt võib olla ka žanr folkloristika žanrisüsteemis. William Bascom
3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana-Kreekas nähti müüti kui maailmatõlgendust, mis eelnes teadusele, allegoorilised seletused põhinesid loodusnähtustele ja vaimsetele väärtustele. Müüdid olid preestrite , seadusetegijate ja valitsejate pettus. Kesk- ja uusaja Euroopas võeti müüte kasutusse lugudesse (Boccaccio), Koloniaalajastuga lisandus palju uut materjali hakati võrdlema indiaani-ja antiikaja kultuuri. Romantismi iseloomustab müüdilembus, nende abil mõtestati inimkonna ajalugu.
4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus?
Allegooriline. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid.
Euhemeristlik. Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks.
Tautegooriline. Schellingi mütoloogia manifestis oli peatähtis autonoomiakuulutus. Müüt on mõistetav kui müüt, mitte kui ajalugu või metafoor või millegi muu aseaine.
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel .
Loodusallegooriline. Müüti peeti sümboolseks, st. see pole sõnasõnaline, vaid mõistutõde tähendamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Loodusallegooriline müüdikäsitlus lähtub uurimisel solaarmütoloogiast ja solarismist ( Friedrich Max Müller)
Ritualistlik. Ritualistlik näeb müüti kui riituse toime sõnalist vastet ja kangelaskujude tüpoloogiat ( Jane Ellen Harrison, Lord Raglan).Cambridge´i õpetlased avastasid aastaringi viljakuse-kultust, loodusvaime, surevaid jumalusi ja muud sarnast. Siit sai alguse ritualismi valgumine üle kultuuri ka kirjanduse. Riitust peeti oluliseks. Välja oli kujunenud mall, mis eeldas kangelaseks olemist, üllast sugupuud , ebaharilikku sigitust või saamist, lapsetapu ohtu, pääsmist ja pagendust varases eas, täiseas naasmist ja päranduse taotlust, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, aga lõpuks langus , pagu ja elulõppu, tihti kõrges paigas või asendis, maiste säilmete kadu ja kenotaafilist kultust pühadel mälestistel. Kangelane on seega midagi sellist, kelle sarnasus tõeliste inimestegaoli vaid tinglik ja juhuslik.
6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Psühhoanalüütiline lähenemine näeb müüdis kajastuvat kollektiivset arhetüüpi, kes kajastub müütides ja unenägudes (Jung), Freud nägi müütide ja unenägude vahel seost, nad on maailma projektsioon. Otto Rank nägi müüdis kangelase tüpoloogiat.
Strukturalistlik lähenemine näeb Vladimir Proppi nägemuses seost muinajuttude ja müüdi vahel, mõlemad põhinevad samal süntagmaatilisel skeemil .
7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri ( uurali ) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid . Enamus allkimaterjalist on hiline folkloorne ainestik ja seda alates 18.saj.

• Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus
  
• Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel
  
• Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt
  
• Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule, kuna selle tagajärjel saadakse ebasobivaid järeldusi.
  

Indoeuroopa rahvaste mütoloogiat uurides on võimalik kasutada materjale, mis viivad kuni 4000 aastat tagasi ja esinevad kirjalike allikatena. Nad on laialt levinud geograafiliselt ja on mitmekesised. Seetõttu on võimalik minna ajas kaugele tagasi ja ei pea kasutama allikaid, mis ainult vihjavad vaja minevale infole, saab luua keelelisi konstruktsioone (võrdlev keeleteadus ), saab rakendada võrdlevat mütoloogiat, sest saab võrrelda kuidas müüt on ajas muutunud.
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid olenevad sellest, kus nad elasid ja mida tegid.
1. Arktika ja subarktika küttide usund -inimene on nendes kultuurides looduse osa. Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides , millega sai eri paikadesse liikuda.

• Maailma loomine
  
• Šamaanid
  
• Saagi ja loomade isandad
  
• Loomaliikide kaitsjad
  
• Mobiilsed pühamud
  

2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused. Tegeleti eri põllumajanduskultuuride kasvatamisega .

• Valduste tekkimine
  
• Haldjad ( peremehed -perenaised, isandad ja emandad)
  
• Perekondlik kultus
  
• Ilmajumal ( pikse -, taeva-, tormijumal)
  
• Päikese pühamud
  

3. alepõletajate ja karjakasvatajate usund-tegeleti karjakasvatamisega. Igal majal , hoonel oma haldjas .

• Loodusjõud (algelemendid)
  
• Teadja/ ravitseja
  
• Maja- ja paigahaldjad
  
• Esivanemate austamisega seotud pühamud
  

4. lõunapoolsete viljakasvatajate usund-tekib arusaam surnute riigist. Suured pühamud. Ohvritoomised.

• Dualistlikud kontseptsioonid ( dualism , mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud);
  
• Maaema ja taevajumal
  
• Viljahaldjad
  
• Külapühamud ja preestrid
  

9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.
Esimesed allikad kust võib leida ainest eesti mütoloogia kohta on Novgorodi esimene leetopiss, Hamburgi piiskoppide teod, Novgorodi tohtkiri, Läti Henriku kroonika. Esimeses allikas on räägitud sellest, et eesti aladel levinud jumal viib surnud inimesed sügavikku, välimuselt on nad mustad ja tiivulised ja neil on saba. Gesta : Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076). Selles nimetatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes peavad olema terved , et draakon ei lükkaks ohvrit tagasi.
10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub .
Tema käsitlus toetub peamiselt soome eeposele kalevala , kust on paljud tegelased üle võetud, kuigi eestis neid ei tunta ning samuti on üle võetud kohad, kus sündmused aset leiavad. Ainest sai ta ka varem ilmunud teostest, kus on käsitletud eesti mütoloogiat, kahjuks esineb ka seal vääriti mõistmist ja kirjeldatud tegelased ja sündmused pole eesti mütoloogiale omased .
Oletas, et meie jumalasüsteem oli ainujumalakeskne. Rahvaluules on ainestikku, et on olnud vana inimese kuju olemas. Analoogia printsiibi kohaselt võttis tegelased Kalevalast üle ( Vanemuine , Ilmarine , Lämmenküne, Viboane). Kalevipoeg oli audentne tegelane, aga teised olid väljamõeldised. Faehlmanni panteon peajumal Vanaisa ehk Taaraga (kelle poegade hulka kuulus Vanemuine) oli tema enda sõnul monotheistlik. Soome mütoloogiast, millele pärast „Kalevala” ilmumist (1835) sai osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks eestlaste kõrgemat kultuurilist arengutaset enne ristiusustamist. Faehlmann ühe käega laenas Soomest, aga teise käega püüdis seda varjata ning eesti mütoloogiat soome omast eraldada. Samamoodi haakis ta germaanlaste ja skandinaavlaste Thorist lahti vanade eestlaste Taara .
11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal?
Vanemuine sündis laenatud ja luuletatud materjalist ning saksa keeles. Eesti rahvas kuulis „oma” laulujumalast esimest korda ajalehest: 1858. aastal kirjutas Vanemuisest jt. ebajumalatest Tallorahwa Postimees (nr. 37) ja 1866. aastal avaldas Perno Postimees (nr.3, 24, 25) ümberjutustuse Faehlmanni müütidest.Vanemuise nimi kõlas ka „Kalevipojas”, kuid isegi selle nn. rahvaväljaande (1862) levik jäi tagasihoidlikuks . Suurem mõju oli koorilaulul, eriti Vanemuise lauluseltsil, mis asutati 1865. aasta jaanipäeval Taaralinnas Tartus. 1866. aasta saksa laulupeol Tallinnas, millest võtsid osa ka eesti koorid eesti lauludega, istus kostümeeritud Vanemuine kandlega rongkäigu auväraval ja kinnitas iga koorilipu otsa lillepärja, tema kõrval aga puistasid lauljatele lilli valges riides Koit ja Hämarik .
Kristjan Jaak Peterson mainis laulujumalat, kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-möinen. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega.
12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?
Taara on Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arvates muistse eesti jumala nimi. Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose “Kalevipoeg” kaudu.
"Kalevipoja" Taara on tuletatud Läti Henriku ( Liivimaa Henriku) kroonikas esineva eestlaste (saarlaste) jumalanimest Tarapita , mida kinnitavad ka "Kalevipoja" kommentaarid. Faehlmanni-Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve -sõjahüüuna “Taara, avita !”, siit ka Taara-nimeline jumal. Osade kroonikute arvates oli tegemist Skandinaavia äikesejumala Thori appi kutsumisega: Thor avita! Sellele tõlgendusele lisandus veel teisigi ja 19.saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi.
13. Mis on žanr ? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris ?
Žanr on:

• pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus,
  
• tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik)
  
• teatud maailmanägemine
  
• žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast .
  

Esineb kolm žanri käsitlust : tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt.
Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erihoiakuid. (kas tegemist on tõe või väljamõeldisega). Folklooris avaldub žanrilisus kolme kategooriana: müüt, muistend ja muinasjutt.
14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
Folkloor seostub alati selle keskkonnaga, kus teda esitletakse.
Müüt ja muistend on sarnased, sest puudub ajale viitav viide , jutustamise aeg ei ole piiratud need on usutavad, sest ülesandeks ongi anda edasi kas teavet maailmaloomise kohta või kogemuse ja toimuvad mingis kohas mingil ajahetkel. Müüt leiab aset aga kauges minevikus kui muistend toimub praegusel hetkel või lähiminevikus maksimaalselt paar põlvkonda tagasi, Müüt toimub teises maailmas, muistend aga siinses, müüt on püha aga muistend võib olla nii püha kui ka mitte. Müüdis on tegelasteks mitte-inimesed, muistendis aga inimene.
Muinasjutt. Muinasjuttudes nähakse vahel unustatud müüte, mis on nüüd kolinud laste mütoloogiasse. Jutt algab sõnadega Enne muistsel ajal...Kord elanud print ja printsess jne.. jutustamise aeg on piiratud ja ta pole usutav , muinasjutus pole määratud täpselt selle toimumise aega ja kohta, see on ebamäärane, tegelasteks võivad olla nii inimesed kui mitte-inimesed.
Müüdis ja muinasjutus võivad olla sarnased tegelased, seostuvad tegelikkusega ja sisaldavad fantastilisi elemente. Muinasjutus on oluline abielu ja seda tehakse indiviidi huvides, müüdis on abielu teisejärguline ja see sooritatakse kollektiivi huvides.
1
VORM
PROOSAJUTUSTUSED
2
Konventsionaalne algus
Puudub
Tavaline
3
Jutustamise aeg
Ei ole piiratud
Piiratud
4
Tõeväärtus
Usutav
Mitteusutav
5
Tegevusväli
Mingi aeg, koht
Ajatu, kohatu
5a
Toimumisaeg
Kauge minevik
Lähiminevik
Ebamäärane
5b
Toimumiskoht
Teine maailm
Tänapäevamaailm
Ebamäärane
6
Hoiak
Püha
Püha või ilmalik
Ilmalik
7
Peategelane
Mitte-inimene
Inimene
Inimene või mitte-inimene
Proosajutustuse liik
MÜÜT
MUISTEND
MUINASJUTT
15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)?
Mõlemas loos on naine see, kes oma liigse uudishimuga mehe patu tegemiseni viib ja sellega halva elujärje kaasa toob. Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid.
16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest?
Inglid langesid taevase sõja tõttu, mõned neist jäid taeva aga mõned langesid ja neist said allilma olendid, rahvausundis said neist aga haldjad ja see olenes sellest kuhu mingi ingel langemise hetkel kukkus, vette kukkunud inglist sai veehaldjas. Inglid on haldjatega sarnased, sest mõlemad ei joo ega söö.
17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus.
Veendumus, et rahvaluule terviklikuna ja muistend sealhulgas on kauge mineviku pärand, hakkas kujunema juba folkloristika algaegadel. Muistseid rahvaste laule tõlgendati ajaloo kajastusena, selline arusaam väärtustab folkloori kui muinaspärandi, mida saab üles kirjutada, et luua kirjanduslikke mälestusmärke. Rahvaluulet peeti selliseks poeetiliseks ressursiks, millest saab kujundada kirjanduse nende rahvaste jaoks kellel seda veel pole.
18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Uus-Sumeri riigi ajast (21. saj eKr), Nippuri linnast, leitud väga halvasti säilinud savitahvlil on kirjas algusread mingist oletatavasti pikemast müüdist . Sellel on kirjeldatud loomisjärgus maailma, kus veel ei olnud maale elu andvat vett.
19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid?
Nippur oli sumerlaste ja akkadlaste kõige püham linn. Akkadi impeeriumi rajaja Sargon (valitses 2334–2279 eKr) allutades oma kontrolli alla kõik Sumeri, Akkadi linnriigid (lisaks ka osa Süüriast, Põhja-Mesopotaamia ja osa Eelamit) ja nende administratsiooni. Enlil oli Sumeri üks olulisemaid jumalaid, ta oli Sumeri ja Akkadi peajumal, kelle ülesandeks oli võimu garanteerimine maisele valitsejale.. Enlili preesterkonnal oli üpris oluline kaal Sumeri ja Akkadi poliitilises elus.
Sumeri mütoloogiat on õigem nimetada sumeri-akkadi mütoloogiaks. Suurem osa allikmaterjalist, mida uurijad kasutavad sumeri mütoloogia analüüsimiseks on akkadi mõjudega, kui mitte akkadi omad. Suurem osa tekstidest on jäädvustatud peale Sargoni, Akkadi esimese kuninga valitsemisaega. Kuid III. Uri perioodil jäädvustatud sumeri dokumentidel on juba akkadisatsiooni mõju tunda.
20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis.

Sumerite panteoni tipus asusid 7 tähtsamat jumalust: An, Enlil, Enki , Ninhursag (Ki analoog), Nanna , Utu ja Inanna . Alguses oli “maailma ema”, “esialgse ookeani ema, kes lõi taeva” jne – Námmu => An + Ki => Énlil, Énki, Inánna, Nánna/Nannár ja Útu (st. ürgsest ookeanist – taevas ja maa, nendest – tuul ja õhk, vesi, planeet Veenus, kuu ja päike) . Teise variandi järgi taevajumalal (Anil) oli naine Uráš (“maa”, hiljem: Uraš – maa üldse, Ki – maa alumine osa). Nende lapsed: Iškur ( torm ), Mártu (“lääne”, torm ja kõu), Inanna (Veenus), Baba, Gatúmdug (“püha lehm”), Nisába (viljasaak), Nininsina (ravija). Teisest küljest, on müüdid, kus Inanna on Enlili tütar või isegi Nanna tütar (siis Enlil on tema vanaisa, ja An – vanavanaisa...). Nii või naa, aga “jumalate kolmiku” moodustasid taevajumal An, õhu- ja tuule Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki.

Sumeri mütoloogias osalesid maailma loomises An (taevajumal) ja Ki (maajumal), maailm sai alguse nende suguühte tagajärjel. Selle tagajärjel tekkis valgus ja pimedus. taimed tekkisid ka nende suguühte tagajärjel e siis kui nad lahknesid üksteisest.
21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi.
Allmaailmad: Abzu ja Kur. Piirkonda Kur läksid elama surnud, seda kohta valitses abielupaar Nergal-Ereškigal. Mägine piirkond.
Abzu oli paik vete all, oletati, et seal on savist katus. Valitsejaks oli Enki, keda peeti võimasaks vee-, käsitööliste ja tarkusejumalaks.
22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
Sumeri loomismüüt. Maailma loomine toimus taeva ja maa suguühte läbi. Rasestatud maast sünnivad põhijumalused, kellest omakorda sünnivad muud jumalad. Inimese loomine savist ja jumala verest, selleks, et jumalad ei peaks ise tööd tegema – jumaluste teenimiseks. Algselt loodi inimesed pika elueaga, kuid hiljem saadi aru, et see oli viga, kuna maapind pole lõputu . Toitu hakkas väheks jääma . Inimesed sõdisid maa pärast ja see tekitas lärmi aga jumalused tahtsid vaikust, et tegeleda oma lemmiktegevusega – magamisega. Inimesed aga lärmasid ning jumalad otsustasid inimkonna hävitada. Peale veeuoutust määrati inimestele lühem eluiga.
Piiblimüüt. See väljendab jumalikku loomist eimillestki. Nii loob Jumal esmalt taeva ja maa ning kõik, sinna juurde kuuluva. Inimese loob Jumal oma näo järgi ja annab tema kätte valitsuse kõige elava üle.
1. Jumal on loonud maailma eimillestki ja selle kaosest korrastanud.
2. Loomine on toimunud järk-järgult
3. Inimene on Jumala loomingu kõrgeim aste.
4. Algselt oli kogu loodu täuslikult hea
23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.
Tunnuslikud jooned. maailma lõi veelind , kellest sai maa (ema), munast sünnivad vastandlikud alged (dualism) kes on demiurgid (hea ja kuri, pime ja hele), munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Tegelaseks laialtlevinud sukeldujalind.
Komi muistend maailma loomisest. Part ujus kandes endaga(üsas) nelja muna, kuna ta maad ei leidnud, siis neli muna vajusid merepõhja ja kaks suutis ta päästa. Ema tiiva all haududes koorusid linnupojad. Kaks venda, kaks vastandlikku alget: elu ja surm, hea ja kuri, tõde ja vale, öö ja päev. Poegade kasvades palus ema neil veepõhja kadunud munad üles otsida ja tema keha vastu purustada. Öelnud seda tõusis ta kõrgele õhku ning langes vastu veepinda ning suri. Vennad alustasid otsingutega. Esimesena sukeldus Jen. Omöl`kisendas ja jäätas vee, et vend välja ei saaks. Äike kärgatas, jää sulas ja meri hakkas möllama. Hirmunud Omöl sukeldus, kuid seda tegi Jen vastates nii venna tembule. Jen tõi muna ja lõi selle vastu ema keha ning viskas ülesse. Kõrgel hakkas kohe paistma päike ning emapardi keha hakkas kasvama kattudes metsade, roheluse ja lilledega. Nii tekkis maa-ema. Jen sukeldus uuesti ja leitud elusünni munast tegi oma abilised inglid. Ka omöl tõi üles kaks muna, mis olid kaetud haisva poriga. Purustades esimese muna ja heitnud selle üles hakkas paistma külm ja tuhm kuu, öö ja hallade tunnusmärk, mööda maad hakkasid jooksma elutud veenired ning tekkisid järved, sood ja rabad. Teist muna purustades lõi ta oma kurjad abilised, täis kadedust ja viha, nagu ka Omöl ise.
24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?
dualism kui seisukohast, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud.
Algselt oli igas loomismuistendis tegemist lõputu veega ning kellegi selgituste kohane täpne tegevus, millest ei või kõrvale kalduda. Mõlemas müüdis on kaks jõudu, kes omavahel võisteldes maailma loovad, Üks pool on hea ja teine kuri, vastandus võib olla ka valgus või pimedus.
25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?
Kõige põhilisemad momendid eesti, ingeri ja karjala versioonides: linnu tulek merelt, pesapaiga leidmine, munemine, taevakehade tekkimine. Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne.
26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega?
Ülemaailmseks ühisjooneks peetakse loomisele eelnevat kaost, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast. Selle järel sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Soome loomislaulu leitakse olevat seos india looga, kus samuti muna ülalosast saab taevas ja alapoolest maa. Aga india müüdis sünnib rebust õhk ja meri, soome rahvalaulus kuu ja päike. Muna kui varjatud elujõu, viljakuse ja ehk ka ülestõusmise sümbol võib olla universaalne aga usk selle kosmogoonilisse funktsiooni pole olnud üldtuntud. Ainult mõnedes piirkonnades ulatub see kujutelm väga kaugele minevikku. Läänemeresoomlased on oma loomisloo õppinud indoeurooplastest naabritelt.
Loomismuistendites on kohtame usku muna kosmogoonilisse usku. Muna tekkimisel on versioonid erinevad. Mõneti toob veelind munad, mõneti sünnib muna viljastusjõust, mis on tingitud eetri ja õhu segunemisest tuule abil. Loomine kujuneb järk-järguliselt, kuni stabiilse korra kujunemiseni. Maailmamuna leiab kajastamist ka Vana Testamendi loomisloos, mida hilisemad tõlked enam ei edasta.
27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust?
Sumerite puhul on tegemist lohe ja tormijumala võitlusega. Ühe versiooni järgi võidab draakon Illujanka lahingus tormijumal Tešubit ning võtab ära tema silmad ja südame. Nimelt peavad Illujanka ja Tešub Anatoolia linnas Kiškiluššas lahingu, milles Tešub saab täielikult lüüa. Kuid Tešub ei kaota oma silmi ja südant ning pöördub pärast kaotust hoopis abipalvega kõikide jumalate poole.
Indoeuroopa puhul on tegemist hiigelsuure lõvipeaga Anzu-kotkaga. Müüdi kohaselt oli Anzu sumeri ja akkadi peajumala Enlili uksehoidja. Ta varastas Enlililt saatuste tahvli, mis oli Enlili üks kõige tähtsamaid võimuvahendeid
28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij?
Ahura Mazda zoloastrismi peajumal. Tõlkes teadja/tark jumal.
Angra Mainju (Ahriman) kuri vaim. Peamine negatiivse kurjuse kehastus.
Nad olid kaksikvennad, kelle vahel toimus võitlus.
Aša-jumalik reegel
Druij-aša vastandprintsiip
29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas.
Müütide kasutamine poliitikas algas kuskil 20. sajandil, s.t. hea ja kurja vastandamine. Üks poliitiline grupeering laimab teist. Näiteks Savisaar kui kurjuse kehastus. Põhja-Koreas on kurjuse kehastuseks USA. Sakslased pidasid kurjuse kehastuseks juute ja bolševikke. Kurjusega hirmutamine annab riigile positiivseks arenguks jõudu. USA presidentide (Obama, Buch ) arvates on USA headuse kehastus. Buch oli see, kes hakkas kurjust likvideerima (sõda Iraagis ). Obama leiab, et kurjuse hävitamine on jumala asi.
30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud?
Muistsetel heteiitidel oli kangelane-tormijumal Tešub. See on ilmselt kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa päritolu müüt lohe tapmisest, mis onpärit teisest eelkristlikust aastatuhandest Anatoolia aladelt. Müüdi peamine idee seisneb jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisust, kusjuures tänapäeval tõlgendatakse tormi-ja äikesejumal Tešubit kui kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina ning lohe Illujankat talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja heteiitide kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ja Tešub saab omakorda jagu Illujankas ehk kevad talvest.
31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud , uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?
Kui müristab, siis ütlevad nad, piksejumal ajavat kuradit taga ja kus ta tema kätte saab, seal löövat ta sisse ja kuradi vastu maad. Sellepärast panevad nad müristamise algul uksed ja aknad hoolega kinni, et kurat tuppa ei roomaks ja pikne sisse ei lööks.
Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis vanajumal riidlevat kuradiga .
Liivi muistendi kohaselt võtvat vanakuri omale koera kuju. Müristamise ja välgu ajal ei tohtivat ühtegi koera enda ligi lasta, ka mitte oma koera, kuna ei olnud teada kas see pole mitte vanakuri ise.
Vadja metshaldja memoraat räägib kuidas kuri võtab endale haldja kuju ja otsib äikese ajal varju inimeste läheduses. Pikset peeti heaks.
Eesti muistend musta härjana pagevast vanakurjast. Piksenool ajab alati vanakurja taga, kuna see tahtvat taevast päikest, tähti ja kuud varastada.
Liivi muistend kuradist veehauas. Vanakuri peitis end veehauda ja õrritas pikset ajades paljast tagumikku veest välja. Pikne palus külamehe abi vanakurja tabamiseks andes taadile kuuli, mille viimane pidi vanakuradile tagumikku viskama , kui see oma ahtri veest välja ajab. Mees tegigi nii, kärgatas suur pauk ja peale seda ei julge vanakuri enam ennast veehauda peita .
32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte.
Hinduism on omalaadne elumõistmise viis, millele läänelikud väärtushinnangud on täiesti võõrad. Läänes on inimesed harjunud nägema elu kui ajaloosündmuste kronoloogilist jada. Hindude meelest on elu kui isekorduv tsükkel, milles inimajalool pole suuremat tähtsust. Hinduism räägib ühest Jumalast . . . Hindu panteoni eri jumalad ja jumalannad on vaid ühe ülima Jumala jõudude ja funktsioonide ilmingud, mis avalduvad maailmas.
Enamik hindusid kummardavad üht ja ainsat ülimat jõudu (Brahmanit) lõputu hulga jumaluste ja jumalannade kujul. Erinevate jumalate ja jumalannade ilmingud kehastuvad ebajumalates, templites, gurudes, jõgedes, loomades jne.
Hindude arvates on nende olukord praeguses elus põhjustatud eelmises elus tehtud tegudest. Kui nende eelnevad teod olid halvad, võib neil selles elus olla meeletult raske. Hindu eesmärk on vabaneda karma seadusest, olla vaba pidevatest ümbersündidest.
Karmatsükli lõpetamiseks on kolm võimalikku viisi: 1) pühenduda mingile Hindu jumalusele või jumalannale; 2) kasvatada oma teadmisi Brahmani ( ühtsuse ) üle mediteerides... mõista, et eluolukorrad ei ole tõelised, ise-olemine on illusioon ja ainult Brahman on tõelisus; 3) tegeleda erinevate religioossete tseremooniate ja riitustega.
Hinduismis on inimesel vabadus valida, kuidas vaimse täiuslikkuseni jõuda. Hinduismil on ka võimalik vastus maailmas valitseva kannatuse ja kurjuse küsimusele. Hinduismi väitel on inimese kannatused – haigused, nälja või õnnetused - põhjustanud inimese enda kurjad teod, mille ta saatis korda oma eelnevas elus. Tähendusrikas on ainult hing, mis saab ühel päeval ümbersündide tsüklist vabaks ja saab puhata.
Tundub, et enne 19. sajandit ei tuntud Indias vajadust hinduistliku enese-määratluse järele ja süstemaatilise religiooni olemasolu näis ebaselge . Ka täna-päeva indoloogias süvenevad kahtlused, millisel määral ja mis ajast peale on põhjust rääkida hinduismist kui ühtsest religioonist.
2008 ja 2009 toimusid konverentsid, mis käsitlesid religiooni ümbermõtestamist, mille kohaselt mainiti, et hinduism ei viita ühelegi maailmas olemasolevale reaalsusele. See ei eksisteeri tänapäeval ega olnud seda ka koloniaalvõimu eelses Indias. Hinduism esineb vaid eurooplaste kogemuses, mis annab India kultuurile struktuuri ja sidususe . Hinduismi dekonstrueerimine leiab Indias vastuseisu ka seetõttu, et paljudel sealsetel teadlastel on raske aktsepteerida, et nende kultuuri puudutavaid seisukohti dikteerivad Lääne uurijad. Hinduismi kui iseseisva religiooni põlistamine on olnud nii Indias kui rahvusvahelises praktikas pikk protsess ja selle kuulutamine võõramaalaste loodud eksikujutelmaks ei saaks postkoloniaalses Indias olla kuigi populaarne . India usuelu ja selle etnograafilised kirjeldused on sageli üsna kaugel neist teadmistest, mis on hinduismi kohta esitatud õpi-kutes ja käsiraamatutes. Tundub, et neis kirjeldatud sanskritikeelsel kirjandusel põhinev religioon on Indias olnud vähemuse usk, mis on tugevnenud Lääne uurijate toel, kes on püüdnud seda näha kui polüteistlikku monismi, milles paljude jumalate varjus peitub ühtne alge. Kuigi tänapäeval on Läänes levinud ettekujutused saavutanud üha laiemat kandepinda Indias endas, on raske viia neid vastavusse selle usundilise maailmaga , milles elavad ja hingavad India külad.
Monism – filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel üks universaalne alge.
Polüteistlik - ( poly palju + theos jumal) on paljusid jumalaid tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm)
Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon.
33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
Tähtsamad Veedades toodud jumalad on:
1. Indra ( ikese - ja taevajumal)
2. Agni (tulejumal)
3. Surya (seotud Päikese ja pühapäevaga)
4. Vayu või Pavana (tuulejumal ja jumalate sõnumitetooja)
5. Varuna (veejumal)
6. Yama (surma- ja kohtumõistmise jumal)
7. Soma või Chandra (seotud Kuu ja esmaspäevaa ja loetakse taimede valitsejaks)
8. Kuvera (deemonite päälik, seotud allilmaga)
INDRA - Jumalate päälik ja vihmade saatja . Arvatakse olevat Universumi kaitsjaks ja ida poolse veerandi valitseja. Indrat kirjeldatakse kui tugeva kehaehitusega meest, kullas ja purpuris. Omab mitut kuju. Ta sõidab säravkuldsel kaarikul, mida veavad 2 kollakaspruuni hobust. Hoiab käes vajra't pikserauda(saua) ja võrku, millega ta püüab oma vaenlasi . Tal on ka nooled ja muud relvad. Indra ratsutab elevandi seljas . Mõnikord jookseb tal sabas ka koer, mida on mõnikord identifitseeritud, kui koidikut. Hindud soovivad pärast surma sattuda Indra taevasse
AGNI. Tulejumal. Agni ilmub taevasse välgu kujul ning teda peetakse üheaegselt nii julmaks kui ka heaks: kuigi ta hajutab pimedust, neelas ta kohe pärast sündimist oma vanemad ning õgib tuleriitadel aplalt surnukehasid. Teda nimetatakse taeva ja maa pojaks ning tavaliselt öeldakse ta olevat tekkinud kas päikesest või välgust. Teised allikad aga peavad teda pojaks, mõnikord öeldakse ta olevat sündinud kivist või kahe puutüki teineteise vastu hõõrumisest. Agni kui üks maailma kaitsvatest jumalustest võib kingida surematust ning puhastada inimesed pärast surma pattudest.
VARUNA - tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Varuna on samuti taeva ja universumi vaimne valitseja. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada ; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Teda on kujutatud püünisega, millega ta seaduserikkujaid püüab. Makkara on merekoletis , kelle Varuna sõidab.
34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”.
Hinduismis kipuvad suured universumit valitsevad jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Inimestele on külajumalad lähedasemad. Kuigi suured jumalad jäävad jäävad usutalituses tagaplaanile, tegutsevad nad loomismüütides külajumalte kõrgest soost esivanematena. Templites on tavaliselt mitmete jumalate kujusid ja nende järjestus pole juhuslik. Jumalate alluvussuhted, kus vanemad on ikka lastest tähtsamad, loovad korra keerukas mütoloogilises süsteemis, millesse kuulub sadu jumalaid.
Kaitsejumala mõistel on kaks põhilist tähendust. Kõik jumalad kaitsevad oma küla ja selle elanikke, kes neid rituaalides austavad. Teiseks on paljud jumalad teiste alluvad ning teenivad neid kaitsjatena.
35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kāmakhyā templiga seotud) tantra praktikad?
Hõimureligioonides tehakse tihti toiminguid, mis hinduismi seisukohalt pole just kõige paremad. Ohverdatakse loomi ja kohati ka inimesi, tehakse tegusid mis pole lubatud. Tantra on lihtsalt sellekõige ekstreemsem vorm,sest ta on üks suund hinduismis, mis vastandab , end hinduismile. Tantra on avatud kõigile, seal rikutakse tabusid näiteks puututakse kokku kehavedelikega mis hinduismis on rüvedad aga tohutult vägevad. Tantras kasutatakse aineid, mis hinduismis on tabu. Alkohol , liha, kala, kõrvetatud teravili ja seksuaalakt.
36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
Alam mütoloogia tekkis 19.saj. on müütide algupära – loodusmütoloogia. Sel aja tegeleti uurimistega kuidas müüt tekib, kust saab see oma alguse. Evolutsiooni idee sunnib meid uurima algseid ideid. Kust tekkis rahvas jne. otsiti algvorme.
Jakob Grimm. Jumalate transformatsioon mütoloogias.
37. Mida tähistab mõiste demonoloogia ? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
Demonoloogia on müütide kogum, uskumussüsteem, mille keskmeks on žanri tegelased kes elavad inimeste keskel/kõrval. Vaimolendid ei ole kehalised olendid. Nad soovivad endale keha ning seetõttu kadestavad vaimolendid inimesi. Inimesed on nende arust täiuslikud, kuna omavad keha. Vaimolendid omavad seost maise maailmaga. Nad eksisteerivad inimeste ümber. Nad on sotsiaalsed olendid. Demonoloogia on markeeritud süsteem. Varasem demonoloogia oli tähenduslikum kui tänapäeval. Inimesed ei pane enam tähele mida nad unes näevad – seda ei peeta oluliseks.
Mõiste kasutuselevõtt on seotud ristisusuga, siis käsitleti demonoloogiat kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuutealana. Siis valitses monoteism aga demonoloogia on valitsevaks dualism. Teemadena käsitleti Luciferi e saatanat , maagilist lendu, metamorfoosi ja kuradiga sõlmitavat lepingut.
38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi.
Kummituste uurimised võivad olla:

• Filoloogilised/ Tüpoloogilised tegelevad kogemusjuttudega
  
• Ühiskondlik/ Rühmakeskne tulevad tagasi süütundest
  
• Ajalooline, kus uuritakse läbi ajaloo erinevaid kummitusi ja nende muutumist. Kummitused, mis ilmuvad ei ole tavaliselt eelmisest eluperioodist vaid üleeelmisest või veel varasemast perioodist.
  
• Psühholoogiline / Kogemuspõhine Kirjeldavad hirmuseisundeis öösel unes kogetu põhjal; luupainajad või siis ka erootilised kogemused unes. Unenäod genereerivad vaimolendeid. Kogemused on reaalsed ja ka vaimolendid on reaalsed.
  
• Žanripõhine, kus tihti elatakse läbi seda mida on varem kogetud või millest on loetud. Esindaja Bachtin ja Medvedjev.
  

39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas.
Vanasti nähti surnutes pühakuid ja esivanemaid hoiti au sees, kristluse pealetungiga see asi aga muutus, tuttavaks said kodukäija, kurat surnu kujul, unenäolised viirastuskujud. Kristlus nägi surnuid kui hingi, kes on puhastustules.
Kirikuisad teatasid, et surnu kannatab seal, kus ta patustas. Inimene võib tagasi tulla ka füüsilise kehastusena. Hing lahkub kehast aga keha elab edasi. Nii tekibki oht, et keegi võib selle keha üle võtta. Seetõttu tegeletaksegi rituaalidega, et keha kaitsta võõraste eest. Kirik tegeles esivanemate vastu austuse tõrjumisega ning soovis seda asendada pühakute austusega. Elavad said abistada surnuid kiiremini läbida puhastustuli. Puhastustulest sai surnu tagasi tulla ja kaevata omastele millegi üle ning elavad said aidata surnut, et see saaks rahu leida. Ka kurat sai ilmuda surnu asemel.
40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir .
Üks kuulsamaid vampiire Euroopas on Rumeenia aladele jääva Valahhia vürst Dracula . Algselt polnud tal mingeid vampiirilikke jooni. Ta oli üks veriseimaid türanne, kelle südamel arvatakse olevat vähemalt 100 000 inimese elu. Ta hukkas oma ohvreid teibasse ajades. Kord tema audientsile ilmunud isik ei võtnud mütsi peast ja ta käskis selle talle naelaga pea külge kinni lüüa. Jutud tema julmusest ringlesid kogu Euroopas. Eriti populaarseks said need Venemaal, kus assotseerus ta Ivan Julmaga.
Nagu eelnevalt mainitud sai polnud Drakulal midagi pistmist vampirismiga, kuid pöörde pani toime iiri kirjanik Stoker, kes 1897 avaldas oma romaani „Dracula“, kus Valahhia verejanulisest valitsejast on saanud vereimeja vampiir. Sellest teosest sai omapärase traditsiooni algus kirjanduses, teatris ja kinos.
41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest?
Mardisandid jooksid kodusid külastades ringi, korjates ande ja õnnistades pererahvast, nende karja ja põlde. Mardisandide tegevus toimub laulude saatel, mis moodustavad terve tsükli. Martide puhul on selge, et nad tulevad teispoolsusest – kõrgelt ja kaugelt. Lauludes mainitakse takistustena veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Lauludes on mainitud kuldset kõrendit, mis võiks sümboliseerida ilmasammast aga võivad saabuda ka mööda köit ning silda. Mõnikord mainitakse martidel ja kadridel tiibu. Mardid ja kadrid etendavad müüti, teekond on vaevaline. Sandid toovad õnne – mardid viljaõnne ja kadrid karjaõnne. Sante kardeti. Hingede päralt jäeti oma voodid , st. Ise voodites ei magatud sel päeval. Kaeti laud. Tuld ei kasutatud, st valgust ei pandud põlema. Mardi ja Kadri nimed Martin Luther ja tema naine Katariina. Sant on tulnud pühakust.
Läänemere-soome.

• Surnute asupaik kusagil kaugel (varasem arusaam)
  
  • põhja- või läänesuunas. Näiteks soome-karjala: Tuonela, Pohjala, Hiitola. Hinged lahkuvad jõevooluga.
    
  • kõrgel taevas. Näiteks eesti kadri-ja mardilaulud . Surnute ja kindude seos; šamanistlikud arusaamad hingerännust.
    
• Surnute asupaik on seotud hauaga (hilisem arusaam)
  
  • maa all. Näiteks soome-karjala:Manalainen maan-alainen ( Manala – maan alla).
    

Sanditamistava on kõigil läänemeresoome rahvastel aga aeg millal sanditamas käiakse on erinev.
Teispoolsust on nähtud surnute asupaigana kusagil kaugel ( taevas, teispoolsus) või on nende asupaik seotud hauaga( kalmistumajad, kalmistu kui surnute küla, toonela , manala, hiiela)
42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu.
Soome-ugri.

• surnud elavad sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena
  
• elu on sarnane, kuid siiski erinev. Näiteks arusaam, mis siin on katki on seal terve
  
• oluliseks peeti, et surnud jääksid teispoolsusesse. Tehti tõrjemaagilisi toiminguid
  
• arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on vanem kui arusaam kuskil lähedal asuvast teispoolsusest. Maa all/ kalmistul asuvast teispoolsusest.
  

43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Teispoolsust valitsesid Äijo, Tooni, Mana, Koolu . Teispoolsus oli tuntud nimetusena Toonela, Manala, Hiiela. Teispoolsuse asukate üldnimeks oli äiolane, manalane jne. Arvati, et elu teispoolsuses on sarnane maapealse eluga aga lihtsalt natuke teistpidi . (vesi on punane)
Äio taarausu mütoloogia järgi: taarausu unejumalus, Taara abiline . Ka vanasõna ütleb, et uni on surma vend. Hinged käisid kodus liblika või kärbsena.
Itkudes ja lauludes on väga vähesel määral hauataguse elu motiive . Vaadeldes erinevatest ajastutest säilinud itke on siiski näha, et varem leidis antud motiiv siiski rohkem kasutust , neid on säilitanud itkejad, kes on hoidnud enam kinni traditsioonidest. Väidetavalt elavad surnud Tooni maadel ja kõik toimub seal nii nagu siingi – töötatakse, kositakse jne. Samuti on ära märgitud võimalikkus piiri ületada ja seda nii surnutel kui elavatel. Toonela motiive võib leida Kirde- ja Kagu-Eestist, mõnede kohaselt avaldatakse soovi surnu pöördumist tagasi siia ilma Tooni hobustel . Itkudes aga vastupidiselt on Tooni hobused surma ja leina toojad.
Kujutelm surnute ülestõusmise takistamisest on tuntud Kirde- ja Kagu-Eestis. Võrumaa rahvale on kombeks surma süüdistada. Ühise elemendina setu itkudes ja Kagu-Eesti lauludes on soov saada teada Tooni kodu asukohta mõneti seetõttu, et teda kohtu ette viia. Itku jätkudes jõutakse siiski arusaamani, et Tooni jaoks polegi kohut. Võrumaa itkudes kohtab motiivi Tooni tare uste lõhkumist ja seda samuti selleks, et surnu tagasi tuua. Võrumaa, karjala ja setu surnuitkudes esineb palve hauakaevajatele hauda ava jätta, et surnu saaks külastada omakseid ja vastupidi.
44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
Eesti kuradinimetus on arhailine, mida võib kohata veel kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask, kurassi ja korat kujul. Kura tähendab pahemat, näiteks kurakäsi – pahem käsi. Kuradimuistendites on kasutatud palju vasaku käe sümboolikat. Ühendust deemonlike jõududega võib näha kõikjal, kus tajutakse asjade loomulikule kulgemisele vastupidist liikumist. Muistendites esineva kuradi kaitseks pidi tihti tegema midagi just vasaku käe- või jalaga, et purustada kuradi mõjuvõimu.
Tänapäevalgi on säilinud uskumused halva õnne toomises, kui tõused voodist vasaku jalaga või kui paned riideeseme pahempidi selga. Kusjuures viimane oli kasutusel juba muistendites, kuid teadlikul juhul mingi kriitilise olukorra lahendamisel, mille puhul tajuti kurja jõu olemasolu.
Teadaolevalt olid eesti sõdalased korraldanud ohvritoomisi, mille käigus tapeti erinevaid kariloomi. Ohvri langemine vasakule küljele peale tapmist usuti kaasa toovat jumalate viha ja oli üleüldiselt halvaks endeks.
Eesti muistendites ilmub kurat tavapäraselt korraliku ja rikka härrasmehena, mis on vastupidine vene kuraditõlgendusest nečistyi. Kuradit kui ebapuhast olendit käsitletakse veel ka kreekakatoliku traditsioonis ja roomakatoliku kiriku demonoloogias. Algselt oli kuradi näol tegu positiivseid funktsioone täitva jumalaga , mida on näha ka eesti regilaulude arhailises keeles, kus on juttu hoopis altmaa/allilma isandaga.
Eesti rahvapärimuse järgi pelgas kurat musta kukke, seda oletatavasti tema seostamisest murdja loomusega. Musta kuke hirmu tunneb kurat ka saksa ja iiri muistendites. Samuti on seostatud kuradi hirmu pihlaka oksa ees, millele oli sisse lõigatud kolm või üheksa risti. Kohati pidid ristid olema marjadele tehtud.
Tihti peeti kuradi kätetööks poomissurma läbi suremist, kus ta ahvatles muistenditegelasi endale silmust kaela panema alguses mängeldes, kuid hoolitses selle lõpuleviimise eest. Sama motiivi arhailist algupära kinnitavad germaani ja balti allilma- ning surnutejumalate lähedased jooned.
Eesti folklooris on kuradi ja surnute vahel tugev seos. Toonela valitsejat Tooni peetakse eesti folklooris kristliku kuradi eelkäijaks.
45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat /koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
„Siri eepos “ on esitatud Gopala Naika poolt ja jäädvustanud Lauri Honko koos kolleegidega 1990.a. Siri on peategelane ja pooljumal.
„ Gilgameš “ eepos. Varaseim vanim kirjapandud eepos 12-tahvliline standardversioon, mis on säilinud 7.sajandist. eesti keelde tõlkis Amar Annus 2010. Gilgamešoli pooljumal.
„ Mahabharata “ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja.
„Ilijas“ ja „ Odüsseia “ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele.
„Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel.
„Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi
„ Peko “ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995
46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta .
Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks . Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast.
Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm
Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju , sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll.
Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas)
47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
Lemminkäineniga seostub füüsiline armastus, deemonlik varavedaja. sarnaneb armastusjumalaga. Eeposes on ta seotud šamanistlike elementide ja motiividega.
Kullervo tähendab kulda ja kallimat, lauludes on peetud teda Kalevipojaks e hiiuks , sest noorena oli ta väga tugev. Temaga seostub vaen kahe klanni vahel.
48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”.
Eeposes on Väinamöinen teadjamees/ šamaan, mitte mõõgakangelane, vaenlased alistab oma laulu või oskusliku kandlemänguga. laulis võistu Joukahaisega, tegi retke allilma, et teadmisi saada ning läks teise šamaani Antero Vipuse sisse selleks. Lemminkäine tegi samuti retke allilma, et täita sealsed ülesanded, et saada naine, kelle ta pidi saama kui täidab talle esitatud ülesanded. Lemminkäise surm on samuti šamanistlik. Tema jäänused rehitseti kokku ja pandi uuesti kokku (elluäratamine)
49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Sampo võib olla ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub põhjanaela külge.
Sampot võib näha ka rahategemise masinana. sampo on hea ja toob omanikule rikkust ning õnne. Sampo kui taevas. Sampo on seotud põhjalaga ja müütilse Põhja emanda tütre kosimisega. Sampo tagumisest räägitakse kui kosmiliste loomistööde jätkust, Sampo on ese, mis taotakse/tehakse ja kantakse seejärel venesse kus ta kukub vette ning puruneb. Sampol on juured, ja tema vallapäästmiseks on vaja neid künda. Sampo jahvatab, tal on käepide ning kaas, taotakse lihtsatest asjadest, hoitakse Põhjala kivimäes, vaskse koore sees, üheksa luku taga. Nimetakase uueks või suureks.
Sampo seletused võib jagada: kosmoloogilisteks, ajaloolis-konkreetseteks või abstraktseteks.
sampot võib kujutada pühakujuna, talismanina, veski või uhmrina, päiksena, kaanega aardekirstuna, nõiatrummina, metallkilbina, viikigilaevana, ilmasambana, mis kinnitub põhjanaela külge ja milleümber keerleb tähistaevas.
Eestis vastab sampole kratt, pisuhänd , puuk, tont, päär, vedaja ja varakandja, sest temas on kokku sulanud kujutelm rikkuse veskist ja varahankijast. Sampot võib võrrelda ka Püha Graali ning päiksena.
sampo ilmasamba mõistevõis tekkida sellest, et inimesed elasid püstkojast, sest keskel on sammas, millele toetuks nagu taevas, sest august paistab põhjanael ning kogu taevas.
50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel?
Oidipuse nimega on seotud mõiste jämejalg või paistes jalg (Oidipodes), jala võrdlus võib viidata ka mehe suguorganile, kui uurida tema meesliini siis kõigi nimedest saab välja lugeda, et kõigil on jalaga mingi probleem.
51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest?
Sophoklese ajal huvitas inimesi müüdi juures pigem vastuhakk jumala seadustele , mitte emaga magamine. Püüti igatmoodi vältida ettekuulutuse täide minekut aga see täitus ikkagi.
Esimest korda mainitakse Oidipust "Illiases" ja "Odüsseias", seal talle erlist tähelepanu ei osutata ja räägitakse sellest müüdist möödaminnes
Hiljem aga pannakse üha rohkem rõhku just seigale, et poeg magas oma emaga ja sai temaga lapsed. Fakt, et ettekuulutus mis oli ennustatud täideminema läks ikka täide kuigi võeti kasutusele igasuguseid vahendeid, et see ei juhtuks polnud enam nii tähtis seik loos.
Oidipus on esimene näide sellest kuidas konflikt läheb inimese sisse ja selle tõttu hakkab ta arenema. On öeldud , et Oidipuse müüt on ka maailma esimene kriminull, Oidipus lahendab müsteeriumi mille ta sooritas ise.
52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva käsitlus abjektsioonist?
Ta toetub Sophoklese käsitlusele ja eriti Oidipus Kolonose peale.
53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul.
Uurali rahvad on jumalanimetustel kasutanud mõisteid: ülemine, taevas, jumal. Jumal võib olla ka maagiliselt väekas olend , jumala tähendus laienes hiljem kogu taeva tähenduseks. Taevas tähistabki tihti jumala või midagi suuremat.
54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
Piksega seostatakse tihti mõistet vana mees või taevaisa / taevataat. Teine võimalus on pikset seostada mõistega pikk, valge, väle. Kolmas viis on sisuda pikse tähendust jumalaga, sest ta seostub müristamise, välkumise ja vikerkaarega. pikne oli "jumala mürin" ning vikerkaar kas "jumala hobune" või "jumalavöö", äiksetorm oli "jumala ilm" ja jumalaga seostus mõiste pikne " müristab ja välku lööb"
55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Peko kultus avastati suhteliselt hiljuti , alles 19. sajandil Mokroluga nulga külades Setomaal, miks alles nii hilja ? Peko sündmused olid salajased ja sellest ei räägitud, osa said võtta ainult kutsutud ning seda hoiti väga salajas, seetõttu on muuseumis ka ainult üks kuju, sest see oli äärmiselt salajane rituaal.
Kultuse kohta esimesed ülestähendused on pärit luterlastelt.
Peko võis olla viljakusjumal . Pidustused toimusid kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, sügisel toimus peale viljavõttu ning kevadel peale külvi. Üritusel joodi õlut ning söödi ühist sööki , palvetati ümber kuju, liiguti ringis ümber tema ning tema ees loeti palveid. Tema peale pandi küünlad põlema enne üritust hoiti teda viljasalves. Sügisesel üritusel võisid osaleda ainult mehed, kevadel ka perenaised. Ürituse korraldas peremees kes sai selle osaliseks vereliisu teel. Selle jaoks tuli hüpata üle aia, kellel enne veri välja tuli, viis Peko lina sisse mähituna oma viljaaita.
Karjalas on säilinud lastemäng, kus osalejad peavad hüppama üle aia.
56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia?
Kunagised sanditamise kombed ning tõrjemaagiad on saanud nüüd lastemütoloogia osaks. lastepärimus sisaldab jäänukeid varasematest pärimuskihtidest, vanemast mütoloogiast. Kui maailmapilt uueneb kolib endine nägemus lastemütoloogia.
lapsi hirmutati kasvatuslikel eesmärkidel. Reaaleluliste, mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega. Olendid võisid käituda agressiivselt lapse suhtes, neid kirjeldati kui pikkade hammastega, karvastena, mustadena. (kaevunäkk, kotivana, kummitus, tont) Olendite nimes võis kajastuda isikunimed (Koti- mats , Koti-Toomas), inimest tähistavad üldnimed (kotivana, kolumats) ja loomanimetused (kaan, merekaru), tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad ( mumm , koll), nimetused,mis kirjeldasid välimust (verihammas)