Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
hingede pahameelt midagi polnud esivanematele meelepärane olnud see võis tähendada õnnetust. Selleks, et hoiduda hingekesi häirimast, oldi hingedeajal vaikselt, välditi mürategevaid töid ja kolistamist. Keelatud olid õhtused tubased tööd, nagu ketrus, õmblemine, villakraasimine. Sobiv tegevus oli mõistatamine. Seda tehti õhtuvidevikus. Mõistatajaiks oli noorem rahvas, vanemad inimesed eelistasid tegeleda jutuvestmisega. Põhjarannikul on hingedeaeg tuntud ka teise nimetusega jaguaeg. Jaguaja järgi arvati ette eeloleva suve ilmasid. Päikesepaiste ning härmatis olid hea tähendusega. Need tähendasid päikeserikast suve, ilusat heinaaega ning head viljasaaki. Ilusa ilm puhul lootis rannarahvas head kalasaaki, tuuline jaguaeg oli halva kalasaagi enne. Kui merevesi tõusis, oli oodata lumerohket ja sula talve, kui vesi rannast taandus, arvati tulevat külma talve. Rahutu, vahelduvate tõusude ja mõõnadega mere kohta
Mihklipäeval tapsid inimesed lamba. Lambalihast tegid inimesed maitsvat sööki. Liha kõrvale küpsetasid nad kaalikat ja leiba. Mihklipäevaks tegid inimesed ka koduõlut. Mihklipäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda head õnne lamba kasvatamisel. Näiteks viskasid inimesed isetehtud õlut maha. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis on lambad terved ja tugevad. Mihklipäevast algas hingedeaeg. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed ootasid hingedeajal esivanemate hingi oma koju. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Nad palusid hingedelt kaitset oma kodule ja loomadele. Inimesed lootsid, et hinged kaitsevad põldu ja kariloomi. Hingedeaeg lõppes novembri keskel. Tänapäeval tähistavad inimesed mihklipäeva laada korraldamisega. Laadal saab müüa isetehtud asju ja aiasaadusi.
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine,
saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. 6 Hingedeaeg Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine
Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 3 Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine
Maakeelseid kuunimesid aitab meelde jätta nende tähendus. Sydakuu on talve syda, radokuul rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar
kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest.Sealt on imlselt ka pärit Eestlaste praegune paikne eluviis. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest
ELU MUISTSEL ISESEISVUSAJAL Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis, kus selleks olid soodsamad tingimused. tööriistade ja relvade materjalina hakati tarvitama kohalikus soomaagist toodetud rauda. Arenes ka pronksehete valmistamine, milleks toorainet saadi eeskätt balti hõimude vahendusel. I a.t. lõpuks oli viljakasvatuse aluseks kujunenud põlispõldude harimine. Selle kõrval säilis ka ale- ja söödimaade viljelus. Maaharimisel kasutati künniloomi ja maaharimisriistaks oli konksader. Alates 11. sajandist levis talirukki kasvatamine. koos maaviljelusega arenes loomakasvatus, edenes käsitöö, sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus la...
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama...
maale istumist kolm korda sülitada, samuti olla maa mürgine kevadel enne esimest äikest. Haiget kohta hõõrutakse soola või hõbevalgega, Lääne-Eestis on tänini levinud maaliste raviks ka maahaldjakividele või ravikividele andide andmine. Leian, et selline komme annab eesti usundile värvikust nii eestlaste kui ka välituristide silmis. Kujunes välja ka rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad
· Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama. · Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. · Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Ralf 16 Lõpp Aitäh kuulamast!
tähenduse, sest väljavaated olid kahe äärmuse vahel kas taevasse igavesse õndsusse või süngesse varjuderiiki vaevlema. Koos usuga hauatagusesse ellu tekkis matmiskombestik. Surnule pandi hauda lisaks ehetele kaasa veel tööriistu, relvi ja toitu. Usuti, et surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Nende kostitamiseks kaeti hilissügisel hingede ajal laud ja pakuti paremaid toite. Hingedeaeg pidi olema vaikne aeg, et mitte lärmiga hingi pahandada. Tänapäevani on säilinud usundid, et näiteks ämblikku ei tohi tappa, sest see toob õnnetust. Ka on püsinud komme lahkunuid matta, kuid eestlased ei pane surnule hauda kaasa ehteid, relvi ega tööriistu. Meie hulgas elab selliseid inimesi, kellele ka surnuaed ei ole püha paik. Nad lõhuvad ja rüüstavad surnuaedades. Küllap siis oleks rüüstamisi veel rohkem, kui matmiskombestik oleks jäänud samaks kui muinasajal
Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine
saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema Mõneti ebaselge rolliga tegelane oli Murueit, kes võis olla Maaema analoog või siis teatud metshaldjas, aga võis ka olla seotud surmakujutelmadega Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu
Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Toomapäev- 21.detsember Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpu...
· Hing- metsadel ja järvedel olid oma hinged, kes paiga eest hoolt kandsid. Austati esivanemate hingi. · Ohverdamine-ohverdati ohvrikivi juures, jumalate soosingu saavutamiseks. Ohverdati loomi, vahel ka inimesi. 3. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul teadmata? On teada, et inimesi maeti peaga läänesuunas ja on leitud inimesi, kes kandsid risti. 4.Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Hingedepäev ja hingedeaeg. EESTLASED JA NAABRID MUINASAJA LÕPUSAJANDITEL Soomlased: 1)pärissoomlased (läänes); 2)hämelased (keskel) ja 3) karjalased (idas) Rootsi ristiusu vastuvõtmine toimus 11 saj. ( + väljakujunenud riiklus) Rootslased alustasid ka soomlaste ristiusustamist. (12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), ...
viima. Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus, et kui Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta elama. Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb hingedeaeg. Jumalaga seotud rahvajutte: Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. /Piirsalu/ Tõnni vakka pidi ike kõigist asjadest sisse panema, muidu ei lähe korda. Vaimud viie siis jälle ära. /Karuse/ METSIK
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
o – Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja anekdootidega • Tänapäeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonnaga • Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel • Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) 29. Mille poolest sarnanevad ja erinevad halloween ja hingedeaeg? Halloween (31.10) ja hingedeaeg • Halloween < All Hallows’ Evening ‘kõigi pühakute päeva eelõhtu’ = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, mil ringi käisid “hingesandid” (uus tähendus angloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik) • Hingedeaeg (Põhja-EesMs ka jaguaeg) = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris (vrd soome kekri) 30. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need
surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud: Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine.
Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. KOMBED Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha 19. sajandi lõpul olid säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg Töökeelud ja rituaalsed söögid Lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine.
surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine
tulevad koduseid külastama. On oletatud, kuid on kahtlane, kas eksisteeris ka mingi surnuteilma valitseja (Tooni, Mana). Manala nimetust on arvatud tulevat väljendist "maa(n) ala" ehk maa-alune, kuid seda seisukohta on ka vaidlustatud. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk)
tagasi pöörduda. - Surnu soovide täitmata jätmine - Surnu haakuvus oma maise varanduse ning asjada külge, kui surnu ei suuda loobuda enda maisest varast ning asjadest, siis võib ta samuti hakata kodus käima. Hingedeaeg Avatud aeg, mil selle ilma ja teise ilma vahel on teatud kommunikatsioon võimalik. Hingedeaeg on aeg, mil surnute hingedel on võimalik tulla kodusid vaatama. Eesti traditsioonis võib hingedeaeg olla erinev, ta ei ole kindlate kuupäevadega määratletud, vaid on u paarinädalane aeg, mis jääb mihklipäeva ja jõulude vahele. Hingedeaeg on tuntud kogu Eestis, ka Lätis ja Leedus, Soomes, Karjalas. Seda võib pidada laiemaks balti-soomeugri traditsiooniks. Praegusel ajal on hingedepäev (2. november) tõusnud esile väga tähtsa pühana, kuigi vanal ajal oli see tunduvalt vähemtähtis ning tähtsaks peeti ikkagi hingedeaega. Hinged ei ole kunagi halvad ning neid ei ole kunagi kardetud
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavate...
haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). *Maavil jelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk)
Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja taasärkav jumalus), kuid tegemist pigem samanistliku arusaamaga initsiatsioonist 14. Kuidas suhestub läänemeresoome sanditamistava ja eesti hingedeaeg (või soome jaokaika)? Maad ja teispoolsust ühendav ilmapuu (seos hingedeajaga, vrd kuldne kõrend mardilauludes) · eesti hingedeaeg; mardi-kadrisandid, hingesandid · soome-karjala: jakoaika, vuodenalkajaiset (november); kekri~keyri~köyri~köyry~keuri (~1.XI); sanditajate nimetused köyrimörkö ja keyrittär~ köyriätär · vadja: tsuudad (vrd vn tsudno `veider, imelik, imeline'; samuti tsud' jms) · vepsa: kul´ik, pl
vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba- saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. · Toomapäeva Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17
riigi puudumisele suutsid eestlased tagasi tõrjuda lähinaabrite vallutuskatsed. 4. Muinasusund a. Vägi eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades. · Lotsimine, nõidumine, ravitsemine. · Nõiad (targed) erilist väge omavad inimesed. b. Hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks: · Surma puhul lahkus hing jäädavalt, jätkates hauatagust elu. · Surnute hinged mõjutasid ka elavate elu hingedeaeg. c. Animism kogu elutu ja elusa looduse hingestamine: · Omane loodusrahvastele. d. Vaimud, haldjad, jumalad kaitsesid loodust: · Tõnn koduhaldjas · Peko setude koduhaldjas · Tarapita teadaolevatest jumalatest ainuke (kelle nimi tänapäevani kandunud on). e. Ohvripaigad kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust. · Pühad puud (tamm, pärn), kivid, allikad
koondunud Tallinna kui tähtsa kaubanduslinna ümber. Lõuna-Eesti pöördus rohkem Riia poole. Kõikidest piirkondlikest erinevustest hoolimata oli vanal eesti talupojakultuuril üle kogu maa tuntud ühisjooni, mis selle tervikuks liitsid. Kõige tunnuslikumaks neist võib pidada regivärsilist rahvalaulu, rehielamut kui tüüpilist elamut ja pehmet hapendatud rukkileiba. Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg (Estonica, 2010). Rahvakultuuri arenguloos võib selgesti eristada kolme perioodi. Esinene oluline periood oli meie esivanemate kujunemisloos 13.sajandi võõrvallutused, mille tagajärjel läks muistne maarahvas pikkadeks sajanditeks võõraste mõjuvõimu alla. Teine märkimisväärne ajajärk ulatus 16.sajandisse: reformatsioon, mis pani aluse kirjakeele tekkele ja kultuuri edenemisele. Kolmas periood on 19.sajand teine pool, mil meie traditsioonilisest talurahvaühiskonnast
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
Algselt polnud Draculal midagi pistmist vampirismiga, kuid pöörde pani toime iiri kirjanik Bram Stoker, kes avaldas 1897. a. raamatu "Dracula", milles verejanulisest valitsejast oli saanud vereimeja vampiir. Ülemaailmne vampirismi sümbol, erinevad filmid ja teatrietendused kannavad tema olemust edasi. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Nii Eestis kui lms on hingedeaeg, kus lahkunuid koju oodatakse, soomes kutsutakse kekriks ning soomes on marraskuu november, mis meil hingedeajaks. Mardid on kui mardused või surmahaldjad (mart-marras). Kuldne kõrend eesti mardilauludes tähendab ilma ühendavat sammast, köit või silda, skandinaavias bifröst ehk vikerkaaresild. Usustakse, et takistus on veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine. Lms rahvastel on üldiselt hingedeajal sanditajaid, nagu eestis kadrid- mardid
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
- Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö - Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja andekdootidega Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) Halloween (31.10) ja hingedeaeg Kõigi pühakute päeva eelõhtu = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, mil ringi käisid „hingesandid“ (uus tähendus anloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik) Rahvalaul ja rahvamuusika Rahvalaulu mitu määratlust: - Rahvalaulud, kui maakrahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) – kitsam rahvalulumääratlus
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Zanr määrab kommunikatsiooni piirid Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu Zanitel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. Sisu pühakulegend. Vorm aheljutt. Kontekst tantsulaul. 24. Mille poolest sarnanevad või erinevad halloween ja hingedeaeg? Hingedeajal süüdatakse küünlad lahkunud hingede auks, pannakse vahel lauale nende jaoks süüa, mälestatakse lahkunuid lähedasi jne. Käiakse katri ja marti jooksmas. Lauldakse, tantsitakse, tehakse etteasteid ja palutakse maiustusi. Halloween on pigem kommertslik püha, mille juured on pärit paganlikes ja keldi rituaalides. Sõna halloween on kristliku taustaga. Halloweeni ajal käiakse ukselt uksele ja tahetakse maiustusi saada, kuid mingid
Karjase identiteet muutus karjatamisperioodiks. Näiteks, ei tohtinud karjus loomadele viga teha, ujuda, vanduda, seksida, naise paljaid jalgu, läbi aiaaugu ronida. Kui karjus KÕIKIDEST erinevatest reeglitest kinni peab siis tagab karjus karja edu. 31. Kirjelda erinevatele rahvastele tuntud kalendaarseid perioode, kui piirid hauataguse ilmaga on avatumad. Kuidas see avatus uskumustes ning kombestikus väljendub? Eestis ja Soomes on novembrikuus hingedeaeg, kus süüdatakse küünlad ja kaeti laud, et lahkunud hinged saaksid maja külastada jaõnnistada. Hingedeajal on keelatud lärmi tegemine. Slaavlaste rusalka ja rusalnaja toimub suvel, mil lahkunute hinged on ohtlikud ja võivad elavaid endaga kaasa meelitada. Nädala lõpus toimub hingede ära saatmine, kus elusuuruses nukk viiakse metsaja jäetakse sinna. 32. Selgita kahe näite abil, millised tegurid on võinud mõjutada inimese surmajärgset seisundit ja/või asupaika.
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
pidutseti. Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma. 20 Toidud Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Keelud Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Peaingel Miikael Peaingel Miikaeli nimepäev. Miikael, püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Miikaeli kultus sai alguse idapoolsetes maades, kus ta oli haigete kaitsja. Võimas ilmutus 5
haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). * Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk)
Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lah...
· Muspelheim (Muspell) tulemaailm, mida valitses Surtr · Niflheimr jäine allmaailm, mida valitses Loki tütar Hel · ÁlÅeimr haldjate maailm · SvarkálÅeimr tumedate haldjate ehk Svartalfarite kodu · Niavellir (Nidavellir) päkapikkude maailm · Jtunheimr (Jötunheimr) hiidude/ jöötunite maailm 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Hingedeaeg = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad
haldjatest kui kaitsevaimudestjumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu või majahaldjaisse (nt LääneEestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk)
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedai...
aug.), külvimaarjapäev (kirikukalendris jumalaema uinumise püha, 15. aug.) ning pärtlipäev (püha Bartholomeuse mälestuspäev, 24. aug.). Talurahva majandusaasta poolitajaks ja suve-poolaasta lõpetajaks sai mihklipäev (Peaingel Miikaeli päev, 29. sept.). Oktoobrikuus pole ühtegi olulist rahvakalendri tähtpäeva. Lehtede kolletamise ja looduse talve vastuvõtuks valmistumise aegadel usuti manalasse lahkunud suguvõsaliikmeid taas oma kodusid külastavat. See oli hingedeaeg. Ajapikku kandus hingedeaja mõiste juba 998. aastast Lääne- Euroopas määratud hingedepäevale (2. nov.). Talviste pööripäevapühade kestus ei tulene üksi kõige madalamast päikeseseisust, vaid arvesse on võetud ka kuud. Nende kahe olulise taevakeha olekud määrasid jõuluaja. Selle erilise, tähendusliku perioodi algustähiseks kujunes kirikukalendri toomapäev (apostel Tooma päev, 21. dets.), muistne jõulu-nimetus hakkas märkima Kristuse sünnipüha (25. dets.), ligikaudu 300
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
