Müüt ja mütoloogia eksam (0)

1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides.

• Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem.
  
• See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose.
  
• Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine.
  
• Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse.
  
• Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel.
  

2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid üritati seletada ratsionaalselt. Euroopas aga üritati müütide kaudu mõtestada inimkonna arengut ning neid võeti tõe pähe, olenemata sellest, kas nende sisu oli loogiline või ilmselge väljamõeldis. Maade avastamisega müütide arv kasvas.
3. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat .
Ritualistlik suund: Cambridge’i koolkond, keskseks eeskujuks James G. Frazer ja Jane E. Harrisson. Nende põhimõte oli, et müüt on riituse toime sõnaline vaste ja seega pole müüti ilma riituseta, need on vastastiku lahutamatud. Riitus võib olla ajas unustusse vajunud kuid müüt võib olla alles jäänud. Seega isegi kui riitust enam ei eksisteeri, on müüt siiski sellest saanud alguse.
Psühhoanalüütiline: Otto Rank , Sigmund Freud , Carl Gustav Jung . Uurib müütide ja unenägude seoseid , ning nende projektsiooni .
4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus?
Allegooriline müüdikäsitlus kohaselt on müüdid erinevate loodusnähtuste seletus.
Euhemeristliku müüdikäsitluse kohaselt põhinevad müüdid ajaloolistel sündmustel.
Tautegoorilise müüdikäsitluse kohaselt seletab müüt end ise ja inimene ei saa seda seletada.
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Loodusallegooriline lähenemine müütide uurimisele uurib müütides esinevate karakterite peidetud tähendusi ( eeslid tähendavad mitte intelligentseid inimesi jms) LINNUD
Ritualistlik lähenemine müütide uurimisel uurib müütide ja riituste seost. Müüt on vaid riituse sõnaline väljend.
6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
Psühhoanalüütiline lähenemine müütide uurimisele uurib müütide ja unenäguse seoseid ning nende projektsiooni.
Strukturalistlik lähenemine uurib muinasjuttude seost müütidega, muinasjuttude ja müütide põhinemist samal süntagmaatilisel skeemil
7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on palju materjali, millele toetuda. Indoeuroope keeltel ja kultuuril on väga suur geograafiline leviala , on olemas kirjalikud allikad ja selle ajaline sügavus on ligikaudu 4000 aastat. Seetõttu on võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone, võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid.
Soome-ugri rahvastel (või uurali) pole uurimiseks nii palju materjali. Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid , kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus.
8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.
Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks.
Alepõletajate ja karjakasvatajate usund : loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja , maja- ja paiga haldjad , esivanemate austamisega seotud pühamud.
Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid , maa ja taevajumal , viljahaldjad, külapühamud ja preestrid.
9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad .
Maailma loojaks on veelinnud . Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid. Selles kajastub ka Põhja-Ameerika ja Põhja- Euraasias laialt levinud sukeldujalinnu müüt.
10. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?
Müütide teema/tegevustik jäi samaks. Elu saab alguse veest, merest. Linnud asendatakse jumala ja kuradiga. Näiteks müüt, kus jumal laseb kuradil merepõhjast tuua liiva, et luua maa. Liivast kasvatas jumal maa, aga kurat jättis osa liiva suhu. Ka sellest hakkas maa kasvama seega kurat pidi selle välja sülitama. Sellest said maale mäed.
11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?
Aluseks ühiskujutlem, et kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal ja otsib kohta pesa tegemiseks. Ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad.
Eesti: linnuks pääsuke, kes teeb oma pesa ühele kolmest koplis olevast puust.
Karjala: Väinämöise põlvele teeb lind (hani, kotkas) pesa.
Isuri: lind (pääsuke) muneb vees olevale mättale muna. Munast saavad taevakehad ja muud tähtsad maailma osad.

12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta.
Vanaisa on maailma valitseja. Teda aitavad kangelased. Vanim neist on Vanemuine , kellel oli vanaduse tarkus. Teine oli Ilmarine , kellel oli kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne, kes oli alati rõõmus ja optimistlik. Oli ka vibuküt Vibuane. Nad olid vennad ja Vanaisa lapsed. Nende eluasemeks Kaleva . Vanaisa otsustas maailma luua ning siis väsis ja heitis magama. Ilmarine tagus terasest võlvi, telgi üle maa, millele asetas tähed ja kuu ja päikese. Vanemuine käis mööda maad kandlega, talle järgnesid laululinnud , kuhu ta aga astus, kasvasid taimed ja puud. Lämmekünne pillerkaaritas mööda metsi ja Vibuane sai katsetada oma vibu . Vanaisa oli oma laste tööga rahul, kuid ütles, et kurjust ta hävitada ei saa, sest see on headuse mõõtja ja kihutaja .
13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24. sajandis eKr (ca 2355. aastast eKr). Sumeri mütoloogia kohta vahendavad teavet kirjalikud allikad, kunstiallikad. Näiteks maailma vanim kirjapandud müüt, mis kirjeldab Utu teekonda Abzusse. (VANIM)
14. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis?
Mesopotaamia kosmiline geograagia: Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su’en (Kuu), Utu (Päike). Surnuteriigis (Kur) valitses Nergal-Erešikal,
Abzu oli Enki veemaailm.
15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt?
Sumerite loomismüüdis sündis maailma Maa (Ki) ja Taeva (An) suguühte läbi. Maa on Ema. Taevast sadanud vihm (sperm) viljastas Maa. Sellest sündisid teised jumalad. Jumalad lõid inimesed, et nad ei peaks ise tööd tegema. Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su’en (Kuu), Utu (Päike). Surnuteriigis (Kur) valitses Nergal-Erešikal, Abzu oli Enki veemaailm.
16. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt piiblimüüdist maailma loomise kohta (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
Maailmaloojaks on sumeri mütoloogias maa ja taevas (Ki ja An), piiblis on maailmaloojaks ainus Jumal. Maa ja Taeva suguühtest sündisid sumeri mütoloogias kõik teised jumalused, piiblis aga lõi Jumal kõik maailmas oleva, kuid tema jäi ainukeseks jumalaks . Vesi oli piiblis juba üleval, jumal lõi mere lahku, sundides selle ühte kohta, kuiva koha nimetas ta maaks . Sumeri mütoloogias olid maa ja vesi juba olemas.
17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.
- Novgorodi 13. sajandist pärit tohtkirja pikseloits.
- Hamburgi kiriku piiskopi teodes mainitud Aestland (eesti) kus kirjeldatakse kristlike tavasid eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile.
-Liivi kroonikates mainitakse Virumaa ja muhulaste jumalat Tharapitat. Paganlikud jumalad, pikne .
18. Kust pärineb nimi Taara ? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?
Taara ( Tarapita ) nimi saab alguse muistsete eestlase sõjahüüdest Thor Avita !, millega kutsutakse appi Thori . Sellele tõlgendusele on aja jooksul lisandunud mitmeid teisi. Siiski on levinud kokkulepe, et Taara nimi pärineb Thorist. On aga ka neid, kes väidavad, et Taara on algne nimi ning ei ole kellestki teisest jumalusest kujunenud. Taara on tuletis Tharapitast.
19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal?
Nimi Vanmuine pärineb soome mütoloogiast (Väinamöinen). Oskar Loorits kirjutas üles mitmeid mütoloogilised tegelased, kes ei kuulunud tegelikult eestlastele ning üks neist oligi Vanemuine. Vanemuine on eesti mütoloogiasse kunstlikult sisse toodud. Kuna eesti rahvaluules leidub laulujumal Waine-moinen, esitas Faehlman hallihabemega laulumeest Vanemuisena.
20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub .
Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia.
21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia “panteonid”?
Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad.
Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud.
22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk ? Iseloomusta taarausu põhimõtteid.
Taaralaste liikumine ehk taarausk kujunes välja 1920.-1930. aastatel, siis sõnastati nende põhimõtted. Liikumise ülesandeks oli kaasa aidata eesti vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele . Kujundati välja taarausulised rituaalid ja traditsioonid. Arvestati, et vana, ristiusueelset usundit pole võimalik taastada. Taarausu põhimõtete kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnustada vaid ühte jumalat: Taarat. Taara ei ole määratletav ega kujutletav, see on see tundmata tundud, hingega tajutav.
23. Kuidas määratleda folkloori ja žanri? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris?
Folkloor on traditsioonil pärinev rahvapärane looming, mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. Žanr on pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus. Žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid olenevad kontekstist, esitajast ja kuulajast. Folkloori žanriteks on näiteks müüt, muistend ja muinasjutt .
24. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
-Müüt kuulub folkloori žanrisüsteemis proosajutustuste alla.
-Müüdi ja muinasjutu puhul võib mõlemal juhul olla tegelaseks mitte-inimene. Erinevusteks on, et müüt on püha ja muinasjutt ei ole. Müüdil algus puudub, muinasjutul see on olemas. Jutustamise aeg ei ole müüdis piiratud, muinasjutus on. Müüt on usutav , muinasjutt ei ole. Toimumisaeg ja koht on muinasjutus ebamäärane, müüdis on kindel kauge minevik ja teine maailm.
-Müüdi ja muistendi ühisjooned on, et tegelaseks on inimene ning ka muistend võib olla profaanne nagu ka muinasjutt. Aeg ja koht on muinasjutul ebamäärane, muistendil on kindel aeg ja koht (lähiminevik, tänapäevamaailm. Muistend on usutav, muinasjutt ei ole.
25. Too esile ühisjooni, mis on Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “ Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7).
Lavaline kaksus, rääkiv madu , proovilepanek, sarnased tegelased, sugupoolerollide kehtestamine, hoiatus uudishimu ja sõnakuulmatuse eest, karistamine .
26. Mille poolest erinevad (A. Dundesi artikli põhjal) V. Proppi ja C. Lévi-Straussi käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevat binaarseid opositsioone?
Straussi põhimõtte järgi põhineb müüdiline mõtlemine alati opositioonide tundmisel, müüdi eesmärk on anda loogiline mudel, mis oleks võimeline ületama vasturääkivust. Proppi arvates
27. Kõrvuta sumeri ja muinaspõhja arusaamu teispoolsusest.
Sumeri teispoolsus tähendas kahte allmaailma: Kur ( surnuteriik , mis asus maapinna all ja mida valitsesid Nergal ja Ereškigal. Surnuteriigi jumalaks sai pärast surma ka Gilgameš. Kuri siseneti maapinnas oleva avause kaudu) ja Apzu (veemaailm, sealt said alguse kõik veekogud. See oli kunstide ja maagiliste saladuste läte, kus elas jumal Enki. Öösiti läks ka päikesejumal Utu sinna.)
Muinaspõhjas oli samuti kaks teispoolsust: Valhalla (sinna läksid langenud sõdalased) ning Niflheimr (jäine allmaailm , mida valitses Loki tütar Hel.) Kõik maailmad olid maailmapuu osad.
28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad.
Surnute asupaik on kuskil kaugel, tihti põhja või lääne suunas või kusagilt kõrgelt(Mardid tulnud kõrgeesta, taevaesta,). Hinged rändavad. Seos veega ja laevadega. Samuti usutakse, et surnute asukoht on seotud hauaga, kalmistu kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt maailmaga koos oma perega . Elu on sarnane maisega, kuid vastupidine (mis siin on katki, on seal terve). Sanditamistava on etendus teekonnakirjeldusest, hingede rännak koju. See on lahkunute kojuootamise aeg.
29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta.
Surnute maailmas elatakse samuti koos perekondadega ja sugukondadega. Surnute elu on sarnane maisega, kuid vastupidine. Oluline on, et surnud jääksid teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal asuvast.
30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Teispoolsuse valitsejad on Äijo, Tooni, Mana ja Koolu . Teispoolsuse nimetusena tuntud Toonela , Manala, Hiiela. Maailm on sarnane, on hobused ja laaned ja perekond.
31. Kes on Äio? Missugune tähendus on tal vanemates folkloori jäädvustuses ja missugused on selle “jumaluse” uustõlgendused?
Äio on taarausu unejumalus, vanasõnades on ta surma vend. Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest.
32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega.
Soome-karjalas Perkele.
Isuris: Paha.
33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad?
Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine ( kanad ei saa muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist.
34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat?
Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon.
Feuerbach : Inimideaalid
Marx : Kindla osapoole vajaduste rahuldamiseks loodud ülem
35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
Agni on hinduismi ja veedade tulejumal , tuli kui vahendaja inimeste ja jumala vahel. Koldetulena on ta alati kohalolev ja kaitsja. Samuti kodu, abielu, preestrite kaitsja.
Indra on algselt igavesti noor äikesejumal. Talle allusid äike, pikne, vihm. Ta on metsik sõdalane ja saab pärast Varuna taandumist peajumalaks.
Varuna on tormi, tuule, taeva, õhuookeani jumal. Ta oli enne Indrat peajumal. Asurite valitseja.
36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kāmakhyā templiga seotud tantra praktikad ?
Sati, kes raiuti tükkideks, häbe on kukkus Kamakhya mäele, kus asub kuulus tempel. Kamakhya on hindu ihalduse ja tantra jumal
37. Missuguseid koha pühadust seletavaid muistendid on (Ü. Valgu artikli järgi) seotud Kāmakhyā templiga?
Sati häbeme kukkumine Kamakhya mäele. Enamus muistendeid on erootilise alatooniga. Jumalannal on kombeks templisse ilmuda ja alasti tantsida. Kamakhya kehast tükike kukkus kunagi mäele, arvati algselt et tegu on maouruga.
38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste “alam mütoloogia” kasutusele võtmine?
Alam mütoloogia tekkis 19. sajandil, see on müütide alguspära - loodusmütoloogia. See on samuti seotud evolutsiooni ideedega ning rahvapärimustega.
39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt?
Demonoloogia seostub uskumustega deemonitesse, ebamaisetesse kurjadesse olenditesse, kes võivad olla ka langenud inglid. Demonoloogia tegeleb nende olendite uurimisega ning ka pagendusse saatmisega. Eriti on demonoloogia mõiste seotud keskajaga, kui usuti , et deemonitega saab sõlmida kokkuleppeid.
40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir .
Bram Stoker kirjutas Draculast kui verejanulisest vampiirist, ning sealt hakkas trend levima. Vlad Dracula (kurat) oli keskaja rumeenia vürst, kes oli tuntud oma verejanu poolest, olles vastutav rohkem kui 100 000 inimese surma üle. Kuna ta hakkas surnuid teibasse lööma, sai tema hüüdnimeks Vlad Teivastaja.
41. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
„Gilgameš“ - varaseimad fragmendi 21. sajandist eKr, tahvli versioon säilinud 7. sajandist eKr. Üleskirjutaja koondaja arvatavasi Sîn‐lēqi‐unnini 13.‐11. sajandil eKr, akkadi keeles.
„Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. sajandil eKr kuni 4. sajandil pKr. Tuntakse 15.‐16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles.
„ Ilijas “ ja „Odüsseia“ – 8. sajandil eKr, Homeros , vana kreeka ioonia murdes
“Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald , 1857‐1861
42. Ava eepose “ Kalevala ” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta.
Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus . Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis.
Väinamöinen: väinä kui rahulik, lai, sügav, aeglaselt liikuv vesi, väin. Maad loov sukelduv demiurg, veejumalus. Ülivõimsa teadja võrdkuju. Kultuuriheerose, lauliku ja šamaani roll.
43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.
Kalevala: Väinamöise valdus .
Pohjola : Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga.
Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega.
44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”.
Lemminkäise surm ja elluäratamine. Lemminkäise retk allmaailma. Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks.
45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?
Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi. Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski , talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma , mis on nii jumalus, jook kui ka taim.
46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”?
Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele.
47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades?
Proosapärimusest loodi värvivormis eepos.
48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive.
Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine , kündmine ja hobusesurm, kivistised.
49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?
Dobrõnja võitles Kalevipojaga ja kaotas, Kalevipoeg raius ta jalad maha ja Dobrõnja suri. Ta on Kalevipoja vaenlane ja Kalevipoeg alistab ta alati.
50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus , läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi, see oli varjatud ja sellest võttis osa kogukond , ühine õlu ja jagatud söök. Kultus keskendus Peko kujule , mida hoiti salves ning viidi külvi ajaks põllule. Pidustuste ajal paigutati peko kuju tare keskele ja tema pähe küünal. Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved. Vereliisuga valiti uus Peko-papi. Paralleelid: õlekuju Lääne-Eesti rahvastel, tõnni kultus Vändras.
51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko?
Setode eepose andis välja setu rahvalaulil Anne Vabarna ning see avaldati esmakordselt 1995. aastal soomes. Teks kirjutati üles 1927. etteütluse põhja. Viljakusjumal Pekost sai eeposes reaalne isik, vägimees ja sõjamees, hiljem isegi kuningas.
52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias.
Lohe ja tormijumala vastandamine . Lohe on mütoloogias enamasti kurja näide. Anzu ja saatusetahvel, kus Anzu varastas Enlililt saatusetahvli ning Ninuntra pidi võitlema hiiglasliku lõvipeaga kotkaga, et tahve tagasi võita.
53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas.
Natsid ja nõukogudeliit, natsid ja ameerika. Ameerika ja lähis-ida/ terroristid , Põhja-koreaa ja läänemaailm.
54. Missuguse rahva pärimuss kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisust? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt (V. Sazonovi artikli järgi) seotud?
Hetiitide pärimusse. Selle müüdi üleskirjutused on pärit teisest aastatuhandest enne kristust. See müüt on seotud tormijumala ja kangelase Tešubi ja lohe vastasseisuga, arusaamaga, et iga kevad on nende vahel võitlus ja Tešub võidab lohe, ehk alistab talve, ning alguse saab kevad. Sügisel on vastupidi.
55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?
See on seotud arusaamaga, et välku lööb siis, kui Jumal üritab kuradit tabada. Pikne on jumala viis kuradit kinni võtta, sest kurat tahab kuu ja tähed ära varastada. Üheks uskumuseks on, et äikse ajal peab uksed ja aknad kinni panema , muidu võib kurat majja peita.
56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused?
On seotud väe või elujõu ideega, teda iseloomustab eemalviibivus, seega pole tema kohta palju informatsiooni müütides, samastatakse päikese, loomade või lindudega.
57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin.
Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama)
Jumalad
58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat.
Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi.
59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud.
Usundilise maailmapildi teisenedes muutub tõsiseltvõetav mütoloogia lastemütoloogiaks. Hirmuolendid on agressiivsed laste suhtes, nad on lokaliseeritud (teatud kohta ei tohi minna) ja kurja välimusega (hambad, küüned). Fiktiivsed hirmutusolendid on mütoloogia jäänukid, mida ei võeta enam tõepähe, kuid mida kasutatakse laste hirmutamiseks.
60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.
Vetevalla valitsejad: feminiinne kalade patroon ja kaitsja, pool inimene pool kala, merineitsi .
Kalakaitse vaimud: Kaitsevaimud, kel on kalakuju.
Paigahaldjad: haldjad iseloomulikud mõneke kindlale veekogule
Deemonlikud uputajad: süväjärve, kuhu upuvad naised, sest seal elab meeshaldjas
Laste hirmutised: veekogus olid laste jaoks ohtlikud, seega oli palju lastehirmutisi, et neid sealt eemale hoida.
Hingestatud veekogu: Süväjärve,