´ · Lasteluule · Autobiograafiliste jutustuste kogu ,,Minu sõbrad" Juhan Liivi ja Ernst Enno ,,Rändajate" võrdlus Sarnasus Erinevus · Hiline aeg · J.Liivi tee viis kuhugi, Enno tee ei vii · Üksindus kuhugile · Kurb meelelaad · Ennos tundmatu tee, detailirikas. Liivis · Tegelane on rändaja lühike tee, ei kirjelda nii palju · Ennos meeldib teel käia, Liivis ei meeldi tahab juba kohale jõuda · Aastaajad erinevad · Liivis kahekõne, Ennos pole
Testament“ mis oli osa sellest. 16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon? -Seisnes riigitulude suurendamise eesmärgil. Karl XI alustas uuemate erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a. 19) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele? -Mõisnikud: Halvenesid kohaliku aadliku ja Rootsi riigivõimu suhted, kõikidele mõisadele pandi peale riiklik kontroll
16) Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? - Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? - Alg selt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda Rootsi jaoks? - 16 48. aastal lõpetati Vestfaali rahulepingutega pikk ja verine Kolmekümneaastane sõda. Rootsi sai endale märkimisväärseid territooriume Põhja-Saksamaal (Pommer, Stettin (Szczeczin), Stralsund ja Wismar).
saksamaa maalikunstis tähtsamaks alandusvormiks seinamaalid Eesti keelse trükisõna algus - Jumalateenistuse käsiraamat, Luterlik katekismus 1535 Rahvakeelsed jutlused - alamsaksakeelse Liivimaa provintsi kroonika Liivi sõda (1558-1561) Osapooled: Saksa ordu, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Põhjused: · Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel · Uute territooriumite vallutamine · Kaubateede hõivamine Tagajärjed: · Liivis saab otsa ordu · Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale, Põhja-Eesti Rootsile ROOTSI AEG Majanduslik olukord Esimeste manufaktuuride tekkimine (klaasi,- paberimanufaktuur, vase- ja saeveski) Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt Venemaa kaubandus Eestiga ja teravili kasvatus Eestis Talurahvas ja reduktsioon Talurahva õigus
o Koorimiste ülempiirid o Linnakodanike õigused • 1802-1804 – “igaüks” o Koorimised o Peksul ülempiir 15 hoopi o Vallakohtud • 1816,1819 – pärisorjuse kaotamine o Maa mõisnike oma, talupojad rentisid o Isikuvabadus – liikuda võis kubermangu piires o Paljud talupojad hakkasid saunikeks o Perekonnanimede panemine • 1849 – Liivis talude päriseks ostmine o Talupojad ei tahtnud, kuna pidasid maid juba enne enda omadeks o 50% maaproletariaadid • 1863 Passiseadus Majandus: Muutused: • Mõisnike elatustaseme tõus, tekkis rahavajadus • Ekstentsiivne tootmise laiendamine, 80% külvipinnad • Intentsiivne, mõisad kui talud • Koormisi talupoegadele püütakse tõsta o Talud laostusid o Talupoegade töömoraali allakäik
Piksega seotud jumalanimetused - 1) vana mees - pikne eestis kõu (vanaisa vana mees), soomes kouku (surm, tont, suur loom, karu täi) eestis äike < äi (vanaisa), väljend: äiä hoog ehk piksetuul, soomes äijä jyrittää ehk müristab soome-karjala-isuri ukkonen < ukko ehk vanaätt, samas ukon kaari on vikerkaar ja ukkosen vaaja välgunool vadjas ukoo jürü ~ ukuo jürü tähendab piksemürinat, ukoolookka vikerkaart liivis vana iza ehk vanaisa, ka pitki(z)-iza eestis taevataat, taevaisa soomes isäinen, isänen pikne 2) deskriptiivsõnad kust pikse nimi tuli vist ? (pikk, valge, väle) eesti pikne < pitk (pikk) vikerkaar sama tüvega seotud soome pitkäinen, pitkänen liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza pikne, pikse-isa, vikerkaar pit'kis(z)-koor(a) eesti välk < välkuma, seotud valgusega
Brandis'e kroonika Lhk. 114 ja 116 G. v. Brevern, Der liber census Daniae..., 1858, Lhk. 106, 135). Igatahes sooviti taanlaste alt lahti saada ja astuti ühendusse sakslastega. Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks
pojast, haldjate (feede) kuningast Oberonist, kelle sündi olid kutsutud tunnistama mitmed haldjad. Nagu muinasjutule kohane, unustati kahjuks üks haldjas kutsumata. Karistuseks ei saanud Oberon kunagi pikemaks kui ta oli kasvanud kolmandaks eluaastaks. Hiljem siiski kahetsedes kinkis sama haldjas Oberonile ennenägematu ilu. Teised haldjad lisasid omaltpoolt 9 “Okasroosikese” haldjaile sarnane on Liivis õnneemand, kes lapse sündimisel määrab ta tuleviku. Kui laps sünnib peale keskööd, peab pühapäeval sündinud inimene jumalateenistuse (samuti kujunenud ristiusu ajal!) ajal kella kuue paiku kuulama, mida õnneemand kõneleb. Kui laps sünnib aga õhtupoole, tuleb kuulata õnneemandat südaööl (Masing 1998:156). 22 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
