Alje Nohrin
Äriplaani
koostamine
E-
kursus Tallinn 2013
SISUKORD
Õpijuhis .................................................................................................................................................... 3
1.
ÄRIPLAAN ............................................................................................................................................. 4
1.1
Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4
1.2
Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4
1.3
Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5
1.4
Kirjutamisstiil ........................................................................................................................... 6
2. AJALUGU JA TAUST .............................................................................................................................. 8
3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8
4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10
5.
TURG .................................................................................................................................................. 11
6.
KONKURENTS ..................................................................................................................................... 12
7.
KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15
8. TÜÜPKLIENDI
PROFIIL ........................................................................................................................ 15
9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................................................................................ 17
10. ASUKOHA VALIK............................................................................................................................... 18
11.
JUHTKOND , PERSONAL,
MEESKOND ............................................................................................... 21
12. VAJAMINEVAD VAHENDID .............................................................................................................. 26
13.
STARDIKAPITAL ,
INVESTEERINGUD JA
RAHASTAMINE .................................................................... 33
14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK ................................................................................................ 40
15.
TURUNDUS - JA
JAOTUSKANALID ..................................................................................................... 42
16.
HINNAPOLIITIKA .............................................................................................................................. 44
17.
MÜÜGITULU JA
MÜÜGIKULU .......................................................................................................... 46
18.
TEGEVUSKULUD ............................................................................................................................... 58
19. PÜSI- JA
MUUTUVKULUD ................................................................................................................ 65
20. KASUMILÄVE ANALÜÜS ................................................................................................................... 67
21.
FINANTSPROGNOOSID .................................................................................................................... 68
22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/
ETTEVÕTJA ÜLDANDMED ......................................................................... 69
23.
PÕHIVÄÄRTUSED ,
MISSIOON JA
VISIOON ....................................................................................... 70
24. KONKREETSED
TAKTIKALISED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKS .......................... 70
25.
TURUNDUSEESMÄRGID ................................................................................................................... 71
26.
SWOT -ANALÜÜS .............................................................................................................................. 72
27.
RISKIANALÜÜS ................................................................................................................................. 74
28.
TEGEVUSPLAAN ............................................................................................................................... 75
1
Ajaperiood .................................................................................................................................... 75
29. KOKKUVÕTE/ÜLEVAADE .................................................................................................................. 75
Allikad ja viited ...................................................................................................................................... 77
2
ÕPIJUHIS Enamik, kes antud õppevahendit
loevad -kasutavad, peavad äriplaani ilmselt kooli poolt ette nähtud
kohustuslikuks kirjatööks. Seega tuleb äriplaani kirjutama hakates meeles pidada, et:
1) äriplaani (3 EAP) ei ole võimalik koostada ühe õhtuga, kuigi on olemas
käsiraamat „
Äriplaan 30
minutiga“;
2) töö tuleb kirjutada ise ja panna sellesse sisse oma teadmised – ei ole mõtet kopeerida
olemasolevaid äriplaane, sest teadmisi ja oskusi nõnda juurde ei tule;
3) enne kirjutamist tuleb tutvuda äriplaanile esitatavate nõuetega – nii sisuliste kui ka
vormistuslikega;
4) äriplaan tuleb koostada loodavale ettevõttele – äriplaan ei saa olla juba turul tegutseva ettevõtte
eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte
töötaja hakkab
samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „
ettevõtjaks olemine“ piirdubki.
Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas
töövihik , mille küsimustikud aitavad oluliselt
kirjutamisele kaasa. Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise
põhjusel rohkem
abistavaid küsimustikke lisatud. Küll on aga iga alapeatüki kohta toodud
mõningaid üldisemaid
suunised äriplaani parandamiseks. Kuna juhendi autoril on pea paarikümneaastane kogemus
äriplaanide juhendamise ning hindamise vallas, siis on välja toodud ka äriplaanides esinevad
levinumad vead, millest tasub hoiduda.
Tähele tuleb panna seda, et käesolev juhend ei järgi äriplaani struktuuri (vaata
alapeatükk 1.3 toodud
struktuuri), vaid siin on esitatud peatükid kirjutamise loogika alusel. Lisaks on esitatud veel mõned
olulised äriplaani puudutavad teemad, mida otseselt äriplaani
peatükkidena ei kajastata.
Ei tohi unustada, et väga paljud asjad on üksteisega seotud ning seega
muudatus ühes aspektis
nõuab paratamatult
muudatuste ja paranduste tegemist töö mitmetes teistes osades. Kui need aga
tegemata jäävad, tekivad äriplaanis vastuolud.
Töövihiku juurde käib
Exceli fail isegenereeruvate finantsprognoosidega. Tegemist on tabelitega, mis
lihtsustavad oluliselt äriplaani finantspoole koostamist. Paraku näitab kogemus, et esmakordselt
tabelitega kokkupuutujatel tekib palju
küsimusi , millele kirjapandud vastuseid senini polnud.
Käesoleva juhendiga on vastav probleem
lahendatud .
Lisaks olemasolevale töövihikule on koostatud ka erinevaid abitabeleid, mis aitavad isegenereeruvate
finantstabelite jaoks andmeid töödelda. Ka nende abitabelite kasutamise juhised on selles konspektis
olemas.
Isegenereeruvates
tabelites on tühjad
lahtrid vaja täita arvnäitajatega, sinise värvi näitajad
genereeritakse – neid ei ole võimalik üle kirjutada.
Tabelite kasutamise kohta on siia juhendisse
lisatud detailsed joonised. Punasega tehtud joonised näitavad kohti, kuhu äriplaani
koostaja peab ise
andmed sisestama.
Rohelisega tehtud joonised
kirjeldavad saadavat tulemust.
3
1. ÄRIPLAAN 1.1 Äriplaani koostamise vajadus
Äriplaani koostamisega tuleb lihtsamal või keerulisemal viisil kokku puutuda igal inimesel selleks, et
säästa oma raha halvast paigutusest või veenda teisi tulutoovasse ideesse investeerima. Milleks
kaotada reaalselt raha, kui on võimalik see „läbi mängida“
paberil ?
Nii või teisiti, enne kui asutakse koostama äriplaani, tuleb endale selgeks teha, millised on kirjutamise
eesmärgid ja
auditoorium . Äriplaani võib koostada:
1) enda idee
analüüsimiseks ilma
esialgse soovita ettevõtet luua;
2) loodavale firmale;
3) kommertspankadelt laenu saamiseks ja erainvestorite leidmiseks;
4) ettevõtlustoetuste saamiseks omavalitsustelt, erinevatelt fondidelt või toetusstruktuuridelt;
5) koolitööna.
Esimesel juhul võib äriplaan olla suhteliselt vabas vormis koostatud ning koosneda pigem
finantsaruannetest, kuhu selgitusi eriti lisatud ei ole, sest autor teab oma mõtteid. Teisel juhul tuleb
siiski pingutada ka tekstilise osaga, sest äriplaanist saab loodavale ettevõttele vajalik strateegilise
planeerimise dokument, mille alusel tegutseda.
Kolmel viimasel juhul tuleb lisaks sisulisele poolele anda äriplaanile tema hindajate poolt nõutud
ülesehitus ning vormistus. See nõue ei ole
sugugi egotsentristlik – olukorras, kus tuleb hinnang anda
suurele hulgale äriplaanidele, on selle lugejal oluliselt lihtsam erinevate tööde sisu võrrelda, kui ta ei
pea end pidevalt ümber lülitama erinevate kirjastiilide lugemiseks ning
otsima vajalikku infot
erinevatest
kohtadest .
Rahastajad võivad valesti vormistatud ning puuduvate osadega äriplaanid
süümeta tagasi lükata. Kuna erinevatel institutsioonidel on äriplaanile erinevad ootused ja
nõudmised, siis tuleb need ka täitmiseks võtta – mitte kunagi ei ole kasu argumendist, et kuskil mujal
on nõuded teistsugused.
1.2 Äriidee leidmine
Äriidee otsinguil tuleb keskenduda valdkonnale, mida koostaja ise kõige paremini tunneb. Oma
töövaldkonnast või õpitud
erialast on alati kasu, sest tuntakse tegevuse eripära. Näiteks, juuksuriks
õppinu ning
agar salongikasutaja näevad asju
erinevast vaatenurgast - üldjuhul kirjutab parema
äriplaani siiski esimene. See aga ei tähenda, et huvi korral ei võiks asju juurde õppida. Huvitava idee
võib leida enda hobide hulgast, tuttavate muresid kuulates, aga ka välismaal reisides.
Äriidee sõnastamisel tuleb silmas pidada, et:
1) tegevus peab olema
legaalne ;
2) see on kasumit taotlev;
3) see peab olema jätkusuutlik.
Viimase alusel seega - mitte kolmekuine tomatikasvatuse projekt, vaid köögiviljaaiandi äriplaan.
4
Leitud ideega võiks veidi „mängida“ - mida antud
toorainest veel teha saab, milliste toodetega valitud
valdkond veel tegeleb, mida antud teenuse juurde veel müüa. Nii võib leida kõrvaltegevusalasid, mis
esialgset ideed
toetavad ning aitavad ettevõtte ka võimalikust madalhooajast üle.
Kõige eelneva juures ei tohi ära unustada turu nõudlust – liblikavõrkude punumisel võib
tulevane ettevõtja olla küll väga osav, kuid edukaks ettevõtjaks saab ta vaid juhul, kui suudab neid hulgaliselt
müüa.
Idee sõnastamisel tuleb jääda realistiks – ei ole võimalik pakkuda kvaliteetset kaupa odavaima
turuhinnaga,
parima teenindusega odavat teenust, piirkonna
parimat teenindust miinimumpalgaga
töötajate abil jms. Kui eesmärgiks on hoida kulud madalad, siis on ka teenus odav ning suunatud on
see väiksema sissetulekuga tarbijatele, kvaliteetse kauba korral tuleb nõustuda suuremate
kuludega .
Ka ei ole võimalik meeldida korraga kõigile kliendigruppidele – ettevõte, kes seda üritab,
kukub kiiresti läbi. Turule jäävad püsima need, kes keskenduvad konkreetsele kliendile ning seetõttu
eristuvad teistest ettevõtetest.
Valitud idee õigsust aitavad kinnitada turu-uuringud. Enamikes äriplaani kirjutamise käsiraamatutes
eeldatakse, et tulevane ettevõtja ise viib enne äriplaani koostamist ja ettevõtte asutamist läbi turu-
uuringu. Seda ei pea aga siiski reegliks lugema. Küsitluse läbiviimisel ei ole mõtet juhul, kui:
1) on juba olemas kellegi teise poolt läbi
viidud samalaadse küsitluse tulemused;
2) tulevasel ettevõtjal ei ole teadmisi uuringute korraldamise põhimõtetest;
3) toode ja teenus on niivõrd uuenduslikud, et tarbija ei suuda küsitlusel anda adekvaatset
infot;
4) küsitluskulud on oluliselt suuremad kui ettevõtte käivituskulud.
Turu-uuring ei pea tingimata olema küsitlus. Valdkonna perspektiivile saab anda hinnangu ka
statistilisi näitajaid ja piirkonna arengukavu uurides. Nende materjalide leidmiseks sobib kõige
paremini
internet . Silmas tuleb pidada seda, et internetifoorumeid siiski usaldusväärseteks
andmeallikateks ei loeta.
Enne äriidee lõplikku välja valimist on
soovitav läbi vaadata äriplaani ülesehitus. Tuleb veenduda, et
põhjaliku sisulise osa kirjutamiseks on piisavalt teadmisi ja informatsiooni.
Kui äriplaani kirjutajale tundub, et ta on leidnud enda jaoks parima idee ning ta suudab seda ideed
lahti kirjutada kõigis töö sisulistes osades, siis on ta äriplaani
koostamiseks valmis.
1.3 Äriplaani struktuur
Käesoleva juhendi aluseks on võetud EAS-is kasutatav äriplaani struktuur. Kuigi käesolevas juhendis
on alapeatükke kirjeldatud
soovitatava kirjutamisjärjekorra alusel, siis hiljem tule need reastada
vastavalt nõutud struktuurile.
Äriplaani struktuur
1. Kokkuvõte/ülevaade
2. Ettevõtte üldandmed
3. Ettevõtte kirjeldus
5
3.1. Ajalugu ja taust
3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon
3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks
3.4. Juhtkond ja personal, meeskond
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus
5. Tooted ja teenused
5.1. Toodete/teenuste kirjeldus
5.2.
Tootmisprotsess 6.
Klient , turg ja konkurents
6.1. Tüüpkliendi profiil
6.2. Turg
6.3. Turundus- ja jaotuskanalid
6.4. Konkurents
6.5. Konkurentsieelised
6.6. Hinnapoliitika
6.7. SWOT-analüüs
6.8. Turundus
7. Tegevusplaan
8. Riskianalüüs
9. Finantsplaan
9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine
9.2. Müügitulu ja müügikulu
9.3. Tegevuskulud
9.4. Kasumiläve analüüs
9.5. Finantsprognoosid
(Eesti Ettevõtluskõrgkool
Mainor , 2012)
1.4 Kirjutamisstiil
Äriplaani kirjutama asudes võib tekkida esimene tagasilöök –
teatakse , millest kirjutada, aga ei teata,
kuidas kirjutada. Tavaliselt hakatakse siis otsima mingit äriplaani, mida näidiseks võtta.
Näidisäriplaani kasutamise oht seisneb selles, et lõpuks võivad näidises olevad
laused tunduda nii
head, et neid
kirjutatakse lihtsalt oma äriplaani ümber – ja nii saabki valmis plagiaat.
Õigele teele aitab jõuda järgnev sõnastusharjutus.
Vastake järgmistele küsimustele!
Millist toodet või teenust ettevõte pakub?
Milles seisneb toote/teenuse eripära?
Milliseid seadmeid ja töövahendeid vajatakse?
Kuidas finantseeritakse vajaminevate seadmete ja töövahendite
ostmine ? Kas
seadmed kindlustatakse?
Küsimustele vastamiseks tuleb kasutada teadmisi oma äriideest. Kui vastused on kirjas, siis tuleb
saadud tulemust võrrelda järgneva kolme näitega.
Näide 1.
Leiba. Teenuseid ei paku.
6
Eripärasi väga ei ole. Leib on leib. Kõik ostavad leiba.
Vajalikud on kõik leiva küpsetamiseks vajalikud töövahendid. Nende ostmist on
plaanis finantseerida kindlustusega.
Näide 2.
Ideeks oleks siis leibade küpsetamine. Mingit teenust plaanis pakkuda ei ole.
Leib on toode, mida vajab iga inimene. Selles mõttes on idee lollikindel. Meie leib on
toode, mis sobib nii udupeene prae kõrvale kui ka tavalise kartuli ja liha kõrvale.
Mis saab olla maitsvam, kui võtta üks krõbe pruun leivakäär ja määrida sellele
paksult võid peale?
Toote valmistamiseks oleks siis vaja ahju, taignakaabitsat ja leivajahu.
Kuna head
ahjud on ikka päris kallid, siis selle soetamiseks võtaks
pangast liisingut.
Mingeid kindlustusi ei
teeks . Idee autoritel on hulgaliselt tuttavaid ja sugulasi, kellel
on nn „hea“ kogemus selles mõttes, et algul pead muudkui kindlustusele maksma ja
siis kui midagi juhtub, öeldakse, et see pole see asi ja
rahaga on kööga.
Näide 3
OÜ Agar Pagar hakkab leibu küpsetama. Idee on valmistada neid võimalikult
käsitöönduslikult ning tootmisprotsesse mehhaniseeritakse vähe. Antud ettevõtte
sihtturuks on toitlustusettevõtted, kes ei soovi oma klientidele pakkuda
masstootena valminud, vaid hoopis eriretsepti järgi valmistatud leiba.
Pakume kliendile võimalust teha koostööd oma retsepti välja töötamiseks, mida teised
toitlustusettevõtted kasutada ei saa. Erinevate lisanditega (seemned, pähklid,
kliid ,
rosinad,
köömned jms) on võimalik leiva
maitset varieerida.
Toote valmistamiseks on vaja ahju, erinevaid anumaid ning aluseid
tooraine mõõtmiseks ja hoidmiseks, taina sõtkumiseks ja kerkimiseks, ahju panekuks ning
valminud leibade hoidmiseks. Samuti on vaja kaalu ning mitmesuguseid väiksemaid
ning odavamaid abivahendeid.
Ahju
ostmisel on plaan kasutada liisingfinantseerimist. Ülejäänud töövahendite
soetamiseks on piisav
algkapital olemas. Liisitav seade kindlustatakse.
Kui vastused küsimustele sarnanevad kahe esimese näitega, siis tuleb oma sõnastusstiiliga kõvasti
vaeva näha. Sobilik sõnastus on toodud kolmandas näites.
Peamised vead
Levinuim viga, mida tehakse, on seotud äriplaani töövihiku kasutamisega. Kuna töövihik on üles
ehitatud küsimustikuna, siis algaja äriplaani kirjutaja hakkab tavaliselt iga küsimuse järele vastuseid
kirjutama. Tihti on
vastuseks vaid mõned üksikud sõnad, mitte täislaused. Kui sellele veale viidata, siis
ütlevad kirjutajad tavaliselt, et nad pärast kirjutavad
pikemalt . Hiljem seda ümbersõnastamise aega ei
teki ning kui küsimused ära
kustutada , siis jääbki alles lühike, märksõnaline tekst, millest on keeruline
aru saada.
Lühike ülevaade muudest esinevatest vigadest:
1) kirjavigu on palju, kuigi tekstiredaktori kasutamine aitaks suurest hulgast vigadest
hoiduda;
2) kasutatakse võõrsõnu
vales kontekstis, sest nende
tegelikku tähendust ei teata;
7
3) ei peeta kinni äriplaani akadeemilisest laadist ning teksti lisatakse rahvalikke ütlusi,
slängi jms;
4) kirjutajal on oma
parasiitsõnad või -
väljendid , mida korratakse lausest-lausesse;
5) esitatakse retoorilisi küsimusi;
6) lähtutakse
rangelt äriplaani küsimustikust ning seetõttu kasutatakse palju eitavaid
lauseid .
Äriplaani küsimustik on koostatud võimalikult laiapõhjalisena. See ei sobi kellelegi 100%-liselt. Seega
ei ole tarvis vastata nendele küsimustele, mis äriideega ei haaku. Näiteks, konsultatsioonifirma puhul
ei ole vaja eitavalt vastata laovarusid puudutavatele küsimustele, vaid need tuleb lihtsalt vahele jätta.
2. AJALUGU JA TAUST Alapeatükk 3.1. on eelkõige mõeldud nendele, kes koostavad äriplaani toetust taotlevale, kuid juba
tegutsevale ettevõttele. Sellisel juhul on ettevõttel
suuremal või vähemal määral tegevusajalugu
olemas ning olulisem tuleb äriplaani kirja panna.
Kui ettevõte on asutamisel, siis loomulikult ei saa eeldada, et tal on ajalugu ning siis võib piirduda
lühikese kirjeldusega ettevõtte asutamise põhjustest.
3. Ettevõtte kirjeldus
Kirjelda lühidalt oma ettevõtte ajalugu,
senist tegevust ja saavutusi.
Kui tegu on uue ettevõtmisega, tuleks avada taust ja
ajendid ettevõtte asutamiseks,
selle
sünnilugu .
3.1 Ajalugu ja taust
Millal ettevõte asutati ja millega on senini tegeletud?
Millised on ettevõtte senised olulisemad saavutused?
Millised on olnud ettevõtte asukoha valiku alused, olemasoleva asukoha
eelised/puudused, mõju ärile?
Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtte tegevust poliitiline keskkond (seadused,
litsentsid,
maksud , load), oskusteabe kaitstus, kapitali vajadused, juurdepääs
turunduskanalitele jms?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS Ettevõtte pakutavate toodete ja teenuste (edaspidi kasutatakse lühendamise mõttes vaid sõna
toode) ülevaade paikneb viiendas peatükis. Viies peatükk jaguneb kaheks:
1) üks keskendub toodete kirjeldusele (alapeatükk 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus);
2) teine nende tootmisprotsessi kirjeldusele (alapeatükk 5.2. Tootmisprotsessi kirjeldus).
Toote kirjelduse koostamise peamised vead tulenevad sellest, et äriplaani koostaja:
1) teab, mida ta pakkuda kavatseb, aga
arvab , et pole mõtet detailidesse laskuda;
2)
kardab , et keegi, kelle kätte äriplaan satub, võib idee varastada;
3) pole endalegi toodete spetsiifikat selgeks teinud.
8
Kui kaks esimest viga on levinud tulevaste ettevõtjate koolitusel kirjutatud või toetuse saamiseks
esitatud äriplaanide hulgas, siis viimane viga on levinud koolitööna kirjutatud äriplaanide hulgas.
5. Tooted ja teenused
Kirjelda ettevõtte põhitoodet või -teenust, seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid
(kui neid on). Kui Sinu äriidee seisneb täiesti uue toote või teenuse pakkumises,
tuleks seda kirjeldada võimalikult üksikasjalikult ja uudsust selgitavalt. Kui
tegemist on tuntud toote või teenusega, võib kirjeldus olla lühem.
Too välja toodete (teenuste) konkurentsi-eelised. Turul edukalt konkureerimiseks
peavad tootel/teenusel olema
unikaalsed müügiargumendid, mis eristavad neid
teistest pakutavatest toodetest. Need erinevused on kliendi konkreetse valiku
aluseks ning oluliseks tähiseks investoritele. Seetõttu on oluline rõhutada oma toote
(teenuse) unikaalset müügi-argumenti võrreldes analoogidega.
Ekslik on arvata, et Sinu
eeliseks on odavam hind. Ära kasuta äriplaanis ka levinud
eksiarvamust „minu toode või teenus on parema kvaliteediga kui konkurentide
oma“.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Soovitused
Pärast oma äriidee leidmist ja esmast sõnastamist tabab tulevast ettevõtjat tihti
eufooria – oma
ideed peetakse unikaalseks ja väga kasumlikuks.
Tutvumine konkurentide
tegevusega , mitte nende
olemasolu eitamine, lihtsustab oma konkurentsieeliste täpsustamist ja turusegmendi leidmist ning
suurendab seega eduvõimalusi.
Toote kirjelduse alapeatüki koostamine käib koos ettevõtluskeskkonna-, turu- ja klientide analüüsiga.
Kui korralik eeltöö on tehtud, siis on aeg alapeatüki 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus koostamiseks.
Soovitav on alustada üldisemast ning muutuda detailsemaks. Silmas tuleb pidada seda, et kirjutaja
tunneb nüüdseks oma toodet peensusteni, aga lugeja ei pruugi teada, kuid peab kirjeldust
lugedes tootest samasuguse ülevaate saama.
Kui toode on uudne, siis tuleb selgitustega kindlasti rohkem vaeva näha. Ka mõni foto äriplaani
lisas ei teeks paha, kuid nendega peab piiri
pidama , sest äriplaan ja
tootekataloog on kaks erinevat asja.
5.1. Toodete/teenuste kirjeldus
Toodete ja teenuste
kirjeldamise juures on abiks järgnevad küsimused:
Millised on toodete ja teenuste kasutamisvõimalused?
Kes võiksid seda toodet/teenust kasutada praegu ja edaspidi?
Miks ostetakse (või peaks ostetama) just Sinu ettevõtte toodet või teenust?
Mis on kliendile antud toote/teenuse juures kõige olulisem (kvaliteet, hind, kaasnev
teenindus vms)?
Kas toode/teenus on sesoonne või on
turustamisel muid prognoositavaid tsükleid?
Millised on toodetele või teenustele antavad garantiid?
Kas toode/teenus vajab litsentseerimist?
Millistel tingimustel ja kui
kauaks litsents antakse?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
9
Millele veel mõelda?
Tugevalt sesoonsete ehk hooajaliste toodete puhul tuleb mõelda, et mida teha madalhooajal. Kas
tõepoolest pakkida töövahendid kokku, kasutada aega töötajatele puhkuse
andmiseks või leida
tooteid, mille tarbimise hooajalisus on
vastupidine . Näiteks, talvel laenutataks suuski ja uiske, suvel
rullsuuski ja –uiske.
Kui tegemist on uudse toote või tootmistehnoloogiaga, siis tasub uurida patenteerimise võimalusi. Vt
Patendiameti kodulehekülge www.epa.ee. Patendiameti tegevus ei ole suunatud vaid leiutajatele.
Nad korraldavad ettevõtjate jaoks ka väga olulist kaubamärkide kasutamise kaitset, mida alustavad
ettevõtjad kipuvad kahjuks tihti alahindama.
Litsents annab õiguse kasutada kellegi patenti. Seaduse mitteteadmine ei vabasta vastutusest –
seega tasub mõelda, et ega ettevõtja oma tegevusega kellegi huve ei kahjusta. Näiteks, kodus võib
oma lapse sünnipäevatordile joonistada kasvõi kõik Disney-printsessid. Taolise toote müük nõuab aga
litsentsi. Sellele tihtipeale ei mõelda, eriti kui esimesed tellimused tulevad tuttavatelt. Litsentsi
saamine võib olla keerukas ning väiketootja jaoks mõnikord lausa kättesaamatu või mõttetult kallis.
4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS Ettevõtluskeskkonna kirjeldus moodustab äriplaanis neljanda peatüki. Selle koostamine annab
tulevasele ettevõtjale ka parema ülevaate sellest, millised tegurid mõjutavad ettevõtete
edukust .
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus
Esita ülevaade keskkonnast, mille piires ettevõte tegutseb. Samuti ressurssidest ja
piirangutest, mis antud ettevõtmisega seostuvad.
Käsitle
järgnevaid küsimusi:
Milline on antud ettevõtmist reguleeriv
seadusandlus (litsentside vajadus, maksud
jms)?
Millised piirangud või soodustused eksisteerivad?
Millised on üldised ja üleriigilised (makromajanduslikud) tendentsid (nt
sissetulekute tõus,
inflatsioon , pankade krediidipoliitika, riiklikud toetusmeetmed
jne) ning kuidas need mõjutavad antud
tegevusala ?
Millised on valitud
tootmisharu (tegevusala) arengutendentsid?
Ressursside olemasolu. Käsitle vaid ulatuses, mis on oluline antud ettevõttele.
Näiteks:
Kohalik olukord. Kohalikud maksud, kohalike elanike ja ettevõtjate hoiakud,
kohalike omavalitsuste hoiakud ja otsustused.
Infrastruktuur , kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja
sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud,
juhtmed (kaablid) jmt. Vajalikud
liitumislepingud ja investeeringud.
Elekter . Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks
varustamiseks? Juhtmed, kaablid jne.Vajalikud liitumislepingud.
Veeolemasolu. Kas vajalik varu
rahuldab momendi vajadusi ja kas seda jätkub ka
tegevuse laiendamisel? Kas
veevarude kättesaadavuse
organiseerimine tõstaks
toodangu omahinda ja kui palju? Vajalikud liitumislepingud.
10
Kanalisatsioon ,
jäätmemajandus . Kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine ja
tootmisjääkide puhastamine, ladustamine, äravedu? Vajalikud liitumislepingud.
Tööjõud . Tööpuuduse tase, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Palgataseme
tendentsid. Töötajate hoiakud ja ootused.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead:
1) peatüki alla paigutatakse mõni meedias avaldatud
majandusartikkel , mis puudutab veidi ettevõtte
tegevusvaldkonda;
2) ei osata näha
seoseid teiste äriplaani osadega (SWOT,
riskid );
3) ei mõisteta ettevõtluskeskkonna analüüsi praktilist väärtust.
Soovitused
Äriplaani töövihikus on hulgaliselt küsimusi, millele tasub vastuseid leida. Analüüsi käigus tekib
materjali ka SWOT-analüüsi koostamiseks ning riskide määratlemiseks. Teiste autorite, nt
majandusanalüütikute, töid võib kasutada, kuid need peavad olema korrektselt
viidatud ning ühe
artikli täismahus esitamine ei ole tavaliselt õigustatud.
Majanduses toimuv (sissetulekute- ja hindade muutus, töötus,
migratsioon , piirkonna arendamine)
mõjutab alati ettevõtete käekäiku. Äriplaani jaoks tasub analüüsida erinevaid stsenaariume, sest
ettevõtjana tuleb tulevikus teha
sellelt pinnalt otsuseid.
Millele veel mõelda? Seadusandlus ei ole alati kuiv ja keeruline lugemisvara. Seadustega tutvumisest on praktilist abi
ettevõtte tegevuse korraldamisel (nt klientide vanus, teeninduse
kellaajad , hügieeninõuded). Samuti
on mõnede tegevusvaldkondade puhul vägagi detailselt sõnastatud nõutavad vahendid ning ruumide
sisustus. See lihtsustab oluliselt äriplaani koostamist. Pole vaja ise nuputama hakata, vaid tuleb võtta
ette nõuete nimekiri.
5. TURG Turu analüüsi alapeatükk kuulub
kuuenda peatüki alla. Turu analüüs on ettevõtluskeskkonna- ja
konkurentide analüüsile
loogiliseks jätkuks.
6.2 Turg
Kirjelda
sihtturgu ning nõudlust oma ettevõtte toodete ja teenuste järele. Hinda, kui
suur on nõudluse
kogumaht ja milline oleks ettevõtte ressursse arvestades sobiv
turuosa. Abiks on järgnevad küsimused:
Kus turg asub?
Kui suur on turg (nt elanike kui võimalike tarbijate arvu järgi)?
Millised on põhilised klientide segmendid?
Kas turg on kasvav, kahanev või stabiilne?
Kui turg on kasvav, siis milline on turu kasvupotentsiaal Eestis (ja väljaspool
Eestit)?
11
Millised on trendid turul? Millised kliendi vajadused on antud valdkonnas veel
rahuldamata?
Millised on olulisemad turulemineku takistused ja kuidas neid ületada (nn
sisenemise barjäärid)?
Kas on olemas juba
kindlaid kliendisuhteid, eellepinguid, kokkuleppeid?
Kas
nõudlus on sesoonne või ei? Kuidas
planeerida kõrghooaja välist aega?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Lootes võimalikult suurt käivet, eeldatakse, et toode sobib kõigile. Kahjuks ei too selline
lähenemine edu, sest piirkonna rahvaarv ei ole automaatselt potentsiaalsete klientide arv.
2. Ei osata hinnata piirkonna muutunud maksevõimet. Nt koostatakse äriplaan külas asuvale
toidupoele põhjendusega, et seal tegutses kunagi
pood . Tänaseks on aga suur hulk inimesi külast
minema kolinud, lisaks poele on suletud postkontor,
algkool ja endine kolhoosi
söökla . Tegelikult
oleks pidanud juba ettevõtluskeskkonna analüüs selle idee edasiarendamise lõpetama, kuid tegelik
analüüs on jäänud tegemata.
Soovitused
Riskide maandamise eesmärgil tasub tooteid varieerida nii, et nad oleksid atraktiivsed erinevate
sihtturgude jaoks.
Millele veel mõelda?
Julgus eristuda teistest turul tegutsejatest võib tagada konkreetse sihtturu, kes on ettevõttele väga
truu ning ei ole nõus asenduskaupadega, mida pakuvad teised ettevõtted turul.
6. KONKURENTS Konkurentide analüüs on üks osa kuuendast
peatükist , mis keskendub ettevõtte turundustegevusele.
Tõenäoliselt ei ole loodav ettevõte ainuke, kes sellel turul tegutsema hakkab. Enamik ettevõtjaid
peab arvestama konkurentidega. Mõnikord võib uuele
tulijale turuosa
hõivamine olla keeruline, sest
olijad saavad kasutada oma teadmisi ja varasemaid kogemusi konkurentsieelisena.
Olemasolevatest konkurentidest saab ülevaate, kui kasutada info- ja telefonikatalooge ning
internetti. Kasulik on konkurente tunda ning võimalusel käia konkurentide ettevõtted läbi, et näha,
kuidas ja millistes oludes nad tegutsevad.
6.4 Konkurents
Iga toote või teenuse puhul on turul olemas või tekivad konkurendid. Konkurendid
on ka need ettevõtted, kes toodavad tooteid, mida on võimalik kasutada Sinu toote
asendajatena. Konkurentsisituatsiooni iseloomustamisel on abiks järgnevad
küsimused:
Kes on ettevõtte kõige lähemad konkurendid?
Kuidas on turg konkurentide vahel jaotunud (turuosad)?
Mida unikaalset on konkurentidel pakkuda? Miks kliendid ostavad
neilt ?
Mida konkurendid teevad hästi ja mida halvasti?
12
Mida Sina ja Sinu meeskond teeks teisiti?
Kas Sinu tegevusalal on tulevikus oodata konkurentsi tugevnemist või nõrgenemist?
Mille poolest Sinu ettevõte sarnaneb konkurentidega ja mille poolest erineb?
Ülevaatlik on konkurente iseloomustada tabeli abil. Konkurentsi selgitamisel ära
piirdu üksnes konkurentide loetlemisega, vaid võrdle konkurentsitegureid ning
tõesta oma
konkurentsieelise olemasolu.
Tabel x. Peamised konkurendid
Konkurendi nimi
Iseloomustus
Turuosa (€ või %)
1.
2.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Tegutsevatele ettevõtetele (tulevastele konkurentidele)
saadetakse kiri, milles palutakse vastata
küsimustele, mis tihti puudutavad ka ärisaladusi.
2. Alahinnatakse konkurente. Konkurentide puuduste loetlemine tavaliselt probleeme ei tekita.
Äriplaanis on kerge minna õhulosside ehitamise teed ning kujutada ette, et ollakse teistest parem –
toote kvaliteet, teenindus ja töötajad on paremad, tarnetähtajad on lühemad. Hea, kui see nii on.
Tihti on selles aga põhjendamatut üleolekut, mille puhul ei osata konkurente vääriliselt hinnata või
unustatakse, et tegutsetakse samas ärikeskkonnas, kasutatakse samu varustajaid jms.
3. Oma ettevõtte võimalike eeliste saavutamine ei sõltu vaid äriplaani sõnastamise
oskusest . Selleks
on tavaliselt vaja rahalisi ressursse. Kui kulude poolel on kirjas, et teenindaja saab miinimumpalka,
siis on võimatu palgata
parimate ameti- ja suhtlemisoskustega, viisakat ja särasilmset teenindajat,
kes tekitab ettevõttele konkurentsieelise.
Soovitused
Konkurent ei pea ilmtingimata asuma üle tänava, ettevõtte vastas, kuigi mõnikord see nii on.
Esmatarbekaupade ja -teenuste puhul asuvad konkurendid lähiümbruses ning suuremate linnade
korral ei pruugi isegi kõiki sarnase tegevusvaldkonna ettevõtteid enda konkurentideks pidada.
Mida spetsiifilisem on toode, seda kaugemal konkurent asub – ta võib tegutseda hoopiski mõnes
teises linnas või
maakonnas , ka välismaal. Teatud kestvuskaupade (nt rõivad,
jalatsid , spordikaubad)
puhul ei pruugi väiksemates asulates ja linnades elavad kliendid osta neid kohalikest kauplustest, vaid
sõidavad selleks suurematesse linnadesse.
Ei saa mööda minna ka sellest, et mõningatel juhtudel tegutsevad turul legaliseerimata ettevõtjad.
kes võivad oma tegevusega oluliselt mõjutada valdkonna hinnakujundust. Probleem eksisteerib
eelkõige isikuteenuste pakkumise valdkonnas, kus inimestel on vajaminevad oskused ja töövahendid
olemas. Kuna nende kohta
ametlikku infot pole, siis saab ainult eeldada, kui suure osa nad turust
moodustavad.
13
Info
esitlemine Ühe-kahe konkurendi puhul võib koostada ettevõtte lühiülevaate. Enama hulga konkurentide korral
on kõige soovitavaim info esitlemise viisiks tabel. Vt töövihiku näidet!
Iseloomustus võiks
sisaldada infot:
• asukoha;
• kasutatavate kaubamärkide;
• konkureerivate toodete omaduste;
• toodete hinna, hinnavahemiku või hinna kujunemise põhimõtete;
• konkurendi eeliste ja puuduste kohta.
Kui konkurente on väga palju, siis ei pruugi ka tabel olla kõige mõistlikum lahendus. Sellisel juhul
võiks konkurendid rühmitada olulisemate tunnuste poolest suurematesse gruppidesse ning nende
gruppide all nimetada juba konkreetsed konkurendid. Nt:
1) moekunstnike ateljeed,
2) õmblussalongid,
3) õmblejad - FIE,
4) väiketootjad,
5) stilistid.
Õmblejad – Erika Šmutova FIE
õmblustööd ,
Riina Nuut FIE, Anne Sankovski FIE,
Maimu Tamm FIE,
Riina Ivanova FIE,
Riinu Moorats FIE.
Millele veel mõelda?
Kindlasti tasub pöörata tähelepanu konkurentide eelistele – tõenäoliselt on neilt midagi õppida ja
enda jaoks ära kasutada.
Ei tohi unustada, et konkurentidel on alati vähemalt üks eelis – nad on uuest tulijast kauem turul
tegutsenud ning võib olla varemgi mõne uue
tulija turult
lahkuma sundinud. Kuidas nad seda
saavutasid?
Kui konkurendid tõepoolest puuduvad, siis tuleb mõelda, miks see nii on. Võimalikud põhjused:
• turg on väike ja ei suuda ettevõtet
üleval pidada - sellisel juhul ei ole ka äriplaani koostamisel
mõtet;
• toode on oma ajast ees ning ei ole ette näha, et toimuvad muutused ostukäitumises – kui
ollakse ideega palju ajast ees, siis tasub idee tuleviku tarbeks alles hoida, kuid äriplaani
elluviimiseks ei ole veel õige aeg;
• toode on oma ajast ees ning on näha tendentse ostukäitumise muutumises – sellisel juhul
saab ettevõte turul hea lähtepositsiooni alustamiseks, kuid peab arvestama, et edukuse
korral lisandub tõenäoliselt hulk konkurente;
• ettevõtja peab oma toodet äärmiselt
eriliseks , universaalseks, aga tegelikkuses on tal olemas
piisavalt head asenduskaubad – et äriplaan edu
tagaks , tuleb konkurentidena arvesse võtta
ka asenduskaupade
pakkujad .
14
7. KONKURENTSIEELISED Turu- ja konkurentide analüüs, mis samuti kuulub kuuenda peatüki alla, annab ülevaate
olukorrast, millega peab alustav ettevõtja arvestama. Hea äriidee tagab ettevõtjale
konkurentsieelised.
Konkurentsieelis võib seisneda väga erinevates aspektides. Selleks võib olla
toode ise, valmistamisel kasutatav materjal või
tehnoloogia , müügi- või teenindusetehnika.
6.5. Konkurentsieelised
Konkurentsieelis on kogu ettevõtte teatud käitumismuster või kitsamalt toote või
teenuse omadus, mis erineb teistest turul võistlevatest ettevõtetest või toodetest
ning võib kallutada
tarbijaid ostueelistuse suunas. Konkurentsieelis ei pruugi alati
tähenda uut, erilist või unikaalset tooteomadust.
Unikaalse müügiargumendi (USP) leidmiseks püüa vastata järgnevatele
küsimustele:
Millised on ettevõtte konkurentsieelised?
Millised on toote või teenuse konkurentsieelised?
Kuidas konkurentsieeliseid hoida?
Kuidas konkurentsieeliseid juurde luua?
Mis on ettevõtte tuumkompetents (mida teeb ettevõte eriti hästi oma
konkurentidega võrreldes)?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
Ka konkurentsieeliste sõnastamisel on peamised vead seotud sellega, et alahinnatakse konkurente
ning eelised võetakse kokku lausesse: ”Meie oleme paremad”. Käesolevas juhendmaterjalis on sellest
ka eelnevates peatükkides
juttu olnud, miks see ei pruugi olla võimalik.
Soovitused
Peamise soovituse võtaksin kokku järgmiselt: ”Kui turul on neli pirukamüüjat ning viiendana lisandub
teie ettevõte, siis miks peaksid inimesed ostma pirukad
teilt ? Esimesel korral võib olla uudishimust,
aga edaspidi?” Kui vastus sellele küsimusele puudub, siis on äriplaani koostaja tõsise probleemi ees –
konkurentsieelis puudub.
Millele veel mõelda?
Konkurentsieelised ei ole jäävad. Tõsi, on olemas jäävaid väärtusi, millest
loobuda pole mõtet. Kuid
aja jooksul võivad klientide teatud ootused muutuda, muutub tehnoloogia ning ka konkurentide
strateegiad. Alati tasub silmas pidada ka uusi turule tulijaid, kes oma värskete ideedega endale
turuosa tekitavad.
8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL Kuuenda peatüki üheks osaks on tüüpkliendi profiil. Selles kirjeldatakse ettevõtte nö tüüpilist klienti,
kellel on teatud tunnused, omadused ja ootused. Nende
tundmine tuleb alati kasuks. Kahjuks esineb
tihti ka kaitsmiskomisjonides liikmeid, kes pärast tüüpkliendi kirjeldust küsivad, et kas nemad ei tohigi
ettevõttest midagi osta. Loomulikult ei pea kedagi ettevõtte ukselt tagasi
saatma , aga profiili
15
mittekuuluvad kliendid teevad lihtsalt harvem oste või tunnetavad ka ise, et see ettevõte justkui ei
vasta nende ootustele.
6.
Klient , turg ja konkurents
Äriplaani elluviimisel on edu määravaks
teguriks oma klientide
tundmine – kes on
need inimesed, kes Sinu toodet või teenust ostavad. Mis neid iseloomustab ja
motiveerib? Oma klientide põhjalik tundmine loob kindluse, et pakutav
toode/teenus vastab kõige paremini tarbijate vajadustele.
6.1. Tüüpkliendi profiil
Tüüpilise kliendi profiili (
iseloomustuse ) koostamisel on abiks järgnevad küsimused:
Kes on Sinu toote/teenuse ostja - kas
üksikisik , edasimüüja või ettevõte?
Juhul, kui
ostjaks on ettevõte, siis mida ta ise toodab? Kes võtab vastu ostuotsuse
Sinu toote/teenuse sisseostmise kohta?
Juhul, kui ostjaks (tarbijaks) on
eraisik , määratle tema sugu,
vanuserühm ,
asu(elu)koht ja sissetulek.
Mille põhjal
langetavad potentsiaalsed kliendid ostuotsuseid (hind, kvaliteet vms)?
Millised on klientide erilised vajadused ja kuidas Sinu toode või teenus neid
rahuldab?
Kui suur on tarbija ostujõud (millist hinna-kvaliteediklassi klient eelistab)?
Kui
hinnatundlik on tarbija?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Oma klientideks loetakse kõik inimesed linnas, piirkonnas või riigis. Tegelikkuses ei ole see
võimalik. Teatud tingimustel saab sellist luksust endale lubada vaid
monopol . Isegi suured kontsernid
valmistavad erinevatele sihtklientidele erinevaid tooteid.
2. Valitud tüüpklient moodustab liiga väikese osa turust ning seetõttu ei ole ettevõte elujõuline.
3. Valitud tüüpklient on mitmete ettevõtete
fookuses , sest on nt kõrge sissetulekuga. Konkurents
kujuneb ebamõistlikult suureks. Samal ajal võib esineda turusegmente, mis on
katmata .
Soovitused
Tüüpkliendi käitumisele tuleb tähelepanu pöörata, sest sissetulekute-, moe- jms muutus, võib muuta
ka nõudlust.
Millele veel mõelda?
Oma äri alustades, on kindlasti hea, kui on olemas leping mõne ettevõttega, kes on valmis
suuremates kogustes ettevõtte toodangut ära ostma. Kui ettevõttel on üks suur ostja, kelle tellimusel
valmib kogu toodang, siis tasub mõelda sellega kaasnevatele riskidele. Kui ostjaga midagi juhtub, siis
on keeruline päästa ka oma ettevõtet. Seega tasub alati kliente juurde leida.
16
9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS Viienda peatüki ühe poole moodustab alapeatükk „Tootmisprotsess“. Siia alla käib korralik kirjeldus
toote valmistamisest, ülevaade vajalikest
materjalidest , nende hankimisest ning töötlemisest. Samuti
sellest, millal puututakse kliendiga kokku, kas tegemist on individuaaltellimuste või valmistoodete
valikuga, mil viisil klient tellimusi esitab, kauba kätte saab, tasub.
5.2 Tootmisprotsess
Kirjeldage kogu väärtusloome protsessi alates varustamisest kuni valmistoodangu
või teenuse kliendini jõudmiseni. Selgita, milliseid toormaterjale, millist
tootmistehnikat, transpordivahendeid, kontoritehnikat,
ruume , litsentse,
kooskõlastusi, kvaliteedistandardeid jms ettevõte vajab. Vajadusel kirjelda ka
tehnoloogilist protsessi ja logistikat. NB! Tehnilised üksikasjad võib esitada
äriplaani lisades.
Tootmisprotsessi kirjeldamise juures on abiks järgnevad küsimused:
Millist toorainet, sh kvaliteedinõuetega toorainet, tuleb kasutada?
Kust ja kuidas tuleks hankida tootmiseks vajalikke materjale?
Kes on põhilised tarnijad? Kas ettevõte sõltub ühest tarnijast või on neid mitu?
Millised on vajalikud tootmisseadmed?
Kui kaasaegne on või peaks olema tootmistehnoloogia? Milline on kasutatav
tehnoloogia võrreldes peamiste konkurentidega?
Milliseid on tootmiseks vajalikud tingimused (infrastruktuur, teenused teistelt
ettevõtjatelt jms.)?
Milliseid on vajalikud ruumid? Kellele need kuuluvad? Kas rendipinna kohta on
olemas rendilepingud?
Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama?
Teeninduse protsess. Teenuse pakkumise korral tuleks kirjeldada teenuse
pakkumise protseduure või elemente. Näiteks, kui on tegemist peokorraldusteenust
pakkuva firmaga, siis on otstarbekas kirjeldada protseduure. Kui aga on tegemist
autoremonditeenust pakkuva firmaga, siis tuleks kirjeldada erinevaid elemente
(keevitamine,
värvimine jms).
Teeninduse protsessi kirjeldamisel pead vastama praktiliselt samadele küsimustele,
mis on kirjas tootmisprotsessi juures. Aga lisaks tuleb mõelda ka:
Kas kogu teenus tehakse ise või kasutatakse ka allhanget?
Kuidas toimub kliendihaldus – olemasoleva kliendi hoidmine jne.
Kuidas tagatakse kvaliteedi juhtimine?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Alapeatükk jäetakse koostamata põhjendusega, et ettevõte ei tooda midagi. Teenuse pakkumise
korral tuleb kirjeldada teenuse osutamise protsessi – põhimõte on sama.
2. Äriplaan muudetakse liialt detailseks – nt toitlustusettevõtte äriplaani on lisatud ka kõik
kasutatavad
retseptid .
17
Soovitused
Üks hea joonis võib olla parem kui
tuhat sõna - selles alapeatükis tasub mõelda
jooniste kasutamise
peale.
Spetsiifilised andmed ja pildid tootmisseadmetest tuleb panna äriplaani lisasse.
Millele veel mõelda?
Kui ikka kõike päris täpselt toote valmistamise kohta ei tea, siis tuleb internetist või käsiraamatutest
abi otsida. Ei tohi unustada, et kasutatud materjalidele tuleb alati viidata.
10. ASUKOHA VALIK Asukoha jaoks ei koostata eraldi alapeatükki. Samas on asukoha
valikul nii oluline tähtsus ettevõtte
edus, et seda ei saa antud juhendist välja jätta.
Peamised vead
1. Nii mõnestki äriplaanist leiab lause: „Meie ettevõte asub internetis". Internet ei ole asukoht, vaid
abivahend kliendi ja ettevõtja vaheliseks
suhtluseks . Kogu
müügitegevus ning tellimuste esitamine
võib käia interneti vahendusel, kuid ettevõtja vajab ruumi kaupade ladustamiseks, tellimuste
komplekteerimiseks ning pakkimiseks.
Liiatigi , ettevõtet ei saa asutata ilma asukoha aadressita.
2. Piirdutakse vaid aadressi või asula nimetamisega.
Voka ja Nõva on
kahtlemata kenad kohad, kuid
paljud ei suuda ette kujutada,
millisest Eesti
piirkonnast neid leida. Rääkimata
sellistest kohtadest
nagu nt Karula, mida võib leida pea igast maakonnast.
3.
Asukohta ei mainita. Arvatakse, et asukoht ei pea reaalselt olemas olema ning asukoha analüüs
pole vajalik.
Soovitused
Ettevõttele parima asukoha leidmiseks tuleb mõelda klientide vajadustele, töötajate jaoks vajalikule
ruumipinnale ning ka konkurentide asukohale.
On äriideid, mille puhul koht on väga tähtis, kuid on ka neid, mille puhul asukoht on kõrvalise
tähtsusega. Näiteks, kui rõivaäri rendib ruumid positiivse imagoga ja külastatavas kaubanduskeskuses
või
tagasihoidlikus , puuküttega
majas ühel kõrvalisel tänaval, siis nii nende tegevuse eesmärgid,
kliendid kui ka käibed on erinevad, seega on asukohal ettevõtte tegevusedukusele kahtlemata oma
roll.
Kodus
asumine ning tegutsemine ei ole keelatud, kuid tasub mõelda, kas kliendid ja
kaubad koju ikka
ära mahuvad ning mida
arvavad sellest
pereliikmed . Füüsiline ja
psühholoogiline mahtumine on kaks
täiesti erinevat kategooriat.
Millele veel mõelda?
Aastaid on oluliseks peetud seda, et hea asukoha ümbruses ei ole teisi ettevõtteid. Viimastel
aegadel on kestvuskaupade müümisel aga hakanud
tekkima vastupidine
tendents - kliendid tahavad kaupu
18
valida ja võrrelda võimalikult vähese ajakuluga ning seetõttu on eeliseks sarnaste kaupade müüjate
koondumine ühte kohta.
Ka muutuvad kliendid üha mugavamaks ning seetõttu on väga oluline leida asukoht, kuhu
autoga on
lihtne pääseda ning
parkimine oleks mugav.
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
Asukohaga seotud kulud on isegenereeruvates finantsprognoosides seotud nende
soetamise ,
remontimise ja kasutamisega.
Kui ruumid ostetakse, renoveeritakse või ehitatakse, siis
tekkivad kulud tuleb märkida: IGF/
kassavood / rida 34.
Sellisel juhul tuleb kindlasti märkida ka kasutatav amortisatsioonimäär: IGF/
algandmed / rida 4.
19
Kui ruumid renoveeritakse toetuse abil, siis toetussumma sisestatakse: IGF/ kassavood/ rida 23.
Pärast summa sisestamist ilmub summa automaatselt ka: IGF/ kassavood/ rida 35, sest tegemist on
toetuse abil soetatud või
renoveeritud ruumidega.
20
Ruumide kasutamisega seotud kulud liigitatakse kütte-, elektri-, rendi-, valveteenuste-, ruumide
korrashoiu-,
remondi - ja kindlustuskulud. Need tuleb märkida vastavalt: IGF/ kassavood/ rida 59 –
rida 65.
Tulemus on näha kasumiaruandes.
11. JUHTKOND, PERSONAL, MEESKOND Kolmandas peatükis, alapeatüki „Juhtkond, personal, meeskond“ all kirjeldatakse ettevõtte
töötajaskonda – millised on iga
töötaja peamised tööülesanded ning nõuded hariduse või kogemuse
osas, millised on alluvus- ja asendussuhted, kuidas tagatakse
vajaminev personal.
3.4. Juhtkond ja personal, meeskond
Anna ülevaade ettevõtte struktuurist, tööjaotusest ning töötajate pädevusest,
vajalikest oskustest ja kogemustest.
Kirjelda lühidalt ettevõtte võtmeisikute haridusteed, juhtimis- ja
ettevõtluskogemusi, töökohti ja vastutusalasid. Milliseid täiendkoolitusi on
võtmeisikud läbinud? Millised oskused toetavad nende tegevust antud valdkonnas?
Alustava ettevõtte puhul võib ülaltooduga sarnases
võtmes kirjeldada ettevõtjat
(asutajat) ja tema meeskonda.
Suurema ettevõtmise korral on oluline esile tuua
palgatud juhtkonna eeldused ja
21
võimekus ettevõtet juhtida. Milline on juhtkonna (juhatuse liikmete) varasem
kogemus ja
haridus ? Mille põhjal saab hinnata, et nende
kompetents on vastavuses
tema tööülesannetega?
Võtmeisikute (omanike, juhtide, oluliste spetsialistide) CV-d esitatakse tavaliselt
äriplaani
lisadena .
Mõtle läbi, milline on ettevõtte tööjõu vajadus lähiaastatel, samuti eeldatav
töötajate haridustase ja
kvalifikatsioon . Kust ja kuidas neid leida?
Kirjelda palgakorralduse põhimõtteid.
Kuidas on planeeritud väljaõpe ja koolitus?
Kui suur on juhtkonna ja töötajate planeeritud
palgakulu ? Palgakulu ja tööjõuga
seotud maksud moodustavad kokku tööjõukulu, mis tuuakse välja äriplaani
finantsosas .
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Töötajaid kirjeldatakse mitte nende ametinimetuse, vaid mõne väljamõeldud või väga tuntud
inimese nime abil. Näiteks, Liina
Lilleke täidab meil sekretäri kohuseid, Peeter
Võsa on tegevjuht.
2. Kõik ettevõtte
omanikud on mingi valdkonna direktorid,
kusjuures esialgu väljastpoolt töötajaid ei
palgata.
3. Pingutatakse üle kõrghariduse vms nõudega. Näiteks, kõigil töötajatel peab olema
kõrgharidus ,
sekretär peab oskama 6 võõrkeelt.
4. Ettevõtte lahtiolekuajad ja töötajate arv ei ole mõistlikus seoses, nt palgatakse üks
klienditeenindaja ettevõttesse, mis on avatud iga päev 10-22. See ületab aga rohkem kui
kahekordselt töötaja
seadusliku tööajanormi.
Soovitused
Alustades võib olla töötajaid vähem ning neid võib aja jooksul vajaduse tekkides juurde palgata.
Lisada tuleks ka täpsemad tingimused, millal see juhtuda võiks (kasumi suurus, klientide arv või
aktiivsus vms).
Kui teatud tööde tegemiseks töötajaid esialgu ei palgata, vaid kasutatakse sisseostetud teenust
(
koristamine ,
valve ,
raamatupidamine , vm allhanked), siis oleks hea see käesolevas alapeatükis ära
märkida.
Millele veel mõelda?
Võib tunduda, et sugulasi ja sõpru palgates saadakse usaldusväärsemad töötajad kui avalikke
konkursse korraldades. Mõnikord võivad aga
omavahelised suhted muutuda hoopiski keerulisemaks,
sest töötaja ja sõbra rollid eeldavad erinevat rollikäitumist.
Kuna väikeettevõttes on mõnikord keeruline tagada töötajale
täishõive , siis kas on võimalik
tööülesandeid jagada nii, et nad saaksid hakkama erinevate tööülesannetega? Ülesannete tark jaotus
võib olla töötajate jaoks arenguvõimalus ning üks põhjusi, miks soovitakse ettevõttesse jääda.
22
Milline tasustamissüsteem on efektiivne - kas maksta tüki-, tulemus- või kuupalka? Milliseid toetusi,
preemiaid, kingitusi, kindlustust, koolitusi, töörõivaid, auto- ja telefoni kasutamise kompensatsioone
ettevõte veel pakub?
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
IGF-i tuleb märkida töötajate personalikulud kuus ja töötajate arv kuude lõikes.
Personalikulude all mõeldakse brutopalka, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja koolituskulusid.
Brutopalga kogusumma tuleb sisestada IGF/ kassavood/ rida 81 all. Siin on mõeldud kõikide antud
kuul töötanud töötajate brutopalkade
summat . Selle peatüki abitabelid aitavad välja arvutada siia
sisestatava summa.
Brutopalga sisestamisel arvutatakse sotsiaalmaks: IGF/ kassavood/ rida 82 ja töötuskindlustusmaks:
IGF/ kassavood/ rida 83 automaatselt. Tabel
arvestab ka seda, et tegelikkuses makstakse maksud
palga väljamaksmisele järgnevas kuus.
23
Koolituskulud tuleb sisestada IGF/ kassavood/ rida 84 all.
Tulemus on näha kasumiaruandes.
24
Töötajate arv kuude lõikes tuleb sisestada IGF/ töötajad/ töötajate arv all. Töötajate keskmine arv
aastas arvutatakse automaatselt. Selle peatüki abitabelid aitavad välja arvutada siia sisestatava
töötajate arvu.
Abitabelid (ABI)
Kui töötajaid on palju ja arvestus nende palgakulude üle keerukas, siis võib kasutada abitabelit ABI/
töötajate palk. Siia saab sisestada kuude lõikes töötajate
palgad , mis automaatselt summeeritakse
ning leitakse ka töötajate hulk kuude lõikes. Need andmed sobivad IGF-i sisestamiseks.
25
12. VAJAMINEVAD VAHENDID Vajaminevate vahendite jaoks pole äriplaani struktuuris otseselt ette nähtud oma
peatükki - Küll on
aga vajalik nende prognoos, et arvutada välja stardikapitali suurus. Ettevõtte vajaminevate vahendite
hulk sõltub paljuski sellest, millega tegeldakse. Konsultatsioonifirma puhul on nii käibe- kui ka
põhivara vajadus võrreldes tootmisettevõttega väike. Kaubandusettevõtte puhul on oluline, et oleks
piisavalt
käibevara , millega kaupu soetada jne. Töövahendite ja
mööbli hankimisel ei tohi unustada
oma äriidee erilisust, ettevõtte kontseptsiooni ning sisustuse üldplaneeringut, sest need annavad
võimaluse teistest eristuda.
Vajalike vahendite nimekirja koostamisel tuleb võimalikult täpselt üles loetleda
masinad , seadmed,
mööbel jms, kuid sellega ei tohi minna äärmuslikuks – iga
üksiku lusika nimetamine
toitlustusettevõtte puhul ei ole oluline,
piisab ka söögiriistade komplektidest. Taolise nimekirja
koostamine on lihtsam, kui tekitada teatav struktuur ning mõelda iga alarühma vajadused
kompaktselt läbi. Võib mõelda:
1) organisatsioonipõhiselt - millised osakonnad või ametid ettevõttes on ning mida igaüks neist vajab;
2) ruumipõhiselt - millised on erinevad tööruumid ettevõttes ning mida vajatakse nende
sisustamiseks;
3) tegevuspõhiselt - mida on vaja erinevate teenuste pakkumiseks või toodete valmistamiseks.
Näiteks,
teenindussaalis on vaja vastuvõtjale lauda ja tooli, klientidele toole, riiuleid tellimustööde
hoidmiseks, kassasüsteemi, akendele päikesekaitseks rulood ning ruumi ilmestamiseks mõnd
suuremat toataime.
Vajaminevaid vahendeid ei tohi segi ajada igakuiste kuludega, mille ostueelarve kajastub
üldhalduskulude all. Kui vajaminevate vahendite nimekiri on koos, siis tuleb selgeks teha nende
maksumus ja soetamistingimused – kas on nõutav ettemaks, millised võivad olla kaasnevad kulud (nt
transport,
kindlustus , seadistamine,
hooldus ). Vahendite
hankimise võimalikud viisid:
1) nad on olemas - sellisel juhul tuleb selgitada, kas need antakse üle ettevõtte
bilanssi ning loetakse
selle tulemusel omakapitali mitterahaliseks sissemakseks või neid kasutatakse, makstes omanikele
renti;
2) vahendid ostetakse;
3) soetamiseks kasutatakse laenu- või liisingfinantseerimist;
4) vahendid renditakse vajaduse tekkimisel – nt tööriistade rendiga tegelevast ettevõttes.
Vajalikud vahendid moodustavad ühe olulise osa stardikulude mahust. Samas ei saa neid soetamata
jätta, sest see võib maksta kätte kehvade majandustulemustena. Vahendite ostu piiramise asemel
tasub kaaluda alternatiivseid seadmete hankimise võimalusi, mis vähendavad eelarvekulusid –
krediit või osaline krediit;
liising , järelmaks, teenuse sisseost või vara
rentimine .
26
Peamised vead
Töövahendite kogus ei vasta töötegijate vajadusele. Viga tekib peamiselt sellest, et töö kirjutamise
ajal muudetakse äriidee kontseptsiooni, aga kõikidesse töö osadesse jäävad vajalikud muudatused
tegemata.
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
Kui ettevõte soetab vajaliku põhivara toetuse abil, siis tuleb põhivara ostuks saadud toetussumma
märkida: IGF/ kassavood/ rida 24.
Seejärel kajastub põhivara ost ka: IGF/ kassavood/ rida 36.
27
EAS-ilt saadud toetuse abil põhivara soetamine tuleb samuti märkida toetussumma kaudu: IGF/
kassavood/ rida 26.
Sellisel juhul ilmub vastav summa: IGF/ kassavood/ rida 37.
28
Et EAS-ilt saadav toetus eeldab ka omafinantseeringut (enamasti katab toetus 80% vara
maksumusest) siis see osa põhivara maksumusest, mida toetus ei kata, tuleb kanda: IGF/ kassavood/
rida 38.
Masinate ja seadmete, mis soetatakse ilma toetuseta, maksumus kantakse samuti: IGF/ kassavood/
rida 38.
29
Mööbli ja muu inventari soetuskulud kantakse: IGF/ kassavood/ rida 39.
Bürootehnika soetuskulud kantakse: IGF/ kassavood/ rida 40.
30
Immateriaalse põhivara soetamine EAS-ist saadud toetuse abil kantakse toetussummana: IGF/
kassavood/ rida 27.
Siis ilmub summa automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 42.
Kuna EAS-i toetus ei kata kogu soetusmaksumust, siis omafinantseeringu osa immateriaalse põhivara
soetamisel kantakse: IGF/ kassavood/ rida 43.
31
Ilma toetuseta soetatav immateriaalne põhivara kantakse samuti: IGF/ kassavood/ rida 43.
Põhivara olemasolul tuleb määrata ka nende amortisatsiooninorm. Amortisatsiooninorme saab
sisestada vaid täisarvudena.
Seadmete amortisatsiooninorm sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 5.
Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 6.
32
Kannete tegemise tulemus on näha bilansis ja kasumiaruandes..
13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE Stardikapitali prognoos on üheksanda peatüki esimene alapeatükk. Ettevõtetel on erinevat tüüpi
väljaminekud:
1) kulutused maa ja hoonete, põhivara soetamiseks;
2) kulutused
töövahenditele , mis oma hinna tõttu ei kuulu põhivara hulka, kuid on töös vajalikud;
3) ühekordsed kulud ettevõtte käivitamisel;
4) igakuised kulud ettevõtte tegutsemisel;
5) kaupade, materjalide ja tooraine soetamiseks.
Ettevõtte stardikapital ehk investeeringute vajadus sõltub sellest, kui suured on kulud, mis tuleb
teha, et ettevõte saaks tegutsema hakata. Seega hõlmab stardikapital toodud kulude nimekirjast
kolme esimest kulutüüpi. Sest need kulud on üldjuhul ühekordse
iseloomuga ja nad ei kordu kuust-
33
kuusse. Peamised kuluartiklid on põhivara ostukulud, põhivara soetamiseks
tehtav esmane
sissemakse, väikevahendite ja toorme varude ostukulud, lepingu- ja liitumistasud, remondikulud jms.
9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine
Määra vajaliku stardikapitali maht ja ulatus, sh investeeringud. Kavandatavate
investeeringute ja rahastamise osas mõtle läbi järgnevad küsimused:
Millised investeeringud, millal ja kui suures
mahus on kavas teha (masinad ja
seadmed,
tarkvara , kinnisvara jm. põhivara ostud)?
Milliseid rahastamise
allikaid plaanid kasutada? Kui palju kapitali on valmis
panustama omanikud? Kui palju kavatsed kasutada
laenukapitali ? Kas on kavas
taotleda ettevõtlustoetust riigi poolt?
Mis on põhilised riskid rahastamisallikate
kasutamisel (nt toetust riigi poolt ei anta,
ei suuda pangalaenu tagasi maksta)?
Tabel x. Planeeritud investeeringute ajagraafik
Investeering I kv
II kv
III kv
IV kv
1.
2.
Kokku väljaminek €:
Tabel x. Rahastamise allikad
Rahastamisallikas
I kv
II kv
III kv
IV kv
1.
2.
Kokku sissetulek €:
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
Rahastamisallikad märgitakse finantsprognoosis tegevuse esimesele kuule. Tegelikult võib ettevõtte
laenuvajadus tekkida veidi hiljem kui vaid esimesel kuul.
34
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
Ettevõtte omanike poolt ettevõttesse paigutatav
kapital ehk
omakapital märgitakse: IGF/ kassavood/
rida 20.
Võetud laenud liigitatakse lühi- ja pikaajalisteks laenudeks nende tähtaja järgi. Kuni üheaastased
laenud on lühiajalised, sellest pikema tähtajaga on pikaajalised laenud. Laenutingimustega saab end
kurssi viia pankade kodulehekülgedel toodud infot uurides.
Lühiajaliste laenude alla liigitatakse liidetakse lisaks lühiajalistele
laenudele veel ka pikaajalise laenu
jooksva (esimese aasta) laenukohustus. Summa märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 22.
35
Pikaajalised laenukohustused (välja arvatud nende lühiajaline osa) märgitakse: IGF/ kassavood/ rida
21.
Toetusi on erinevaid ja nende tingimustega tuleb end kurssi
viiva . Info EAS-i starditoetuste kohta on
saadaval:
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/eas-i-lahendused-ja -
toetusvoimalused/
starditoetus /ueldist ja kasvutoetuse kohta
http://www.eas.ee/et/alustavale -
ettevotjale/eas-i-lahendused-ja-toetusvoimalused/kasvutoetus/ueldist.
Kassavoogude tabelis on
toetused liigitatud EAS-ilt saadavateks starditoetusteks ja kasvutoetusteks ning muudest allikatest
saadavateks toetusteks. Lisaks on oluline vahet teha ka sellel, millisel eesmärgil toetusi makstakse.
Erinevad toetused kantakse erinevatele töölehe ridadele.
Hoonete ehitamiseks ja ruumide renoveerimiseks saadud
toetuste summad märgitakse: IGF/
kassavood/ rida 23.
36
EAS-ilt saadav toetus materiaalse põhivara soetamiseks märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 26.
EAS-ilt saadav toetus immateriaalse põhivara soetamiseks märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 27.
Muudelt institutsioonidelt
saadavad toetused põhivara soetamiseks märgitakse: IGF/ kassavood/ rida
24.
37
Kulude katmiseks saadavad toetused märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 25. Siia tuleb kanda ka EAS-ilt
saadav stardi- ja kasvutoetus turundustegevuste läbiviimiseks ning kasvutoetus tööjõukulude
finantseerimiseks.
Rahastamisallikana laenukapitali kasutamine eeldab ka laenude tagasi maksmist. Igakuiselt tagasi
makstav summa ehk
annuiteet koosneb kahest osast: laenujääki vähendavast tagasimaksest ja
intressist laenu kasutamise eest. Seega tagasimakse märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 90 ja
intress :
IGF/ kassavood/ rida 91.
38
Pikaajalise laenu korral tuleb igal aastal järgmisel aastal makstava laenu osa ümber kanda lühiajalise
laenu alla. See summa kantakse: IGF/ kassavood/ rida 89.
Siin tuleb silmas pidada, et täpse arvestuse huvides tuleb täita ka lahter väljaspool tabelit.
Muid rahalisi
liikumisi tekitavad kassavoogudes veel käibemaksukohustuslaseks olek ning edukalt
lõppenud
majandusaasta .
Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis arvutatakse müügituludelt tasumisele kuuluv
käibemaks automaatselt: IGF/ kassavood/ rida 19.
39
Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis arvutatakse automaatselt kaupade ja teenuste
soetamisel
tasutud käibemaks: IGF/ kassavood/ rida 87.
Nende summade vahena tehakse käibemaksu korrigeerimine: IGF/ kassavood/ rida 92. Kui summa
sellel
real on positiivne, siis on tegemist tasumisele kuulunud käibemaksuga, kui negatiivne, siis
enammakstud ehk tagastamisele kuuluva käibemaksuga.
Kui ettevõte on eelmisel aastal
teeninud kasumit, mis otsustatakse dividendidena
osanikele välja
maksta, siis see summa kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 93. Esimesel tegevusaastal dividende
maksta ei saa.
14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laenu-, liising- ja järelmaksugraafikud koostatakse põhimõttel, et intressi arvutatakse laenujäägilt
ning tagasimaksesumma ei muutu. Hulka ühesuurusi, perioodiliselt tehtavaid rahalisi makseid mingi
40
arvu aastate jooksul nimetatakse annuiteediks. Laenu tagasimaksesumma ehk annuiteet koosneb
alati kahest osast:
1) laenu tagasimaksest;
2) intressikulust, mida makstakse laenamise eest.
Annuiteedi leidmiseks (vaata joonis 1) on vaja laenulepingu kohta teada järgmisi tingimusi:
1)
laenusumma suurust;
2) aastaintressimäära;
3) ühes aastas tehtavate tagasimaksete arvu;
4) laenu pikkust aastates.
Viimase kolme alusel leitakse 1) makseperioodi
intressimäär ja 2) tagasimaksete arv. Need, koos
laenusummaga, on omakorda vajalikud annuiteedi ehk laenu perioodilise tagasimakse summa
leidmiseks.
Laenusumma (€)
Aastaintress (%)
Tagasimaksete arv
Laenu pikkus (a)
aastas (x)
Perioodi
Tagasimaksete arv
intressimäär (%)
Annuiteet ehk
perioodiline laenu
tagasimakse summa
Joonis 1. Annuiteedi leidmine
Intressimäära puhul tuleb tähele panna seda, et tavaliselt on lepingus aastaintress (nt 5% aastas, 6%
per
annum ). Tagasimakseid tehakse aga sagedamini kui kord aastas. Makseperioodi intressimäära
leidmiseks tuleb aastaintress jagada maksete arvuga aastas.
Sagedasem tagasimaksmine annab
võimaluse vähendada intressikulusid. Kehtib seos – mida rohkem makseid aastas, seda väiksem on
intressikulu.
ݐܽ݃ܽݏ݅݉ܽ݇ݏ݁ݐ݁ ܽݎݒ ܽܽݏݐܽݏ
ܲ݁ݎ݅݀݅ ݅݊ݐݎ݁ݏݏ݅݉ääݎ =
݁ݎ݅݀݅ ݅݊ݐݎ݁ݏݏ݅݉ääݎ
ସ%
Näide. Intress on 4% aastas, laenu makstakse tagasi iga kuu ehk 12 korda aastas:
= 0,33%
ଵଶ
0,33% ongi makseperioodi ehk ühe kuu intressimäär.
41
Tagasimaksete arv tähistab kõikide maksekordade arvu, mis tehakse selleks, et
laen ja intressid
saaksid tagasi makstud. Selle leidmiseks tuleb omavahel korrutada tagasimaksete arv aastas ja laenu
pikkus aastates.
ܶܽ݃ܽݏ݅݉ܽ݇ݏ݁ݐ݁ ܽݎݒ = ݐܽ݃ܽݏ݅݉ܽ݇ݏ݁ݐ݁ ܽݎݒ ܽܽݏݐܽݏ ൈ ݈ܽ݁݊ݑ ݅݇݇ݑݏ
Näide. Kui laenu makstakse tagasi iga kuu ehk 12 korda aastas ja seda viie aasta jooksul, siis
tagasimaksete arv kokku on: 12 ൈ 5 = 60. Laenu tagastamiseks tuleb seega teha
kuuskümmend makset.
Abitabel (ABI)
Annuiteedi leidmiseks tuleb andmed sisestada Exceli tabelisse: ABI/ laenuannuiteet/ read 1-4:
15. TURUNDUS- JA JAOTUSKANALID Alapeatükk „Turundus- ja jaotuskanalid“ moodustab ühe osa kuuendast – turundusele keskenduvast
– peatükist.
6.3. Turundus- ja jaotuskanalid
Kirjelda turundusmeetmestikku.
Kas müüd jae- ja hulgikaupmeeste kaudu, kasutad müügiagente, edasimüüjad vm?
Kuidas teavitada kliente, milliseid turunduskommunikatsioonikanaleid kavatsete
kasutada ja miks?
Milliste infokanalite kaudu ja kui sageli
edastada kliendile infot ettevõtte
uuenduste kohta?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Turundus- ja jaotuskanalid aetakse omavahel segi.
2. Turunduskanalite kasutamine on määratletud, aga finantsprognoosides pole selle jaoks raha ette
nähtud.
42
Soovitused
Tüüpkliendi profiil peaks andma ettekujutuse sellest, millistest turunduskanalitest on kasu ning
milliseid jaotuskanaleid on mõtet müügis kasutada. Erinevad vanuserühmad usaldavad erinevaid
vahendeid.
Millele veel mõelda?
Koos tehnoloogia arenguga muutuvad ka turundus- ja jaotuskanalid. E-
poed ja e-teenused on üha
usaldusväärsemad ja neid kasutatakse järjest rohkem. Tänapäeva meediavahendeid kasutades on
võimalik reklaamieelarve miinimumi viia.
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
Turustuskulud võib jagada kaheks – reklaamitegevus ja kaupade transport. Isegenereeruvates
finantstabelites on nad siiski jagatud kolme rühma.
Reklaamikulude all kajastatakse mistahes reklaamitegevusega (kuulutuste avaldamine, flaierite
trükk ,
reklaamiklippide valmistamine ja näitamine jms) seotud
kulusid . Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/
rida 52.
Turustamisega seotud transporditeenuste all kajastatakse vaid neid veo- ja kullerteenuse kulusid, mis
on seotud turustamisega. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 53.
43
Turustamisega seotud autokütuse all kajastatakse vaid sellist autokütuse ostu, mis on seotud
turustustegevusega. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 54.
Sisestatud kulud on näha kasumiaruandes:
16. HINNAPOLIITIKA „Hinnapoliitika“ alapeatükk kuulub küll kuuenda, turunduse alapeatüki alla, aga samas on tal oluline
mõju üheksandale pealtükile „Finantsplaanid“.
6.6 Hinnapoliitika
Kirjelda toodete/teenuste hinnakujunduse põhimõtteid, hinnapoliitikat.
Toote hinna kalkuleerimisel tuleks arvesse võtma kahte
põhilist asjaolu:
millised on kulutused tootele/teenusele kuni selle jõudmiseni kliendini (tootmis-,
transpordi- ja
müügikulud );
millist hinda on toote/teenuse eest nõus maksma kliendid.
Teisisõnu , hind võib olla kujundatud kulupõhiselt, st arvutades välja toote
omamaksumuse ning lisades sinna teatud marginaali või nö turupõhiselt, lähtudes
turul välja kujunenud hinnatasemest, mida mõjutavad üksteist jälgivad ja
vastavaltreageerivad konkurendid.
Hinnapoliitika kujundamisel on abiks järgnevad küsimused:
Kas kavatsed müüa oma toodet turuhinnaga või sellest odavamalt, nö ”õõnestades”
konkurente?
44
Kas
mingite väliste tegurite mõjul võib hind väljuda ettevõtte kontrolli alt (toorme
ootamatu kallinemine, suured
allahindlused konkurentide poolt vms)? Millised on
sel juhul võimalused jätkamiseks?
Kas klientidel on Sinu poolt pakutavat toodet/teenust võimalik osta mujalt
odavamalt? Kuidas see mõjutab Sinu hinnapoliitikat?
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Ettevõtte hinnapoliitika peab lähtuma nii ettevõttest endast, konkurentidest kui ka klientidest.
Ettevõttest lähtumine tähendab eelkõige kulupõhist
hinnakalkulatsiooni – tegevus ei ole mõeldav,
kui tooteid müüakse alla
omahinna .
Konkurente tuleb silmas pidada selleks, et mitte konkurentide võrdluses alla jääda. See ei tähenda
loomulikult, et toodete hinnad peavad olema alati kõige madalamad – paika tuleb saada mõistlik
hinna-kvaliteedi suhe. Äriplaani koostamisel peab silmas pidama seda, et enamike konkurentide
toodete hinnad sisaldavad käibemaksu, aga äriplaani sisestatakse hinnad ilma käibemaksuta. Seega
tuleb konkurentidega võrdlemiseks leida nende hinnad ilma käibemaksuta:
Hind käibemaksuga
Hind ilma käibemaksuta ൌ
1,2
Või enda toodete hindadele arvutada juurde käibemaks:
Hind käibemaksuga ൌ hind ilma käibemaksuta ൈ 1,2
Kliendid on kindlasti huvitatud odavpakkumistest, madalametest ühikuhindadest
suurte ostukoguste korral ning püsikliendi hindadest.
Kõike eespoolkirjeldatud pole äriplaani konkreetse
vormiga finantsprognoosi tabelitesse võimalik
sisestada, aga seda saab hinnapoliitika põhimõtetena tekstilises osas kirjeldada.
Abitabelid (ABI)
Hindade arvutamiseks võib kasutada abitabelit ABI/ käibemaks. Sisestades esimesele reale toodete
hinnad käibemaksuga, siis teisel real on näha vastava kauba hind ilma käibemaksuta.
45
Sisestades viiendale reale toodete hinnad ilma käibemaksuta, siis kuuendal real on näha vastava
kauba hind koos käibemaksuga.
17. MÜÜGITULU JA MÜÜGIKULU Alapeatükk „Müügitulu ja müügikulu“ moodustavad ühe osa äriplaani finantsplaanidest. Müügitulu
all mõistetakse raha sissetulekut -
positiivset rahavoogu, mis laekub ettevõttele toodete või teenuste
müügist. Müügitulul on kaks komponenti – toote
müügihind ja
müügikogus . Müügitulu leitakse
nende kahe komponendi korrutisena. Üldiselt, mida kõrgem on hind, seda väiksemaks võib kujuneda
müügikogus, ja vastupidi.
Müügitulu = toote müügihind ൈ müügikogus
Müügikulude all mõistetakse eelkõige kulutusi, mida tehakse seoses müüdavate kaupade sisseostu
või valmistamise ja vajalike materjalide hankimisega. Müügikulud on muutuvkulud.
9.2. Müügitulu ja müügikulu
Koosta ettevõtte
müügiprognoos rahalises väljenduses. Müügiprognoosi
koostamisel tuleb ühtlasi välja selgitada müügikulu, kas siis toote omahinna
(omamaksumuse) või planeeritava müügikatte kaudu.
Müügikulu all peetakse silmas muutuva iseloomuga väljaminekuid (teisisõnu:
muutuvkulu ), mille suurus on otseselt seotud müügituluga (nt kaup, tooraine,
materjal, toote müümise või teenuse osutamiseks vajalik ostuteenus).
Müügiprognoose koostades püüa olla
realistlik . Üks
tüüpilisemaid vigu äriplaanides
on liiga optimistlikud
müügiprognoosid .
Tabel x. Müügiplaan (müügitulu prognoos)
Nimetus
I aasta
II aasta
III aasta
IV aasta
1. Toode 1
2. Toode 2
Kokku müügitulu €:
46
Tabel x. Müügikulu (kaubad, toore, materjal, teenused)
Nimetus
I aasta
II aasta
III aasta
IV aasta
1. Toode 1
2. Toode 2
Kokku müügikulu €:
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Müügiprognoosid on tugevalt ülehinnatud. Nt FIE-na tegutsev küünetehnik teenib aastas paarsada
tuhat eurot kasumit.
2. Levinumaid vigu kaitsmisel on seotud toote omahinnaga – teatakse seda, millise hinnaga toodet
müüakse, aga pole tähelepanu pööratud sellele, kui palju toote valmistamiseks raha kulutatakse ning
millele see kulub.
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
Müügitulude prognoos koostatakse isegenereeruvate finantsprognooside teisel töölehel, mis kannab
nime „Tooted“. Töölehe kasutamisel tuleb arvestada sellega, et ruumi on kümne toote prognoosiks.
Need, kellel on tootenimistus tooteid vähem kui kümme, jätavad lihtsalt
viimased read tabelis
täitmata.
Keerulisem on siis, kui erinevaid tooteid on rohkem kui kümme. Sellisel juhul tuleb sarnaste toodete
müügikogused liita kokku ühe üldisema nimetuse alla ja kuigi
toodetel võib olla mõningaid
hinnaerinevusi, siis arvestuses tuleks kasutada kaalutud keskmist hinda. Selle jaoks on koostatud ka
abitabelid, mille kasutamist selgitatakse selle peatüki all.
Toodete või teenuste nimetused tuleb kirjutada: IGF/ tooted/ read 12-14; 17-19; ...; 57-59.
Siinkohal tuleb veidi rääkida käibemaksust. Käibemaksukohustus tekib siis, kui ettevõtte müügikäive
jooksval aastal ületab 16000€.
47
Väiksema käibega ettevõtetel on võimalik valida, kas ta soovib kohe hakata maksukohustuslaseks või
mitte. Sellisel juhul tasub mõelda sellele, kui palju suured on ettevõtte ostukulud. Kui need
moodustavad olulise osa müügist, siis tasub hakata kohe käibemaksukohustuslaseks, sest nii saab
vähendada makstavat käibemaksu või seda mõnel perioodil isegi tagasi küsida. Vaata näidist tabelis
1.
Tabel 1. Käibemaksu kujunemine
1. Müügikäive
1 000 €
1 000 €
800 €
2. Tasumisele kuuluv käibemaks (20% eelmisest)
200 €
200 €
160 €
3. Kaupade ja teenuste soetamine
800 €
100 €
1 000 €
4. Maha arvatav käibemaks (20% eelmisest)
160 €
20 €
200 €
5. Tasumisele kuuluv käibemaks
40 €
180 €
6. Enammakstud käibemaks (tagastatakse soovi korral)
40 €
Käibemaksukohustus tuleb ära märkida: IGF/ algandmed/ rida 2. Lahtritesse tuleb aastate
lõikes sisestada vastavalt „ei“ või „jah“.
Toodete kehtivad käibemaksumäärad leiab käibemaksuseaduse §§15-16
(
https://www.riigiteataja.ee/akt/976969?leiaKehtiv ). Käibemaksumäärad tuleb sisestada: IGF/
tooted/ lahtrid B16; B21; ...; B61.
48
Toodete
müügihinnad tuleb sisestada ilma käibemaksuta – pole vahet, kas ettevõte on
käibemaksukohustuslane või mitte. Müügihinnad sisestatakse: IGF/ tooted/ read 14, 19, ...; 59.
Vaata ka eelmist peatükki hinnapoliitika kujundamise kohta ning kasuta vajadusel abitabelite
töölehte „Käibemaks“.
Kuna enamike äriideede puhul on oluline see, et toode on kliendile koheselt kättesaadav, siis tuleb
planeerida ka teatav kaupade või tooraine varu. Varu määratakse protsendimäärana kauba
sisseostuhinnas või toormekulust. Selle määra
sisestamine IGF/ tooted/ lahtrid C16; C21; ...C61.
49
Toodete müügikoguste
prognoosid koostatakse esimesel aastal kuude lõikes. Kuigi tabel algab
jaanuarikuuga, ei pea prognoos sellest kuust
algama . Jaanuar on kaubanduses üks kehvemaid kuid
üldse. Alustada tasub paar kuud enne tegevusvaldkonna kõrghooaja saabumist. Koguselise
müügiprognoosi koostamisel ei tohi ära unustada oma ettevõtte maksimaalset tootmis- või
teenindusvõimsust. Samuti tuleb sinna „sisse kirjutada" hooajalisus. Müügikoguste prognoosimisel
võib abi olla statistikast, isiklikest kogemustest, majandusartiklitest.
Toodete
kogused märgitakse: IGF/ tooted/ read 12, 17, ...; 57.
Järgneval kolmel aastal esitatakse vaid aastaprognoosid. Siin peab silmas pidama seda, et kui nt
esimesel aastal alustatakse tegevust juulis, siis järgnevate aastate müügiprognoosid on tõenäoliselt
ca kaks korda suuremad kui esimese aasta prognoos kokku.
Kui on plaanis osa müüdavatest toodetest eksportida, siis tuleb märkida ka ekspordi osatähtsus
müügis. Tegemist on protsendimäära, mitte rahalise näitajaga, mis tuleb sisestada: IGF/ tooted/ read
13, 18, ...; 58.
50
Toodete sisseostuhind või materjalikulu tuleb sisestada: IGF/ tooted/ read 15, 20, ...; 60.
Kassavoogude koostamiseks on oluline sisestada ka krediidimüügi osatähtsus käibes, mille leidmine
käib järgnevalt. Alustuseks tuleb hinnata seda, kui suur osa on müügikäibes nendel klientidel, kes
maksavad ostmisel kohe – s.t
sularahas või kaartiga. Kui kõik, siis
krediidimüük puudub, osakaal on
0% ja seda pole vaja tabelisse märkida.
Kui kliendid ostavad arvega, siis neile märgitakse arvele maksetähtaeg. Levinumad on 3p, 5p, 7p 10p,
14p, 21p, 30p. Ettevõtte jaoks tähendab see seda, et ta ei saa müüdud kauba eest kohe raha ehk ta
on kauba krediiti müünud. Loomulikult mõjutab see omakorda ettevõtte ostuarvete tasumise võimet.
Seega tuleb neid
aspekte kassavoogude planeerimisel arvesse võtta.
Nt, kui klient tasub kauba eest
seitse päeva hiljem, siis tähendab see, et ca 25% käesoleva kuu
müügikäibest laekub alles järgmisel kuul. Kümnepäevase tähtaja korral on see juba 33% ning
kahenädalase tähtaja puhul 50%. Allolevas tabelis 2 on toodud välja see, kuidas jaguneb arvete
laekumine käesoleva ja järgneva kuu vahel, kui kasutatakse erinevaid maksetähtaegu.
Tabel 2. Raha laekumise jagunemine käesoleva ja järgneva kuu vahel
Tähtaeg
3 päeva
5 päeva
7 päeva
10 päeva
14 päeva
21 päeva
30 päeva
Käeoleval kuul
90%
82%
75%
67%
50%
25%
0%
Järgneval kuul
10%
18%
25%
33%
50%
75%
100%
51
Kui kõik kliendid maksavad arvega ja on teada, millist
tähtaega enamasti
rakendama hakatakse, siis
tuleb järgneva kuu realt võtta vastav protsendimäär ning sisestada algandmete lehele: IGF/
algandmed/ rida 3.
Veidi keerulisem on olukord siis, kui osa kliente maksavad sularahas ja osa arvega. Siis tuleb
alustuseks ära hinnata arvega maksjate
osamäär käibest:
osa
Osamäär =
tervik
Seejärel leida tabelist tähtajale vastav järgneva kuu laekumise määr ning korrutada need omavahel:
Krediiti müügi osakaal käibest = järgneval kuul laekuv raha ൈ osamäär
Nii ongi leitud krediiti müügi osakaal käibest. Saadud arv tuleb ümardada täisarvuni.
Näiteks, ettevõtte planeeritud
käive on esimesel aastal 20000 €. Sularahaklientide käive on 14000€,
€
ülejäänud käive (6000€) laekub arvega maksjatelt. Seega arvega maksjate osamäär on:
= 0,3.
ଶ€
Esialgu on plaanis rakendada 5 päevast maksetähtaega. Tabelist on näha, et sellisel juhul laekub
järgneval kuul 18% müügiarvetest. Krediiti müügi osakaal käibest on seega 0,3 ൈ 18% ൎ 5%.
See protsendimäär sisestatakse: IGF/ algandmed/ rida 3.
Kindlasti tuleb lisaks arvutustele mõelda ka reeglitele, mille alusel kliendid krediiti saavad.
Usaldusväärsuse kontrolliks võib nt osta Krediidiinfo raporteid. Samuti tasub uute klientidega olla
algul konservatiivsem – rakendada lühemaid tähtaegu ning müüa väiksema summa eest.
52
Kasutades sisestatud andmeid genereeritakse automaatselt toodete müügikäibed töölehel „Tooted“.
Samuti on töölehel „Kassavood“ näha, et on tekkinud andmed valmistatud toodete ning raha
laekumise kohta, töölehel „
Kasumiaruanne “ on tekkinud andmed müügitulude kohta ja töölehel
„
Bilanss “ on olemas andmed kasumi kohta.
53
Kui on soov müügiga seotud näitajaid muuta, siis saab teha ainult töölehel „Tooted“ lahtreid
kasutades, sest ülejäänud tabelite lahtritesse on tehniliselt võimatu andmeid sisestada (lahtrid on
kirjutuskaitstud).
Lisaks toodete müügituludele võib ettevõttel esineda veel mõningaid ühekordseid müügi- ning muid
tehinguid, millest laekub raha. Siia alla käib nt põhivara müügitulu ning klientidelt sissenõutud
viivised või leppetrahvid. Taoline mitteregulaarne sissetulek kajastatakse muud äritulude all: IGF/
kassavood/ rida 18.
54
Raha võib laekuda ka finantsinvesteeringutelt –
teenitakse dividende või intresse rahapaigutustelt,
saadakse kasumeid finantsinvesteeringute müügist. Selline laekumine kajastatakse muud
finantstulude all: IGF/ kassavood/ rida 28.
Müügikuludesse arvutatakse kokku kõik kulud, mis on otseselt seotud müüdava toote
valmistamisega. Levinumad kulud on edasimüüdava kauba sisseostukulud või selle valmistamiseks
vajaminevate materjalide, toorme ning teenuste soetamise kulud. Need kulud tekivad automaatselt:
IGF/ kassavood/ rida 47 tingimusel, kui IGF/ tooted on täidetud.
Kui ettevõte kasutab kaupade või toorme soetamiseks sisseostuteenust, siis märgitakse kulud: IGF/
kassavood/ rida 48.
55
Abitabelid (ABI)
Abitabelid on mõeldud nendele, kelle tootenimistus on kümnest tootest märksa enam tooteid. Kuna
isegenereeruvates finantsprognoosidesse saab sisestada vaid kümme toodet, siis abitabelitesse tuleb
paigutada sarnased või samalaadse tootmisprotsessiga tooted. Abitabeleid on kümme ning
igasse tabelisse saab koondada kaheksa toodet. Alustuseks tuleb sisestada toodete nimetused, hinnad ja
kogused: ABI/ toodete hinnad/ read 3-10. Seejärel sisestada nende ühine nimetus: ABI/ toodete
hinnad/ rida 11.
56
Pärast erinevate toodete hindade ja koguste sisestamist, genereeruvad keskmised hinnad ja toodete
kogus.
Genereerunud toodete kogused tuleb sisestada: IGF/ tooted/ read 12, 17, ... 57. Genereerunud
hinnad tuleb sisestada: IGF/ tooted/ read 14, 19, ...59.
Krediiti müügi
osakaalu välja arvutamiseks on vaja sisestada aasta müügitulu: ABI/ krediiti müük/ rida
6, arvetega müüdava kauba müügitulu ABI/ krediiti müük/ rida 5. Seejärel vaadata teisest
reast vastavalt oma ettevõttes rakendatavale müügitähtajale järgneval kuul laekuva raha % (Näiteks, 7
päevale vastab 25%) ja sisestada see ABI/ krediiti müük/ rida 8.
57
18. TEGEVUSKULUD Üheksanda peatüki alla kuuluvate tegevuskulude ehk üldhalduskulude prognoosi koostamisel tuleb
silmas pidada, et finantsprognoosidesse sisestatavad kulud peavad olema ära nimetatud ka äriplaani
erinevates alapeatükkides (nt rent ja
kommunaalkulud asukohta kirjeldavas osas ning palgakulud
töötajate alapeatükis jms).
9.3. Tegevuskulud
Tegevuskulude all peetakse silmas püsiva iseloomuga väljaminekuid, mille suurus
müügimahust otseselt ei sõltu (teisisõnu:
püsikulud ). Kõrvalpõikena:
kaudselt on
kõik kulud muutuvad ja sõltuvad ettevõtte käekäigust.
Tegevuskulusid on mõistlik
liigendada tööjõukuludeks ja mitmesugusteks
tegevuskuludeks.
Tööjõukulud – palgakulud pluss tööjõuga kaasnevad maksud, mida kannab
ettevõte.
Mitmesugused tegevuskulud on näiteks ruumide rent, kommunaalkulud,
turunduskulud, IT- ja
sidekulud , sõiduvahendite
kasutusrent , kindlustusmaksed jm.
Koosta tööjõukulude ja mitmesuguste tegevuskulude
eelarved järgnevateks
perioodideks.
Tabel x. Tööjõukulude eelarve
Töökoht /amet
I aasta
II aasta
III aasta
IV aasta
1.
2.
Kokku tööjõukulu €:
58
Tabel x. Mitmesuguste tegevuskulude eelarve
Kulu liik
I aasta
II aasta
III aasta
IV aasta
1.
2.
Kokku mitmesugused tegevuskulud €:
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Kasulik on need kulud jagada omakorda muutuv- ja püsikuludeks. Meenutuseks - muutuvkulud on
kulud, mida on võimalik välja tuua ühe tooteühiku kohta (nt materjalikulud,
tükipalk jms), püsikulud
on need, mida tuleb kanda vaatamata sellele, kui palju tooteid valmistatakse ja müüakse (nt ruumide
rendikulud ). Järgmises juhendi osas puudutatakse muutuv- ja püsikulude
temaatikat detailsemalt.
Kuna tegevuskulud on koostatud selleks, et anda ülevaade keskmistest väljaminekutest kuus, siis neid
andmeid tuleb veidi töödelda vastavalt alapeatükkides toodud infole. Nt töötajate juurdepalkamine
või
katseaja edukas lõpp võib aja jooksul suurendada palgakulusid. Laenude tagastamise lõpp viib
laenumaksed nulli.
Suurenev müügimaht suurendab ka tooraine- või kauba ostukulusid (siin peaks
abiks olema muutuvkulude ülevaade). Küttekulud hooajaliste kuludena kõiguvad kuust kuusse. Ei ole
eriti loogiline, et kulude kogusumma võiks iga kuu olla sama suur.
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF)
Lisaks ruumide majandamis- ja personalikuludele on ettevõttel muidki üldhalduskulusid ja makse.
Üldhalduskulud liigituvad:
1) transpordikuludeks;
2) IT- ja sidekuludeks;
3) muudeks kuludeks.
Transpordikulud on liigitatud
neljaks : ostetud transporditeenused, autokütus, autohooldus- ja
remondikulud, sõidukite kindlustus. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et osa
transpordikulusid –
neid, mis on seotud turustamisega – kajastatakse turustuskulude all.
Ostetud transporditeenuste alla arvatakse igasugused veo-,
logistika - ja kullerteenused. Kulud
kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 67.
59
Autokütuse alla arvatakse diiselkütuse või bensiini ostukulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/
rida 68.
Autohoolduse- ja remondikulude alla arvatakse hoolduse- ja remondiga seotud kulud, ka
pesemisteenus ning
varuosade ja muude kulumaterjalide soetamine. Kulud kajastatakse: IGF/
kassavood/ rida 69.
Sõidukite kindlustuse alla arvatakse kõik kindlustuskulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida
70.
IT- ja sidekulud liigitatakse kolmeks: GSM, tavatelefon ning arvutustehnika ja tarkvaraga seotud
kulud.
60
GSM-alla lähevad mobiiltelefonikulud – kõned, SMS-ide
saatmine jms. Kulud kajastatakse: IGF/
kassavood/ rida 72.
Tavatelefoni alla lähevad lauatelefoni kulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 73.
Arvutustehnika ja tarkvaraga seotud kulude all on nii arvuti
riistvara kui ka tarkvara soetamise ja
hooldamise kulud. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 74.
61
Riistvara, mis põhivarana arvele võetakse, kajastatakse IGF/ kassavood/ rida 40.
Muud kulud liigitatakse neljaks: kantseleitarbed, pangakulu, seadmete hooldus ja
remont ning
omakorda muud kulud.
Kantseleitarvete alla lähevad
kontoritarvete ja paberi soetamisega seotud kulud. Kulud kajastatakse:
IGF/ kassavood/ rida 76
62
Pangakulude all kajastatakse panga teenustasusid,
konto - ja
kaarti hooldustasusid. Kulud
kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 77.
Võetud laenude laenuintresse pangakulude all ei kajastata. Need kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida
91.
Seadmete hoolduse ja remondi alla kajastatakse masinate ja seadmete hoolduse- ja remondikulusid.
Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 78.
63
Muude kulude alla liigituvad kulud, mis teiste kulude alla ei sobi ning tihti võivad nad olla ka üpris
ühekordse iseloomuga. Kulud kajastatakse: IGF/ kassavood/ rida 79.
Pärast kulude sisestamist on tulemus näha kasumiaruandes.
Maksude all kajastatakse muude maksudena riigilõive ja muid makse, mis ettevõtte tegevuse
eripärast lähtuvalt võivad tekkida (
maamaks , raskeveokimaks jms). Kulud kajastatakse: IGF/
kassavood/ rida 86.
64
Töötajate palkadega seotud maksud kajastatakse personalikulude all automaatselt pärast brutopalga
sisestamist (rida 82 ja rida 83).
Käibemaks kajastub automaatselt real 87.
19. PÜSI- JA MUUTUVKULUD Ka püsi- ja muutuvkulude jaoks ei ole äriplaanis eraldi alapeatükki, kuid nende tundmine lihtsustab
finantsprognooside koostamist. Siinkohal tuleb kulud jagada kaheks
liigiks : muutuvkuludeks ja
püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi mahust, püsikulud
ei muutu koos toodangu hulgaga.
Näiteks palk, mida makstakse tükitöötajatele, kes seda valmistavad, on muutuvkulu.
Osakonnajuhataja kuupalk aga kuulub püsikulude hulka. Kui kasvatatakse varast köögivilja, siis
lisatakse kasvuhoone kütmine muutuvkulude, abihoonete kütmine aga püsikulude hulka.
Siinjuures tuleb silmas pidada, et käibemaksukohuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest
makstud käibemaksu kuluna, kuna nad lahutavad selle riigile makstavast käibemaksust maha.
Mittekohuslaste jaoks on ostetud kaupade ja teenuste hinna sisse arvestatud käibemaks kulu.
Muutuvkulude hulka kuuluvad järgmised kulud.
Tooraine, materjalid, detailid, kaubad - siia alla kuulub kõik see, mis ettevõte kulutab toote
valmistamiseks - nii toormaterjal toote või teenuse valmistamiseks kui ka kulud pakendile ja kauba
transpordile. Nende kulude arvestamisel võetakse aluseks müügiprognoos ning ühele tooteühikule
65
kuluvate materjalide maksumus. Muutuvkulude kogusumma saab leida, kui korrutada prognoositud
müügikogus materjalide maksumusega.
Otsene tööjõukulu - iga toote valmistamiseks läheb vaja teatud hulk töötunde. Võttes arvesse ajakulu
ja töötajate palgad, saame välja arvutada palgakulud. Lisaks palgakulule tuleb arvestada ka
sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksega. Ka müügiagentide komisjonitasu võib käia selle liigituse
alla.
Energia, küte, vesi, kanalisatsioon – nende teenuste jagamisel muutuvkulude alla tuleb lähtuda ikka
samast põhimõttest – kui see on otseselt tootmisega seotud ning olemas on
reaktsioon toodangu
suurendamisele või vähendamisele, siis on tegu muutuvkuludega. Muudel juhtudel on tegemist
püsikuludega.
Püsikulud on tavaliselt järgmised kulud.
Tööjõukulu - siia kuuluvad nende töötajate palgad, kes ei ole otseselt seotud tootmisprotsessiga ning
keda ei tasustata tükipalga põhimõttel (juhataja, raamatupidaja, sekretär). Ka siin ei tohi unustada
lisanduvaid makse.
Rendikulud – kõik hooned ja seadmed, mida kavatsetakse rentida, tuleb arvesse võtta püsikuludena.
Remondi ja hoolduskulud - järgivad sama põhimõtet - olgu tegemist hoonete või seadmetega.
Kontorikulud – kõik büroos tekkivad kulud on üldjuhul püsikulud (paber, postikulu,
tahm ).
Transpordikulud – üldjuhul püsikulud, kuid kaupade veona on võimalik teatud juhtudel lugeda see
muutuvkuluks (nt kullerteenus maksab kindla summa). Transporditeenust osutavatel ettevõtetel võib
suur hulk transpordiga
seonduvaid kulusid olla samuti muutuvkulud.
Reklaam – kiputase pidama muutuvkuludeks, sest reklaam suurendab müügikoguseid. Kuna reklaam
ei suuda tagada konkreetses mahus müügitulu, siis loetakse pigem püsikulude hulka.
Muud kulud – väiksed, harvaesinevat tüüpi kulutused on enamjaolt
püsikulu tüüpi.
Finantskulud –
intressikulud jms ei ole kuidagi seostatav müügikäibega ning jääb seetõttu püsikulude hulka.
Üldiselt, mida väiksemad on ettevõtte püsikulud ning mida suurem on muutuvkulude osatähtsus,
seda riskivabam on ettevõtmine ning kergem kasumi
teenimine . Paraku
kipub reaalsus olema
vastupidine.
Vaatleme veel üht praktilist probleemi seoses kulude liigitamisega. Nagu eespool kirjas, püsikulud
toodangumahust ei sõltu. Näiteks, pisikeses laudu tootvas firmas võib ühe ajaperioodi jooksul
valmistada kümme või viis lauda, aga ka mitte ühtegi lauda – ettevõtte püsikulud jäävad aga
vaatamata tootmiskogusele sama suureks.
Praktikud kipuvad vastu vaidlema, et selline asi pole võimalik – tegelikkuses võivad ju nt rendipinnaga
seotud kulud igakuiselt muutuda (küttekulude tõttu) ja seetõttu tahetakse kommunaalkulusid
liigitada pigem muutuv- kui püsikuludeks. See pole paraku õige lähenemine. Hooajaline kulude
kõikumine ei tee kulust veel muutuvkulu.
66
Muutuvkulud on
otseses sõltuvuses toodangumahust. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu sellele, et
muutuvkulusid võib esitada tooteühiku ja ettevõtte kohta. Muutuvkulud tooteühiku kohta sisaldavad
kõiki kulusid, mis on tekivad seoses ühe toote valmistamisega ning on otseselt tootega seostatavad.
Näiteks, vaatlusaluses lauafirmas on
tooteks laud. Ühe laua valmistamiseks vajame toorainet 10
rahaühiku maksumuses, töölisele maksame laua valmistamise eest 5 rahaühikut, pakendamise,
transpordi jms kulud moodustavad veel 5 rahaühikut. Kokku on muutuvkulud ühe toote kohta 20
rahaühikut. Ettevõtte muutuvkulud on aga
summaarsed kulud, mis on seotud tootmiskogusega. Mida
enam laudu valmistame, seda
suuremaks kujunevad ettevõtte muutuvkulud – 10 laua puhul on
ettevõtte muutuvkulud 200 rahaühikut, 100 laua puhul 2000 rahaühikut.
20. KASUMILÄVE ANALÜÜS Kasumiläve analüüs annab ettevõtjale teadmise selle kohta, kui suur peab olema müügikäive, et
ettevõtte tulud
kataksid tehtud kulud. Selle kibe ületamisel hakkab ettevõte iga järgneva tooteühiku
müügist teenima kasumit.
9.4. Kasumiläve analüüs
Kasumiläve analüüs toob väja kasumit
tootva müügitulu lävendi ehk teatud
müügitulu suuruse, mille ületamisel jõuab ettevõte kasumisse.
Veebipõhine äriplaneerimise tarkvara koostab kasumiläve analüüsi automaatselt,
seda muidugi eeldusel, et ettevõtja on sisestanud müügitulu, müügikulu ja
tegevuskulude
ennustused .
ܯüü݃݅݇ܽݐ݁ ሺݎܽℎ݈ܽ݅ݏ݁ݏ ݒääݎݐݑݏ݁ݏሻ = ݉üü݃݅ݐݑ݈ݑ − ݉üü݃݅݇ݑ݈ݑ
݉üü݃݅݇ܽݐ݁
ܯüü݃݅݇ܽݐ݁ ሺ%ሻ =
× 100%
݉üü݃݅ݐݑ݈ݑ
Näide toote müügikatte leidmise kohta:
Tooraine maksumus: 40€
Toote müügihind: 100€
ܯüü݃݅݇ܽݐ݁ (ݎܽℎ݈ܽ݅ݏ݁ݏ ݒääݎݐݑݏ݁ݏሻ = 100€ − 40€ = 60€
60€
ܯüü݃݅݇ܽݐ݁ (%ሻ =
× 100% = 60%
100€
Tabel x. Kasumiläve analüüs
I aasta
II aasta
III aasta
IV aasta
Müügitulu
Müügikulu
Müügikate (%)
Tegevuskulud
Kasumiläve müügitulu €
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Abitabel (ABI)
Kasumiläveanalüüsiks on olemas abitabel. Tuleb sisestada aasta müügitulu: ABI/ kasumiläveanalüüs/
rida 2, müügikulu: ABI/ kasumiläveanalüüs/ rida 3 ja tegevuskulud: ABI/ kasumiläveanalüüs/ rida 5.
67
Tööleht arvutab automaatselt müügikatte ja kasumilävele vastava müügikäibe suuruse.
21. FINANTSPROGNOOSID Äriplaani üheksas peatükk hõlmab finantsprognoose. Finantsprognoosidena on EAS-i
isegenereeruvates finantsprognoosides olemas kassavoogude-, kasumiaruande- ja bilansiprognoosid.
Kasumiaruanne ja bilanss genereeritakse andmete alusel, mis sisestatakse algandmete, toodete ja
kassavoogude töölehtedele. Kassavoogude prognoos on omakorda osaliselt genereeruv – ta saab
andmed algandmete ja toodete töölehtedelt, juurde tuleb sisestada kulutused.
9. Finantsplaan
Äriplaani finantsplaan kajastab kavandatavate tulude/kulude mahtu ja ajastust,
ettevõtte rahastamise viise. Finantsplaani tüüpilisteks väljunditeks on eeldustel ja
ennustustel põhinevad finantsprognoosid (kasumiaruannete, rahavoogude ja
bilansside ennustused, suhtarvude ja mõõdikute prognoos).
Järgi nõuet, et äriplaani finantsosa ja finantsprognooside koostamisel saad
kasutada ainult neid arve, mida oled käsitlenud või põhjendanud eelnenud
sõnalises osas. Ehk sõnalise osa väljundid on numbrilise osa
sisendid .
68
9.5. Finantsprognoosid
Finantsprognooside all mõeldakse
esmajoones kasumiaruannete, bilansside ja
rahavoogude projektsioone. Selliste projektsioonide koostamisel võetakse sisendina
arvesse ennustused ja oletused ettevõtte tulude ja kulude, investeeringute ning
rahastamise osas.
Finantsprognooside koostamine eeldab teadmisi raamatupidamisest, tekke- ja
kassapõhisest arvestusest ning sellest, kuidas erinevad finantsprognoosid omavahel
sidestuvad. Sulle on siinkohal abiks www.eas.ee isegenereeruvad
tabelid (
http://eas.ee/ettevotjale/alustamine/stardi-ja-kasvutoetus/juhendid-ja-vormid ),
mis koostab kõik vajalikud finantsprognoosid automaatselt.
Samuti on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor välja töötanud isegenereeruvad tabelite
põhja
Excel -is (vt EEK moodle keskond)
Finantsprognoosid on soovitav koostada 3-5 aasta kohta, seejuures esimese aasta
osas kuude ning teise tegevusaasta osas kvartalite kaupa.
Lisaks finantsprognoosidele võib äriplaani finantsosas välja tuua mitmesuguseid
suhtarve ja mõõdikuid, mille abil saab hinnata ettevõtmise rentaablust, likviidsust
ja riske. Ka neid näitajaid aitab esile tuua äriplaneerimise tarkvara.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
22. ALUSTAVA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTJA ÜLDANDMED Alustava ettevõtte üldandmete peatükk on lühike, ettevõtte
faktilisi andmeid sisaldav ülevaade. Siin
ei ole vaja kasutada
pikki lauseid – piisab informatsiooni esitamisest. Kui mingid andmed on puudu,
sest ettevõte on reaalselt asutamata, siis võiks selle ka andmetes ära märkida.
2. Ettevõtte üldandmed
Tüüpiliselt esitatakse ettevõtte ja ettevõtjate kohta järgnevad andmed:
Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm
Ettevõtte reg. kood (kui on tegutsev), registreerimise aeg ja koht
Tegevuskoha aadress
Telefon
E-posti aadress
Kodulehe aadress
Juhatuse liikmete nimed
Aktsiakapitali/osakapitali suurus
Omanikud ning nende osaluse suurus
Kontaktisik ja tema telefon, e-posti aadress
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
Peamiseks veaks kipub olema väljamõeldud andmete esitlemine. Nt ettevõte on veel äriregistrisse
kandmata, aga registrikoodiks kirjutatakse 12345678 või kontaktisiku telefoni numbriks on märgitud
5555555.
69
23. PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON JA VISIOON Selles alapeatükis sõnastatakse ettevõtte põhiväärtused, missioon ja visioon. Põhiväärtused
suunitlevad ettevõtete töötajate igapäevast käitumist, missioon väljendab seda, milleks ettevõtte
ellu kutsutud on, visioon aga kirjeldab lühidalt ettevõtte peamisi pikaajalisi eesmärke, tegevuse
perspektiivi.
3.2 Põhiväärtused, missioon ja visioon
Põhiväärtused – need on arusaamad, hoiakud, käitumine. Millistest
tõekspidamistest lähtuvad oma tegevuses Sinu ettevõtte omanikud, juhid ja
töötajad?
Missioon - ettevõtte tähendus tarbija
silmis . Missioon hõlmab vastust järgnevale
küsimusele:
1. Mida pakutakse?
2. Kellele pakutakse?
3. Kuidas pakutakse?
4. Milliseid tarbija vajadusi ettevõte rahuldab?
Visioon - üldise pikaajalise ehk strateegilise eesmärgi kirjeldus ja peamised
tegevused selle saavutamiseks. Teisisõnu
nägemus või
unistus sellest, milline on
ettevõte 5-10 aasta pärast.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Väärtuste sõnastamisega ei nähta erilist vaeva. Tõsi, tegutseb, ja tõenäoliselt asutatakse pidevalt
juurdegi, ettevõtteid, mille omanikud pole kunagi ettevõtte väärtusi sõnastanud, kuid on vaatamata
sellele
edukad . Oma väärtuste, missiooni ja visiooni sõnastamine aitab kindlasti paremini määratleda
positsiooni turul ning ei lase tegevusel hajuda.
2. Visiooni sõnastamisel kasutatakse arvnäitajaid. Visioon peab olema pigem kirjeldav.
Soovitused
Missiooni ja visiooni sõnastamine aitab paremini määratleda ka ettevõtte lühiajalisemaid eesmärke.
Millele veel mõelda?
Võiks tutvuda ka konkurentide põhiväärtuste, missiooni ja visioonidega.
24. KONKREETSED TAKTIKALISED EESMÄRGID MISSIOONI JA VISIOONI TÄITMISEKS Kui eelmises osas sõnastatud visioon on pigem tuleviku kirjeldus, siis eesmärgid selleni jõudmiseks
tuleb sõnastada võimalikult konkreetselt.
3.3.Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks
70
Kui ideed jäävad umbmääraseks ja on ilma tähtajata, siis ei jõuta kunagi edasi.
Kirjuta konkreetsed eesmärgid, mis on ettevõtte edukuse seisukohalt tähtsad.
Eesmärgid tuleb seada nii, et neid oleks võimalik täita ja kontrollida. See on
võimalik ainult juhul, kui eesmärgis on kirjas kindlad sihid ja ajapiirid tulemuseni
jõudmiseks.
Märkus : 3.2 – 3.3. on oluline tegutseva või tegevust
laiendava ettevõtte puhul.
Alustava ettevõtte puhul võivad selle põhiväärtused, missioon ja visioon olla alles
kujunemisjärgus. Kuid kui need teemad on läbi mõeldud, lisab see äriplaanile
väärtust ja usaldusväärsust.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Eesmärkides ei ole kasutatud mõõdetavaid näitajaid ega tähtaegu. Nt, eesmärgiks on suurendada
püsiklientide arvu.
Selliselt sõnastatud eesmärkide täitmise kontrollimisel on tagantjärele keeruline
saavutatut hinnata, sest ka ühe püsikliendi lisandumine on ju püsiklientide arvu suurendanud, aga
kas selline kasv ka tegelikult eesmärgiks oli – see on nüüd juba
omaette küsimus. Seepärast on hea,
kui on aastate kaupa kirjas kui palju peaks igal aastal kliente lisanduma.
2. Eesmärgid lähevad omavahel vastuollu. Nt, soovitakse samal aastal laiendada oluliselt ettevõtet ja
suurendada kasumit. Laiendamine aga eeldab kulutuste tegemist, mis esimestel aastatel kasumit
vähendab.
Soovitused
Eesmärke ei tohiks olla liiga palju, et nende täitmine ei
hakkaks üksteist
segama .
Soovitav on eesmärke rühmitada alaeesmärkideks või jagada neid osadena lühematele
ajaperioodidele. Nt jagada aastaeesmärgid kvartali- või kuueesmärkideks. Nii võivad võimatuna
tunduvad eesmärgid muutuda saavutatavateks.
Eesmärgid ei tohiks olla liiga kergelt saavutatavad või võimatud, sest see ei motiveeri tegutsema.
Millele veel mõelda?
Kui äriplaanis sõnastatakse arengu- või laienemiseesmärgid, siis peavad ka finantsplaanides olema
näha kulutused täiendavate töövahendite jms soetamiseks.
25. TURUNDUSEESMÄRGID Turunduseesmärgid moodustavad ühe osa ettevõttes püstitavatest eesmärkidest, olles samas väga
olulised seetõttu, et turunduseesmärgid on seotud müügitulemuste saavutamisega.
6.8 Turundus
Püstita konkreetsed turunduseesmärgid. Eesmärgid peavad olema omavahel
kooskõlas, mõõdetavad, suunatud tulemusele (mitte tegevusele) ja ajaliselt
määratletud. Operatiivseid turunduseesmärke sõnastades pea silmas järgmist:
1. Sisu - mida soovid saavutada?
2.
Meede - milliste tegevuste või meetmete abil soovid eesmärki saavutada?
71
3. Mõõde - millist eesmärgi täitmise taset (nt turuosa, müügitulu, kasum vm) soovid
saavutada?
4. Aeg - millal ja kui kiiresti soovid
eesmärgini jõuda?
Turundusmeetmed tuleb
seostada konkreetse sihtgrupiga ja eelarvega. Läbi tuleks
mõelda järgnevad küsimused:
Milliseid tegevusi kavatsed kasutada seatud eesmärkide saavutamiseks?
Millistest kaalutlustest lähtuvalt kasutad just neid meetmeid?
Millised on turundustegevuste oodatavad tulemused?
Kes on tegevuste ja tulemuste eest vastutavad?
Millal on parim aeg uus toode või teenusega turule tulla (hooajad,
tähtajad )?
Millised on muutused ärikeskkonnas, mis võivad mõjutada toote/teenuse
turundust?
Äriplaani koosseisu võib
kuuluda ka turundusplaan, mis kirjeldab detailselt, kuidas
püstitatud eesmärkideni kavatsetakse jõuda.
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
Keskendutakse ühele kliendigrupile või tootele ning ei arendata ideed edasi. Äriplaanis, mille
prognoosid tehakse nelja aasta peale, peaks olema vähemasti nimetatud võimalikud
tootearendussuunad või ka planeeritavad turuosade hõlvamised. Äris ei saa jääda ühe koha peale
seisma.
Soovitused
Eesmärkide sõnastamisel tuleb silmas pidada soovitusi, mis on toodud alapeatükis ”Konkreetsed
taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks”. Lühidalt, eesmärke ei tohiks olla liiga palju,
nad ei peaks olema kergelt saavutatavad või võimatud, eesmärke võiks rühmitada.
Millele veel mõelda?
Kui turunduseesmärkide täitmine nõuab rahaliste kulutuste tegemist, siis tuleb kulutusi kajastada ka
finantsplaanides.
26. SWOT-ANALÜÜS Äriplaani juurde käib kindlasti SWOT-analüüs. SWOT-analüüs ehitatakse üles ülevaatliku tabelina
(vaata näidist), milles ei kasutata väga pikki kirjeldusi ega ka pikki loetelusid.
6.7. SWOT-analüüs
SWOT-analüüsi võib läbi viia ettevõtte kui terviku kohta või teatud
protsessi/segmendi kohta (näiteks uue toote turule
viimine , ettevõtte laiendamine
vm). SWOT-analüüs põhiküsimusi on kaks:
Millised on ettevõtte tugevused ja nõrkused (sisemised tegurid)?
Millised on ettevõtte võimalused ja ohud (välised tegurid)?
72
Ettevõtte konkurentsieelise nurgakiviks on tugevused, mis avaldavad suuremat
mõju tegevustulemustele ja võistluspositsiooni kindlustamisele. Nõrkustest on
olulised ennekõike need, mis võivad saada ettevõttele saatuslikuks ja millele tuleb
pöörata rohkem tähelepanu.
Loetelud ei pea olema pikad. Soovitav on piirduda 3-5 kõige olulisema
teguriga .
Tähtis on ka
prioriteetsus .
Tabel x. SWOT-analüüs
Tugevad küljed
Nõrgad küljed
(Strengths)
(Weaknesses)
•
•
•
•
Võimalused
Ohud (Threats)
(Opportunities)
•
•
•
•
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
1. Levinumaks veaks on see, et omavahel aetakse segi ettevõtte sisemised- ja välised tegurid ehk siis
tugevused võimalustega ning nõrkused ohtudega.
2. Tabeli täitmisel kasutatakse vaid 1-2 sõna või siis üks ja sama märksõna on mitmes tabeli osas, nt
võimalused – turg, ohud – turg. Kindlasti võib turust lähtuda nii võimalusi kui ka
ohte , aga sellisel
juhul tuleb täpsustada, milles need seisnevad.
Soovitused
SWOT-analüüsi koostamine eeldab teatavat kriitilist
meelt selleks, et välja tuua oma ettevõtte nõrgad
küljed või väliskeskkonna ohud. Kui suudetakse realistlikult oma võimalusi hinnata, siis annab see
võimaluse
targalt tegutseda.
Millele veel mõelda?
SWOT-analüüsi alusel võiks koostada SWOT-maatriksi (vaata tabel 3), mis annab ettevõttele neli
strateegiat toimetulekuks
Tabel 3. SWOT-
maatriks O (võimalused)
T (ohud)
S (tugevad küljed)
SO-strateegia
ST-strateegia
W (nõrgad küljed)
WO-strateegia
WT-strateegia
73
27. RISKIANALÜÜS Alustava ettevõtja jaoks võib äriidee olla esialgu nii
unikaalne , et sellega kaasnevaid ohte ei märgata
ja kui keegi kõrvalt proovib esitada mõne vastuargumendi, siis tihti ei soovita seda isegi kuulata.
Tegelikkuses tasub riskianalüüs ikkagi ette võtta ning lisaks riskide üles loetlemisele, tuleb mõelda ka
sellele, millise tõenäosusega nad võivad esineda ning kui suur võib olla nende mõju ettevõtte
majandustegevusele . Samuti tuleb ka välja pakkuda võimalikud vastutegevused selleks, et riske
maandada.
8. Riskianalüüs
Iga ettevõtmine, mis põhineb oletustel ja ennustustel, on riskantne. Äriplaani
riskianalüüsis tuleks määratleda võimalikud riskid ning kavandada nendega
toimetuleku (nn riskide maandamise) viisid. Niiviisi on võimalik ebamäärasust
vähendada, olla riskidest teadlik ning riskide maandamist juhtida.
Riskide maandamiseks tuleb kindlaks teha ootamatute olukordade või ebamääraste
arengute põhjused, tekkekohad, esinemise tõenäosused ja ohu suurus. Riskide
hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid
abinõusid tuleks
kasutada, et vähendada võimalikke kahjusid ning valida optimaalne viis riskidega
toimetulekuks.
Ettevõtlusriske võib
tinglikult liigitada nelja põhikategooriasse:
tegevusrisk ,
tururisk, äririsk ja krediidirisk. Järgnevad küsimused
abistavad Sind
enamlevinud riskide eritlemisel. Ettevõtte eripärast
tingituna võib kaasneda hoopis teistlaadseid
riske. Seega, määra oma ettevõtmisega kaasnevad võimalikud riskid ja analüüsi
neid.
Riskianalüüsi läbiviimisel võib abiks olla nn riskimaatriks.
Tabel x. Riskimaatriks
Järeldus tegutsemiseks.
Tegur-
Võimalik
Mõju firma
Ennetav tegevus (kuidas ennetada
risk
muutus
tegevusele
ja hiljem toime tulla)
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
Analüüs on
pealiskaudne või puudub hoopis – nimetatakse lihtsalt mõned võimalikud riskid, aga
kuidas need tegevust mõjutavad või kui tõenäoliselt need tekivad, pole kirjutatud.
Soovitused
Riske niisama välja mõelda võib osutuda tõepoolest keeruliseks. Abi võib olla ettevõtluse konspekt,
mis annab korraliku ülevaate võimalikest riskidest. Allpool on toodud ka näidistabel äriplaani
koostamise töövihikust. Selle tabeli abil saab ülevaate ettevõtte riskidest, mõjust ning
kasutatavatest vastumeetmetest.
74
28. TEGEVUSPLAAN Tegevusplaan koostatakse selleks, et tekiks läbimõeldud tegevuskava püstitatud eesmärkide
saavutamiseks ning selle kaudu äriplaani elluviimiseks.
7. Tegevusplaan
Kuigi äriplaan
tervikuna kajastab ettevõtte perspektiive mitme järgneva aasta
vaates, on konkreetsete eesmärkide saavutamiseks soovitav koostada lühiajaline
tegevusplaan. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja
saavutada lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul.
Tabel x. Tegevusplaan (“Road Map”)
Ajaperiood
Tegevus, eesmärk
30 p
60 p
90 p
6 k
1 a
(Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012)
Peamised vead
Tegevusplaani paigutatakse märksõnaliselt mõned üldisemat liiki tegevused või eesmärgid, nt 30 p –
käivitada ettevõte, 6 k – jõuda kasumisse, 1 a – olla tuntud ettevõte. Selline tegevusplaan ei oma
praktilist väärtust ning jääbki äriplaani kaante vahele.
Soovitused
Alapeatükkides 3.3 ja 6.8 sõnastatud eesmärgid võiks koondada tabelisse nende ajalise täitmise
alusel. Suuremate eesmärkide puhul tuleks kasutada eesmärkide jagamist väiksemateks,
alaeesmärkideks ning nende saavutamiseks määrata lühemad tähtajad.
Millele veel mõelda?
Tegevusplaani näidiseks toodud tabel ei pea olema ainus valik oma tegevusplaani kajastamiseks.
Igasuguste graafiliste lahenduste ning vastavate tarkvaraprogrammide või ajaplaneerijate
kasutamine teeb tegevusplaani käepärasemaks.
29. KOKKUVÕTE/ÜLEVAADE Äriidee kirjeldus peab äriplaani lugejale andma võimaluse saada ülevaade
ideest ja ettevõtte
toimimise põhimõtetest ka siis, kui ülejäänud osi ei loeta. Seega kannab ta töös sissejuhatuse rolli.
Soovituslik pikkus on üks lehekülg, kuid samas peab see olema väga
sisukas ja andma ülevaate kogu
tööst.
75
On paradoksaalne, et ilma äriidee sõnastamiseta ei saa äriplaani koostada, kuid samas, äriidee
kirjelduse saab lõplikult valmis kirjutada alles pärast äriplaani kõigi osade valmimist. See tuleb sellest,
et kõiki nüansse ei ole algul võimalik ette näha – hulgaliselt muutusi tuleb tavaliselt sisse viia pärast
finantsosa kokkupanekut.
Kuna ettevõtted võivad tegutseda väga erinevates tegevusvaldkondades, siis on keeruline esitada
konkreetseid ja lõplikke nõudeid idee kirjeldusele. Oluline on, et lugeja saaks seda lugedes ülevaate
millega ettevõte tegeleb, milleks ettevõte vajalik on, mille poolest ta konkurentidest eristub ja tema
toode eriline on. Hea kirjelduse puhul ei teki tööde muude osade lugemisel ootamatuid üllatusi.
76
ALLIKAD JA VIITED • Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012. Töövihik äriplaani koostajale.
77
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 78 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
UlleMoks
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid