ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvamajanduse instituut
Majanduspoliitika õppetool

ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE

Teine uurimistöö
Tartu 1999

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1. Äriplaani vajalikkus 4

1.1. Äriplaan tegevusjuhisena ettevõtjale ja finantseerijale 4

1.1.1. Äriplaani tähtsus finantseerija otsimisel 4
1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale 4
1.2. Äriidee teostus äriplaanina 5
2. Äriplaani koostamine 6
2.1. Sisukord ja kokkuvõte 6
2.2. Turusituatsioon ja arenguväljavaated 7
2.3. Ettevõtte analüüs 7
2.4. Visioon ja strateegia 8
2.5. Marketingiplaan 8
2.6. Ettevõtte juhtkond ja personal 9
2.7. Finantsmajandusplaanid 9
2.8. Riskitegurid 10
Lisa 1. Juhend äiplaani koostamiseks finantseerijale

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimistöö, “Äriplaani vajadus ja selle koostamine”, tegemine on ajendatud peamiselt isiklikust huvist ja vajadusest tundma õppida äriplaani koostamise põhimõtteid.
Igale ettevõtte juhile on kasulik koostada äriplaan ja sellele tuginedes mitmeti arendada end ja oma firma tegevust. Andmebaasi koostamine, kogumine ja täiendamine, ettevõtte juhtimine ja finantsanalüüs on oskused, mida läheb vaja igal ettevõtjal.
Äriplaani sunnib koostama kaks peamist vajadust. Eelkõige on äriplaan vajalik ettevõtjale (ettevõtjatele) enestele, et selle abil oma äriidee tasuvust analüüsida. Kui ettevõtjal enesel ei ole rahalisi vahendeid oma plaanide teostamiseks, siis vajab ta investoreid. Iga finantseerija on huvitatud oma laenatud raha tagasi saamisest ja loomulikult ka kasumi teenimisest. Riski suurust saabki potentsiaalne investor hinnata põhjaliku äriplaani abil.
Äriplaani peamised koostisosad on kokkuvõte, turusituatsioon, ettevõtte analüüs, visioon ja strateegia, marketingiplaan, finantsmajandusplaanid ning riskitegurid
Uurimistöö võib jagada peamiselt kolmeks suuremaks osaks. Kaks esimest osa lähenevad ja selgitavad antud teemat teoreetilisest küljest - neist esimene osa püüab äriplaani vajalikkust selgitada ja tõestada, aga teine osa on kirjutatud sooviga anda lühike ülevaade äriplaani koostamiseks vajalikest näpunäidetest, kus käsitletakse erinevate äriprojekti komponentidega seotud nüansse. Eelkõige on arvestatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega. Kolmandas osas on juba konkreetne näide alustava ettevõtte äriplaanist, mis on valminud uurimistöö koostamiseks kasutatud kirjanduse põhjaliku läbitöötamise tulemusel.
Käesoleva uurimistöö koostamisel on kasutatud põhiliselt lähiminevikus ilmunud kirjandust. Põhiliselt väliskirjandusest tõlgitud ettevõtluse arendamisega seotud teoseid ja samuti erinevaid majandusalaseid õppematerjale.
1. ÄRIPLAANI VAJALIKKUS
1.1. Äriplaan tegevusjuhisena ettevõtjale ja finantseerijale
Ettevõtte tegevuse peaks kõigepealt läbi mängima paberil ja alles seejärel raha käiku panema . See võimaldab vältida kasutuid kulutusi. Kui juba paberil kavandades on näha, et ettevõtte tegevus end ära ei tasu, siis tuleks sellest ettevõtmisest loobuda ja leida uusi paremaid variante .
Korraliku äriplaani koostamine kindlustab, et kõik ettevõtlusega seotud seigad mõeldakse põhjalikult läbi. Nii võib vältida halbu üllatusi, mis muidu algajat ettevõtjat sageli tabavad , kui midagi tähtsat on jäänud märkamata.
Äriplaanis määratletakse täpselt eesmärgid ja nende teostumise ajakava . Selle järgi on hea tegelikku arengut jälgida ja operatiivselt vajalikke korrektuure teha.
1.1.1. Äriplaani tähtsus finantseerija otsimisel
Äriplaan on äriidee müük, mis on hädavajalik pangalaenu taotlemisel konkurentsi tingimustes. Kirjalik plaan on ühtlasi vahendiks , mille abil ettevõtja saab vahendada informatsiooni ettevõtte kohta teistele isikutele, näiteks finantseerijatele v oma teenistujatele (Pickle, 1. osa, 1991, lk. 14).
Ettevõtjal (eriti algajal) on tavaliselt alati rahaprobleemid. Laenu on raske saada, sest pole piisavalt tagatist. Laenuandjad on huvitatud sellest, et oma raha tagasi saada. Tõestamaks võimalikule finantseerijale oma ettevõtmise tasuvust, on vaja head äriplaani. Kõik pangad või muud finantseerimisallikad nõuavad ettevõtja käest äriplaani. Finantseerimisasutuste poolt aktsepteeritava äriplaani kavaga on võimalik tutvuda uurimistöö lõpus (vt. lisa 1).
1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale
Äriplaani koostamisse peab suhtuma tõsiselt. Seda ei tehta formaalselt, vaid eelkõige on head plaani tarvis ettevõtjale endale tegevusjuhiseks.
Äriplaan ei saa kunagi päris valmis, kuna keskkonnas toimuvad pidevalt muudatused ja koguneb uut informatsiooni. Vastavalt olukorra muutumisele peab plaani kogu aeg paindlikult kohandama, korrigeerima ja täpsustama (Johnsson 1996, lk. 137).
1.2. Äriidee teostus äriplaanina
Äriidee on konkreetne määratlus, milles kirjeldatakse ettevõtte äritegevust. Äriidee formuleerimisel äriplaaniks tuleb vastata järgmistele küsimustele:
· Kellele toodetakse (tarbijad , kes moodustavad klientuuri)?
· Mida toodetakse (tooted ja teenused, mida ettevõtte pakub)?
· Kuidas tegutsetakse (ettevõtte sisemine tegevusmoodus ehk kuidas ettevõte toimib, tasuvus ja arenguplaanid)?
· Mulje ettevõttest (ettevõtte kuvand , maine, marketingiviis)?
Äriidee osavaldkonnad peavad moodustama sobiva ja kordumatu terviku, mida konkurentidel on raske jäljendada. Ettevõtte edukus sõltub ettevõtja suutlikkusest välja selgitada oma eelised konkurentide ees.
Ettevõtte äriplaanis kirjeldatakse äriideed, ettevõtte eesmärke ja tegutsemismeetodeid, mis aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Ettevõtte arenguplaani koostamisel lähtutakse äriideest, kuid kavandamise käigus võib see idee muutuda, kui nähakse uusi, paremaid võimalusi. Äriideed määratledes ei tasu liialt palju toetuda minevikule, vaid on oluline näha meetodeid , mille abil ettevõtte saavutab edu tulevikus.
Kui ettevõttel on mitu erinevat äriideed, siis peab nende kohta koostama ka erinevad äriplaanid, selleks et iga valdkonna tasuvus või mittetasuvus selgelt välja tuua.
Äriplaani koostamine tähendab põhjalikku analüüsi ja tõsist planeerimisprotsessi. Korralik analüüs peab põhinema faktidel. Ettevõtted, mille eesmärke ja tegutsemistaktikat pole läbi mõeldud, lähevad varem või hiljem pankrotti või saavutavad tarbetuid kulutusi tehes vaid vähest edu (Johnsson 1996, lk. 26).
Äriplaanis kajastub ettevõtja enda arusaam idee teostatavusest.
2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE
Äriplaani koostamiseks vajalike andmete kogumisel ja selle teostatavuse analüüsimisel võib kasutada raamatupidaja abi või pöörduda konsultatsioonikeskuste poole. Kuid siiski tunneb ettevõtja ise kõige paremini oma võimalusi, toodangut ja turgu ning seda, kas tal jätkub aega, energiat ja vajalikku infot, et teostada hea äriidee. Kuna iga äriplaan on ainulaadne on üksnes ettevõtja ise võimeline otsustama esitatud informatsiooni tähtsuse ja täiuslikkuse üle.
Järgnevalt tuleks koguda ja süstematiseerida kogu vajaminev teave. See võimaldab kiiresti jõuda selgusele, kas kogutud informatsioon on täiuslik. Sageli tuleb teha hädavajalikke lisauurimusi.
Lõpuks, hinnates hoolega oma ressursse ja võimalusi, võib alustada äriplaani koostamisega . Seda saab teha tulevane ettevõtja ise. Kui plaan ükskord valmis on, saab seda kasutada ja vastavalt vajadustele täiendada.
Alljärgnevalt leiavad käsitlemist äriplaani erinevate osade sisu- ja ülesehituse tutvustus.
2.1. Sisukord ja kokkuvõte
Äriplaan on mahukas teos. Süsteemsuse kindlustamiseks tuleb koostada sisukord(Johnsson 1996, lk.138).
Sisukorrale järgneb traditsiooniliselt kokkuvõtte- osa, mis kirjutatakse kõige viimasena. Selle osa põhjal saab äriplaaniga tutvuja (näit. finantseerija) kiiresti ettevõttest ülevaate.
Kokkuvõte koosneb omakorda neljast olulisest komponendist :

• Ettevõtte põhiandmed- nimi, asukoht, tegevusala ja muud tähtsamad andmed ettevõtte kohta (näit. suurus, omandisuhe, töötajate arv jms).
  
• Ettevõtte minevik ja olevik - taustaandmed iseenda, oma kogemuste ning ettevõtte kohta ja ettevõtte loomise ajagraafik .
  
• Ettevõtte konkurentsieelis toob välja ettevõtte erinevused konkurentidest ja ettevõtte erilised tugevad küljed, mille poolest kavatsetakse teiste seast välja paista.
  
• Äriidee, see on ettevõtte loomise aluseks ja selles pakutav toode v teenus peab olema konkreetne, klientidele vajalik ja kokkusobiv.
  (Johnsson 1996, lk.146)
  2.2. Turusituatsioon ja arenguväljavaated
  Siit algabki nii öelda tegelik äriplaan ja sellest alapunktist ülevaatlikuma pildi saamiseks toon välja järgmise jaotuse (refereering raamatust “ Abiks väikeettevõtjale” , lk. 146).
  1. Tuleb hinnata, kui suur on firma toote jaoks hetkel turg , sest turupiirkonna suurusest sõltub tootmisele mineva toote maht.
  2. Järgnevalt tuleb koostada loend tähtsamatest kliendigruppidest- segmentidest. Neid võib liigitada vanuse, soo, ameti või jõukuse järgi. Kliente- firmasid saab grupeerida asukoha, tegevusala ja suuruse järgi.
  Kliendisegmentide analüüsimisel tuleb määrata nende suurus ja ostumäär. Rahahulga prognoosimine segmentide kaupa aitab määratleda nõudluse.
  3. Kolmandaks oleks vaja koostada täielik ülevaade konkurentsist kus on välja toodud konkurentide nimed ja hinnang nende suuruse ning tugevate-nõrkade külgede kohta. Sellise analüüsi abil selgub , milles oled oma konkurentidest tugevam ning millele tasub marketingi suunata.
  2.3. Ettevõtte analüüs
  Üks levinumaid ettevõtte analüüsi vorme on SWOT analüüs, kus tuuakse välja kõik ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning kõik võimalused ja ohud. Eraldi võib välja tuua nii ettevõtte sisesed kui ka välised tegurid, et oleks täiuslikum ülevaade ettevõtte olukorrast (How to draw … 1996, lk. 10).
  Üks peamine teema on siin marketing , kus võib ära tuua müügi aktiivsuse, kliendisuhete ja toote iseloomu olukorra. Edasi tuleb juba hakata tegelema toote arendusega, sest toote püsimiseks turul, peab seda pidevalt täiendama. Sama kehtib ka tootmise ja kogu sellega seotud tegevuse kohta. Peab jälgima, et tehnoloogia oleks pidevalt tasemel, et lõpptoode oleks soovitud kvaliteediga.
  Käesolevas peatükis leiab kajastamist ka kogu info personali kohta- näiteks haridus ja ametioskused.
  Viimasena võib käsitleda ettevõtte majandusolukorda. Välja võib tuua projekti algkapitali, laenukapitali puhul tagatisvõimalused ja teatud reserv niiöelda ettenägematute kulude katteks.
  2.4. Visioon ja strateegia
  Selgema nägemuse saamiseks projektist, pannakse kirja kõik ideed uute kliendigruppide leidmiseks. Selleks võib olla näiteks uute ekspordivõimaluste või mõne uue turustuskanali leidmine.
  Väga tähtis on ka oma ettevõttest tulevikuvisiooni loomine st. ettekujutus , milline võiks olla firma peale aastaid tegutsemist . Võib kirjeldada oma nägemust ettevõtte tootmisvõimsusest, tootevaliku ja turu laienemisvõimalustest, ettevõtte mainest ja tuntusest.
  Visiooni täitumiseks peab paika panema eesmärgid, mille abil seda kõike teostada. Nendeks on näiteks ettevõtte suurust peegeldav aastakäive, brutokasum või ärikasum või muud ettevõttele olulised näitajad (Johnsson 1996, lk. 156).
  Strateegia alla pannakse tavaliselt kirja ettevõtte kasvuplaan ja soorituskava st. põhimeetodid, mille abil püstitatud eesmärke saavutada.
  2.5. Marketingiplaan
  Siin kirjeldatakse turundustöö toimimisest ettevõttes, ning kes selle eest hoolitseb. Tavaliselt on see väikeettevõttes juhi ülesanne. Suuremates kompaniides on selle jaoks turundusosakonna juht. Marketingi peale tasub firmal oma ressursse kulutada, sest ettevõtte võimalused määrab ära suures osas just marketing (Johnsson 1996, lk. 162).
  Üheks marketingi komponendiks on toode ja selle hinnakujundus . Siin kirjeldatakse toote omadusi- konkurentsivõimet, nõutust ja toote toimivust. Hinnakujundusest rääkides peaks kindlasti üheks lähtepunktiks olema turuhinnad ,mis tsiteerivad toote konkurentsivõimet. Puudutada võib ka oma ettevõtte hinnapoliitikat soodustuste ja maksetähtaegade suhtes (Johnsson 1996, lk. 162).
  Järgmiseks sammuks marketingi osas on kogu turustustöö, mis peab hõlmama müügitööd, turustuskanalite valikut ja reklaami.
  2.6. Ettevõtte juhtkond ja personal
  Juhtkonna struktuuri määrab ära ettevõtlusvorm. Tuleb jälgida milliseid juhtorganeid nõuab seadus konkreetse vormi puhul. Kahe v enama omanikuga firma puhul tuleb kaasosanikega kokku leppida kõik üksikasjad: eesmärgid, ajagraafik, tööpanus, rahapanus, ettevõtte kasvuvõimalused jne.
  Alluvate valikul on oluline lähtuda ettevõtte peamistest vajadustest ja iseloomujoontest. Tuleb otsustada- kas ja milliseid spetsialiste vajatakse?. Ideaalsed töökaasalased on mõtlevad, ideid pakkuvad ja ettevõtet arendavad inimesed. Suurt tähelepanu tuleb pöörata oma personali koolitamisele, sest ettevõte areneb ainult siis, kui tema töötajad arenevad (Johnsson 1996, lk. 172).
  2.7. Finantsmajandusplaanid
  Kogu äriplaani finantsmajandus algab finantseerimisest. Raha, millega äri alustada, võib olla enda oma, laekuda teatava osa ettevõtte omandiõiguse müügist või olla laenatud. Tuleb kindlaks määrata äriprojekti finantseerimine erinevates arengufaasides ja projekti omafinantseeringu ja laenukapitali suhe. Tähtsusetu ei ole ka küsimus keda kavatsetakse kasutada finantsallikana ja millised probleemid võivad sellega kaasneda (Pickle, 2. osa, 1991, lk. 64).
  Kindlasti on vaja koostada kasumiaruanne . Võimalikult täpselt tuleb välja arvestada ettevõtte kulutused.
  Peale kasumiaruande koostatakse veel rahavoogude plaan, milles sisalduvad sisse- ja väljaminekud kuude lõikes. Ette planeeritakse rahavoo muutus kuu jooksul ning rahavoo jooksev seis (Johnsson 1996, lk. 174).
  Prognoositav raamatupidamisbilanss on kolmas ja mitte vähem tähtis finantsnäitaja, mis iseloomustab käivitatavat äriideed.
  2.8. Riskitegurid
  Äriplaan on aluseks äririski hindamisel, mis mõnel juhtumil on ekvivalentne panga riskiga . Selle koostamisel peab olema konkreetne ning realistlik . Eesmärgid peavad olema saavutatavad ning kooskõlas rahakäibe prognoosi ja tootmisplaani numbritega (Lagerström 1995, lk. 83).
  Ettevõtluses esineb põhiliselt kahte tüüpi riske:
  
• tehnilised riskid
  
• finantsriskid
  

Tehnilised riskid tulevad riskijuhtimises ette tavaliselt toote ja tootmisega ettevõtetes. Finantsriskide iseloomustamiseks on soovitav koostada tulude/kulude tasakaalu- ja ettevõtte tundlikkuse analüüs (How to draw… 1996, lk.25).
Lisa 1
JUHEND ÄRIPLAANI KOOSTAMISEKS FINANTSEERIJALE
1. Sisukord
2. Seletav kokkuvõte
3. Ettevõtte iseloomustus
3.1. Tänase tegevuse iseloomustus
3.1.1. Andmed ettevõtte kohta
Nimi, asukoht, omanikud (lisada curriculum vitae’d) ja osalus
Iga partneri:
· osa vaadeldavas projektis
· eelnev tegevus ja kogemus
· finantsseisund
· eeldatav finantspanus
· muu informatsioon
3.1.2. Töötajad
· juhtkonna koosseis ( lisada curriculum vitae’d)
· tööülesanded ja vastutuse ulatus
3.1.3. Ehitised ja sisseseaded
3.1.4. Olemasolev toodang ja turg, konkurents
3.2. Käivitatav äriidee
Projekti lühiiseloomustus ja maksumus
· äriidee
· projekti kirjeldus ja päritolu
· projekti maksumus, laenuvajadus ja tähtaeg
· informatsioon kaasatavate partnerite kohta
4. Projekti teostus
· tehnoloogia valik ja selle põhjendus
· masinad ja seadmed
· ehitus
· sõlmitavate lepingute kirjeldus
· ajakava projekti käivitamisel (läbirääkimised, kooskõlastused)
5. Toodang ja turg
5.1. Tooted ja teenused
· toodete ja teenuste kirjeldus, eelised teiste sarnaste seas
· hinnapoliitika
· hinna kujunemise alused ja kululiikide osakaal hinnastruktuuris
5.2. Turg
· pakkumine, nõudlus, import , eksport, nende maht ja suunitlus
· peamised konkurendid ja potentsiaalsed tarbijad ning vastavalt nende turuosa ja
kindlus turul
· marketingiprogramm
· eeldatav turuosa suurus
6. Ressursid
6.1. Tooraine ja varustamine
· tooraineturg ja hankekanalid
· peamised tarnijad , nende maksetingimused ja hinnad
· transport
6.2. Personal
· töötajate arv
· töötasud
· planeeritav koolitus ja sellega kaasnevad kulud
7. Projekti finantseerimine
· finantseerimisallikad ja nende kasutamine
· oma- ja laenukapitali suhe
· aktsiakapital ja selle jaotumine osanike vahel
· välis- ja kohalikud laenud
· muu
8. Finantsprojektsioonid
· projekti maksumus
· investeerimisvajadus
· kassavood
· prognoositavad bilansid ja kasumiaruanne
9. Riskitegurid
9.1. Riskide määratlemine
9.2. Riskide maandamise võimalused
Lisad
· olemasolevad rendilepingud (maa, hooned, ruumid, seadmed jms.)
· olemasolevad varustus - ja turustus(eel) lepingud
· krundi ja hoonete asendiskeem
Ülaltoodud juhendi allikateks on Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuselt ja Eesti Ühispangalt saadud informatsioon äriplaani koostamiseks.
14