Äriplaan
ÄRIPLAANI
KOOSTAMINEÕppematerjal
SISUKORD
SISUKORD 2
1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED 3
2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID 5
3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN 6
3.1 KOKKUVÕTE 6
3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 8
3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS 10
10
3.4 PROJEKTI KIRJELDUS 11
3.5 TURUSTAMINE 12
3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL 18
3.7 PROJEKTI MAKSUMUS JA
RAHASTAMINE 20
3.8 PROJEKTI
RISKIFAKTORID 22
3.9
FINANTSPROGNOOSID 23
4. ÄRIPLAANI NÄIDIS 28
KASUTATUD ALLIKAD 51
1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED
Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik
dokument.
Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine.
Efektiivne planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist ja nende
saavutamise tee määratlemist. Planeerimine on protsess, mis on
ühtviisi oluline ettevõtte igas arengufaasis. Planeerides otsige
vastust küsimustele:
- milliseks teie firma kujuneb ja kui kiiresti?
- kuidas ta oma eesmärgid saavutab?
- kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi?
Äriplaan ei ole muutumatu. Äris võib ette tulla
ootamatusi ,
mistõttu esialgset plaani tuleb muuta. Mõnikord võrreldakse
äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid
mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud
liiklustingimused muuta võivad.
Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi: et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda;
äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks;
äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada;
äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga;
ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu.
Äriplaaniga ettevõtja:
- põhjendab, kui palju raha ta vajab,
- tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
- tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või
dividendidega tagasi teenida;
- tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud .
Hooletult koostatud äriplaan tekitab potentsiaalses investoris
mulje, et ettevõtja on hooletu inimene, kes ei vaevu kõike olulist
arvesse võtma. Äriplaan tuleb koostada võimalikult
professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan
tõestab, et :
- ettevõtja on võimekas inimene;
- ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt;
- veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud.
Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt
kahjumit, tuleks kaaluda otsida vigu, leida uusi võimalusi või
isegi kaaluda äriideest loobumist.
Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu
loota kohe väga suurele kasumile . Kui prognoosid näitavad
hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti,
et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis
võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega.
Erinevus ei tohiks olla väga suur. Esimestel tegutsemisaastatel on
ka tagasihoidlik kasum väga heaks tulemuseks.
Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks
- Kirjutage professionaalselt, kuid vältige akadeemilisust
- Paragrahvid peavad olema lühikesed ja üksteisest eraldatud
- Varustage äriplaan tiitellehega ja köitke korralikult
- Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev
- Äriplaan ei ole muutumatu dokument. Kui midagi ärikeskkonnas muutub, millega ei osatud arvestada, tuleb muuta ka äriplaani
- Vältige tsitaate ja anekdoote
- Äriplaani leheküljed peavad olema nummerdatud
- Kasutage pigem lauseid "Ettevõte on veendunu, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne
- Tehke lugejale äriplaani jälgimine nii lihtsaks kui võimalik; kasutage alapealkirju, nummerdatud ja nummerdamata loetelusid ja erinevaid kirjastiile tähelepanu tähtsamale tõmbamiseks
- Idee varastamise vältimiseks ärge andke oma toote täpset tehnoloogilist kirjeldust ega avage oma teenuste kõiki üksikasju
- Turupotentsiaali ennustamisel lähtuge statistilisest tõestusmaterjalist. Ärge kirjutage: " Internetti kasutavate inimeste arv on viimastel aastatel järsult suurenenu". Selle asemel kirjutage täpsemalt: " Arvutialane ajakirjandus (viited) on näidanud, et interneti kasutajate arv on viimase kahe aastaga suurenenud 3 korda"
- Enne lõplikku vormistamist paluge kellelgi, kes teie äriga seotud ei ole, teie äriplaan läbi lugeda. Paluge, et ta kohe küsiks, kui midagi jääb arusaamatuks või pole veenvalt esitatud.
Äriplaan saab olla ainult nii täpne, kui hästi selle autor sellel
ajal suutis prognoosida turutrende ja teisi muutusi. On teada, et 80
% firmadest ei jõua pidada oma viiendat sünnipäeva, kuigi alustati
hiilgavate prognoosidega.
2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID
Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik
ettevõtjad peaksid kasutama. Iga äriplaan erineb teisest mingil
määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad
ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri.
Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid:
- tiitelleht
- sisukord
- kokkuvõte
- ettevõtte lühiülevaade
- äriidee iseloomustus
- projekti kirjeldus
- tooted või teenused
- tootmine,
- keskkond
- turu iseloomustus
- konkurendid ja konkurents
- müük ja turustamine
- ettevõtte juhtimine ja personal
- projekti maksumus ja rahastamine
- projekti riskifaktorid
Tiitellehe ja sisukorra vormistamine
Tiitellehel peab olema firma nimi (soovitavalt ka logo ), koostaja
nimi, kuupäev ja vajaduse korral märkige ka "Konfidentsiaalne"(vt
äriplaani näidis).
Sisukord koostage kõige viimasena, kasutades selleks arvutitarkvara
võimalusi.
3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN
3.1
KOKKUVÕTE
Kõik äriplaanid algavad kokkuvõttega, mille pikkuseks võiks olla
1 kuni 3 lehekülge. Kokkuvõttes on esitatud lühidalt kogu
äriplaani sisu ja seal peab olema ära toodud põhiline
informatsioon, mis on vajalik investoritele või tulevasele
äripartnerile.
Äriplaani kokkuvõttes võiks käsitleda järgnevaid teemasid :
- ettevõtte missioon ;
- ettevõtte lühiülevaade (millal on ettevõte asutatud, milline on ettevõtluse vorm, oma kapitali suurus);
- ettevõtte omanik, juhtimine, töötajad (kes on omanikud, tulevane ettevõtte juht ja tema põhilised majandusalased teadmised ja kogemused, kui suure töötajate arvuga ettevõtet planeeritakse).
- äriidee lühike kirjeldus (millist toodet või teenust kavatsetakse pakkuda, milles seisneb selle toote atraktiivsus tarbijale)
- turg (kellele, kus ja kuidas kavatsetakse oma toodet turustada)
- projekti maksumus ja finantseerimise allikad
- eesmärgid ja eeldatavad tulemused
Kuna see peatükk võtab kokku kõigi järgnevate sisu, siis tuleks
see kirjutada viimasena. Nõuanne alustavale ettevõtjale: ärge
püüdke hoida kokku aega ja vaeva lühikese, kuid ülevaatliku
kokkuvõtte kirjutamisel , sest tihti on see kokkuvõte ja
finantsplaneerimine põhilised (või ka ainsad) osad Teie
äriplaanist, millega tulevane partner või investor põhjalikult
tutvuvad.
Kokkuvõttes oleks soovitav sõnastada ettevõtte missioon -
so 1-2 lausest koosnev määratlus, mis toob välja ettevõtte
põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatavad juhtpõhimõtted.
Missioon:
- näitab ettevõtte ambitsioone;
- seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu;
- väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi.
Missioon peab olema:
- lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv
Näide
Philipsi missioon. Lets make things better! / Muudame asjad
paremaks!
Näide
Apple Computeri Macintoshi missioon. Parandada inimeste loovust ja
efektiivsust. See on piisavalt paindlik, kuna lubab peale arvutite
müüa ka tarkvara , printereid, õpikuid ja koolitust.
- erinev teistest sarnase missiooniga ettevõtetest
Näide
Missioon " teenida omanikele kasumit " on mõttetu, kuna
nimetatud lause ei erista antud ettevõtet ühestki teisest
ettevõttest.
ÜLESANNE
- Koosta vähemalt 3 võimalikku sõnastust oma ettevõtte missiooniks. Leia neist parim.
3.2
ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE
3.2.1 Üldandmed
Ettevõtte nimi :
Ettevõtte juriidiline vorm :
Registreerimise nr :
Registreerimise aeg ja koht :
Aadress
Telefonid :
Faks :
e-mail :
Juhatuse liikmed :
Põhikapital :
Omanikud, nende osa kapitalist :
Kontaktisik, tema telefon :
3.2.2 Toodangu või teenuste kirjeldus
Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk
peaks sisaldama järgmist infot:
- toote/ teenuse peamised tunnusjooned;
- toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega;
- kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega;
- põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon , hooldus, remont , tagavaraosad vms);
- kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi;
- kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada;
- kaubamärgid, patendid , toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused;
- hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega.
Senine äritegevus
Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on
seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada. Osas
tuuakse välja olulisemad saavutused, aga ka peamised raskused ning
võimalused neid ületada. Pole mingit vajadust varjata varasemaid ebaõnnestumisi. Nende väljatoomine näitab pigem, et olete valmis nendest õppima. Hea toon ei ole süüdistada kedagi teist oma
ebaõnnestumistes.
Soovitav on lisada sellele osale graafikuid käibe, kasumi vms kohta
ja analüüsida neid.
ÜLESANNE
- Koosta äriplaanile osa „Ettevõtte lühiülevaade“.
3.3
ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS
Selles osas kirjeldage lühidalt oma äriideed (kuni ühe
lehekülje ulatuses).
Kirjutage:
- missuguse ärialaga on tegemist, mis on Teie toode;
- kuivõrd on tegemist originaalse ideega;
- miks just Teie peaksite selle äriidee edukalt ellu viima ja milles seisnevad Teie positiivsed eeldused
- kas Teil on selle alaga tegelemiseks professionaalsed oskused ja kogemused
- kas Teie sihtturul on just selle äriidee jaoks vajadust ja ruumi
- kas Teil on olemas mingid konkreetsed materiaalsed väärtused Teie äriidee realiseerimiseks
- või tunnete, et selle äriga tegelemine on Teie kutsumus
- muud põhjused
- kus ja kuidas kavatsetakse alustada tegevust;
- kuidas kavatsete oma äri arendada lähemas tulevikus (2-3 aastat).
3.4
PROJEKTI KIRJELDUS
3.4.1 Tooted või teenused
Kui Teie äriidee seisneb mingi täiesti uue toote või teenuse
pakkumises, siis tuleks Teil seda siin peatükis võimalikult
üksikasjalikult kirjeldada. Arvestage, et tulevased äripartnerid
või investorid ei ole enamasti samavõrd tuttavad Teie äriideega
kui Teie ise. Kui aga tegemist ei ole mingi uue ideega, kirjeldage
lühidalt:
- milline on Teie toode või teenus;
- millised on selle kasutamisvõimalused;
- kes seda toodet või teenust võiks kasutada;
- miks inimesed ostavad just Teie toodet või teenust;
- mis on kliendile Teie toote või teenuse juures kõige tähtsam (kvaliteet, hind, sellega kaasaskäiv teenindus vm.).
- kuidas kavatsete toodet või teenust tulevikus edasi arendada;
- kaubamärgid, patendid, toodet või teenust puudutavad seadused ja määrused;
- hinnad.
3.4.2 Tehnoloogia lühikirjeldus/tootmine
Kirjeldage kogu protsessi alates varustajast, tootmisest ja lõpetades
kliendini jõudmisega. Selgitage, kuidas te hangite tootmiseks
vajalikke materjale, milliseid varustuskanaleid te kasutate ja kuidas
kavatsete seda teha tulevikus. Tootmise puhul kirjeldage, milline on
tehnoloogiline protsess. Ärge selles osas kalduge liigsetesse
tehnilistesse üksikasjadesse.
- Millised hooned, ruumid, seadmed on vajalikud
- Kirjeldage tootmist ja tehnoloogiat, mida kavatsete kasutada oma toote valmistamiseks
- Kus toimub tootmine
- Milliseid seadmeteid kasutate
- Kuivõrd kaasaegne on teie tehnoloogia
- Kuidas Teie tehnoloogia on võrreldes lähemate konkurentidega
- Kes vastustab tootmise eest
- Millist toorainet vajate, kust planeerite seda hankida, kes vastutab varustamise eest
- Kuidas palkate tööjõu, kuidas õpetate neid. Või on töötajatel olemas juba varasem kogemus
- Kui pikk on stardiperiood
Keskkond
Selle osa kirjutamisel toetu riskianalüüsile. Käsitletud peaksid
olema järgmised teemad:
- põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb;
- viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus;
- sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab;
- varustajate/ostjate võimu olemasolu;
- mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne);
- kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused;
- hinna ja omahinna arengu tendentsid;
- kas esineb mastaabiefekt;
- kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse;
- kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused.
- Kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab ettevõtja ära tooma sammud, mida kavatseb negatiivse mõju kõrvaldamiseks ette
võtta.
Firma sisemise analüüsi ja väliskeskkonna analüüsi baasil on
võimalik kokku panna ettevõtte SWOT - analüüs.
ÜLESANNE
- Tutvu SWOT –analüüsi metoodikaga ja koosta see oma ettevõttele.
- Koosta äriplaanile osa „Projekti kirjeldus“.
3.5
TURUSTAMINE
3.5.1 Turu iseloomustus
Äriidee elluviimisel on kõige tähtsamaks teguriks teadmine, kes
ostavad Teie poolt pakutavat teenust või toodet. Oma klientide
põhjalik tundmine võimaldab firmal olla kindel, et toode vastab
kõige paremini nende vajadustele. See aitab ka firmal vastu võtta
otsuseid, kuidas ja kus reklaamida tooteid, kus müüa ning millist
hinda on otstarbekas küsida. Lisaks sellele, et kirjeldada
kliendigruppe üldiselt, peate suutma ka arvuliselt määratleda
potentsiaalsete klientide arvu ja nende jaotust erinevates gruppides.
Selle alusel on võimalik hinnata, kas Teie kaubal on piisavalt
võimalikke kliente, et olla edukas.
Keskmise kliendi profiili kindlaksmääramiseks on mitmeid mooduseid.
Üritage koguda mõningaid põhiandmeid oma klientide kohta, nagu
näiteks:
- kes on Teie toote ostja: kas üksikisik, edasimüüja või ettevõte;
- kui see on ettevõte, siis mida see toodab, kes on nende kliendid, kes võtab vastu otsuseid ostude tegemise kohta;
- kui see on eraisik , siis tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek;
- andke arvuline hinnang oma toote (teenuse) turu suurusele;
- kas tulevikus on oodata turu kasvu või kahanemist, millisel määral;
- teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused: mille alusel nad langetavad ostuotsuseid-hind, kvaliteet vm;
- kas toote turustamisel on sesoonsust või muid prognoositavaid tsükleid.
3.5.2 Konkurendid ja konkurents
Igal tootel ja teenusel on maailmas olemas konkurendid.
Konkurentideks ei saa pidada ainult neid ettevõtteid, kes Teie
piirkonnas toodavad täpselt sama toodet. Konkurent on iga ettevõtte,
mis toodab sarnast toodet või teenust, mida saab müüa samal turul.
Konkurendid on ka ettevõtted, kes toodavad tooteid, mida on võimalik
kasutada Teie toote asendajatena.
Äriidee edukuse hindamiseks on vaja tunda oma konkurente, seepärast
soovitame kirjeldada käesolevas lõigus:
- kes on Teie kõige otsesemad konkurendid, kes potentsiaalsed konkurendid;
- kuidas nad reklaamivad ja müüvad oma toodet;
- kuidas kliendid hindavad neid;
- mida nad teevad hästi ja mida halvasti;
- mida Teie teeksite teisti;
- kas Teie ärialal on tulevikus oodata konkurentsi tugevnemist või nõrgenemist;
- millised on Teie firma eelised teiste samalaadsete ettevõtete ees.
Selleks et edukalt konkureerida turul, peavad tootel või teenusel
olema omadused, mis muudavad nad erinevaks teistest turul
pakutavatest toodetest - nn konkurentsieelised. Need
erinevused on kliendi valiku aluseks, miks nad eelistavad ühte või
teist toodet. Äriplaanis tuleb seetõttu määratleda oma toote eeliseid võrreldes Teie konkurentide vastavate toodetega. Selline
määratlemine avaldab mõju investeerijale, kuid aitab ka ettevõtjal
endal järele mõelda, kuidas oma toodet paremaks muuta ja kuidas
paremini rahuldada klientide vajadusi. Alati tasub silmas pidada, et
põhilised eelised, mis aitavad Teil turul konkureerida, on kõrgem
kvaliteet, kaasaegne ja unikaalne tehnoloogia, soodne hind ning
lisateenused klientidele.
ÜLESANNE
Analüüsi ettevõtte konkurentsi kasutades alljärgnevalt toodud tabelit
Pakutavad tooted/teenused
sihtturg
hind
Lisa-teenused
Tugevad küljed
Nõrgad küljed
Konkurent A
Konkurent B
Konkurent C
ÜLESANNE
- Koosta erinevaid graafikuid konkurentide võrdlemiseks (turuosa, hind jne). Vali välja kõige näitlikumad.
3.5.3 Müük ja turustamine
Ettevõtja peab tagama, et kliendid saaksid teada tema poolt
pakutavast tootest või teenusest, vastu võtma otsuseid, mis
puudutavad reklaami, hindu, müügimeetodeid jne. ning kindlustama
oma toote jõudmise kliendini.
Äriplaanis selgitatakse:
- kes vastutab teie firmas müügi ja turustamise eest;
- kuidas on organiseeritud toodete jõudmine kliendini;
- kas teil on olemas kindlad kliendisuhted, millised;
- milliseid turunduskanaleid kasutatakse ja miks just neid;
- kas turunduskanaleid kavatsetakse muuta;
- kas kasutate ka müügitoetust (promotsiooni) ja mis eesmärgil;
- kui palju te plaanite kulutada müügitoetuste katteks;
- kus te kavatsete oma tooteid või teenuseid reklaamida ja miks just seal;
- kui suured on reklaamikulud;
- kui ettevõttes töötab müügiosakond, siis kuidas müügiga tegelevaid inimesi motiveeritakse rohkem müüma.
Turustuskanalid
Kuna tootjal pole enamasti võimalik toimetada oma tooteid kätte
igale kliendile, siis kasutatakse turustamisel enamasti kaubanduse
teenuseid (jae- ja hulgikaubanduskaubandus), samuti ka mitmete teiste
müügiga tegelevate firmade teenuseid (näiteks turismitrükiseid
müüvad I-punktid, hotellid, jne). Turustamisel saab kasutada ka
müügiagentide või vahendajate abi.
Enamkastutatav müügitoetus on reklaam
Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem
vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid:
raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid.
Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid
ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad,
töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas
turismiettevõtluse alast reklaami teha turismitrükistes
(reisijuhid, turismikaardid, ürituste ajakavad jms), samuti
infopunktide kaudu või paigutades reklaamsildid kohtadesse, kus on
palju turiste (sadamasse, praamile, vaatamisväärsuste lähedusse
jne). Selline informatsioon on parim abivahend Teie
reklaamikulutuste planeerimisel.
Ääremaal elaval väikeettevõtjal pole kindlasti otstarbekas
alustada oma tegevust hirmkalli reklaamikampaaniaga televisioonis.
Kindlasti on palju otstarbekam ning odavam vahend kohalik ajaleht või
otsepostitus oma potentsiaalsetele klientidele. Väga oluline on
otsustada, milline reklaamikanal on kõige efektiivsem, lähtudes
kulutuste suurusest ja lõpptulemusest.
Reklaamikulude planeerimiseks soovitame kasutada järgmist tabelit.
Reklaam
Kulud
Kui paljudeni reklaam jõuab?
Näiteks: Turismikaart
5000 krooni
8000 kaarti
Näiteks: Reklaamsilt tee servas
2000 krooni
ca 10 000 turisti hooaja jooksul
jne
Müügiprotsessi elavdavad veel mitmed ajutised ja lühiajalised
meetmed, näiteks messid , laadad, näitused, võistlused,
mitmesugused loosimised, presentatsioonid , tasuta toodete jagamine,
hinnasoodustused (tutvumis-, püsikliendi-, sünnipäevahind) jne.
Hind
Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist
asjaolu:
millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud);
millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid.
Kliendid teevad oma otsuseid, võrreldes Teie toodet konkurentide
omaga ning lähtudes sellest, mida Teie toode nende arvates väärt
on. Kallimatel toodetel on tihti imidz, et need on kõrgema
kvaliteediga ja töökindlamad, seega on nad ka kõrgemat hinda
väärt. Kuigi madalamad hinnad on tavaliselt heaks mooduseks
konkurentide klientide ärameelitamiseks, võib samas madala hinna
arvel jääda mulje, et Teie toode on madalama kvaliteediga. Seega
tuleb ettevõtjal endal leida parim hinnastrateegia oma klientide
jaoks.
Hinna kalkuleerimisel määrake kindlaks materjalile ja tööjõule
tehtavad kulutused, millele liidate kõik kaudsed kulud, mis on selle
ettevõtmisega seotud
ÜLESANNE
- Koosta äriplaanile osa „Turustamine“.
3.6
ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL
Juhtivtöötajad
Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest
kui ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline
tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus , kus
ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad
kogemused Teil on nii ettevõtluses tegutsemisel. (Täismahus
elulookirjeldusi siin ära ei tooda, need võib vajadusel panna
lisasse).
Oluline on esile tuua nii omanike kui ka palgatud juhtkonna võimekust
ettevõtet juhtida: see lisab kindlusetunnet nii Teie tulevastele
partneritele kui ka kreeditoridele.
Palgad planeerige mõistlikul tasemel: ka juhtkonna/omanike liiga
väikesed palgad võivad näidata, et Te äril pole perspektiivi.
Suuremate ettevõtete puhul on soovitav on joonistada välja
organisatsiooni skeem, et oleks võimalik määratleda allpool
iseloomustatud töötajate tegevusvaldkonda.
Personal
Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme:
- kui palju töötajaid firma vajab;
- millised on nende töökohustused;
- kuidas neid palgatakse;
- milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada;
- palgatase .
Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina.
Ametikoha nimetus
Bruto-palk
Maksustatav osa (palk-tulumaksuvaba miinimum)
Tulumaks
26 %
Töötus-kindlus-tuse maks
1%
Neto -
palk
Sots. maks
33%
brutopal-galt
Töötus-kindlustuse maks
0,5 %
Tööjõu-kulu kokku
Brutopalk - väljateenitud palk
Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele
minev palk
Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt,
mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba
miinimum 1000 krooni kuus)
Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni
töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt
Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja
Osanikud või aktsionärid
Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed:
- nimi;
- osa suurus;
- osalusprotsent.
Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi
ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid .
Professionaalne abi
Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele
mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist,
raamatupidamisalast, audiitor jne
Huvide lahknevus
Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele:
- kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on omandiõiguslikke suhteid teistes ettevõtetes;
- kas mõni ettevõtte juhatuse liige töötab samal ajal ka mõne varustaja või kliendi ettevõttes.
Seda punkti peavad oluliseks eriti väliskapitalil põhinevad fondid.
3.7
PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE
Soovitame kasutada järgnevalt toodud tabeleid. Ajagraafikul saab iga
äriplaani autor valida sobiva perioodi (kuu, kvartal , aasta)
Projekti maksumus
Jrk.nr.
Kulu liik
Maksumus (kr.)
Kokku projekti maksumus
Planeeritud investeeringute ajagraafik
Jrk.nr
Kulu liik
I kv.
II kv.
III kv.
IV kv.
Kokku kulu
Raha vajadus perioodil
Projekti rahastamise allikad
Jrk.nr.
Planeeritud rahastaja
I kv.
II kv.
III kv.
IV kv.
Kokku kulu
Raha vajadus perioodil
Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele
Kui ettevõte esitab äriplaani laenu taotlemiseks, siis tuleks
näidata, millega kavatsetakse laen tagada. Vajadusel esitatakse tagatisvara omamist tõendavad dokumendid ning eksperdi hinnang
(tekstis ülevaade, dokumentide koopiad lisasse). Kui laenu
tagamiseks kasutatakse kellegi garantiid , siis peaks siin esitama
nende füüsiliste või juriidiliste isikute nimed ja viimaste puhul
ka bilansid.
3.8
PROJEKTI RISKIFAKTORID
Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on
sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid)
ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Soovitav
oleks ka näidata, kui suur on vastava riski mõju ettevõttele ning
kuidas ettevõtjad kavatsevad riski vältida.
Kui siseriske saab ettevõte enamasti ise maandada (kuigi ta võib
selleks vajada lisainvesteeringuid), siis välisriske ettevõte
otseselt kontrollida ei saa. Seega tuleks välisriskide maandamiseks
välja töötada alternatiivseid strateegiaid juhuks, kui mõni
toodud riskidest realiseerub.
Näiteid siseriskidest:
- lühike tegevusaeg - investorid eelistavad ettevõtteid, kes on oma võimekust varasema äritegevusega juba tõestanud;
- personalirisk - sageli esineb see juhul, kui tegevus sõltub üksikutest spetsialistidest ettevõttes, kes parema pakkumise saamisel võivad lahkuda;
- kliendirisk - sõltuvus mõnest suurest kliendist võib teha ettevõtte nende poolt haavatavaks;
- kvaliteedirisk - esineb, kui vananenud tootmisseadmete tõttu võib osutuda võimatuks soovitada kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes, kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi.
Näiteid välisriskidest:
- majanduslanguse risk - esineb juhtudel, kui ettevõtte käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb;
- poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlusvaenulikud jõud kodumaal või võib eksportturgudel oodata näiteks impordi piiranguid;
- seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (näiteks täiendavad maksud jms);
- tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid.
ÜLESANNE
- Koosta äriplaanile osa „Projekti riskifaktorid“.
3.9
FINANTSPROGNOOSID
Tavaliselt tehakse järgmised prognoosid:
- kassavoo prognoosid (esimene aasta kuude lõikes, edaspidi võib periood olla pikem);
- prognoositavad kasumiaruanded (esimesed kaks aastat võib teha kvartaalsed, edaspidi aastaprognoos);
- Prognoositavad bilansid (vajadusel kasuta spetsialistide abi)
Sõltuvalt äriplaanist ja sellest kuhu plaanitakse see esitada, võib
lisada mingi ettevõtte spetsiifikast tuleneva finantsprognoosi.
FIE ei pea esitama kasumiaruannet ega bilanssi .
Võid kasutada alljärgnevalt toodud tabeleid.
1.
Kassavoo prognoos
1. kuu
2. kuu
3. kuu
4. kuu
5. kuu
Jne.
Laekumine müügist
Omakapitali sissemaksed
Laenud
Muud allikad
RAHALISED ALLIKAD KOKKU
Materjalid, kaubad
Tootmisega seotud tööjõu kulu
Kommunaalkulud
Juhtkonna palgakulud
Transport
Ja muud kulud
Laenuintressid
Laenude tagasimaksmine
Muud kulud
RAHA KASUTAMINE KOKKU
ALLIKATE JA KASUTAMISE VAHE
RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL
RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS
2. Kasumiaruande näidis
2002
2003
2004
Tulud
Realiseerimise netokäive
Muud tulud
KOKKU TULU
Kulud
Tooraine
Kaubad
Tööjõu kulu
Energia kulu
Muud tootmisega otseselt seotud kulud
Kommunaalteenused
Administratsiooni tööjõukulu
Kontorikulud
Rendi ja üürikulud
Transport
Reklaam
Muud kulud
Intressikulu
KOKKU KULU
KASUM/ KAHJUM MAJANDUSTEGEVUSEST
Tulumaksuga maksustatavad kulud
TULUMAKSUGA MAKSUSTATAV TULU
Tulumaks
PUHASKASUM
3.
Bilansi näidis
Algseis
2000
2001
2002
AKTIVA
Raha
Nõuded ostjate vastu
Laoseis
Muud varud
KÄIBEVAHENDID KOKKU
Materiaalne põhivara
Kulum
Põhivara jääkväärtus
AKTIVA KOKKU
PASSIVA
Maksuvõlad.
Võlad töövõtjatele
Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil
Muud lühiajalised võlad
Võlad hankijatele
..............
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU
Pangalaenud
Muud pikaajalised kohustused
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU
Põhikapital
..................
Eelmiste aastate kasum/kahjum
Aruandeaasta kasum/kahjum
OMAKAPITAL KOKKU
PASSIVA KOKKU
ÜLESANNE
- Koosta äriplaanile osa „Finantsprognoosid“.
ÜLESANNE
- Koosta äriplaanile osa „Kokkuvõte“.
- Koosta äriplaanile sisukord kasutades arvutitarkvara võimalusi.
4. ÄRIPLAANI NÄIDIS
Eesti
Regionaalarengu Sihtasutusele
FIE RUDOLF METS
RUUDI TURISMITALU
Äriplaan
regionaalpoliitilise laenu taotlemiseks
Koostas Rudolf Mets
Kuressaare
Märts 2002
Sisukord
SISUKORD 2
1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED 3
2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID 5
3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN 6
8
10
ÜLESANNE 14
ÜLESANNE 14
Reklaam 16
ÜLESANNE 17
4. ÄRIPLAANI NÄIDIS 28
2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 31
3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS 33
4. PROJEKTI KIRJELDUS 33
5. TURUSTAMINE 36
6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL 39
7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE 40
8. PROJEKTI RISKIFAKTORID 41
9. FINANTSPROGNOOSID 41
KASUTATUD ALLIKAD 51
1. KOKKUVÕTE
Äriplaan on koostatud Saare Maakonnas , X vallas X külas asuva Ruudi
turismitalu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on talu peahoone taastamine endisel kujul.
Projekti algideeks on loodus- ja taluturismiteenuse pakkumine Lääne
- Saaremaal. Ruudi talu näol on tegemist on ajaloolise, 19.
sajandist pärit talukompleksiga, mis asub X poolsaarel X looduskaitsealal . Talu kuulub Rudolf Metsale , kes on ühtlasi
ettevõtja.
Talu pakub puhkust looduskaunis ja ehedas looduskeskkonnas. Puhka ja
ela säästlikult!
Seni on majutus - ja toitlustusteenust pakutud kompleksi kõrval- ja
abihoonetes. Talul on kokku 12-14 ööbimiskohta ning kuni 50 inimese
toitlustamise võimalus. Lisaks ööbimisele on võimalik kasutada
nii suitsu- või saaresauna, kompleksi juurde kuulub ka
telkimisplats. Talu omapäraks on ökoloogiliselt puhas
põllumajandustootmine.
Äriplaani elluviimisel taastatakse Ruudi talu peahoone- rehielamu selle endises mahus ja kujul. Ehituse tulemusena parendatakse toitlustus - ja olmetingimusi ning suurendatakse ööbimiskohtade arvu
kuni 30-ni.
Projekti kogumaksumuseks on planeeritud 300 000.- krooni, millest 100
000.- krooni katab ettevõtja omavahendite arvelt, ülejäänud summa
loodetakse katta regionaalpoliitilise laenuga.
2.
ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE
Üldandmed
Nimetus: Ruudi talu
Ettevõtja: Rudolf Mets
Asukoht: X k. X vald Saare Maakond
Isikukood : 365221700258
Pank : 100100011111
Tegevusala : majutus ja toitlustus
Senine äritegevus
Ruudi talu alustas turismitaluna tegevust 1995. aastal. Kuni 2000.
aastani tegutses ettevõte osaühinguna RUDILA. Seoses ettevõtlust
reguleeriva seadusandluse muudatustega ettevõtte reorganiseeriti -
osaühingu osakapitali ei tõstetud ja edasist tegevust jätkab
omanik füüsilisest isikust ettevõtjana.
Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt. Talul
puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Ettevõtte
näol on tegemist pereettevõttega, palgalist tööjõudu kasutatakse
ainult hooajaliselt. Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine
looduslikult Saaremaa ühes kaunimas piirkonnas.
OÜ RUDILA varade maksumus 31. detsember 1998 seisuga oli 9882.-
(üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni. 1998 majandusaasta käive 35 965.- (kolmkümmend viis tuhat üheksasada
kuuskümmend viis) krooni. Aasta lõpetati 5000.- krooni suuruse
kasumiga.
1999.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht
kasvas - käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli see kokku 42 336.-
(nelikümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni. Jooksva
majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- (seitsekümmend
kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa krooni), sellest kohustused
moodustasid kokku 4 989.- krooni. Perioodi kasum oli kokku 32 500.-
krooni.
3.
ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS
Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist
pärit talukompleksis Saare Maakonnas X vallas. Ruudi talu asub X
külas X rahvuspargi piiril. Talu põhitegevusaladeks loodusturism ,
majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete
tootmine ja müük.
Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi
rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Lääne - Saaremaa
talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja
toitlustustegevuseks on kasutatud talu aitasid. Talu maadel asub
lisaks telkimisplats.
Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust
matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks
asub X lahe ja X panga vahetus läheduses. Matkamisvõimaluse kõrval
on olemas suurepärane ujumisrand ja paadiühendus väikesaarte ja
laidudega ning naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Randi talu.
Sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja
kalapüügivahendid.
Seoses asukohaga planeerib Ruudi talu rehielamusse kavandatud
paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku
turismihooaega. Saaremaa linnuriik ja omapärane taimestik pakuvad
huvi ornitoloogidele ja botaanikutele, seda nii professionaalide kui
ka harrastajatele. Nn "talviste majutustingimuse" loomisel
võib arvestada hooaja pikenemisega aprillist oktoobrini.
Sadama rekonstrueerimise ja teedeehitamisega kaasnevad täiendavad
võimalused ka Ruudi talule. Arvestada saab nii suurema turistide
arvuga kui ka ehitustööliste teenindamisega tööde perioodil.
4.
PROJEKTI KIRJELDUS
Teenused
Majutus + hommikusöök -
teeninduspakett tavapuhkajale, mis jätab kogu päeva puhkaja enda korraldada
(250 – 400 kr)
Lõuna- või õhtusöök -
lisatoidukorrad soovijatele vastavalt sõlmitud eelkokkuleppele
(50 – 300 kr)
Majutus + hommikusöök + matkaradade läbimine -
teeninduspakett loodushuvilisele, mille
korral majutaja korraldab kogu päeva koos saatjaga
(400 – 1000 kr)
Majutus + toiduvalmistamine -
Jahi- ja kalastusturistidele
(250 – 500 krooni)
Suitsusaun -
suitsusauna kütmine, soovi korral koduõlu ja suupisted
(400 kr tund + õlu ja suupisted)
Saaresaun -
sauna kütmine, soovi korral koduõlu ja suupisted
(150 kr tund + õlu ja suupisted)
Telkimine -
telkimiskoht, soovi korral telk , vesi, elekter jm lisateenused
(50 kr öö + lisateenused)
Jalgrattarent -
talul on 10 jalgratast
(100 kr tund, 300 kr päev)
Ringreis Saaremaal -
3 erinevat reisipaketti või reis klientide soovil, soovi korral giid
( hind vastavalt kokkuleppele)
Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 – 50%.
Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus
Ruudi talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks
majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad.
Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest :
- elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone;
- aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus ;
- pesuköök-saun - palkmaja ;
- suitsusaun – palkmaja.
Ruudi turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese
olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja
soodsat asukohta.
- Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel.
- Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X rahvuspark ( laid , poolsaar, neem - vahetus läheduses, X pank - 7 km, rand 12 km, ohvriallikad 17 km)
- Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Ruudi talu ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum.
- Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis - ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust.
Vajalikud sertifikaadid
Atesteerimine algab käesoleva aasta 20.oktoobril ja kestab vastavalt
vajadusele. Ruudi talu puhul on peahoone renoveerimine olulise
tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse
määramist.
5.
TURUSTAMINE
Turu iseloomustus
Saare Maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku
üle 200 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni
alusel:
Eesti turistid 46 %
Soome turistid 25 %
Läti turistid 8 %
Rootsi turistid 8 %
Saksa turistid 8 %
Muud riigid 5 %
Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 40 000 inimest.
Arvestades elatustaseme tõusu ja regiooni prioriteete
turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Saaremaal turismituru
kasvu.
Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll
sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri
hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on
tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas.
Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised:
- puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda;
- loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda X looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas;
- turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne – Saaremaal;
- perekonnad;
- sõpruskonnad;
- kalastus- ja jahituristid;
- asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid);
- ehitusfirmad ja töölised – juhul kui algavad tööd seoses sadama- ja teedeehitusega.
Senini on valdav osa talu kliente olnud rahvuselt soomlased . Viimaste
aastatega on suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida,
et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt
põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat
külastajate osas.
5.2 Konkurendid ja konkurents
nr
talu nimetus
asukoht
ööbimise hind
1
Aadu talu
Suur-Rootsi, Pihtla vald
430.-
2
Ansu talu
Järveküla, Orissaare vald
380.-
3
Enriku puhkemajake
Kärla, Kärla vald
500.-
4
Innu talu
Abruka , Kaarma vald
200.-
5
Jaagu talu
Varpe, Lümanda vald
400.-
6
Jurna turismitalu
Upa, Kaarma vald
650.-
7
Kura talu
Paiküla, Kaarma vald
300.-
8
Lause talu
Jursi, Valjala vald
300.-
9
Lõo talu
Vahtraste, Muhu vald
500.-
10
Mardise talu
Lõmala, Salme vald
400.-
11
Mihkelsoni Talu
Paaste , Leisi vald
12
Mihkli talu
Koguva , Muhu vald
150.-
13
Palu turismitalu
Ariste , Orissaare vald
360.-
14
Pärdi talu
Koguva, Muhu vald
250.- - 400.-
15
Pühasoo turismitalu
Neeme , Kihelkonna vald
380.- - 460.-
16
Saadu talu
Koguva, Muhu vald
300.- - 400.-
17
Silla talu
Kuninguste, Orissaare vald
360.-
18
Sülla ökotalu
Oju, Kihelkonna vald
420.-
19
Tamme turismitalu
Vatsküla, Kaarma vald
420.-
20
Tammisaare turismitalu
Muhu vald
21
Tihuse hobuturismi talu
Hellamaa, Muhu vald
500.-
22
Tohvri talu
Kahutsi, Pöide vald
380.-
23
Vanatoa talu
Koguva, Muhu vald
500.-
Toodud tabelist on hästi näha on selles regioonis kokku ainult 4
turismitalu. Seega otsene konkurents antud piirkonnas ja X
rahvuspargi vahetus läheduses ei ole väga suur.
Ruudi turismitalu hinnad on võrreldavad konkurentide hindadega,
hinnasoodustusi pakutakse enam, samuti on omanikel arvamus, et talul
on ka enamiku konkurentidega võrreldes rohkem lisateenuseid.
Milliseks kujuneb konkurents eeloleval turismihooajal, see sõltub
suurel määral majutusasutuste atesteerimisest, mis on algamas.
Ruudi turismitalu konkurentsieeliseks on nii ajalooline talukompleks
kui ka looduskaunis keskkond.
Müük ja turustamine
Klientide hankimisel kasutab Ruudi turismitalu Saarema Maaturismi
Ühenduse ja maakonna Turismiinfo teenuseid. Lisaks on teave kogu
pakutavate teenuste osas interneti koduleheküljel: ……………….
Talul on lihtsad A4 formaadis arvutil kujundatud ja paljundatud reklaamlehed , mida levitatakse infopunktide ja looduskaitseala teeninduse kaudu. Peale mainitud äriplaani elluviimist on plaanis
anda välja talu tutvustav voldik .
Talu reklaam on ilmunud ka X looduskaitseala tutvustaval trükisel.
Oluline reklaam turismitalule on teeviidad. Olemasolevad 3 teeviita
on hädavajalikud, et kliendid talu üles leiaksid. Tulevikus tuleb
paigaldada veel vähemalt 5 teeviita. Nii leiavad turismitalu üles
ka kaugemaid teid kasutavad puhkajad ja kliente tuleb kindlasti
oluliselt juurde.
Tulevikus plaanivad ettevõtjad rakendada ja reklaamida enam
erinevaid hinnasoodustusi. Praegu kehtivad soodustused õpilastele,
üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus
puhkajatele (10 – 50%, teenuste hinnad on toodud peatükis 4).
Soodustused on kokkuleppelised ja neid ei reklaamita.
Peale mainitud äriplaani realiseerumise töötatakse välja
hinnasoodustuste strateegia ja seda asutakse ka aktiivselt
reklaamima. Plaanis on hinnasoodustused alates kolmandast ööbimisest,
nädalast langeb hind veelgi. Samuti koostatakse soodushinnakiri
püsiklientidele, õpilastele, üliõpilastele, perekondadele,
suurtele gruppidele. Tasuta teenuseid plaanitakse alla 5-aastastele
lastele.
6.
ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL
Ruudi talupidajaks on ettevõtja Rudolf Mets, kes on ka talu omanik.
Pidevat täiendavat tööjõudu talu ei kasuta. Lisatööjõuvajadus
tekib suvel turismi kõrgperioodil (juunis-augustis). Kasutatakse
kuni kahte abitöölist.
7.
PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE
Projekti maksumus on vastavalt ehituseelarvele 300 000.- (kolmsada
tuhat) krooni. Eelarve lisatakse äriplaanile.
Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad
Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja
regionaalpoliitilise laenu arvelt. Regionaalpoliitilise laenu arvelt
kaetakse 200 000.- krooni ehitustööde maksumusest.
Omafinantseerimine kokku 100 000.- krooni koosneb 55000.- krooni
ulatuses juba varutud ehitusmaterjalist - elumaja palkseina detailid
ja katuseroog, ning 45000.- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks
Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava
- Regionaalpoliitilise laenu taotlemine oktoober 1999
- Peahoone kokkupanek palkidest november 1999
- hoone siseviimistlus ja majutuskohtade ehitus detsember 1999
aprill 2000
- rookatuse valmistamine aprill- mai 2000
- majutuse käivitamine täismahus juuni 2000
Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele
Laenu tagatisena pakub ettevõtja Ruudi talukompleksi maja- ja
maavaldusena. Kinnistuna on kompleksi väärtus 400 000 - 600
000 krooni.
Lisaks on ettevõtja nõus täiendava isikliku käendusega või
vajadusel Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse garantii taotlemisega.
8.
PROJEKTI RISKIFAKTORID
- Lühike tegutsemisaeg
- Piiratud ressursid
- Ettevõtja piiratud juhtimiskogemus ja suur roll äritegevuses (näiteks taluniku pikaajaline haigus võib äritegevuse ohtu seada)
- Turu ebakindlus (turistide arv sõltub hinnapoliitikast, turvalisusest, ilmastikust jm välistest asjaoludest)
- Seadusandluse muudatused (atesteerimisnõuded, eriload looduskaitsealaga seoses jne)
9.
FINANTSPROGNOOSID
- Kassavoo prognoosid
- Majutusplaan
Kassavoo prognoos
I aasta
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
Raha sissetulek
311880
0
0
14520
46305
123860
141240
109780
14520
0
0
11880
Tulu - Ruudi aidad
5873
0
0
3915
9411
50898
46983
35237
3915
0
0
5873
Tulu - Ruudi taluhoone
4195
0
0
8390
29831
54068
72712
57797
8390
0
0
4195
Käibemaks
1812
0
0
2215
7063
18894
21545
16746
2215
0
0
1812
Investeering
100000
Laen
200000
Raha väljaminek
261789
23169
17283
20186
42278
63700
77889
67815
32154
12084
10608
17267
Kaup, materjal, teenus
642
0
0
784
972
2601
2966
2305
784
0
0
642
Tööjõukulud
3352
0
0
5027
11731
11731
11731
11731
11731
8379
8379
8379
Tegevuskulud
4158
0
0
5082
12965
34681
39547
30738
5082
0
0
4158
Muud kulud
48
0
0
58
232
619
706
549
58
0
0
48
Transport
450
450
450
900
900
900
900
900
900
450
450
1200
Kindlustus
300
300
300
300
Käibemaks
1007
81
81
1282
2712
6984
7995
6209
1228
135
81
1088
Käibemaks riigile
805
-81
-81
933
4351
11910
13550
10537
987
-135
-81
LA laenuintress
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
LA laenu tagasimakse
Garantii
PA laenuintress
1833
1833
1833
1833
1833
1833
1833
1833
1833
1833
1833
1833
PA laenu tagasimakse
Investeeringud
250000
20000
15000
5000
10000
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
200000
Raha jääk kuu alguses
0
50091
26921
9638
3972
7999
68158
131510
173475
155841
143757
133149
Raha sissetulek
311880
0
0
14520
46305
123860
141240
109780
14520
0
0
11880
Raha väljaminek
261789
23169
17283
20186
42278
63700
77889
67815
32154
12084
10608
17267
Raha jääk kuu lõpuks
50091
26921
9638
3972
7999
68158
131510
173475
155841
143757
133149
127762
Jooksva kuu saldo
50091
-23169
-17283
-5666
4027
60160
63351
41965
-17634
-12084
-10608
-5387
Kassavoo prognoos
II aasta
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
Raha sissetulek
11880
0
0
14520
46305
123860
141240
109780
14520
0
0
11880
Tulu - Ruudi aidad
5873
0
0
3915
9411
50898
46983
35237
3915
0
0
5873
Tulu - Ruudi taluhoone
4195
0
0
8390
29831
54068
72712
57797
8390
0
0
4195
Käibemaks
1812
0
0
2215
7063
18894
21545
16746
2215
0
0
1812
Investeering
Laen
Raha väljaminek
20943
14915
14029
25374
35745
67167
81355
71282
35621
15433
13975
20398
Kaup, materjal, teenus
642
0
0
784
972
2601
2966
2305
784
0
0
642
Tööjõukulud
8379
8379
8379
11731
11731
11731
11731
11731
11731
8379
8379
8379
Tegevuskulud
4158
0
0
5082
12965
34681
39547
30738
5082
0
0
4158
Muud kulud
48
0
0
58
232
619
706
549
58
0
0
48
Transport
650
650
650
1200
1200
1200
1200
1200
1200
650
650
1200
Kindlustus
300
300
300
300
Käibemaks
1043
117
117
1336
2766
7038
8049
6263
1282
171
117
1088
Käibemaks riigile
724
769
-117
-117
879
4297
11856
13496
10483
933
-171
-117
LA laenuintress
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
LA laenu tagasimakse
Liising
PA laenuintress
1833
1804
1775
1745
1716
1686
1655
1624
1594
1562
1531
1499
PA laenu tagasimakse
3167
3196
3225
3255
3284
3314
3345
3376
3406
3438
3469
3501
Investeeringud
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
Laenu jääk aasta algul
200000
196833
193638
190413
187158
183874
180559
177214
173839
170432
166995
163525
Raha jääk kuu alguses
127762
118699
103784
89755
78901
89461
146154
206039
244537
223437
208004
194029
Raha sissetulek
11880
0
0
14520
46305
123860
141240
109780
14520
0
0
11880
Raha väljaminek
20943
14915
14029
25374
35745
67167
81355
71282
35621
15433
13975
20398
Raha jääk kuu lõpuks
118699
103784
89755
78901
89461
146154
206039
244537
223437
208004
194029
185512
Jooksva kuu saldo
-9063
-14915
-14029
-10854
10560
56693
59885
38498
-21101
-15433
-13975
-8518
Ruudi turismitalu majutusplaan
suvehind kr/päev
440
talvehind kr/päev
330
üks koht kr/päev
220
üks koht kr/päev
165
kohti kokku
34
kohti kokku
34
Taluhoones
20
Taluhoones
20
Aitades
14
Aitades
14
täismajutus kr/päev
7480
täismajutus kr/päev
5610
Taluhoones
4400
Taluhoones
3300
Aitades
3080
Aitades
2310
täituvus 70% kr/päev
5236
täituvus 50% kr/päev
2805
Taluhoones
3080
Taluhoones
1650
Aitades
2156
Aitades
1155
täituvus 50 % kr/päev
3740
täituvus 30 % kr/päev
1683
Taluhoones
2200
Taluhoones
990
Aitades
1540
Aitades
693
täituvus 30% kr/päev
2244
täituvus 10% kr/päev
561
Taluhoones
1320
Taluhoones
330
Aitades
924
Aitades
231
periood mai - august
periood september-aprill
kokku päevi
123
kokku päevi
242
võimalik nelja suvekuu käive kokku
võimalik kaheksa sügis-kevad kuu käive kokku
täismajutus
920040
täismajutus
1357620
täituvus 70%
644028
täituvus 50%
678810
täituvus 50%
460020
täituvus 30%
407286
täituvus 30%
276012
täituvus 10%
135762
Ruudi turismitalu aitade majutusplaan
kroonides
kroonides
mai majutuspäevad
15
sepember, aprill majutuspäevad
10
täismajutus - päevi
0
0
täismajutus - päevi
0
0
täituvus 70 % - päevi
0
0
täituvus 50 % - päevi
0
0
täituvus 50 % - päevi
5
7700
täituvus 30 % - päevi
5
3465
täituvus 30 % - päevi
10
9240
täituvus 10 % - päevi
5
1155
kokku
16940
kokku
4620
juuni majutuspäevad
30
oktoober, märts majutuspäevad
0
täismajutus - päevi
5
15400
täismajutus - päevi
0
0
täituvus 70 % - päevi
10
21560
täituvus 50 % - päevi
0
0
täituvus 50 % - päevi
15
23100
täituvus 30 % - päevi
0
0
täituvus 30 % - päevi
0
0
täituvus 10 % - päevi
0
0
kokku
60060
kokku
0
juuli majutuspäevad
30
november, veebruar majutusp-d
0
täismajutus - päevi
0
0
täismajutus - päevi
0
0
täituvus 70 % - päevi
15
32340
täituvus 50 % - päevi
0
0
täituvus 50 % - päevi
15
23100
täituvus 30 % - päevi
0
0
täituvus 30 % - päevi
0
0
täituvus 10 % - päevi
0
0
kokku
55440
kokku
0
augusti majutuspäevad
25
detsember, jaanuar majutusp-d
3
täismajutus - päevi
0
0
täismajutus - päevi
3
6930
täituvus 70 % - päevi
10
21560
täituvus 50 % - päevi
0
0
täituvus 50 % - päevi
10
15400
täituvus 30 % - päevi
0
0
täituvus 30 % - päevi
5
4620
täituvus 10 % - päevi
0
0
kokku
41580
kokku
6930
Ruudi aidad suvel kokku
100
174020
Aidad väljaspool hooaega kokku
13
11550
KASUTATUD ALLIKAD
- Ettevõtja käsiraamat. Äripäeva kirjastus
- Mägi,J; Pihel , P jt. Ärioskused, Routes õppematerjalid, Leonardo da Vinci II, Kuressaare 2003
- Käsikirjalised materjalid Saaremaa Ettevõtluskeskusest
42
Kõik kommentaarid