Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äriplaani Koostamine (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseks teie firma kujuneb ja kui kiiresti?
  • Kuidas ta oma eesmärgid saavutab?
  • Kuidas vähendada ebakindlust juhtida riske ja kasutada ära võimalusi?
  • Kui paljudeni reklaam jõuab?
Äriplaan






ÄRIPLAANI KOOSTAMINE
Õppematerjal

SISUKORD


SISUKORD 2
1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED 3
2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID 5
3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN 6
3.1 KOKKUVÕTE 6
3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 8
3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS 10
10
3.4 PROJEKTI KIRJELDUS 11
3.5 TURUSTAMINE 12
3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL 18
3.7 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE 20
3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID 22
3.9 FINANTSPROGNOOSID 23
4. ÄRIPLAANI NÄIDIS 28
KASUTATUD ALLIKAD 51


1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED


Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument.
Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine. Efektiivne planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist ja nende saavutamise tee määratlemist. Planeerimine on protsess, mis on ühtviisi oluline ettevõtte igas arengufaasis. Planeerides otsige vastust küsimustele:
  • milliseks teie firma kujuneb ja kui kiiresti?
  • kuidas ta oma eesmärgid saavutab?
  • kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi?

Äriplaan ei ole muutumatu. Äris võib ette tulla ootamatusi , mistõttu esialgset plaani tuleb muuta. Mõnikord võrreldakse äriplaani lennugraafikuga, mis on küll täpselt paika pandud, kuid mida näiteks ootamatult muutuvad ilmastikutingimused või muud liiklustingimused muuta võivad.
Äriplaani koostamiseks on mitmeid põhjusi:
  • et ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda;
  • äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks;
  • äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada;
  • äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga;
  • ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui ta tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu.
    Äriplaaniga ettevõtja:
    • põhjendab, kui palju raha ta vajab,
    • tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;

    - tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida;
    • tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud .

    Hooletult koostatud äriplaan tekitab potentsiaalses investoris mulje, et ettevõtja on hooletu inimene, kes ei vaevu kõike olulist arvesse võtma. Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et :
    • ettevõtja on võimekas inimene;
    • ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt;
    • veenab, et ettevõtjal on visioon oma ettevõttest, et ta suudab ette kujutada oma firmat ka mitme aasta pikkuses perspektiivis ja on oma tegevust vastavalt prognoositud turumuutustele planeerinud.

    Äriplaan testib äriideed. Juhul kui prognoosid näitavad suurt kahjumit, tuleks kaaluda otsida vigu, leida uusi võimalusi või isegi kaaluda äriideest loobumist.
    Tavaliselt on ettevõtja ise veendunud oma idee headuses. Ei tasu loota kohe väga suurele kasumile . Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on oht, et satutakse eufooriasse ja eiratakse fakti, et kuskil on tehtud viga. Siin on abiks konkurentsiuuring, mis võimaldab võrrelda oma näitajaid konkurentide näitajatega. Erinevus ei tohiks olla väga suur. Esimestel tegutsemisaastatel on ka tagasihoidlik kasum väga heaks tulemuseks.
    Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks
    • Kirjutage professionaalselt, kuid vältige akadeemilisust
    • Paragrahvid peavad olema lühikesed ja üksteisest eraldatud
    • Varustage äriplaan tiitellehega ja köitke korralikult
    • Äriplaanil on alati autor ja koostamise kuupäev
    • Äriplaan ei ole muutumatu dokument. Kui midagi ärikeskkonnas muutub, millega ei osatud arvestada, tuleb muuta ka äriplaani
    • Vältige tsitaate ja anekdoote
    • Äriplaani leheküljed peavad olema nummerdatud
    • Kasutage pigem lauseid "Ettevõte on veendunu, et ...", "Ettevõtte omanikud usuvad, et ..." kui lauseid stiilis "Paistab, et ...", "Me loodame, et ..." jne
    • Tehke lugejale äriplaani jälgimine nii lihtsaks kui võimalik; kasutage alapealkirju, nummerdatud ja nummerdamata loetelusid ja erinevaid kirjastiile tähelepanu tähtsamale tõmbamiseks
    • Idee varastamise vältimiseks ärge andke oma toote täpset tehnoloogilist kirjeldust ega avage oma teenuste kõiki üksikasju
    • Turupotentsiaali ennustamisel lähtuge statistilisest tõestusmaterjalist. Ärge kirjutage: " Internetti kasutavate inimeste arv on viimastel aastatel järsult suurenenu". Selle asemel kirjutage täpsemalt: " Arvutialane ajakirjandus (viited) on näidanud, et interneti kasutajate arv on viimase kahe aastaga suurenenud 3 korda"
    • Enne lõplikku vormistamist paluge kellelgi, kes teie äriga seotud ei ole, teie äriplaan läbi lugeda. Paluge, et ta kohe küsiks, kui midagi jääb arusaamatuks või pole veenvalt esitatud.

    Äriplaan saab olla ainult nii täpne, kui hästi selle autor sellel ajal suutis prognoosida turutrende ja teisi muutusi. On teada, et 80 % firmadest ei jõua pidada oma viiendat sünnipäeva, kuigi alustati hiilgavate prognoosidega.


    2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID


    Äriplaani koostamiseks ei ole mingit kindlat vormi, mida kõik ettevõtjad peaksid kasutama. Iga äriplaan erineb teisest mingil määral struktuuri poolest. Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette ka äriplaanide nõutava struktuuri.
    Igale äriplaanile on kohustuslikud järgmised komponendid:
    • tiitelleht
    • sisukord
    • kokkuvõte
    • ettevõtte lühiülevaade
    • äriidee iseloomustus
    • projekti kirjeldus
    • tooted või teenused
    • tootmine,
    • keskkond
    • turustamine
    • turu iseloomustus
    • konkurendid ja konkurents
    • müük ja turustamine
    • ettevõtte juhtimine ja personal
    • projekti maksumus ja rahastamine
    • projekti riskifaktorid

    Tiitellehe ja sisukorra vormistamine
    Tiitellehel peab olema firma nimi (soovitavalt ka logo ), koostaja nimi, kuupäev ja vajaduse korral märkige ka "Konfidentsiaalne"(vt äriplaani näidis).
    Sisukord koostage kõige viimasena, kasutades selleks arvutitarkvara võimalusi.


    3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN


    3.1 KOKKUVÕTE
    Kõik äriplaanid algavad kokkuvõttega, mille pikkuseks võiks olla 1 kuni 3 lehekülge. Kokkuvõttes on esitatud lühidalt kogu äriplaani sisu ja seal peab olema ära toodud põhiline informatsioon, mis on vajalik investoritele või tulevasele äripartnerile.
    Äriplaani kokkuvõttes võiks käsitleda järgnevaid teemasid :
    • ettevõtte missioon ;
    • ettevõtte lühiülevaade (millal on ettevõte asutatud, milline on ettevõtluse vorm, oma kapitali suurus);
    • ettevõtte omanik, juhtimine, töötajad (kes on omanikud, tulevane ettevõtte juht ja tema põhilised majandusalased teadmised ja kogemused, kui suure töötajate arvuga ettevõtet planeeritakse).
    • äriidee lühike kirjeldus (millist toodet või teenust kavatsetakse pakkuda, milles seisneb selle toote atraktiivsus tarbijale)
    • turg (kellele, kus ja kuidas kavatsetakse oma toodet turustada)
    • projekti maksumus ja finantseerimise allikad
    • eesmärgid ja eeldatavad tulemused

    Kuna see peatükk võtab kokku kõigi järgnevate sisu, siis tuleks see kirjutada viimasena. Nõuanne alustavale ettevõtjale: ärge püüdke hoida kokku aega ja vaeva lühikese, kuid ülevaatliku kokkuvõtte kirjutamisel , sest tihti on see kokkuvõte ja finantsplaneerimine põhilised (või ka ainsad) osad Teie äriplaanist, millega tulevane partner või investor põhjalikult tutvuvad.
    Kokkuvõttes oleks soovitav sõnastada ettevõtte missioon - so 1-2 lausest koosnev määratlus, mis toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatavad juhtpõhimõtted.
    Missioon:
    • näitab ettevõtte ambitsioone;
    • seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu;
    • väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi.

    Missioon peab olema:
    • lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv

    Näide
    Philipsi missioon. Lets make things better! / Muudame asjad paremaks!
    • Paindlik

    Näide
    Apple Computeri Macintoshi missioon. Parandada inimeste loovust ja efektiivsust. See on piisavalt paindlik, kuna lubab peale arvutite müüa ka tarkvara , printereid, õpikuid ja koolitust.
    - erinev teistest sarnase missiooniga ettevõtetest
    Näide
    Missioon " teenida omanikele kasumit " on mõttetu, kuna nimetatud lause ei erista antud ettevõtet ühestki teisest ettevõttest.
    ÜLESANNE
    • Koosta vähemalt 3 võimalikku sõnastust oma ettevõtte missiooniks. Leia neist parim.

    3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE
    3.2.1 Üldandmed
    Ettevõtte nimi :
    Ettevõtte juriidiline vorm :
    Registreerimise nr :
    Registreerimise aeg ja koht :
    Aadress
    Telefonid :
    Faks :
    e-mail :
    Juhatuse liikmed :
    Põhikapital :
    Omanikud, nende osa kapitalist :
    Kontaktisik, tema telefon :
    3.2.2 Toodangu või teenuste kirjeldus
    Ülevaade firma pakutavatest toodetest ja / või teenustest. Peatükk peaks sisaldama järgmist infot:
    • toote/ teenuse peamised tunnusjooned;
    • toote asetus lisaväärtuse ahelas, st kas tegemist on tooraine, komponendi või valmistootega;
    • kas tegemist on toote/ teenusega, mida juba turul pakutakse või uudistoote/ teenusega;
    • põhitoodetele/ teenustele pakutavad lisatooted või - teenused (kujundus, transport, konsultatsioon , hooldus, remont , tagavaraosad vms);
    • kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi;
    • kuidas kavatsetakse toodet/ teenust tulevikus edasi arendada;
    • kaubamärgid, patendid , toodet/ teenust puudutavad seadused ja määrused;
    • hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete hindadega.

  • Senine äritegevus
    Antakse lühiülevaade ettevõtte senisest arengust. Kui äriplaan on seotud uue ettevõttega, siis seda osa ei ole vaja kirjutada. Osas tuuakse välja olulisemad saavutused, aga ka peamised raskused ning võimalused neid ületada. Pole mingit vajadust varjata varasemaid ebaõnnestumisi. Nende väljatoomine näitab pigem, et olete valmis nendest õppima. Hea toon ei ole süüdistada kedagi teist oma ebaõnnestumistes.
    Soovitav on lisada sellele osale graafikuid käibe, kasumi vms kohta ja analüüsida neid.
    ÜLESANNE
    • Koosta äriplaanile osa „Ettevõtte lühiülevaade“.



    3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS
    Selles osas kirjeldage lühidalt oma äriideed (kuni ühe lehekülje ulatuses).
    Kirjutage:
    • missuguse ärialaga on tegemist, mis on Teie toode;
    • kuivõrd on tegemist originaalse ideega;
    • miks just Teie peaksite selle äriidee edukalt ellu viima ja milles seisnevad Teie positiivsed eeldused
      • kas Teil on selle alaga tegelemiseks professionaalsed oskused ja kogemused
      • kas Teie sihtturul on just selle äriidee jaoks vajadust ja ruumi
      • kas Teil on olemas mingid konkreetsed materiaalsed väärtused Teie äriidee realiseerimiseks
      • või tunnete, et selle äriga tegelemine on Teie kutsumus
      • muud põhjused
    • kus ja kuidas kavatsetakse alustada tegevust;
    • kuidas kavatsete oma äri arendada lähemas tulevikus (2-3 aastat).



    3.4 PROJEKTI KIRJELDUS
    3.4.1 Tooted või teenused
    Kui Teie äriidee seisneb mingi täiesti uue toote või teenuse pakkumises, siis tuleks Teil seda siin peatükis võimalikult üksikasjalikult kirjeldada. Arvestage, et tulevased äripartnerid või investorid ei ole enamasti samavõrd tuttavad Teie äriideega kui Teie ise. Kui aga tegemist ei ole mingi uue ideega, kirjeldage lühidalt:
    • milline on Teie toode või teenus;
    • millised on selle kasutamisvõimalused;
    • kes seda toodet või teenust võiks kasutada;
    • miks inimesed ostavad just Teie toodet või teenust;
    • mis on kliendile Teie toote või teenuse juures kõige tähtsam (kvaliteet, hind, sellega kaasaskäiv teenindus vm.).
    • kuidas kavatsete toodet või teenust tulevikus edasi arendada;
    • kaubamärgid, patendid, toodet või teenust puudutavad seadused ja määrused;
    • hinnad.

    3.4.2 Tehnoloogia lühikirjeldus/tootmine
    Kirjeldage kogu protsessi alates varustajast, tootmisest ja lõpetades kliendini jõudmisega. Selgitage, kuidas te hangite tootmiseks vajalikke materjale, milliseid varustuskanaleid te kasutate ja kuidas kavatsete seda teha tulevikus. Tootmise puhul kirjeldage, milline on tehnoloogiline protsess. Ärge selles osas kalduge liigsetesse tehnilistesse üksikasjadesse.
    • Millised hooned, ruumid, seadmed on vajalikud
    • Kirjeldage tootmist ja tehnoloogiat, mida kavatsete kasutada oma toote valmistamiseks
    • Kus toimub tootmine
    • Milliseid seadmeteid kasutate
    • Kuivõrd kaasaegne on teie tehnoloogia
    • Kuidas Teie tehnoloogia on võrreldes lähemate konkurentidega
    • Kes vastustab tootmise eest
    • Millist toorainet vajate, kust planeerite seda hankida, kes vastutab varustamise eest
    • Kuidas palkate tööjõu, kuidas õpetate neid. Või on töötajatel olemas juba varasem kogemus
    • Kui pikk on stardiperiood

  • Keskkond
    Selle osa kirjutamisel toetu riskianalüüsile. Käsitletud peaksid olema järgmised teemad:
    • põhilised edutegurid selles majandusharus, kus ettevõte tegutseb;
    • viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused majandusharus;
    • sisenemisbarjääri olemasolu ja mis selle põhjustab;
    • varustajate/ostjate võimu olemasolu;
    • mitu ettevõtete antud majandusharus konkureerib, nende iseloom (suured või väikesed, riiklikud või eraettevõtted, kodumaisel või väliskapitalil põhinevad jne);
    • kas viimastel aastatel on majandusharu käive ja kasum langenud või kasvanud, mis võivad olla sellise arengu põhjused;
    • hinna ja omahinna arengu tendentsid;
    • kas esineb mastaabiefekt;
    • kui palju majandusharus toodetavast toodetest/ teenustest eksporditakse;
    • kui suurt konkurentsi pakuvad importtooted/ teenused.

    - Kui tootmisprotsess on keskkonnale ohtlik, peab ettevõtja ära tooma sammud, mida kavatseb negatiivse mõju kõrvaldamiseks ette võtta.
    Firma sisemise analüüsi ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT - analüüs.
    ÜLESANNE
    • Tutvu SWOT –analüüsi metoodikaga ja koosta see oma ettevõttele.
    • Koosta äriplaanile osa „Projekti kirjeldus“.

    3.5 TURUSTAMINE
    3.5.1 Turu iseloomustus
    Äriidee elluviimisel on kõige tähtsamaks teguriks teadmine, kes ostavad Teie poolt pakutavat teenust või toodet. Oma klientide põhjalik tundmine võimaldab firmal olla kindel, et toode vastab kõige paremini nende vajadustele. See aitab ka firmal vastu võtta otsuseid, kuidas ja kus reklaamida tooteid, kus müüa ning millist hinda on otstarbekas küsida. Lisaks sellele, et kirjeldada kliendigruppe üldiselt, peate suutma ka arvuliselt määratleda potentsiaalsete klientide arvu ja nende jaotust erinevates gruppides. Selle alusel on võimalik hinnata, kas Teie kaubal on piisavalt võimalikke kliente, et olla edukas.
    Keskmise kliendi profiili kindlaksmääramiseks on mitmeid mooduseid. Üritage koguda mõningaid põhiandmeid oma klientide kohta, nagu näiteks:
    • kes on Teie toote ostja: kas üksikisik, edasimüüja või ettevõte;
    • kui see on ettevõte, siis mida see toodab, kes on nende kliendid, kes võtab vastu otsuseid ostude tegemise kohta;
    • kui see on eraisik , siis tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek;
    • andke arvuline hinnang oma toote (teenuse) turu suurusele;
    • kas tulevikus on oodata turu kasvu või kahanemist, millisel määral;
    • teie tulevaste klientide vajadused ja võimalused: mille alusel nad langetavad ostuotsuseid-hind, kvaliteet vm;
    • kas toote turustamisel on sesoonsust või muid prognoositavaid tsükleid.

    3.5.2 Konkurendid ja konkurents
    Igal tootel ja teenusel on maailmas olemas konkurendid. Konkurentideks ei saa pidada ainult neid ettevõtteid, kes Teie piirkonnas toodavad täpselt sama toodet. Konkurent on iga ettevõtte, mis toodab sarnast toodet või teenust, mida saab müüa samal turul. Konkurendid on ka ettevõtted, kes toodavad tooteid, mida on võimalik kasutada Teie toote asendajatena.
    Äriidee edukuse hindamiseks on vaja tunda oma konkurente, seepärast soovitame kirjeldada käesolevas lõigus:
    • kes on Teie kõige otsesemad konkurendid, kes potentsiaalsed konkurendid;
    • kuidas nad reklaamivad ja müüvad oma toodet;
    • kuidas kliendid hindavad neid;
    • mida nad teevad hästi ja mida halvasti;
    • mida Teie teeksite teisti;
    • kas Teie ärialal on tulevikus oodata konkurentsi tugevnemist või nõrgenemist;
    • millised on Teie firma eelised teiste samalaadsete ettevõtete ees.

    Selleks et edukalt konkureerida turul, peavad tootel või teenusel olema omadused, mis muudavad nad erinevaks teistest turul pakutavatest toodetest - nn konkurentsieelised. Need erinevused on kliendi valiku aluseks, miks nad eelistavad ühte või teist toodet. Äriplaanis tuleb seetõttu määratleda oma toote eeliseid võrreldes Teie konkurentide vastavate toodetega. Selline määratlemine avaldab mõju investeerijale, kuid aitab ka ettevõtjal endal järele mõelda, kuidas oma toodet paremaks muuta ja kuidas paremini rahuldada klientide vajadusi. Alati tasub silmas pidada, et põhilised eelised, mis aitavad Teil turul konkureerida, on kõrgem kvaliteet, kaasaegne ja unikaalne tehnoloogia, soodne hind ning lisateenused klientidele.


    ÜLESANNE

    Analüüsi ettevõtte konkurentsi kasutades alljärgnevalt toodud tabelit
    Pakutavad tooted/teenused
    sihtturg
    hind
    Lisa-teenused
    Tugevad küljed
    Nõrgad küljed
    Konkurent A
    Konkurent B
    Konkurent C

    ÜLESANNE

    • Koosta erinevaid graafikuid konkurentide võrdlemiseks (turuosa, hind jne). Vali välja kõige näitlikumad.


    3.5.3 Müük ja turustamine
    Ettevõtja peab tagama, et kliendid saaksid teada tema poolt pakutavast tootest või teenusest, vastu võtma otsuseid, mis puudutavad reklaami, hindu, müügimeetodeid jne. ning kindlustama oma toote jõudmise kliendini.
    Äriplaanis selgitatakse:
    • kes vastutab teie firmas müügi ja turustamise eest;
    • kuidas on organiseeritud toodete jõudmine kliendini;
    • kas teil on olemas kindlad kliendisuhted, millised;
    • milliseid turunduskanaleid kasutatakse ja miks just neid;
    • kas turunduskanaleid kavatsetakse muuta;
    • kas kasutate ka müügitoetust (promotsiooni) ja mis eesmärgil;
    • kui palju te plaanite kulutada müügitoetuste katteks;
    • kus te kavatsete oma tooteid või teenuseid reklaamida ja miks just seal;
    • kui suured on reklaamikulud;
    • kui ettevõttes töötab müügiosakond, siis kuidas müügiga tegelevaid inimesi motiveeritakse rohkem müüma.

    Turustuskanalid
    Kuna tootjal pole enamasti võimalik toimetada oma tooteid kätte igale kliendile, siis kasutatakse turustamisel enamasti kaubanduse teenuseid (jae- ja hulgikaubanduskaubandus), samuti ka mitmete teiste müügiga tegelevate firmade teenuseid (näiteks turismitrükiseid müüvad I-punktid, hotellid, jne). Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi.
    Enamkastutatav müügitoetus on reklaam
    Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas turismiettevõtluse alast reklaami teha turismitrükistes (reisijuhid, turismikaardid, ürituste ajakavad jms), samuti infopunktide kaudu või paigutades reklaamsildid kohtadesse, kus on palju turiste (sadamasse, praamile, vaatamisväärsuste lähedusse jne). Selline informatsioon on parim abivahend Teie reklaamikulutuste planeerimisel.
    Ääremaal elaval väikeettevõtjal pole kindlasti otstarbekas alustada oma tegevust hirmkalli reklaamikampaaniaga televisioonis. Kindlasti on palju otstarbekam ning odavam vahend kohalik ajaleht või otsepostitus oma potentsiaalsetele klientidele. Väga oluline on otsustada, milline reklaamikanal on kõige efektiivsem, lähtudes kulutuste suurusest ja lõpptulemusest.
    Reklaamikulude planeerimiseks soovitame kasutada järgmist tabelit.

    Reklaam

    Kulud
    Kui paljudeni reklaam jõuab?
    Näiteks: Turismikaart
    5000 krooni
    8000 kaarti
    Näiteks: Reklaamsilt tee servas
    2000 krooni
    ca 10 000 turisti hooaja jooksul
    jne
    Müügiprotsessi elavdavad veel mitmed ajutised ja lühiajalised meetmed, näiteks messid , laadad, näitused, võistlused, mitmesugused loosimised, presentatsioonid , tasuta toodete jagamine, hinnasoodustused (tutvumis-, püsikliendi-, sünnipäevahind) jne.
    Hind
    Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist asjaolu:
  • millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud);
  • millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid.
    Kliendid teevad oma otsuseid, võrreldes Teie toodet konkurentide omaga ning lähtudes sellest, mida Teie toode nende arvates väärt on. Kallimatel toodetel on tihti imidz, et need on kõrgema kvaliteediga ja töökindlamad, seega on nad ka kõrgemat hinda väärt. Kuigi madalamad hinnad on tavaliselt heaks mooduseks konkurentide klientide ärameelitamiseks, võib samas madala hinna arvel jääda mulje, et Teie toode on madalama kvaliteediga. Seega tuleb ettevõtjal endal leida parim hinnastrateegia oma klientide jaoks.
    Hinna kalkuleerimisel määrake kindlaks materjalile ja tööjõule tehtavad kulutused, millele liidate kõik kaudsed kulud, mis on selle ettevõtmisega seotud

    ÜLESANNE

    • Koosta äriplaanile osa „Turustamine“.

    3.6 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL
    Juhtivtöötajad
    Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest kui ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus , kus ja millistel ametikohtadel olete töötanud ning millised varasemad kogemused Teil on nii ettevõtluses tegutsemisel. (Täismahus elulookirjeldusi siin ära ei tooda, need võib vajadusel panna lisasse).
    Oluline on esile tuua nii omanike kui ka palgatud juhtkonna võimekust ettevõtet juhtida: see lisab kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele.
    Palgad planeerige mõistlikul tasemel: ka juhtkonna/omanike liiga väikesed palgad võivad näidata, et Te äril pole perspektiivi.
    Suuremate ettevõtete puhul on soovitav on joonistada välja organisatsiooni skeem, et oleks võimalik määratleda allpool iseloomustatud töötajate tegevusvaldkonda.
    Personal
    Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme:
    • kui palju töötajaid firma vajab;
    • millised on nende töökohustused;
    • kuidas neid palgatakse;
    • milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada;
    • palgatase .

    Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina.
    Ametikoha nimetus
    Bruto-palk
    Maksustatav osa (palk-tulumaksuvaba miinimum)
    Tulumaks
    26 %
    Töötus-kindlus-tuse maks
    1%
    Neto -
    palk
    Sots. maks
    33%
    brutopal-galt
    Töötus-kindlustuse maks
    0,5 %
    Tööjõu-kulu kokku
    Brutopalk - väljateenitud palk
    Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk
    Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba miinimum 1000 krooni kuus)
    Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt
    Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja
    Osanikud või aktsionärid
    Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed:
    • nimi;
    • osa suurus;
    • osalusprotsent.

    Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid .
    Professionaalne abi
    Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne
    Huvide lahknevus
    Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele:
    • kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on omandiõiguslikke suhteid teistes ettevõtetes;
    • kas mõni ettevõtte juhatuse liige töötab samal ajal ka mõne varustaja või kliendi ettevõttes.

    Seda punkti peavad oluliseks eriti väliskapitalil põhinevad fondid.
    3.7 PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE
    Soovitame kasutada järgnevalt toodud tabeleid. Ajagraafikul saab iga äriplaani autor valida sobiva perioodi (kuu, kvartal , aasta)
    Projekti maksumus
    Jrk.nr.
    Kulu liik
    Maksumus (kr.)
    Kokku projekti maksumus
    Planeeritud investeeringute ajagraafik
    Jrk.nr
    Kulu liik
    I kv.
    II kv.
    III kv.
    IV kv.
    Kokku kulu
    Raha vajadus perioodil
    Projekti rahastamise allikad
    Jrk.nr.
    Planeeritud rahastaja
    I kv.
    II kv.
    III kv.
    IV kv.
    Kokku kulu
    Raha vajadus perioodil
    Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele
    Kui ettevõte esitab äriplaani laenu taotlemiseks, siis tuleks näidata, millega kavatsetakse laen tagada. Vajadusel esitatakse tagatisvara omamist tõendavad dokumendid ning eksperdi hinnang (tekstis ülevaade, dokumentide koopiad lisasse). Kui laenu tagamiseks kasutatakse kellegi garantiid , siis peaks siin esitama nende füüsiliste või juriidiliste isikute nimed ja viimaste puhul ka bilansid.
    3.8 PROJEKTI RISKIFAKTORID
    Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT-analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte senise ja planeeritud tegevuse (siseriskid) ning ärikeskkonna analüüsi (välisriskid) kokkuvõte. Soovitav oleks ka näidata, kui suur on vastava riski mõju ettevõttele ning kuidas ettevõtjad kavatsevad riski vältida.
    Kui siseriske saab ettevõte enamasti ise maandada (kuigi ta võib selleks vajada lisainvesteeringuid), siis välisriske ettevõte otseselt kontrollida ei saa. Seega tuleks välisriskide maandamiseks välja töötada alternatiivseid strateegiaid juhuks, kui mõni toodud riskidest realiseerub.
    Näiteid siseriskidest:
    • lühike tegevusaeg - investorid eelistavad ettevõtteid, kes on oma võimekust varasema äritegevusega juba tõestanud;
    • personalirisk - sageli esineb see juhul, kui tegevus sõltub üksikutest spetsialistidest ettevõttes, kes parema pakkumise saamisel võivad lahkuda;
    • kliendirisk - sõltuvus mõnest suurest kliendist võib teha ettevõtte nende poolt haavatavaks;
    • kvaliteedirisk - esineb, kui vananenud tootmisseadmete tõttu võib osutuda võimatuks soovitada kvaliteedi tagamine. Esineb ka ettevõtetes, kus pole rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteemi.

    Näiteid välisriskidest:
    • majanduslanguse risk - esineb juhtudel, kui ettevõtte käive sõltub majanduse seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb;
    • poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlusvaenulikud jõud kodumaal või võib eksportturgudel oodata näiteks impordi piiranguid;
    • seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (näiteks täiendavad maksud jms);
    • tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid.

    ÜLESANNE
    • Koosta äriplaanile osa „Projekti riskifaktorid“.


    3.9 FINANTSPROGNOOSID
    Tavaliselt tehakse järgmised prognoosid:
    • kassavoo prognoosid (esimene aasta kuude lõikes, edaspidi võib periood olla pikem);
    • prognoositavad kasumiaruanded (esimesed kaks aastat võib teha kvartaalsed, edaspidi aastaprognoos);
    • Prognoositavad bilansid (vajadusel kasuta spetsialistide abi)

    Sõltuvalt äriplaanist ja sellest kuhu plaanitakse see esitada, võib lisada mingi ettevõtte spetsiifikast tuleneva finantsprognoosi.
    FIE ei pea esitama kasumiaruannet ega bilanssi .
    Võid kasutada alljärgnevalt toodud tabeleid.
    1. Kassavoo prognoos
     
    1. kuu
    2. kuu
    3. kuu
    4. kuu
    5. kuu
     Jne.
      Laekumine müügist
     
     
     
     
     
     
      Omakapitali sissemaksed
     
     
     
     
     
     
      Laenud
     
     
     
     
     
     
      Muud allikad
     
     
     
     
     
     
    RAHALISED ALLIKAD KOKKU
     
     
     
     
     
     
     Materjalid, kaubad
     
     
     
     
     
     
     Tootmisega seotud tööjõu kulu
     
     
     
     
     
     
     Kommunaalkulud
     
     
     
     
     
     
     Juhtkonna palgakulud
     
     
     
     
     
     
     Transport
     
     
     
     
     
     
     Ja muud kulud
     
     
     
     
     
     
     Laenuintressid
     
     
     
     
     
     
     Laenude tagasimaksmine
     
     
     
     
     
     
     Muud kulud
     
     
     
     
     
     
    RAHA KASUTAMINE KOKKU
     
     
     
     
     
     
    ALLIKATE JA KASUTAMISE VAHE
     
     
     
     
     
     
    RAHA JÄÄK PERIOODI ALGUL
     
     
     
     
     
     
    RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS
     
     
     
     
     
     
    2. Kasumiaruande näidis
     
    2002
    2003
    2004
       Tulud
     
     
     
    Realiseerimise netokäive
     
     
     
    Muud tulud
     
     
     
                         KOKKU TULU
     
     
     
      Kulud
     
     
     
    Tooraine
     
     
     
    Kaubad
     
     
     
    Tööjõu kulu
     
     
     
    Energia kulu
     
     
     
    Muud tootmisega otseselt seotud kulud
     
     
     
    Kommunaalteenused
     
     
     
    Administratsiooni tööjõukulu
     
     
     
    Kontorikulud
     
     
     
    Rendi ja üürikulud
     
     
     
    Transport
     
     
     
    Reklaam
     
     
     
    Muud kulud
     
     
     
     Intressikulu
     
     
     
                           KOKKU KULU
     
     
     
    KASUM/ KAHJUM MAJANDUSTEGEVUSEST
     
     
     
    Tulumaksuga maksustatavad kulud   
     
     
     
    TULUMAKSUGA MAKSUSTATAV  TULU
     
     
     
    Tulumaks
     
     
     
    PUHASKASUM
     
     
     
    3. Bilansi näidis
     
     
    Algseis
    2000
    2001
    2002
    AKTIVA
     
     
     
     
     Raha
     
     
     
     
     Nõuded ostjate vastu
     
     
     
     
     Laoseis
     
     
     
     
     Muud varud
     
     
     
     
    KÄIBEVAHENDID KOKKU
     
     
     
     
    Materiaalne põhivara
     
     
     
     
    Kulum
     
     
     
     
    Põhivara jääkväärtus
     
     
     
     
    AKTIVA KOKKU
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    PASSIVA
     
     
     
     
    Maksuvõlad.
     
     
     
     
     Võlad töövõtjatele
     
     
     
     
    Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil
     
     
     
     
     Muud lühiajalised võlad
     
     
     
     
    Võlad hankijatele
     
     
     
     
    ..............
     
     
     
     
    LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU
     
     
     
     
     Pangalaenud
     
     
     
     
     Muud pikaajalised kohustused
     
     
     
     
    PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU
     
     
     
     
    Põhikapital
     
     
     
     
    ..................
     
     
     
     
    Eelmiste aastate kasum/kahjum
     
     
     
     
    Aruandeaasta kasum/kahjum
     
     
     
     
    OMAKAPITAL KOKKU
     
     
     
     
    PASSIVA KOKKU
     
     
     
     
    ÜLESANNE
    • Koosta äriplaanile osa „Finantsprognoosid“.

    ÜLESANNE
    • Koosta äriplaanile osa „Kokkuvõte“.
    • Koosta äriplaanile sisukord kasutades arvutitarkvara võimalusi.

    4. ÄRIPLAANI NÄIDIS


    Eesti Regionaalarengu Sihtasutusele
    FIE RUDOLF METS
    RUUDI TURISMITALU
    Äriplaan regionaalpoliitilise laenu taotlemiseks
    Koostas Rudolf Mets
    Kuressaare
    Märts 2002

    Sisukord

    SISUKORD 2
    1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED 3
    2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID 5
    3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN 6
    8
    10
    ÜLESANNE 14
    ÜLESANNE 14
    Reklaam 16
    ÜLESANNE 17
    4. ÄRIPLAANI NÄIDIS 28
    2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 31
    3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS 33
    4. PROJEKTI KIRJELDUS 33
    5. TURUSTAMINE 36
    6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL 39
    7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE 40
    8. PROJEKTI RISKIFAKTORID 41
    9. FINANTSPROGNOOSID 41
    KASUTATUD ALLIKAD 51
    1. KOKKUVÕTE
    Äriplaan on koostatud Saare Maakonnas , X vallas X külas asuva Ruudi turismitalu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on talu peahoone taastamine endisel kujul.
    Projekti algideeks on loodus- ja taluturismiteenuse pakkumine Lääne - Saaremaal. Ruudi talu näol on tegemist on ajaloolise, 19. sajandist pärit talukompleksiga, mis asub X poolsaarel X looduskaitsealal . Talu kuulub Rudolf Metsale , kes on ühtlasi ettevõtja.
    Talu pakub puhkust looduskaunis ja ehedas looduskeskkonnas. Puhka ja ela säästlikult!
    Seni on majutus - ja toitlustusteenust pakutud kompleksi kõrval- ja abihoonetes. Talul on kokku 12-14 ööbimiskohta ning kuni 50 inimese toitlustamise võimalus. Lisaks ööbimisele on võimalik kasutada nii suitsu- või saaresauna, kompleksi juurde kuulub ka telkimisplats. Talu omapäraks on ökoloogiliselt puhas põllumajandustootmine.
    Äriplaani elluviimisel taastatakse Ruudi talu peahoone- rehielamu selle endises mahus ja kujul. Ehituse tulemusena parendatakse toitlustus - ja olmetingimusi ning suurendatakse ööbimiskohtade arvu kuni 30-ni.
    Projekti kogumaksumuseks on planeeritud 300 000.- krooni, millest 100 000.- krooni katab ettevõtja omavahendite arvelt, ülejäänud summa loodetakse katta regionaalpoliitilise laenuga.

    2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE


  • Üldandmed
    Nimetus: Ruudi talu
    Ettevõtja: Rudolf Mets
    Asukoht: X k. X vald Saare Maakond
    Isikukood : 365221700258
    Pank : 100100011111
    Tegevusala : majutus ja toitlustus
  • Senine äritegevus
    Ruudi talu alustas turismitaluna tegevust 1995. aastal. Kuni 2000. aastani tegutses ettevõte osaühinguna RUDILA. Seoses ettevõtlust reguleeriva seadusandluse muudatustega ettevõtte reorganiseeriti - osaühingu osakapitali ei tõstetud ja edasist tegevust jätkab omanik füüsilisest isikust ettevõtjana.
    Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt. Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Ettevõtte näol on tegemist pereettevõttega, palgalist tööjõudu kasutatakse ainult hooajaliselt. Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult Saaremaa ühes kaunimas piirkonnas.
    OÜ RUDILA varade maksumus 31. detsember 1998 seisuga oli 9882.- (üheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) krooni. 1998 majandusaasta käive 35 965.- (kolmkümmend viis tuhat üheksasada kuuskümmend viis) krooni. Aasta lõpetati 5000.- krooni suuruse kasumiga.
    1999.aasta majandustulemused olid edukad. Ettevõtte varade maht kasvas - käesoleva aasta 31. augusti seisuga oli see kokku 42 336.- (nelikümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni. Jooksva majandusaasta käive sama seisuga oli 78 068.- (seitsekümmend kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa krooni), sellest kohustused moodustasid kokku 4 989.- krooni. Perioodi kasum oli kokku 32 500.- krooni.

    3. ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS


    Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Saare Maakonnas X vallas. Ruudi talu asub X külas X rahvuspargi piiril. Talu põhitegevusaladeks loodusturism , majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük.
    Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Lääne - Saaremaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Senise majutus- ja toitlustustegevuseks on kasutatud talu aitasid. Talu maadel asub lisaks telkimisplats.
    Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Ruudi talu ka võimalust matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub X lahe ja X panga vahetus läheduses. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja paadiühendus väikesaarte ja laidudega ning naaberkülas asub ratsaturismiga tegelev Randi talu. Sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid.
    Seoses asukohaga planeerib Ruudi talu rehielamusse kavandatud paremate ööbimiskohtade valmimisel pikendada võimalikku turismihooaega. Saaremaa linnuriik ja omapärane taimestik pakuvad huvi ornitoloogidele ja botaanikutele, seda nii professionaalide kui ka harrastajatele. Nn "talviste majutustingimuse" loomisel võib arvestada hooaja pikenemisega aprillist oktoobrini.
    Sadama rekonstrueerimise ja teedeehitamisega kaasnevad täiendavad võimalused ka Ruudi talule. Arvestada saab nii suurema turistide arvuga kui ka ehitustööliste teenindamisega tööde perioodil.

    4. PROJEKTI KIRJELDUS


    Teenused
    Majutus + hommikusöök -
    teeninduspakett tavapuhkajale, mis jätab kogu päeva puhkaja enda korraldada
    (250 – 400 kr)
    Lõuna- või õhtusöök -
    lisatoidukorrad soovijatele vastavalt sõlmitud eelkokkuleppele
    (50 – 300 kr)
    Majutus + hommikusöök + matkaradade läbimine -
    teeninduspakett loodushuvilisele, mille
    korral majutaja korraldab kogu päeva koos saatjaga
    (400 – 1000 kr)
    Majutus + toiduvalmistamine -
    Jahi- ja kalastusturistidele
    (250 – 500 krooni)
    Suitsusaun -
    suitsusauna kütmine, soovi korral koduõlu ja suupisted
    (400 kr tund + õlu ja suupisted)
    Saaresaun -
    sauna kütmine, soovi korral koduõlu ja suupisted
    (150 kr tund + õlu ja suupisted)
    Telkimine -
    telkimiskoht, soovi korral telk , vesi, elekter jm lisateenused
    (50 kr öö + lisateenused)
    Jalgrattarent -
    talul on 10 jalgratast
    (100 kr tund, 300 kr päev)
    Ringreis Saaremaal -
    3 erinevat reisipaketti või reis klientide soovil, soovi korral giid
    ( hind vastavalt kokkuleppele)
    Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 – 50%.
    Keskkond ja tehnoloogia lühikirjeldus
    Ruudi talu majavaldus on kantud kinnisturegistrisse, lisaks majavaldusele kuulub talu juurde 26 hektarit maad.
    Majavaldus ise koosneb järgmistest objektidest :
    • elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone;
    • aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus ;
    • pesuköök-saun - palkmaja ;
    • suitsusaun – palkmaja.

    Ruudi turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta.
    • Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel.
    • Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X rahvuspark ( laid , poolsaar, neem - vahetus läheduses, X pank - 7 km, rand 12 km, ohvriallikad 17 km)
    • Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Ruudi talu ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum.
    • Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis - ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust.

    Vajalikud sertifikaadid
    Atesteerimine algab käesoleva aasta 20.oktoobril ja kestab vastavalt vajadusele. Ruudi talu puhul on peahoone renoveerimine olulise tähtsusega kuna kergendab hindamist ja turismitalu staatuse määramist.

    5. TURUSTAMINE


  • Turu iseloomustus
    Saare Maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku üle 200 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel:
    Eesti turistid 46 %
    Soome turistid 25 %
    Läti turistid 8 %
    Rootsi turistid 8 %
    Saksa turistid 8 %
    Muud riigid 5 %
    Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 40 000 inimest. Arvestades elatustaseme tõusu ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Saaremaal turismituru kasvu.
    Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas.
    Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised:
    • puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda;
    • loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda X looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas;
    • turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne – Saaremaal;
    • perekonnad;
    • sõpruskonnad;
    • kalastus- ja jahituristid;
    • asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid);
    • ehitusfirmad ja töölised – juhul kui algavad tööd seoses sadama- ja teedeehitusega.

    Senini on valdav osa talu kliente olnud rahvuselt soomlased . Viimaste aastatega on suurenenud siseturistide osakaal. Huvitav on märkida, et eestlaste maksevõime on kasvanud ja ei erine enam oluliselt põhjanaabrite omast. Kahjuks ei ole talus peetud statistikat külastajate osas.
    5.2 Konkurendid ja konkurents
    nr
    talu nimetus
    asukoht
    ööbimise hind
    1
    Aadu talu
    Suur-Rootsi, Pihtla vald
    430.-
    2
    Ansu talu
    Järveküla, Orissaare vald
    380.-
    3
    Enriku puhkemajake
    Kärla, Kärla vald
    500.-
    4
    Innu talu
    Abruka , Kaarma vald
    200.-
    5
    Jaagu talu
    Varpe, Lümanda vald
    400.-
    6
    Jurna turismitalu
    Upa, Kaarma vald
    650.-
    7
    Kura talu
    Paiküla, Kaarma vald
    300.-
    8
    Lause talu
    Jursi, Valjala vald
    300.-
    9
    Lõo talu
    Vahtraste, Muhu vald
    500.-
    10
    Mardise talu
    Lõmala, Salme vald
    400.-
    11
    Mihkelsoni Talu
    Paaste , Leisi vald
    12
    Mihkli talu
    Koguva , Muhu vald
    150.-
    13
    Palu turismitalu
    Ariste , Orissaare vald
    360.-
    14
    Pärdi talu
    Koguva, Muhu vald
    250.- - 400.-
    15
    Pühasoo turismitalu
    Neeme , Kihelkonna vald
    380.- - 460.-
    16
    Saadu talu
    Koguva, Muhu vald
    300.- - 400.-
    17
    Silla talu
    Kuninguste, Orissaare vald
    360.-
    18
    Sülla ökotalu
    Oju, Kihelkonna vald
    420.-
    19
    Tamme turismitalu
    Vatsküla, Kaarma vald
    420.-
    20
    Tammisaare turismitalu
    Muhu vald
    21
    Tihuse hobuturismi talu
    Hellamaa, Muhu vald
    500.-
    22
    Tohvri talu
    Kahutsi, Pöide vald
    380.-
    23
    Vanatoa talu
    Koguva, Muhu vald
    500.-
    Toodud tabelist on hästi näha on selles regioonis kokku ainult 4 turismitalu. Seega otsene konkurents antud piirkonnas ja X rahvuspargi vahetus läheduses ei ole väga suur.
    Ruudi turismitalu hinnad on võrreldavad konkurentide hindadega, hinnasoodustusi pakutakse enam, samuti on omanikel arvamus, et talul on ka enamiku konkurentidega võrreldes rohkem lisateenuseid.
    Milliseks kujuneb konkurents eeloleval turismihooajal, see sõltub suurel määral majutusasutuste atesteerimisest, mis on algamas.
    Ruudi turismitalu konkurentsieeliseks on nii ajalooline talukompleks kui ka looduskaunis keskkond.
  • Müük ja turustamine
    Klientide hankimisel kasutab Ruudi turismitalu Saarema Maaturismi Ühenduse ja maakonna Turismiinfo teenuseid. Lisaks on teave kogu pakutavate teenuste osas interneti koduleheküljel: ……………….
    Talul on lihtsad A4 formaadis arvutil kujundatud ja paljundatud reklaamlehed , mida levitatakse infopunktide ja looduskaitseala teeninduse kaudu. Peale mainitud äriplaani elluviimist on plaanis anda välja talu tutvustav voldik .
    Talu reklaam on ilmunud ka X looduskaitseala tutvustaval trükisel.
    Oluline reklaam turismitalule on teeviidad. Olemasolevad 3 teeviita on hädavajalikud, et kliendid talu üles leiaksid. Tulevikus tuleb paigaldada veel vähemalt 5 teeviita. Nii leiavad turismitalu üles ka kaugemaid teid kasutavad puhkajad ja kliente tuleb kindlasti oluliselt juurde.
    Tulevikus plaanivad ettevõtjad rakendada ja reklaamida enam erinevaid hinnasoodustusi. Praegu kehtivad soodustused õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus puhkajatele (10 – 50%, teenuste hinnad on toodud peatükis 4). Soodustused on kokkuleppelised ja neid ei reklaamita.
    Peale mainitud äriplaani realiseerumise töötatakse välja hinnasoodustuste strateegia ja seda asutakse ka aktiivselt reklaamima. Plaanis on hinnasoodustused alates kolmandast ööbimisest, nädalast langeb hind veelgi. Samuti koostatakse soodushinnakiri püsiklientidele, õpilastele, üliõpilastele, perekondadele, suurtele gruppidele. Tasuta teenuseid plaanitakse alla 5-aastastele lastele.

    6. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL


    Ruudi talupidajaks on ettevõtja Rudolf Mets, kes on ka talu omanik. Pidevat täiendavat tööjõudu talu ei kasuta. Lisatööjõuvajadus tekib suvel turismi kõrgperioodil (juunis-augustis). Kasutatakse kuni kahte abitöölist.

    7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE


    Projekti maksumus on vastavalt ehituseelarvele 300 000.- (kolmsada tuhat) krooni. Eelarve lisatakse äriplaanile.
    Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad
    Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja regionaalpoliitilise laenu arvelt. Regionaalpoliitilise laenu arvelt kaetakse 200 000.- krooni ehitustööde maksumusest. Omafinantseerimine kokku 100 000.- krooni koosneb 55000.- krooni ulatuses juba varutud ehitusmaterjalist - elumaja palkseina detailid ja katuseroog, ning 45000.- krooni ulatuses rahalisest panusest ehitusmaksumuse katteks
    Projekti finantseerimise ja käivitamise ajakava
    • Regionaalpoliitilise laenu taotlemine oktoober 1999
    • Peahoone kokkupanek palkidest november 1999
    • hoone siseviimistlus ja majutuskohtade ehitus detsember 1999

    aprill 2000
    • rookatuse valmistamine aprill- mai 2000
    • majutuse käivitamine täismahus juuni 2000

    Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele
    Laenu tagatisena pakub ettevõtja Ruudi talukompleksi maja- ja maavaldusena. Kinnistuna on kompleksi väärtus 400 000 - 600 000 krooni.
    Lisaks on ettevõtja nõus täiendava isikliku käendusega või vajadusel Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse garantii taotlemisega.

    8. PROJEKTI RISKIFAKTORID

    • Lühike tegutsemisaeg
    • Piiratud ressursid
    • Ettevõtja piiratud juhtimiskogemus ja suur roll äritegevuses (näiteks taluniku pikaajaline haigus võib äritegevuse ohtu seada)
    • Turu ebakindlus (turistide arv sõltub hinnapoliitikast, turvalisusest, ilmastikust jm välistest asjaoludest)
    • Seadusandluse muudatused (atesteerimisnõuded, eriload looduskaitsealaga seoses jne)

    9. FINANTSPROGNOOSID

    • Kassavoo prognoosid
    • Majutusplaan

    Kassavoo prognoos
    I aasta
    I
    II
    III
    IV
    V
    VI
    VII
    VIII
    IX
    X
    XI
    XII
    Raha sissetulek
    311880
    0
    0
    14520
    46305
    123860
    141240
    109780
    14520
    0
    0
    11880
    Tulu - Ruudi aidad
    5873
    0
    0
    3915
    9411
    50898
    46983
    35237
    3915
    0
    0
    5873
    Tulu - Ruudi taluhoone
    4195
    0
    0
    8390
    29831
    54068
    72712
    57797
    8390
    0
    0
    4195
    Käibemaks
    1812
    0
    0
    2215
    7063
    18894
    21545
    16746
    2215
    0
    0
    1812
    Investeering
    100000
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Laen
    200000
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Raha väljaminek
    261789
    23169
    17283
    20186
    42278
    63700
    77889
    67815
    32154
    12084
    10608
    17267
    Kaup, materjal, teenus
    642
    0
    0
    784
    972
    2601
    2966
    2305
    784
    0
    0
    642
    Tööjõukulud
    3352
    0
    0
    5027
    11731
    11731
    11731
    11731
    11731
    8379
    8379
    8379
    Tegevuskulud
    4158
    0
    0
    5082
    12965
    34681
    39547
    30738
    5082
    0
    0
    4158
    Muud kulud
    48
    0
    0
    58
    232
    619
    706
    549
    58
    0
    0
    48
    Transport
    450
    450
    450
    900
    900
    900
    900
    900
    900
    450
    450
    1200
    Kindlustus
    300
     
     
    300
     
     
    300
     
     
    300
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Käibemaks
    1007
    81
    81
    1282
    2712
    6984
    7995
    6209
    1228
    135
    81
    1088
    Käibemaks riigile
     
    805
    -81
    -81
    933
    4351
    11910
    13550
    10537
    987
    -135
    -81
    LA laenuintress
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    LA laenu tagasimakse
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Garantii
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    PA laenuintress
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    1833
    PA laenu tagasimakse
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Investeeringud
    250000
    20000
    15000
    5000
    10000
     
     
     
     
     
     
     
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    200000
    Raha jääk kuu alguses
    0
    50091
    26921
    9638
    3972
    7999
    68158
    131510
    173475
    155841
    143757
    133149
    Raha sissetulek
    311880
    0
    0
    14520
    46305
    123860
    141240
    109780
    14520
    0
    0
    11880
    Raha väljaminek
    261789
    23169
    17283
    20186
    42278
    63700
    77889
    67815
    32154
    12084
    10608
    17267
    Raha jääk kuu lõpuks
    50091
    26921
    9638
    3972
    7999
    68158
    131510
    173475
    155841
    143757
    133149
    127762
    Jooksva kuu saldo
    50091
    -23169
    -17283
    -5666
    4027
    60160
    63351
    41965
    -17634
    -12084
    -10608
    -5387
    Kassavoo prognoos
    II aasta
    I
    II
    III
    IV
    V
    VI
    VII
    VIII
    IX
    X
    XI
    XII
    Raha sissetulek
    11880
    0
    0
    14520
    46305
    123860
    141240
    109780
    14520
    0
    0
    11880
    Tulu - Ruudi aidad
    5873
    0
    0
    3915
    9411
    50898
    46983
    35237
    3915
    0
    0
    5873
    Tulu - Ruudi taluhoone
    4195
    0
    0
    8390
    29831
    54068
    72712
    57797
    8390
    0
    0
    4195
    Käibemaks
    1812
    0
    0
    2215
    7063
    18894
    21545
    16746
    2215
    0
    0
    1812
    Investeering
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Laen
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Raha väljaminek
    20943
    14915
    14029
    25374
    35745
    67167
    81355
    71282
    35621
    15433
    13975
    20398
    Kaup, materjal, teenus
    642
    0
    0
    784
    972
    2601
    2966
    2305
    784
    0
    0
    642
    Tööjõukulud
    8379
    8379
    8379
    11731
    11731
    11731
    11731
    11731
    11731
    8379
    8379
    8379
    Tegevuskulud
    4158
    0
    0
    5082
    12965
    34681
    39547
    30738
    5082
    0
    0
    4158
    Muud kulud
    48
    0
    0
    58
    232
    619
    706
    549
    58
    0
    0
    48
    Transport
    650
    650
    650
    1200
    1200
    1200
    1200
    1200
    1200
    650
    650
    1200
    Kindlustus
    300
     
     
    300
     
     
    300
     
     
    300
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Käibemaks
    1043
    117
    117
    1336
    2766
    7038
    8049
    6263
    1282
    171
    117
    1088
    Käibemaks riigile
    724
    769
    -117
    -117
    879
    4297
    11856
    13496
    10483
    933
    -171
    -117
    LA laenuintress
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    LA laenu tagasimakse
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Liising
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    PA laenuintress
    1833
    1804
    1775
    1745
    1716
    1686
    1655
    1624
    1594
    1562
    1531
    1499
    PA laenu tagasimakse
    3167
    3196
    3225
    3255
    3284
    3314
    3345
    3376
    3406
    3438
    3469
    3501
    Investeeringud
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    Laenu jääk aasta algul
    200000
    196833
    193638
    190413
    187158
    183874
    180559
    177214
    173839
    170432
    166995
    163525
    Raha jääk kuu alguses
    127762
    118699
    103784
    89755
    78901
    89461
    146154
    206039
    244537
    223437
    208004
    194029
    Raha sissetulek
    11880
    0
    0
    14520
    46305
    123860
    141240
    109780
    14520
    0
    0
    11880
    Raha väljaminek
    20943
    14915
    14029
    25374
    35745
    67167
    81355
    71282
    35621
    15433
    13975
    20398
    Raha jääk kuu lõpuks
    118699
    103784
    89755
    78901
    89461
    146154
    206039
    244537
    223437
    208004
    194029
    185512
    Jooksva kuu saldo
    -9063
    -14915
    -14029
    -10854
    10560
    56693
    59885
    38498
    -21101
    -15433
    -13975
    -8518
    Ruudi turismitalu majutusplaan
    suvehind kr/päev
    440
    talvehind kr/päev
    330
    üks koht kr/päev
    220
    üks koht kr/päev
    165
    kohti kokku
    34
    kohti kokku
    34
    Taluhoones
    20
    Taluhoones
    20
    Aitades
    14
    Aitades
    14
    täismajutus kr/päev
    7480
    täismajutus kr/päev
    5610
    Taluhoones
    4400
    Taluhoones
    3300
    Aitades
    3080
    Aitades
    2310
    täituvus 70% kr/päev
    5236
    täituvus 50% kr/päev
    2805
    Taluhoones
    3080
    Taluhoones
    1650
    Aitades
    2156
    Aitades
    1155
    täituvus 50 % kr/päev
    3740
    täituvus 30 % kr/päev
    1683
    Taluhoones
    2200
    Taluhoones
    990
    Aitades
    1540
    Aitades
    693
    täituvus 30% kr/päev
    2244
    täituvus 10% kr/päev
    561
    Taluhoones
    1320
    Taluhoones
    330
    Aitades
    924
    Aitades
    231
    periood mai - august
     
    periood september-aprill
     
    kokku päevi
    123
    kokku päevi
    242
    võimalik nelja suvekuu käive kokku
    võimalik kaheksa sügis-kevad kuu käive kokku
    täismajutus
    920040
    täismajutus
    1357620
    täituvus 70%
    644028
    täituvus 50%
    678810
    täituvus 50%
    460020
    täituvus 30%
    407286
    täituvus 30%
    276012
    täituvus 10%
    135762
    Ruudi turismitalu aitade majutusplaan
    kroonides
    kroonides
    mai majutuspäevad
    15
     
    sepember, aprill majutuspäevad
    10
     
    täismajutus - päevi
    0
    0
    täismajutus - päevi
    0
    0
    täituvus 70 % - päevi
    0
    0
    täituvus 50 % - päevi
    0
    0
    täituvus 50 % - päevi
    5
    7700
    täituvus 30 % - päevi
    5
    3465
    täituvus 30 % - päevi
    10
    9240
    täituvus 10 % - päevi
    5
    1155
    kokku
     
    16940
    kokku
     
    4620
    juuni majutuspäevad
    30
     
    oktoober, märts majutuspäevad
    0
     
    täismajutus - päevi
    5
    15400
    täismajutus - päevi
    0
    0
    täituvus 70 % - päevi
    10
    21560
    täituvus 50 % - päevi
    0
    0
    täituvus 50 % - päevi
    15
    23100
    täituvus 30 % - päevi
    0
    0
    täituvus 30 % - päevi
    0
    0
    täituvus 10 % - päevi
    0
    0
    kokku
     
    60060
    kokku
     
    0
    juuli majutuspäevad
    30
     
    november, veebruar majutusp-d
    0
     
    täismajutus - päevi
    0
    0
    täismajutus - päevi
    0
    0
    täituvus 70 % - päevi
    15
    32340
    täituvus 50 % - päevi
    0
    0
    täituvus 50 % - päevi
    15
    23100
    täituvus 30 % - päevi
    0
    0
    täituvus 30 % - päevi
    0
    0
    täituvus 10 % - päevi
    0
    0
    kokku
     
    55440
    kokku
     
    0
    augusti majutuspäevad
    25
     
    detsember, jaanuar majutusp-d
    3
     
    täismajutus - päevi
    0
    0
    täismajutus - päevi
    3
    6930
    täituvus 70 % - päevi
    10
    21560
    täituvus 50 % - päevi
    0
    0
    täituvus 50 % - päevi
    10
    15400
    täituvus 30 % - päevi
    0
    0
    täituvus 30 % - päevi
    5
    4620
    täituvus 10 % - päevi
    0
    0
    kokku
     
    41580
    kokku
     
    6930
    Ruudi aidad suvel kokku
    100
    174020
    Aidad väljaspool hooaega kokku
    13
    11550

    KASUTATUD ALLIKAD


    • Ettevõtja käsiraamat. Äripäeva kirjastus

    • Mägi,J; Pihel , P jt. Ärioskused, Routes õppematerjalid, Leonardo da Vinci II, Kuressaare 2003

    • Käsikirjalised materjalid Saaremaa Ettevõtluskeskusest

    42
  • Vasakule Paremale
    Äriplaani Koostamine #1 Äriplaani Koostamine #2 Äriplaani Koostamine #3 Äriplaani Koostamine #4 Äriplaani Koostamine #5 Äriplaani Koostamine #6 Äriplaani Koostamine #7 Äriplaani Koostamine #8 Äriplaani Koostamine #9 Äriplaani Koostamine #10 Äriplaani Koostamine #11 Äriplaani Koostamine #12 Äriplaani Koostamine #13 Äriplaani Koostamine #14 Äriplaani Koostamine #15 Äriplaani Koostamine #16 Äriplaani Koostamine #17 Äriplaani Koostamine #18 Äriplaani Koostamine #19 Äriplaani Koostamine #20 Äriplaani Koostamine #21 Äriplaani Koostamine #22 Äriplaani Koostamine #23 Äriplaani Koostamine #24 Äriplaani Koostamine #25 Äriplaani Koostamine #26 Äriplaani Koostamine #27 Äriplaani Koostamine #28 Äriplaani Koostamine #29 Äriplaani Koostamine #30 Äriplaani Koostamine #31 Äriplaani Koostamine #32 Äriplaani Koostamine #33 Äriplaani Koostamine #34 Äriplaani Koostamine #35 Äriplaani Koostamine #36 Äriplaani Koostamine #37 Äriplaani Koostamine #38 Äriplaani Koostamine #39 Äriplaani Koostamine #40 Äriplaani Koostamine #41 Äriplaani Koostamine #42 Äriplaani Koostamine #43 Äriplaani Koostamine #44 Äriplaani Koostamine #45 Äriplaani Koostamine #46 Äriplaani Koostamine #47 Äriplaani Koostamine #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 527 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raikozirul Õppematerjali autor
    Õppematerjal

    Sarnased õppematerjalid

    Äriplaani koostamine
    48
    doc

    Äriplaani koostamine

    ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Õppematerjal Äriplaan SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................2 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED...................................3 2. ÄRIPLAANI KOOSTAMINE JA KOMPONENDID.................................................5 3. ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN......................................................................................6 3.1 KOKKUVÕTE..................................................................................................6 3.2 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE.......................................................................8 3.3 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS..........................................................................

    Majandus
    Turismitalu äriplaan
    33
    doc

    Turismitalu äriplaan

    (100 kr tund, 500 kr päev + kalastus vahendid) Ringreis Pärnumaal - 3 erinevat reisipaketti või reis klientide soovil, soovi korral giid ( hind vastavalt kokkuleppele) 16 Õpilastele, üliõpilastele, püsiklientidele ja pikemaajalistele talus peatujatele kehtivad hinnasoodustused 10 ­ 50%. 6.2.2. Hinnakujundus Peale mainitud äriplaani realiseerumise on välja töötatud hinnasoodustuste strateegia ja seda asutakse ka aktiivselt reklaamima. Hinnasoodustused on alates kolmandast ööbimisest, nädalast langeb hind veelgi. Samuti on koostatud soodushinnakiri püsiklientidele, õpilastele, üliõpilastele, perekondadele, suurtele gruppidele. Tasuta teenuseid pakutakse alla 7-aastastele lastele. 6.2.3. Turustuskanalid Klientide hankimisel kasutab Vaariku turismitalu Pärnu Lahe Partnerluskogu ja

    Majandus
    Äriplaan
    11
    doc

    Äriplaan

    looduskaunis keskkond. 5.3 Müük ja turustamine Klientide hankimisel kasutab Foma turismitalu infotelefoni 1182,1188 ja maakonna Turismiinfo teenuseid. Lisaks on teave kogu pakutavate teenuste osas interneti koduleheküljel: www.maetagusevv.ee ja www.moisahotell.ee Talul on lihtsad A4 formaadis arvutil kujundatud ja paljundatud reklaamlehed, mida levitatakse infopunktide ja kaevanduse teeninduse kaudu. Peale mainitud äriplaani elluviimist on plaanis anda välja talu tutvustav voldik. Talu reklaam on ilmunud ka Põhjarannikus. 8 Äriplaan Oluline reklaam turismitalule on teeviidad. Olemasolevad 78 teeviita on hädavajalikud, et kliendid talu üles leiaksid. Tulevikus tuleb paigaldada veel vähemalt 35 teeviita. Nii leiavad turismitalu üles ka kaugemaid teid kasutavad

    Majandus
    Äriplaani koostamine
    21
    doc

    Äriplaani koostamine

    Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument. - Planeerimine on sisuliselt ettevõtte tuleviku kavandamine. Planeerides otsime vastust küsimustele: - milliseks teie firma kujuneb ja kui kiirest? - kuidas ta oma eesmärgid saavutab? - kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaani koostamiseks on mitmeid võimalusi: 1. ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui tahab saada

    Majandus
    OÜ MINIBOAT-ÄRIPLAAN
    38
    doc

    OÜ MINIBOAT ÄRIPLAAN

    ........................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................5 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE VAJADUS JA PÕHIMÕTTED..............................6 1.1 Äriplaan kui dokument.....................................................................................6 1.2 Äriplaani koostamise põhjused........................................................................ 6 1.3 Mis on äriplaan?................................................................................................7 1.4 Äriplaaniga ettevõtja.........................................................................................7 1.5 Üldisi näpunäiteid äriplaani kirjutamiseks.................................................... 8 1.6 Äriplaani koostamine ja komponendid...........................................................9 2. ÜLDANDMED...........................................

    Majandus
    Äriplaan eksam
    5
    docx

    Äriplaan eksam

    1. Prognoosid äriplaanis: müügi, kasumi, rahakäibe, bilansi. 2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua;

    Ärijuhtimine
    ABIMATERJAL ÄRIPLAANI KOOSTAMISEKS
    17
    doc

    ABIMATERJAL ÄRIPLAANI KOOSTAMISEKS

    Abimaterjal äriplaani koostamiseks Koostatud materjali eesmärgiks on kaasaaidata alustaval ettevõtjal oma plaanitava äritegevuse detailset läbimõtlemist äriplaani koostamiseks. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate

    Äriplaan
    Äriplaani koostamine
    15
    pdf

    Äriplaani koostamine

    ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud.

    Majandus




    Kommentaarid (1)

    Hkuuskla profiilipilt
    Hkuuskla: Väga hea
    18:29 17-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun