Näitlemisel pole mõtet. Nägu ja miimika. Kui tahad jätta positiivset muljet – naerata. Kasuta oma naeratust teadlikult, kuid jälgi oma miimikat, sest see võib alt vedada. Enamus inimesi ei märka oma harjumusi. Olulised on signaalid, mida me anname otsustaval hetkel. Hääl Sügavam hääl äratab usaldust. Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras. Sageli räägib inimene kiiremini rõõmsamatest sündmustest. Õpi kiirust maha tõmbama. Tugevus peab olema olukorrale vastav – ei tohiks rääkida liiga valjult ega liiga vaikselt. Kõrge hääl on sageli märk ebakindlusest. Õpi ennast kuulama ja reguleerima oma kõne kõrgust. Jutt peab olema selge ja arusaadav, harjuta kõnelemist selget ja arusaadavalt. Kui inimesed peavad mitmeid kordi sinu sõnumit
AVATUD ALA:Mina tean, teised teavad. Siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. PIME ALA: Mina ei tea, teised teavad. Minu parasiitsõnad, mida kasutan ja ise ei teagi. Enesele teadmata sundliigutused. Minu kõnnakus mingi iseärasus, mida ise ei tea. Täna ütles mulle töökaaslane,et mul on üks silm väiksem kui teine mina seda ei teadnud. VARJATUD ALA: Mina tean, teised ei tea. Siia panen enda tervise. Näiteks: käin hiina meditsiinis. Kuna see on inimestele tundmatu asi siis sellest teistega ei räägi. Minu perekonnaga seotud ala. Räägin üldiselt, peensusteni ei lasku, jääb enda teada.
kõrgharidusega ja kasutavad normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelekasutusest Noored Täiskasanud kõrgharidusega (enamasti kõnekeel) (enamasti kirjakeel) Kasutatakse slängi Slängi kasutatakse väga harva Kõneletakse sõprade moodi On välja kujunenud oma keelekasutus
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse
Konkreetne ajakasutus, aeg Ei reageeri ei lähe üle muutustele(inimeste Kindlustunne emotsioonidele) Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära, oma kehakeelt tulevad sisse parasiitsõnad, suurem esinemishirm Suhtlemine algab enne, kui on öeldud esimene sõna. Peab seisma, haarama publiku tähelepanu endale. Siis tuleb pöördumine. 1. Head kuulajad, armsad jms 2. Ütlen, kes ma olen 3. Millest ma räägin ja kui kaua. Ei tohi öelda umbes! Ei tohi öelda: tahaksin täna teile rääkida... 4. Avanguvõte
suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2. Seismis-või istumisviis 3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua
saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu varjatud ala: minu perekonnaga seotud ala. Räägin üldiselt, peensusteni ei lasku. Minu pime ala: minu parasiitsõnad, mida kasutan ja ise ei teagi. Enesele teadmata sundliigutused. Minu kõnnakus mingi iseärasus, mida ise ei tea. Minu tundmatu ala: Näiteks, kuidas ma käitun kriisiolukorras. Tegelikult, midagi muudata ei soovi, sest kõik on oma kohtadel. Inimesed teavad, mida peavad teadma. Meeskonnatöö. Mina pean ennast aktiivseks rühmaliikmeks. Mulle meeldib asju läbi arutada, et kuulata mida teised asjast arvavad, teha oma mõtetesse ja plaanidesse parandusi. Mina arvan, et
Häälestada ennast edule Harjutada palju !!! Ärevus Tekitab : publikukartus ebaõnnestumise kartus ebaõnnestumise kogemus Toimetulek : hingata enne lavale minekut võtta midagi kaasa (turvatunne) mõelda naljakatele asjadele teha sedeleid harjutada esinemist võtta videosse Halb esineja : Parasiitsõnad Puudub silmside/liigne silmside ühe inimesega Valed emotsioonid Liigub tahapoole/publikust eemale Vale riietus Monotoonne hääl Võõrsõnad Räägib segaselt Ebaselge hääl Läbi mõtestamata Ei olda keskendunud Ettevalmistamata Keeleliselt ebakorrektne Vabandab ette Liigsed terminid/lühendid/sõnakordused Solvab Hea esineja: Kõne huvitav Pühendunud Avatud vastukajale Viisakas Haarab kaasa Naljad Kohanemisvõimeline
-klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles,kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini: tagasiside kõsimine ja andmine. *Verbaalsed suhtlusvahendid. - suulised, sõnalised, või helilised suhtlisvahendid. -Loomulik keel : kõne kiirus, rütm, paus nind nende asukoht kõnes. -Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. -Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid. -Suhtlusvahendid ja seetõttu tuleb suhtlemisel neile ka erladi tähelepanu pöörata. *Küsimustele vastamine -kõige tüüpilisem kliendiga suhtlemise viis -oskuslik vastamine kliendi küsimustele kliendi rahulolu, müügi potensiaal -küsimused võib jaotada kahte suuremasse rühma : suletud ja avatud küsimused. SULETUD kas ma saan teid aidata? ( jah v ei)
väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad · Ilukirjandusstiil piltlikud väljendid, ilustav sõnavara, novellid jt. · Teadusstiil lühike, konkreetne,faktid,entsüklopeedia,referaat jt. · Ametlik stiil lühike, konkreetne, eesmärk teavitamine, väikevormid, avaldused, volitused, protokollid jt. · Ajakirjandusstiil osa ilukirjandusest ja osa teadusstiilist, uudis, artikkel jt. Ajakirjandusstiil Uudis: 1) pealkiri liialdav
Minu tüüpkäitumine: Olen väga kaastundlik teiste inimeste suhtes, mulle meeldib teisi aidata. Pean ennast ka üsnagi kohusetundlikuks inimeseks. Mulle meeldib puhtus ja kord. Minu uskumused ja tõekspidamised: Kõige tähtsamaks pean perekonda ja suhteid lähedastega, seejärel suhteid sõpradega, tähtsal kohal on kindlasti õpingud ja karjäär ning ühiskonnale kasulik olemine. Minu käitumist mõjutavad või seni mõjutanud tegurid: Kaaslased, kodune elu, elumuutus, probleemid, eeskuju. Parasiitsõnad: Jumal auta, mida, just-just. Minule tüüpilised reageeringud: Äkilisus. SWOT analüüs: Tugevad küljed: Nõrgad küljed: Sõbralikkus, Liiga kaasatundlik, Tekitan mõnusa atmosfääri, Liiga abivalmis. Kohusetundlikus. Võimalused: Ohud: Hea karjäär. Inimesed võivad mu lahkust kuritarvitada. .
Sa ei saa teda solvata või halvustada, sest ta on usklik või teise usuga. * Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta Ühiskonnas on väga sageli kuuldav "Issand Jumal" või "Issand". Seda kasutatakse väga sageli. Kui võtta kristlaste poolelt, siis ei tohi "jumala" nime niisama suhu võtta. Tema poole pöördutakse ainult palves või kui austame teda või kiidame. Ilma asjata ei tohiks teda mainida. Mittekristlaste jaoks tähendab "Issand" sama, mis parasiitsõnad. Need on lihtsalt jäänud külge ja kasutatakse igapäevaelus. Osad kasutavad "Issand" või "Jumal" ka mõnitussõnadena.Kui Jumala nimel ajame taga oma õigust või alistame teisi, kaustame Jumala nime vääralt. Jumala nime pilkamine tähendab Jumala halvustamist ja teaduslikku ärapööramist Jumalast. Kui sa seda teed, siis sind karistada ei saa, sest sellist seadust riigi seaduste hulgas ei ole. * Sa pead Issanda päeva pühitsema Pühitsemispäevaks nimetatakse pühapäeva
mida me räägime, vaid ka see kuidas. Topeltsõnum -V ja MV ei kattu · Võivad olla tahtlikud või tahtmatud · lapsed aastates 6-12 usuvad suhtlemisel eelkõge sõnu · Täiskasvanud usuvad eelkõigekeha keelt ehk mitteverbaalset väljendust Verbaalne väljendus · Loomulik keel hääldus, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus arusaadavus, lihtsus. Tihedus, emotsionaalsus · Paralingavistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad (nagu, kuid, eee, äää....) · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev Hääl on... Kõige vähem muudetav komponent suhtlemisel! 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: toon helitugevus kiirus pausid Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Ära püüa korraga öelda liiga palju . Mida lühem sõnum, seda parem.
2. Häälestuge teisele lainele 3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega. Hoidge oma visiitkaardid ja pliiatsid kindlas kohas, nii et te ei pea neid otsima. Kujundage enda umber usaldusväärsete kolleegide tiim. Kui neist õhkub enesekindlust, on see teie positiivne peegeldus. Mida ei tohiks teha ? Lodev keel, itsitamine, parasiitsõnad, itsitamine, sobimatud puudutused,käte peitmine, närimiskummi närimine, köhatamine Kuidas jätta positiivne imago ? Meestele: Ülikonnad: Enamik kompaniisid kus valitseb jäik kultuur, soovib, et mehed kannaksid üherealisi ülikondi. Üherealine ülikond mõjub klassikalisemalt, kuna kaherealine pintsak esindab trendikamat ehk moodsamat suunda. Materjal: sajaprotsendilised villasegud on meeste ülikonna jaoks kõige paremad.
Käituge kehtestavalt nii klientide kui oma kaastöötajatega Ärge unustage oma kehaasendit, peahoiakut ja näoilmet Iga teie sõna ja liigutus peab väljendama kliendile seda, et ta on teretulnud ning te olete valmis teda teenindama. Suuline suhtlemine. · Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes · Paralingvistilised vahendid: häälitsused, nagu nutt, naer, ohkamine, köhatamine, intonatsioon, parasiitsõnad · Öelge alati seda, mida te saate , mitte aga seda, mida te ei saa kliendi jaoks teha! KLIENDITEENINDUS III, KLENDITEEKOND · Customer journey, tuntud ka kui kvaliteedi teekond (quality journey) või teeninduse täiuslikkuse teekond (service excellent journey). · Kasutatakse kliendisuhete juhtimissüsteemide kujundamisel. · Kasutatakse turismiettevõtte kvaliteedi analüüsimiseks ja parendusvõimaluste leidmiseks.
Tagasiside andmine 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Verbaalsed e helilised: LOOMULIK KEEL: sõnade tähendus annab edasi suhtlemise sisu, kõne kiirus, rütm, häälekõla võimaldab hinnata isiksuse enesehinnangut, võimukust jmt pausid liigendavad kõnet, toovad esile sõnumi PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon, mitmesugused häälitsused naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline
saavutatakse mitmesuguste võtetega - hääle tugevus, pausid, kõne kiirus. Soovitav on kohandada oma kõnerütmi vastavalt partnerile - pause ja vaikust tajutakse erinevates kultuurides erinevalt. On kultuure keda võib pidada headeks kuulajateks (sakslased, rootslased) ja neid, kes pole kuigi altid kuulama (prantslased, hispaanlased).Inimese kõnes on tavaliselt ka selliseid häälitsusi, mida inimene ise tähele ei pane (köhatused, ohkamine, aga ka parasiitsõnad). 1.2.2 Mitteverbaalne suhtlemine Mitteverbaalne väljendus võib olla sihipärane ja impulsiivne, kusjuures seda võidakse tõlgendada samuti emmal-kummal moel. Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded.
helilisteks suhtlusvahenditeks. Nendeks on: · Loomulik keel, milles järgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas kõneldakse, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutatakse pausidega jne. · Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid suhtlusvahendeid ja seetõttu tuleb suhtlemisel neile ka eraldi tähelepanu pöörata. Soovitus: Kas olete kunagi oma kõnelemist ise kuulnud? Kui mitte, siis lindistage võimalusel oma vestlus kellegagi või lugege nt diktofoni mõni tekst. Kui teete seda esimest korda ja asute seejärel öeldut kuulama, siis olete kuuldust ilmselt üllatunud. Teile on siiani tundunud enda
· Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Oskus infot anda ja hankida · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Vestluse juhtimisoskus · Kehtestamisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus 46 Verbaalne e sõnaline väljendus · Loomulik keel artikulatsioon, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Paralingvistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev 47 Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Ära püüa korraga öelda liiga palju mida lühem sõnum, seda parem · Esita oma mõtted loogilises järjekorras ja tee jutust vahekokkuvõtteid · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat 48 Üldised soovitused
· Loomulik keel artikulatsioon, kõne kiirus, rütm, · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda pausid ja nende asukoht · Väljenda ennast täpselt · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Ära püüa korraga öelda liiga palju mida · Paralingvistika häälitsused, intonatsioon, lühem sõnum, seda parem parasiitsõnad · Esita oma mõtted loogilises järjekorras ja · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev tee jutust vahekokkuvõtteid · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat 47 48 8
· Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Oskus infot anda ja hankida · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Vestluse juhtimisoskus · Kehtestamisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus 46 Verbaalne e sõnaline väljendus · Loomulik keel artikulatsioon, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Paralingvistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev 47 Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Ära püüa korraga öelda liiga palju mida lühem sõnum, seda parem · Esita oma mõtted loogilises järjekorras ja tee jutust vahekokkuvõtteid · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat 48 Üldised soovitused
Kas ma mõistsin teid õigesti- tee soovite br-da 25 kohta 15.ndaks kuupäevaks. 47. Tagasiside tähtsus ja selle saamise-andmise viisid. Vt. Eelmine küsimus! 48. Millised on peamised suhtlusviisid? 1) Verbaalsed suhtlusvahendid suulised, sõnalised või helilised vahendid. Nendeks on: - Loomulik keel (kõne kiirus, rütm, pausid, hääletoon) - Paralingvistilised vahendid (häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine, intonatsioon+parasiitsõnad) - SH TELEFON Suulisel suhtlemisel on tähtad nii kontakti loomine, vestluse arendamine, info andmine, küsimustele vastamine, õigete küs-te esitamine, pauside pidamine, kl. Kuulamine, soovitused, vahepalad (small talk) ja tähelepanuavaldused, kontakti lõpetamine. Küsimused suletud (jah, ei faktide täpsustamiseks, kinnituse saamiseks) ja avatud (miks, mida, missugune, kuidas, millal, kus, kes, kuhu).
· pragmaatiline korpus Kasutamine · Korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks · uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104).
· Distants, füüsiline kokkupuude: Intiimne distants - 0 0, 45 m. Personaalne distants 0,45 1, 20 m. Sotsiaalne distants - 1,20 3,60 m. Avalik distants - 3,60 6,10 ja rohkem m. · Näoväljendused · Silmside · Zestid · Poosid Verbaalne e. sõnaline väljendus · Loomulik keel artikulatsioon, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Paralingvistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Esita oma mõtted loogilises järjekorras · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat · Ära püüa korraga öelda liiga palju mida lühem sõnum, seda parem · Tee jutust vahekokkuvõtteid Üldised soovitused · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta
3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude "söömine", "allaneelamine". II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid. 2
3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6. Foneetilise reduktsiooni aste sõna osade, lõppude "söömine", ,,allaneelamine". 39 · Grammatilis-semantilised tunnused. 1. Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. · Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2
Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6. Foneetilise reduktsiooni aste sõna osade, lõppude "söömine", ,,allaneelamine". Grammatilis-semantilised tunnused. 1. Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 26 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2
saatejuhtide kõnestiil vaba, nt kasutatakse slängisõnu. Minu valitud saatelõigud on poolstruktureeritud intervjuud, st neil on küll kindel vestlusteema ette nähtud, ent intervjuu pidamise vorm on vaba ning teksti maha ei loeta. Selline vorm toob kaasa vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni. Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned: a) küsipartikli või asemel võ, b) pragmaatilised partiklid ja parasiitsõnad no, noh, c) slängisõnad, d) lühenenud adverbid, e) venepärane vot/vott, f) selline asemel siuke, g) jutustavas vormis küsimused. Jüri Muttika kasutab küsipartikli või asemel partiklit võ. Levinuim on küsipartikkel vä, mida on uurinud Liina Lindström (2001: 92). Nimelt võ esines tema andmetel 6,8% kordadest, aga partiklit või 23,7% ja partiklit vä 68,5%. Samas sama tähendust
Ainus, mida teha saab, on jätta endast meeldiv mulje! Positiivse esmamulje teguriteks on inimese puhas ja meeldiv välimus: sõbralik naeratus; kindel ja sirge kehahoiak; sobiv riietus; meeldiv aroom. Meeldiv käitumine: soe ja kindel käepigistus; tagasihoidlik miimika ja žestid; sõbralik kõnestiil ja selge artikulatsioon; rõõmus meeleolu; huumorimeel ja ajataju; kuulamisoskus ja teemakohane ettevalmistus; taktitunne ja enesekontroll. Negatiivse esmamulje jätab lodev keel; parasiitsõnad; kohatu itsitamine; sobimatud puudutused ja käte peitmine; närimiskummi närimine ja närviline köhatamine. Väidetavalt kulub esmamulje kujunemiseks ligikaudu pool minutit, ehk selle lühikese momendi jooksul talletuvad esmased emotsioonid. Kõige enam mäletatakse esmamulje põhjal inimese silmi, näopiirkonda, üldist kehahoiakut, ka juukseid. Mehed registreerivad naiste puhul kindlasti ka rinnapiirkonna, vähem mäletatakse jalgu ja käsi
4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude "söömine", "allaneelamine". 40 II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused. Erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid.
1) kirjavigu on palju, kuigi tekstiredaktori kasutamine aitaks suurest hulgast vigadest hoiduda; 2) kasutatakse võõrsõnu vales kontekstis, sest nende tegelikku tähendust ei teata; 7 3) ei peeta kinni äriplaani akadeemilisest laadist ning teksti lisatakse rahvalikke ütlusi, slängi jms; 4) kirjutajal on oma parasiitsõnad või -väljendid, mida korratakse lausest-lausesse; 5) esitatakse retoorilisi küsimusi; 6) lähtutakse rangelt äriplaani küsimustikust ning seetõttu kasutatakse palju eitavaid lauseid. Äriplaani küsimustik on koostatud võimalikult laiapõhjalisena. See ei sobi kellelegi 100%-liselt. Seega ei ole tarvis vastata nendele küsimustele, mis äriideega ei haaku. Näiteks, konsultatsioonifirma puhul
3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude “söömine”, “allaneelamine”. II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt “eee”, parasiitsõnad. 34 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt “valge” muutub “valgusküllaseks” 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III. Kõne kategoriaalsed tunnused. 1. Vanuselised tunnused
Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Peirce´i 10 märgitüüpi konna krooksumine, foto kirjutatud tähestik, ,,see" ,,su suudlus õrn kui pilvetups" portree termomeeter, valu numbrid, morse käekiri, parasiitsõnad näitav näpp video Frege mudel on formaalselt nagu Peirce`il, ainult objekt ei ole mitte asi, vaid abstraktne idee PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON ECO interpretatsioonis MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes iseendasse Qualisign: värvuse, heli Värvilaik abstraktsel vastuvõtt pildil, rõivaste värvus jne Mona Lisa portree,
kangelaspoeem vt poeem. kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool selle tegelikku kasutuspiirkonda. Kantseliiti iseloomustavad nimisõnalisus, abstraktsete sõnade kasutamine, bürokraatlikud stambid, stampfraasid ja püsiepiteedid, parasiitsõnad, stiilist väljalangemine, liiasus. Näiteks: Vargamäe Andres asub niinimetatud uuele elukohale. Sündmustiku arenedes avaldub, mis koht see selline siis on. (Õpilaskirjandist.) kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (13041374).
Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust Mitteverbaalne suhtlemine 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu : hääletoon silmad ja silmside miimika pealiigutused kehaliigutused kuidas seistakse, istutakse, liigutakse vahemaa suhtlevate inimeste vahel puudutused suhtlemisabivahendid meik, soeng, ehted haloefekt
annaabi.ee 
