Sandra Peegel, Kristi Remmik, Merlin Mahlakas EP2 TÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja: lektor Margus Kõomägi, MA Pärnu 2017 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Peatükk..........................................................................................................................4 1.1. Alapeatükk..............................................................................................................4 1.2. Alapeatükk..............................................................................................................4 2. Peatükk..........................................................................................................................5 2.1. Alapeatükk.......................................................................................................
Ka vaimsel tervisel võib olla puue. Näiteks oled Sa vaimselt alaarenenud ehk Su mõte ei tööta nii hästi kui normaalsel inimesel. Sotsiaalsest tervisest sõltub Su läbisaamised teiste inimestega. Kui Su suhted ükskõik kellega on meeldivad, siis on sul hea olla ja tunned end kindlalt. Kui kellegagi tülli lähed, siis ei ole Su enesutunne ei ole kuigi hea ja ka pea võib valutada. Alapeatükk ,, Tervist mõjutavad tegurid" Eluviis on tegevused, mis on inimesele kujunenud harjumuseks. Eluviisi peab jälgima, sest kui Sa näiteks ei tee sporti, sööd palju rämpstoitu siis lähed Sa paksuks. Pärilikus on organismi omadus, mis aitab säilitada ning anda edasi lastele vanemate tunnuseid. Näiteks kui su ema poolsel vanaisal on sarnane nina Su ema ninaga ja Su enda ninaga, siis oled oma nina ilmselt pärinud ema poolselt vanaisalt või ehk isegi vana-vanaisalt
• Teksti suurus, font läbi kogu esitluse peab olema ühesugune Aktuaalsus, suunatus ja läbiv teema • Sport on oluline • TKG õpilastele • Keskkond ja jätkusuutlik areng Töö eesmärgid: • Töö eesmärgiks oli vaadelda Lasnamäel elutsevaid linde • Valmistada puidust linnumaja • (Need on lihtsalt näited, lähtu oma tööst!!!!) Allikad • NB! Siia ei pea kirjutama kõiki kasutatud allikaid Töö jagunemine • Esimese peatüki nimi • Alapeatükk • Alapeatükk • Teise peatüki nimi • Alapeatükk • (NB! See võib ka olla mitmel slaidil) Peatüki nimi • Kirjutad märksõnadega millest sa seal peatükis räägid • Iga peatükk pane eraldi slaidile! • Lisa pildid, joonised, diagrammid NB! Kui valmistasid midagi praktilist, siis kindlasti lisa foto. (Kõik tuleb allkirjastada!!! Nagu tööski) NB! Kõik pildid, diagrammid tuleb
(Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse:
---SLAID 3--- Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade LÜG õpilaste vaadetest võõrkeelte vajalikkusele ning saada teada, mida arvavad või tunnevad õpilased osates erinevaid keeli. ---SLAID 4--- Uurimistöö on jaotatud teoreetiliseks ja uurimuslikuks osaks. Teoreetiline osa koosneb ühest peatükist, mis jaguneb kahte alapeatükki, milleks on Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled ja mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt. Esimene alapeatükk jaguneb omakorda kolmeks alapunktiks, milles räägitakse LÜGs õpetatavatest võõrkeeltest, keelte päritolust, kõnelejaskonnast ja ajaloost. Teine alapeatükk jaguneb kaheks alapunktiks, kus räägitakse kuidas saavutada edukaid õpitulemusi ning miks on vaja õppida võõrkeeli. ---SLAID 5--- Uurimuslik osa on üles ehitatud küsimustiku põhjal, mis viidi läbi 10.-12. klassi õpilaste seas. Eesmärkideks on tuua välja õpilaste arvamus oma õpiedukuse kohta ning mis
Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. Tiitellehele järgneb sisukord. Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla
cm ülevalt. 9 Kirjastiil Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees on 12 punkti, reavahe 1,5 punkti. 9 Peatükkide pealkirjad peavad olema tekstist esile toodud. 9 Esiletõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. 9 Pealkiri algab joondamisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. 9 Sisutekst on rööpjoondatud. 9 Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Enne ja pärast pealkirja on üks tühi rida. 9 Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. 9 Taandreaks kasutatakse tabuleerimisklahvi TAB või eraldatakse lõigud ühe tühja reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus. 9 Tiitellehte, sisukorda, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Tõstamaa Keskkool TALUPOJAD KESKAJAL Referaat Õpilane: Jüri Hakkaja
kahe reklaamistiili (egoistlik kauba müümine või muinasjutu elementidega reklaam) vahel, milliseid muinasjutuga seonduvaid reklaame teatakse ja mäletatakse. Vastajateks olid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kümnes kuni kaheteistkümnes klass, vanuses 15-18 eluaastat. Veel on tehtud intervjuu Réne Vilbrega uurimistöö teemal. Esimene peatükk käsitleb kust on saanud reklaam alguse ja toob selle kohta näiteid. Edasi baseerub esimese peatüki teine ja kolmas alapeatükk reklaamil kui mõistel ja reklaami mõju ja roll meie kaasaegses ühiskonnas. Välja on toodud neli erinevat reklaami rolli. Teine peatükk käsitleb muinasjuttu kui mõistet ja toob välja muinasjutu iseloomujooned ja erinevad muinasjutu liigid. Kolmas ja neljas peatükk keskenduvad uurimistöö teemale. Autor toob välja näiteid kus on muinasjutte reklaamides kasutanud ja miks neid üldse kasutatakse. Uurimistöö vastab koostamise ja vormistamise juhendile. Tiitelleht ja sisukord on
viidatud (vt lisaleht Viitamine). * Lisad (vajadusel) KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? Referaadi kirjutamisel arvutil kasutatakse kirja Times New Roman, tähemärgi suurust 12 ning reavahet 1,5. Vabade servade laius on 2,5 cm. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 ) Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1.
Moodi läks pidulik embus ehk akolaad. Akolaadi all tunti ka rituaali, millega lopes rüütliordusse pühitsemine jam is kujutas endast rüütli õla kerget puudutamist mõõga lameda küljega. Suudlus põsele on säilinud lähedaste inimeste tervitusviisina. Lõuna-Euroopa riikides peetakse sobivaks anda mõlemale põsele üks tervitussuudlus. 5 Kasutatud kirjandus: Kasutasin kirjandust "Etikett tööl ja kodus" , alapeatükk tervitmine lehekülgedelt 17-31 6
rööpjoondus). · Lehekülje numbrid lehekülje allservas, keskel või paremal servas. · Pealkiri joonda vasakule, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt lehelt. · Joonised nummerda läbi töö. Joonis paiguta lehekülje keskele. Joonisel on allkiri (näiteks: Joonis 1. Allkiri). Kõik joonised peavad olema tekstis viidatud (näiteks: vt joon.1). Foto loetakse jooniseks.
kommunikatsioonitehnoloogiate areng ja levik, uute jõukeskuste kerkimine ning sellega kaasnevad muudatused, valitsemisvõimetud ja autoritaarsed riigid, konfliktid ressursside pärast, kliimamuutus ning rändevood. Need suundumused mõjutavad globaalsete seoste tõttu Eesti julgeolekut. Näiteks valitsemisvõimetu Somaalia on pinnas ulatuslikule piraatlusele, mistõttu NATO ja EL osalevad rahvusvahelises piraatlusevastases tegevuses. Euro-Atlandi julgeolekukeskkonda kirjeldav alapeatükk analüüsib võimalusi kindlustada julgeolekut NATO ja EL tegevuse kaudu. Lähtudes Eesti enam kui viieaastasest liikmesuse kogemusest nendes organisatsioonides, on analüüs võrreldes kehtivate julgeolekupoliitika alustega eriti EL puhul mahukam. Lisaks on esile toodud Põhjamaade ja Balti riikide süvenev koostöö. Käsitletud on Venemaa suundumusi ning suhteid EL ja NATO-ga. 2008. aastal toimunud sõda Gruusias näitas, et Venemaa on valmis oma huvide teostamiseks kasutama
järeldusi, seda tehakse töö lõpus. Töö põhiosa Töö põhiosa jaotub kolmeks: referatiivseks peatükiks kasutatud kirjanduse põhjal, uurimuseks ja analüüsiks. Töö jaotatakse sobivatesse lõikudesse ning järjekordadesse. Peatükid algavad kõik uuest lehelt kaks rida ülevalt. Uue mõtte rõhutamiseks taandrida ei kasutata, jäetakse hoopis üks tühi rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, tuleb alapeatükk paigutada uuele lehele. Lisatud fotod peavad olema varustatud teabega: mis/kes on fotol, kes on fotograaf, millal on pildistatud. Kokkuvõte Kokkuvõttes sa kirjutad enda töö lõpphinnangu, kus sa esitad järeldused ja tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet lugedes peaksid sa teada saama kogu oma referaadi sisu, ilma et oleksid eelnevat lugenud. Kokkuvõttes kirjutad sa kas kõik eesmärgid said täidetud ning esitatakse
Tõerääkimise teema all käsitletakse meedia objektiivsust ja erapooletust, tõde ja valetamist. Siit leiate nii ajakirjanduse tõetruudust kui ka üldisemaid tõekontseptsioone puudutavaid materjale. Ajakirjandusvabaduse valdkonda on koondatud info sõnavabaduse, tsensuuri, omandisuhete ning ajakirjanduse vastutuse kohta. Meediapubliku alateemas uuritakse meedia suhteid publikuga ning küsitakse, milliseid sõnumeid õigupoolest ajakirjandus edastama peaks. Sündmuse osaliste ja allikate alapeatükk keskendub küsimustele, mis tekivad seoses infoallikate kohtlemise, info hankimise meetodite, eraellu sekkumise, solvava sisu avaldamise ning vajadusega tagada sündmuses osalenud inimeste turvalisus. Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri
SISUKORD 3 LÜHENDID JA TERMINID 4 SISSEJUHATUS 5 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 7 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 7 2.1. Teise peatüki esimene alapeatükk 8 2.2. Teise peatüki teine alapeatükk 9 2.3. Teise peatüki kolmas alapeatükk 9 2.3.1. Kolmanda alapeatüki esimene alapunkt 9 2.3.2. Kolmanda alapeatüki teine alapunkt 12 2.3.3. Kolmanda alapeatüki kolmas alapunkt 15 3
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus;
Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti. Tekst on rööpjoondatud. Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti. Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata). Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö
Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise põhjusel rohkem abistavaid küsimustikke lisatud. Küll on aga iga alapeatüki kohta toodud mõningaid üldisemaid suunised äriplaani parandamiseks. Kuna juhendi autoril on pea paarikümneaastane kogemus äriplaanide juhendamise ning hindamise vallas, siis on välja toodud ka äriplaanides esinevad levinumad vead, millest tasub hoiduda. Tähele tuleb panna seda, et käesolev juhend ei järgi äriplaani struktuuri (vaata alapeatükk 1.3 toodud struktuuri), vaid siin on esitatud peatükid kirjutamise loogika alusel. Lisaks on esitatud veel mõned olulised äriplaani puudutavad teemad, mida otseselt äriplaani peatükkidena ei kajastata. Ei tohi unustada, et väga paljud asjad on üksteisega seotud ning seega muudatus ühes aspektis nõuab paratamatult muudatuste ja paranduste tegemist töö mitmetes teistes osades. Kui need aga tegemata jäävad, tekivad äriplaanis vastuolud.
parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Kursusetöö esitatakse köidetult. Töö kokkuvõtte lõppu kirjutab autor oma allkirja ja töö valmimise kuupäeva
üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Õpimappi võib lisada täiendavaid materjale valdkonna kohta (artiklid, juhendid, pildimaterjal jms) Lisana tekstitöötluse tekst JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA Sarvestunud naha ja küünte lihvimistöödeks on peamiselt kasutusel kaks moodsat tehnikat: imemis- ja pihustustehnika. Tänapäeva jalahooldusaparaadid nõuavad vähe hooldust kuna
Poole lause peal ununeb juba lause algus. Esimese korraga ei saanud ma sellest lausest üldse aru. Veel mis häiris, olid sõnakordused (mille, mingi, ühe), mis muutsid lause väga ebamääraseks. Teksti ülesehitus: Et teksti ülesehitus soodustaks mõistmist, peaks selle algus olema kaasahaarav. Ma arvan, et siin õpikus need peatükid väga kaasahaaravalt ei alanud, aga ülesehitus oli igati loogiline ning omavahel hästi seostatud. Iga väiksem alapeatükk algas küsimusega ning paljudel juhtudel on juba esimeses lauses antud sellele vastud. Näide õpikust: Milles seisneb suunav valik? (alapealkiri) Suunav valik seisneb tavalisest tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (Esimene lause pärast pealkirja). Minu arvates pole see just kõige parem lähenemine, sest kui juba esimeses lauses leitakse probleemile lahendus, siis ei kutsu miski enam õpilast edasi lugema, sest vastus küsimusele on juba leitud.
üks kasulikemaid maiustusi üldse. Uurimuse eesmärk on saada teada, kuidas on jõudnud sokolaad meie poelettidele ja saanud nii armastatud maiustuseks. Millal hakati sokolaadi tarbima? Kuidas see Euroopasse jõudis? Mille poolest on see kasulik? Milliseid erinevaid sokolaadisorte leidub? Uurimuse läbiviimiseks koostasime õpilastele väikese küsitluse, keskendudes küsimustele mis on nende jaoks sokolaadis erilist. Töö koosneb 2 peatükist. 1. peatükk keskendub sokolaadi ajaloole ja alapeatükk 1.1 tutvustab erinevaid sokolaadi sorte. 2. peatükk kirjeldab sokolaadi kasulikkust. Alapeatükis 2.1 saate teada, millised on meie kooli õpilaste eelistatuimad sokolaadid. Mis on selles nii erilist? Milline sokolaad ei maitse? Kas valge sokolaad on ,,õige" sokolaad? Kas see on õpilase lemmik maiustus ja mida söövad nad siis, kui sokolaadi pole käepärast. 1. SOKOLAAD AJALUGU Juba 6.sajandil kasutasid Maajad sokolaadijooki
1 · Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab. · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgid on 12 p suured, käekiri Times New Roman · Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. · Allajoonimist referaadis ei kasutata! · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Enne pealkirja jääb 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Kasutatud mterjal Israel, H., Prei, E. Kuidas kirjutada referaati. www.keila.edu.ee/it/download.php/file_id/218/Referaadi%20vormistamine.doc (16.09.2007) Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja nimi (kui on) Kääpa 2007
Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud väiketähtedega (va esitäht). · Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda. · Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Taandrida 5 tähemärki või kasutada plokkidena vormistatud teksti. · Sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ja kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata. Joonised nummerdada läbi töö. Joonis paigutatakse lehekülje keskele. Alla märgitakse Joonis 1. Allkiri
Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühikut ehk tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, alustatakse uuelt leheküljelt. Oluline on liigendussüsteem, mis esitatakse sisukorras, osutades alajaotuste täpsete pealkirjade alguslehekülgedele. Peatükkide ja alapeatükkide korral kasutatakse kahetasemelist järjestussüsteemi, nt peatükk 1, alapeatükk 1.1 jne. Kui tekib vajadus kolmanda taseme jaotuse järele, lisandub kolmas number, nt 1.1.1. 11 NÄIDE: 1 Esimese peatüki pealkiri ( Heading 1- TimesNewRoman 16, bold, suur algustäht) 1.1 Esimene alapeatükk (Heading 2 - TimesNewRoman 14, bold, esimene suurtäht) 1.2 Teine alapeatükk 1.2.1 Punkt (TimesNewRoman 13, bold, suur algustäht) 3.2
Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada
Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Dokumendihaldussüsteemi eemärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. Dokumendihaldus hõlmab dokumentide haldamist vaatamata nende eale, rahuldamaks avaliku- ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ning teenides kogu ühiskonna huve. Töö koosneb kolmest peatükist, millest ühel on omakorda üks alapeatükk, mis jaguneb veel kaheks. Käesoleva töö hüpoteesiks on, et dokumendihaldus on pidevalt arenev ala, kus tuleb alati hoida end uuemate võimalustega kursis. 3 1 DOKUMENDIHALDUSE AJALUGU Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja arhiivindusest. Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati aga 13
Oma uuringute ja kogemuste põhjal kirjutas Gallway raamatu ’’The Inner Game of Tennis’’, mis saavutas suure edu. Edu põhjuseks oli avastus, et see, mis toob edu spordis, toob edu ka teistes valdkondades, sealhulgas äris. Sellega saigi coaching alguse äris. (Ülavere 2012) 5 2. COACHING’U DIALOOG Selles peatükis räägitakse põhjalikult coaching’u dialoogist. Esimene alapeatükk räägib coaching’u populaarseimast mudelist – GROW mudel. Teine ja kolmas alapeatükk kirjeldavad, kuidas on dialoog coach’i ja kliendi vahel on kõige efektiivsem – kõige tähtsam on kuulata õigesti ja küsida mõjukaid küsimusi. 2.1. Coaching’u dialoogi mudel GROW Coaching’u kohta on erinevaid mudeleid, aga üks populaarsemaid on GROW mudel, mis on välja töötatud 80ndatel ja 90ndatel. Ühte autorit sellel ei ole, aga peamised mõjutajad on Graham
Inimese ja leibkonna sissetulek oleneb põhiosas sellest, kas tegemist on töötavate või ülalpeetavatega. Ülalpeetav on laps ja pensionär aga ka puudega tööealine inimene, ühesõnaga too kes ise palka ei saa. Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse omakorda töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Põhjustest, miks kõik inimesed ei tööta, räägib majanduse peatükk. Käesolev alapeatükk peatub aga hõivevaldkondadel ehk nendel majandusharudel, kus Eestimaa inimesed põhiliselt töötavad. Seda, millised kutsealad mingil maal levinud on, mõjutab ühiskonna arengutase, geograafiline asend ja loodusressursid. Euroopas on XX sajandil pidevalt vähenenud põllumajanduses ja tööstuses hõivatute osakaal. Samas on aina rohkem neid, kes saavad oma palka teisi inimesi teenindades või koolitades näiteks pankureid, juuksureid, arste, müüjaid, konsultante,
lehe algusse pealkirja ette tühja rida, mille kustutamine pealkirja vormingu kaotab. 2.2 Pealkirjad Pealkirjad asuvad vasakul, tekstiga sama vasakjoondusega. - NB! Pealkirja lõpus ei ole punkti! Pealkirjade font on sama kui tekstil: Times New Roman (programmide automaatselt pakutavaid variante saab lihtsalt muuta!). Peakirjad on paksus kirjas (bold). Pealkirjade suurus: - esimese astme pealkiri (HEADING 1) läbivad suurtähed, 14 punkti; - teise astme pealkiri (Heading 2, alapeatükk, nt: 1.1, 1.2) 13 punkti; 5 - kolmanda astme (ja järgmiste) pealkiri (Heading 3, alapeatüki alapeatükk, nt: 1.1.2) 12 punkti. Nummerdatakse vaid töö põhiosa peatükid. - Pealkirjad ,,Sisukord", ,,Kokkuvõte", ,,Summary", ,,Sissejuhatus", ,,Kasutatud allikad", ,,Lisad" on esimese astme pealkirjad, kuid ilma numbrita.
Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?....................................................................................... 3 1.2.Kuidas tehnikud end täiendavad?...................................................................... 3 2.JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA......................................................................... 4 2.1.Tööviis................................................
Tosso Tallinn 2008 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele. 3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. (Vikipeedia). Erinevalt vee ja õhu saastamise astmest, on heli lihtsalt liikumine või võnkumine. Müra tugevus, intensiivsus on küll mõõdetav, kuid nõrgema müra uurimine jääb siiski rohkem psühholoogia valdkonda
Kolmandaks pikendamise variandiks on sotsiaalne jagamine ehk suveniiride näitamine või kinkimine pereliikmetele ja sõpradele, kes puhkusest osa ei saanud, kuid läbi suveniiri saavad tükikese reisil saadud emotsioonidest. Mõnikord ostetakse suveniire hoopis selle eesmärgiga, et näidata, kus on käidud ja et ollakse osa privilegeeritud rühmast, kes endale sellist puhkust lubada saavad . (Ibid., 30) Viimseid motiive ehk kinkimist ja sotsiaalse staatuse saavutamist analüüsib järgmine alapeatükk. 2.2 Suveniiride ostmise teisejärgulised motiivid Lisaks peamistele motiivideks ehk suveniiride ostmine mälestuseks ning reisi pikendamiseks on suveniiride ostmisel ka teisi ajendeid. Olulisuselt kolmas ajend, miks suveniire ostetakse, on teha oma lähedastele kingitus. Leidub ka selliseid turiste, kes endale ei ostagi suveniire ning tunnevad rohkem rõõmu suveniiride kinkimisest. Lisaks kingimotiivile soetatakse suveniire kui tõestusmaterjali, et teistel näidata, kus suveniiri
numbriga uuesti (joonis 1.1, joonis 1.2, joonis 2.1 ... joonis 10.3 ...; tabel 1.1, tabel 1.2, tabel 2.1 ... tabel 10.3 ...) Nummerdatud joonised ja tabelid paiknevad tekstis neile viitamise järjekorras. Tabelid koos pealkirjadega ja joonised koos allkirjadega peavad olema üheselt arusaadavad ilma tekstiosa lugemata. Kui tabelid või joonised sisaldava teiste autorite andmeid, tuleb peal- või allkirjas viidata originaali autori(te)le. Mahukad joonised ja tabelid paigutatakse lisadesse (vt. alapeatükk 2.4). 2.1.5. Arutelu Arutletakse tulemuste üle, võrreldakse neid teiste autorite analoogiliste uuringute tulemustega, analüüsitakse nende omavaheliste erinevuste võimalikke põhjusi. Arutletakse võimalike vigade üle. Tulemuste põhjal tehakse üldistusi ja järeldusi ning püstitatakse uusi hüpoteese, mida oleks vaja tulevikus uurida. 2.2. Kokkuvõte Esitatakse lühidalt (1-1,5 lk) olulisemad tulemused. Kokkuvõttes tuuakse vastused
Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et
tunneb pahameelt organisatsiooni suhtes, mitte ei mõtle ainult teenindaja kui inimese iseloomuomadustest tulenevat käitumismaneeri. 1.2. SERVQUAL – kliendirahulolu mõjutavad tegurid Kliendirahulolu määravad mitu erinevat komponenti, mille sidumisel tekib terviklik arusaam organisatsiooni teeninduskultuurist. Selleks, et teada saada, kas kliendid on saadud teenindusega rahul, tuleb selgitada välja need tegurid, mis seda mõjutavad. Antud alapeatükk annab ülevaate mitmest kliendirahulolu puudutavast tegurist ning selgitab lahti, miks just see on oluline kliendirahulolu mõõdikuks. SERVQUAL süsteem on töötatud välja Zeithami, Parasuramani ja Berry poolt selgitamaks välja kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajalikke tegureid. Esimeseks etapiks teeninduskvaliteedi hindamisel peetakse oluliseks teenindaja usaldusväärsust ehk kuidas paneb teenindaja välisklienti tundma ja kas täidab kliendile antud lubadusi. Oluliseks
Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel. N: Numeratsioon ja sriftid teksti liigendamisel 1
Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel. N: Numeratsioon ja sriftid teksti liigendamisel 1
reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks
ühelised, kümnelised jne. peavad tulbas asukohalt kokku langema. Kümnendmurruliste osadega arvud peavad olema kirjutatud ühesuguse märkide arvuga pärast koma. Juhul kui arvud esitatakse vahemikuna, siis vahemiku piirväärtuste vahele pannakse kolm punkti, näiteks 2,30 ... 3,35. Tabeli ridade minimaalne vahe peab olema 8 mm või reavahega 1,5. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis tuleb kasutada viidet ja see tuuakse ära tabeli pealkirja lõpus. NB! Kirjaliku töö ükski alapeatükk ei tohi alata ega lõppeda tabeliga, iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. 6 7. Matemaatilised avaldised ja valemid Kõik matemaatilised avaldised, valemid ja võrrandid tähistatakse kahe araabia numbriga. Esimene märgib jaotist, teine valemi järjekorranumbrit antud jaotise ulatuses, mis eralda-takse teineteisest punktiga
- milliseid materjale on kasutatud - milliseid meetodeid on kasutatud 10 5.05.2016 Teadustekst Teema arendus: - teoreetiline osa - uuringu/prakitlise käitluse osa Teadustekst Kokkuvõte: - lühidalt uurimuse tulemused - vastused püstitatud küsimustele ja/või hüpoteesidele Teadustekst Liigendus: 1. Peatükk 1.1. Alapeatükk 1.1.1 Alapeatükk 11 5.05.2016 Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - allikmaterjal - kirjandus Teadustekst Kirjanduse kasutamine: - refereerimine - tsiteerimine “The first thing we do, let’s kill all the lawyers.” Shakespeare, King Henry the Sixth, Part 2 12
teemasi subkultuur, massikultuur e. popkultuur ning üleüldised rääkides üleüldisest arengust, mis toimus sellel aastakümnel. Teine peatükk annab täpse ülevaate, milline nägi Eesti ühiskond tollel ajal välja ning, mis andis moele suuretõuke. Alustuseks tutvustan Nikita Hruštšovi, kuna tema oli reformide algataja. Edaspidi käsitlen rohkem Eesti moodi ning fakte, mis mõjutavad palju ka tänapäeva. Järgmine peatükk kannab nime „Rõivamoe kujunemine“, millest tuleneb ka alapeatükk „ Moe mõjutajad“. Selles peatükis saab juba konkreetsemate faktorite ja isikute abil ülevaate, kust tulid üldse meile suuremat sorti stiilid, kes hiilgasid sellel aastakümnel ja, kes andis suure tõuke ka tänapäevale. Näiteks, selles peatükis saab teada, kelle ideest tulid moodi miniseelikud, mis on tänapäevalgi noorte üks lemmikumaid rõivastusi.Neljandas peatükis saab täpsustavalt teada, mis iga aastaga uuenes või mida vahemikus 1960-1965. muudeti
välja sobivaimad kandidaadid. (Alas 2005: 64) ,,Personali valik on sihikindel tegevus, mille käigus prognoositakse kandidaadi sobivust ametikohale eesmärgiga vähendada riski ebasobiva töötaja palkamisel." (Kõrven 2006: 226) Personalivalikut nimetatakse kahepoolseks protsessiks, kuna tööandja püüab leida endale sobivat töötajat ning inimene omakorda sobivat tööd endale. (Türk 2005: 127) Järgnev alapeatükk seletab lahti, kuidas personali valik toimub. 2.1. Personalivaliku protsess Värbamise tulemusena on olemas vajalik hulk inimesi, kes on avaldanud soovi saada pakutav töö ning eeldavad, et sobivad sellele. Personali valiku eesmärgiks ongi valida vabale ametikohale sobivaim kandidaat. (Pedras et al 2007: 100) Personali valiku protsess algab vakantse ametikoha kirjeldamisest, milleks on omakorda vaja töökirjeldust ja ametinõudeid. Nende andmete alusel valitakse värbamisallikad ja
keskele või paremasse nurka. 15 Teksti kujundamisel kasutatakse plokkstiili, st alustatakse vasakust veerisest taandeta, kasutatakse rööpjoondust (vasak-parem joondamist Justifiedikooni abil) ja tekstilõigud eraldatakse reavahega. Teksti liigendamisel tuleb kasutada kaheastmelist järjestussüsteemi (nt peatükk 1, alapeatükk 1.1. jne) või vajadusel kolmeastmelist 1.1.1., 1.1.2. jne. Sisukorras märgitakse ära kõik uurimistöös nummerdamata leheküljed: sisukord, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Töö maht on 15-20 lehekülge (peatükid), igal leheküljel u 30-34 rida. Ühe-kahesõnalised loetelud vormista järgmise näidise järgi: Need meetodid on: 1)vaatlus, 2)intervjuu, 3) ankeetküsitlus.
lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Peatükid ja nende alljaotused nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga maksimaalselt viiel erineval tasandil araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 jne.). Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende töös esinemise järjekorrale ja sõnastusele alguslehekülgede numbritega. Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (näitena käesoleva töö sisukord). Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sissejuhatust, arutelu, allikate loetelu, registreid, lisa. 3.5.1 Lühendid
a. suur algustäht). Tähemärgi suurus 12 p. (1.1 Koolivalmiduse mõiste) · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman · Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms).
(määratud lõiguvahe tuleks maha võtta või määrata loenduste jaoks oma vorminguga stiil). Pealkirjad vormistatakse järgmiselt: · ESIMESE ASTME PEALKIRI (Heading 1), st suured peatükid, sissejuhatus, kokkuvõte jne suurus 16 punkti, rasvases kirjas (järgnev vahe 10 punkti). · Teise astme pealkiri (Heading 2), st alapeatüki pealkiri 14 pt, rasvases kirjas, eesolev vahe 24 pt (järel 10 pt). · Kolmanda astme pealkiri (Heading 3), st alapeatüki alapeatükk 12 pt, rasvases kirjas, eesolev vahe 18 pt (järel 10 pt). Läbivate suurtähtedega on ainult suure peatüki pealkiri, alapeatükkidel mitte. 13 Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1 suuruseks 12 pt), siis antakse tähtede suuruse või esiletõste muutmiseks korraldused: Format > Style ... Avanevas dialoogiaknas Style
aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud liustikujää poolt kantud tardkivimite rahne, munakaid, veeriseid ja kruusa. (Arold 2005) Põhja-Eesti üheks kõige silmatorkavamaks pinnavormiks on rannikumadalikku ääristav Põhja-Eesti paekallas. Tavaliselt on paekalda jalam kaetud paetükkidest rusunõlvaga, mille lubjarikas niiske pinnas on soodne omapärase laialehelise metsa kasvuks (vt lähemalt taimestiku alapeatükk). Seal, kus järsak ulatub otse mereni, rusukalle tavaliselt puudub. (Aaloe, Miidel 1967, Arold 2005). Rannakaljud ehk pangad esinevad näiteks Pakri poolsaarel, Türisalus, Kalvis, Aseris, Sakal, Ontikal, Toilas, Utrial, ja Sillamäel ning mujal (Arold 2005, Suuroja 2004). Tallinnast ida suunas Vergi poole liikudes võib leida palju rändkiviseid poolsaari, mis külgnevad arvukate neemedega. Ehituselt koosnevad neemed moreenist ja viirsavidest
Oluline siin on ka eesmärkide realistlik hindamine ning püstitamine. Liiga kõrged sihid võivad tekitada pikaajalise rahulolematuse, teotahte ja üldise heaolu languse. Realistlikud eesmärgid seevastu motiveerivad inimest järjepidevalt edasi liikuma ning järjest uusi sihte seadma ning nende täitmisest rõõmu tundma. E. Allardt´i (sünd. 1925) järgi hõlmab heaolu mitmeid tasandeid, kuid eelkõige seisneb see inimese vajaduste rahuldamises. Toetudes Maslow´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow ´i vajaduste hierarhia) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi
Kasutasin kohalike elanike hulgas läbiviidud küsitlust. Mõningast informatsiooni sain ka kohalikust 3 omavalitsusest. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis tuuakse välja uuritava piirkonna ajalooline, looduslik ja haldusjaotuslik taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista. Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa, millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega. Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet. Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada. Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla
annaabi.ee 
