Äriplaani juhend (2)

                                          
 
 
               EESTI TÖÖTUKASSA 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE 
JUHEND 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2009 
SISUKORD 
  
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 
1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 
2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 
3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 
4. VISIOON , MISSIOON  JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 
4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 
4.2 Missioon ................................................................................................................................... 4 
4.3 Slogan  ....................................................................................................................................... 5 
4.4 Eesmärgid ................................................................................................................................. 5 
5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS ................................................................................................ 6 
6. SWOT  – ANALÜÜS .................................................................................................................. 6 
7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 
8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 
9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 
10. KONKURENTS  ..................................................................................................................... 10 
11. TURUNDUSPLAAN  ............................................................................................................. 12 
12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 
13. FINANTSPLANEERIMINE  .................................................................................................. 14 
13.1 Investeeringute katmise  allikad ............................................................................................ 17 
13.2 Kasumiaruande prognoos ..................................................................................................... 17 
13.3 Bilansi prognoos ................................................................................................................... 18 
13.4 Rahavoogude prognoos ........................................................................................................ 19 
14. RISKIANALÜÜS .................................................................................................................. 20 
15. ÄRIPLAANI LISAD .............................................................................................................. 20 
Lisa 1. Hinnapakkumise (lihtsustatud) näidis............................................................................... 21 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
SISSEJUHATUS  
 
Käesoleva juhendi eesmärk on selgitada äriplaani koostamise põhinõudeid.  
 
Äriplaanis  peab  olema  võimalikult  selgelt  väljendatud  äriidee  ja  selle  teostus.  Äriplaani 
koostamine on omamoodi test, kas idee töötab või mitte – kui ”asi” näib  paberil  tulus ja toimiv, 
siis  on  mõtet  hakata  ideed  realiseerima.  Vastasel  juhul  kui  idee  ei  anna   positiivset   tulemust 
teoreetiliselt,  siis  pole  mõtet  teha  kulutusi  ning   asuda   realiseerima  äriideed,  mis  suure 
tõenäosusega ei saagi hakata tulu tootma . 
Juhendmaterjal   on  äriplaani  struktuuri  aluseks  võttes  lahti  kirjutatud  äriplaani    alapunktid, 
asjakohased  näited   toetavad   õpitava  kinnistamist,  jälgida  võib  samaaegselt  ka  näidisäriplaani 
antud käsiraamatu lisana .  
Juhendi  läbitöötamise  käigus  valitud  äriideed  äriplaaniks  vormistades  omandavad  äriplaani 
koostajad teadmisi oma äriidee analüüsimisest, planeerimis- ja prognoosimise tehnikatest, mida 
korrektse äriplaani koostamisel vaja läheb,  
Teema küsimused, millele antud juhendis vastuse leiate: 
  Kuidas koostada äriplaani? 
  Mis on äriplaani komponendid (ehk millistest osadest äriplaan koosneb)? 
  Mida on vaja teada äriplaani teksti ja numbrilise osa koostamise juures? 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
                                          
 
 
1. KOKKUVÕTE 
Kuigi  kokkuvõte  on  äriplaani  esimene  osa,  on   soovitav   selle  kirjutada  viimasena. 
Kokkuvõtte  koostamisele  tasub  palju  tähelepanu  pöörata,  sest  see  on  äriplaani  kõige  rohkem  loetud  osa. 
Äriplaani kokkuvõttest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahenditega plaanitakse saavutada. 
Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui 1 lehekülg. Veelkord - kokkuvõttes tuleb esile tuua ainult olulisim!  
2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 
Alapeatükis antakse ülevaade ettevõttest, tuues  välja (tabeli kujul): 
  Ettevõtte nimi 
  Ettevõtte juriidiline vorm 
  Aadress 
  Telefonid 
   Faks  
  E-mail 
  Juhatuse liikmed 
  Põhikapital, st aktsiakapital/ osakapital  
   Omanikud , nende osa  kapitalist  
  Kontaktisik, tema telefon 
3. ÄRIIDEE 
Äriidee  on  mõte  hakata  tegelema  mingi  teenuse  pakkumise  või  toote  tootmisega  ning  teenida  sellega 
kasumit. Äriidee võimalikud komponenendid mida antud äriplaani osas kirjeldada on: 
  ärivaldkond; 
  toode/teenus (lühidalt);  
   sihtgrupp ; 
  idee uudsus ja erilisus ; 
  teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja 
ei keegi teine); 
  teie idee koht turul; 
  tegevuse alustamine: kus, kuidas; 
  mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul  nende kõrvaldamise sammud). 
4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 
4.1 Visioon 
Visioon – kuhu tahetakse välja jõuda?  Visioon on võimalikult  realistlik  kirjeldus, millisena ettevõtja tahab 
oma ettevõtet tulevikus näha.  
Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda  numbreid , 
va aastaarv .  
Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks 
ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui  meeskond  on visiooniga 
kursis, on see võimsaks motivaatoriks. 
Näiteks  ettevõtte  OÜ  Aken  visioon  on  olla  aastaks 2014  Põhjamaade tuntuim  aknatootja,  kelle tooted on 
laialdaselt nõutud. 
4.2 Missioon 
Missioon  –  kuidas  sinna  välja  jõuda?  Ärimissioon  –  ettevõtte  eksistentsi  põhiprintsiip:  kelle,  milliseid 
vajadusi, kuidas ettevõte  rahuldab  pikaajalises perspektiivis. 
  Lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv, pandlik ning eristav. 
  Milles seisneb ettevõtte roll? 
  Mida lühemalt õnnestub missioon kirja panna, seda parem! 
Näiteks  ettevõtte  Aken  missioon  on  pakkuda  tööd  kaasaegse  tehnoloogiaga  firmas,   koolitada   oma  ala 
spetsialiste  ning  toota  kõrgekvaliteedilist  toodangut,  mida  müüakse  Euroopa  Liidu   turgudel ,   pakkudes  
rahulolu nõudlikele klientidele. 
4.3 Slogan 
Missiooniga  peaks  olema  kooskõlas  ärilause  ehk  slogan,  mida  ettevõte  kasutab  nii  ettevõttesiseks  kui  ka 
avalikkusega suhtlemiseks, reklaamis.  
Sloganite näiteid:  
“Meie täidame Sinu lubadused ” – DHL   
“ Connecting  People” – Nokia   
“Felix muudab hea paremaks” – Felix   
Slogan  on  eelkõige  turundusliku  eesmärgiga  -  slogan  on  üks  vahenditest,  millega  soovitakse  toodet  või 
teenust konkurentidest eristada ja klientidele meeldejäävaks muuta. 
4.4 Eesmärgid 
Ettevõtja eesmärgid peavad olema kõrged, aga  realistlikud . Seda on kerge öelda, aga kuidas leida tasakaal 
edu aluseks oleva optimistliku ellusuhtumise ja lüüasaamise vältimiseks vajaliku realismi vahel?  
Eesmärgid tuleb kindlasti kirjalikult  formuleerida , sest see annab võimaluse aeg – ajalt eesmärkide süsteem 
üle vaadata ja vajadusel miskit muuta ning aitab viia eesmärgid kõikide töötajateni. Viimane aspekt on aga 
äärmiselt tähtis, sest eesmärke ei ole võimalik realiseerida kui töötajad neid ei  aktsepteeri  või isegi ei tea, 
misssuguseid  eesmärke  ettevõttes  järgitakse.  Eesmärkide  formuleerimisel  on  oluline  arvestada  ka  ajalist 
aspekti.  
Äriplaani kontekstis räägitakse: 
  lühiajalistest eesmärkidest (kuni 1 aasta); 
  keskmise pikkusega (1- 5 aastat); 
  pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest. 
Tähtis  on,  et  lühiajalised  kui  ka  keskmise  pikkusega  eesmärgid  oleksid  välja  töötatud  pikajalistest 
eesmärkidest  lähtuvalt  ning  toetaksid  nende  elluviimist.  Eesmärgid  ei  ole   dogmad .  Kaugemad  eesmärgid 
sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub. 
Mõningad tüüpilised eemärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega: 
  üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises  mahus ; 
  turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul; 
  toote/teenuse  kohandamine  väikeettevõtte tarbeks. 
Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema: 
1.   Juhitavad  -  Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist 
eesmärki ka püstitada. 
2.  Realistlikud  -  Eesmärgi  realistlikkuse  nõue  on  seotud   eelmisega .  Eesmärk  peab  olema  vastavuses  turu 
suuruse ja ressurssidega, millega ettevõtja opereerib, konkurentsi tasemega valdkonnas. 
3.  Defineeritavad - See nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk saavutatud. 
4.  Mõõdetavad. Ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik kontrollida: kas ja 
millises tempos lähenetakse sihile. 
5.  Liigendatavad  -  Liigendatavus  võimaldab  püstitada  vahe-eesmärke,  parandada  ressursikasutust  ja 
korrigeerida senist tegevust, sh muuta tegutsemisviisi, s.t. strateegiat.  
Näiteks  ettevõtte  OÜ  Aken  pikaajaline  eesmärk  on  kasvamine  üheks  kiiremini  arenevaks  aknatootjaks 
Põhjamaades. 
Keskmise pikkusega eesmärkide näited: 
1.  Saavutada  tootmismaht  6000 akent kuus 1. juuliks 2009. 
 
5 
2.  Sama  aasta  1.  oktoobriks  eesmärk  saavutadatootmismaht   8000   akent  kuus  ja  saada  üheks   suuremaks  
aknaid tootvaks ettevõtteks Baltimaades. 
Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni  tootmishoone . 
 
5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 
Makrokeskkonna analüüs 
Ärikeskkonna  all  mõistetakse  kõike,  mis  ettevõtja  tegevust  mõjutab,  kuid  mida  ettevõtja  ise  otseselt 
mõjutada ei saa. Oluline on prognoosida sõltumatuid muutusi, nende muutuste arengut ja kasutada võimaluse 
korral muutusi ettevõtte huvides.  
Makrokeskkonna analüüs käsitleb makromajanduslikke muutusi riigis, kus me tegutseme ning riikides, kus 
asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktorid  on näiteks: 
  Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). 
  Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus,  inflatsioon  jne). 
  Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). 
  Tehnoloogiline keskkond ( uurimis -ja arendustöö tase,  tootearendus  jne). 
  Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). 
  Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). 
 
Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ja maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske: 
  vali välja ettevõtte seisukohast  olulised ärikeskkonna faktorid; 
  leia allikad, kust saad infot faktorite kohta; 
  informatsioonist lähtudes prognoosi võimalikke ärikeskkonna faktorite arenguid; 
 
Pane tähele: 
  analüüsi 5-10  faktorit; 
  vali välja ettevõtte tegevust kriitiliselt mõjutavad faktorid; 
  järjesta faktorid mõju tugevuse järgi. 
 
Otsi sobivad info allikad: 
   otsesed   allikad  (ettevõtete  aastaaruanded,  riiklikud   dokumendid   (arengukavad),  infokogumikud,  kõned, 
jms). 
   kaudsed allikad (ajalehtede artiklid, intervjuud jms). 
 
Informatsiooni leiad ka alljärgnevatelt kodulehtedelt: 
   http://www.stat.ee 
   http://www.eestipank.info 
   http://mkm.ee 
   http://www.fin.ee 
   http://www.envir.ee/ 
   http://www.sisemin.gov.ee/ 
   http://www.vm.ee/ 
   http://www.eas.ee/ 
Mikrokeskkonna analüüs 
Mikrokeskkond   kujuneb  tasandil,  kus  ettevõte  tegutseb  ja  konkureerib.  Ettevõtte  tegevust  siinjuures 
mõjutavad kliendid/tarbijad, konkurendid, hankijad . 
Mikromajanduslik  analüüs  on   tegevusala   (nt  transpordiäri  või  iluteenindus  valdkonnad)  analüüs,  kus  tuleb 
jälgida järgmiseid näitajaid: 
  peamised edutegurid majandusharus (tegevusalal); 
 
6 
  viimaste aegade trendid majandusharus (tegevusalal); 
  sisenemisbarjääri olemasolu; 
  varustajate/ostjate võimu olemasolu; 
   konkurentsisituatsioon majandusharus (mitu ettevõtet, nende suurus, omanikud jms); 
  ennustatavad arengud majandusharus; 
  hinna ja omahinna võimalikud arengud; 
  kui suur on ekspordi osakaal majandusharus; 
  kui suur on importtoodete konkurents . 
 
Kui  ettevõtte  tegevust  mõjutavaid  faktoreid  on  vähe,  ei  ole  ärikeskkonna  analüüsis  põhjendatud 
makro- ja mikrokeskkonna arengute eraldi käsitlemine.  
6. SWOT – ANALÜÜS 
SWOT  analüüs  on  väga  tuntud,  lihtne  ja  laialt  levinud  analüüsi  mudel,  mille  kaudu  kaardistatakse 
organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 
SWOT analüüsi nimi tuleb  inglisekeelsete  sõnade esitähtedest: 
S - strenghts (tugevused); W -  weaknesses  (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) 
Alustava  ettevõtte  puhul  on  sisemiseks  tugevuseks  palgatud  töötajad,  soetatud  tehnika  või  piisavad 
finantsid , mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani.  
Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: 
   unikaalne toode; 
  pikaajaline turuliidri seisund; 
  kaasaegne tehnoloogia ; 
  koolitatud personal; 
  tugev logistiline lahendus; 
  lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; 
  madalad püsikulud; 
  kogenud ja kompetentne  juhtkond  jne. 
Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: 
  puudulik  kvaliteedijuhtimine ; 
  kehv kvaliteet; 
  suured üldkulud; 
  madala kvalifikatsiooniga tööjõud; 
  tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine; 
  toode on moraalselt vananenud; 
  toote või kaubamärgi halb maine ostjate seas; 
  madal krediidivõime jne. 
Ettevõtte välisteks võimalusteks on näiteks: 
  uute ja odavate transpordivõimaluste tekkimine; 
  riigipoolne tugi tegevusalale; 
  uue ostjagrupi tekkimine; 
  konkurentide tagasitõmbumine turult jne. 
Ettevõtte välisteks ohtudeks on näiteks: 
  turu kasvu peatumine; 
  rahvastiku vähenemine piirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus; 
  kogenud konkurentide agressiivne turuletulek; 
  kulude kasv seoses muutustega seadusandluses; 
  ostjate eelistuste muutumine jne. 
Selliselt   koostatud  analüüs  loob  ettevõttest  ja  ettevõtte  ettevõtluskeskkonnast  adekvaatse  pildi.  Kiiresti  on 
võimalik  hinnata  ettevõtte   seisundit   ja  seda,  kas  ta  on  sisemiste  tugevuste  arvelt  võimeline  vastu  seisma 
välistele ohtudele või kas sisemised nõrkused takistavad väliseid võimalusi ära kasutamast. Tavaliselt  mahub  
 
7 
analüüs ühele leheküljele. Iga osa kohta kirjutage lühidalt, täpselt ja selgelt 3-10 tugevust, nõrkust, võimalust 
või ohtu. Soovitav piirduda iga näitaja puhul 1-2 lausega. Eesmärk on anda lugejale võimalus haarata kiiresti 
kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon. 
Ei soovita jätta SWOT-analüüsi märkimata olulisi nõrkuseid ja  ohte . Esmapilgul võib tunduda, nagu oleks 
rumal ise oma nõrkustele osutada, kuid see mulje on petlik. Ärge unustage, et äriplaani  loevad  spetsialistid, 
kes lisaks äriidee ja -plaani tugevusele  hindavad  ka seda, kui põhjalikult on ohud ja nõrkused arvesse võetud. 
Teades oma nõrkuseid ja teades ohte, on lihtsam neist hoiduda. 
7. TOODE/TEENUS 
Peatükis  kirjeldadakse,  millise  toote/teenusega  on  tegemist.  Kindlasti  ei  piisa  vaid  toote/teenuse  omaduste 
väljatoomisest,  vaid  tuleb  keskenduda  toote/teenuse  eelistele  ja  unikaalsusele.  Mida  paremini  tuntakse 
klientide vajadusi, seda lihtsam on neid rahuldada. Kliendi vajadustel on oluline roll juba tootearenduses.  
 Vajaduste määratlemine: 
  Vajaduste määratlemine võimaldab hinnata turu suurust. 
  Eneseteostuse vajadus on vaid osadel  inimestel kuid füsioloogilised vajadused kõigil. 
Toote/teenuse peatükk peab andma vastused küsimustele: 
  Missugune on teie toode/teenus? 
  Kuidas seda saab kasutada – kelle poolt, miks (kvaliteet, hind, sellega kaasa käiv teenindus)? 
Toote/teenuse kirjeldus äriplaanis võib sisaldada  (kirjelda sinule sobivaid punkte): 
1.  Kirjeldage oma toodet/teenust nii põhjalikult, et ka kõige suurem võhik saaks aru. 
2.  Kirjeldage oma toote kasutamise võimalusi. 
3.  Mitme toote puhul, näidake ära nende osatähtsus. 
4.  Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline;         
         toode/teenus; * laiatarbekaup. 
5.  Füüsiline koostis -  tooraine , pooltooted , valmistoode. 
6.  Turukõlblikkus ja konkurents: 
  kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? 
  millised on olemasolevate toodete puudused? 
  kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? 
  kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? 
  millist kasu saab klient  vaadeldava toote omandamisest? 
7.  Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? 
8.  Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused ( hooldus ,  remont ). 
9.  Tootearendus: kas teil on plaanis toote sortimenti laiendada (kui, siis mida ja millal)? 
10. Kui  suur  on  tõenäosus,  et  teie  toodet  hakatakse  kopeerima;  kas  on  vaja  patenteerida;  toodet  teenust 
puudutavad seadused ja määrused. 
11. Kuidas on tagatud toote kvaliteet? 
12. Hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate  toodetega. 
13.  Tootmiskulud : 
  konkureerivate toodete hind; 
  majanduse üldseis; 
  firma maine; 
  jaotuskanalite  juurdehindlus ; 
  tootmismaht. 
14.  Maksetingimused . 
15. Garantiitingimused. 
16. Pakend. 
8. TOOTMINE/TEENINDAMINE 
Tootmise/ teenindamise  protsessi kirjeldamisel ei tohi laskuda liialt detailidesse, soovitav on esile tuua vaid 
oluline:  kirjelda  kavandatava  ettevõtte   asukohta   ja  varustamise   kanaleid   ning  tegevust.  Antud  peatükis  on 
oluline võrrelda tootmis- või teenindusprotsessi konkurentidega ja tuua välja tulem kliendile.  
 
8 
Kirjelda ettevõtte  hooneid ,  ruume , seadmeid, kavandatavat tootmist ning kasutatavat tehnoloogiat. Kindlasti 
peab määrama isikud, kes vastutavad tootmise/teenidamise eest ning kirjutama lahti, kuidas on kavas leida, 
palgata ja koolitada töötajaid. Tootmise/teenidamise alapeatükis tuleb välja tuua käivitusperioodi pikkus ning 
ettevõtte tegevuse võimalik mõju keskkonnale. 
Asukoha  valiku  kriteeriumid  tuleb  lahti  kirjutada  sõltuvalt  tegevusalast,  kas  on  oluline  olnud  asukoht 
kesklinnas, bussijaama lähedal, tasuta parkimisvõimalusega piirkonnas vms. 
Antud  peatükis  võid    kirjeldada  ka  eelkokkuleppeid,  mida    on  juba  enne  äriplaani   esitamist   ja  ettevõtte 
käivitamist  saavutatud,  tõestamaks  turu  huvi  ja  nõudlust  sinu  poolt  pakutava  osas.    Näidis  eelkokkulepet 
vaata näidisäriplaani peatükis 7. 
9. TURU ANALÜÜS  
Turupotentsiaali  hinnang  on  üks  osa  ärikeskkonna  analüüsist.  Selleks  on  esmajärjekorras  vaja  välja 
selgitada olemasolev  turumaht  ehk on tarvis teada, millises mahus tarbitakse sarnaseid tooteid/teenuseid. 
Sõltuvalt  tegevusalast  hinnatakse  turumahtu  erinevate  prioriteetide  järgi.  Peale  valdkondade  rahalise 
turumahu  hinnangu  on  vaja  hinnata  ka  tarbitud  ühikute  arvu,  sest  ilma  selleta  ei  saa  järeldada 
turupotentsiaali.  
Kui  valdkonnas  on  vähe  tegijaid,  on  võimalik  turumaht  välja  arvutada  ka  valdkonna  ettevõtete 
majandusaruannete kaudu, mis on äriregistris kõigile kättesaadavad. 
Äriplaani  sellesse  osasse  koondage  kogu  informatsioon,  mida  te  oma  tegevusala,  turu  ja  kliendi  kohta 
kogunud olete. Ideaalis kujuneb selle peatüki lugejal värvikas pilt kliendist, kes kannatamatult ootab just sinu 
poolt pakutavat kaupa või teenust olles selle eest valmis ka piisavalt raha maksma. Samas ei tohi lugejale 
pildi  loomine  piirduda  vaid  üldsõnalise  teksti  kokkukirjutamisega.  Tegemist  peab  olema  analüüsiga,  mida 
toetab usaldusväärne hulk arvandmeid: statistikat piirkonna ja klientide kohta, turu-uuringuid, spetsialistide 
ja analüütikute hinnanguid ja prognoose jne. 
Selle peatüki eesmärk on äriplaani lugejale tõestada, et: 
  sa mõistad, mis toimub sinu poolt valitud  tegevusharus ; 
  sa tead, kes on sinu poolt pakutava toote kliendid; 
  sinu toote jaoks on piisavalt kliente, kes on valmis maksma küsitavat hinda. 
Ülevaade tegevusharust 
Alustuseks võid sa anda ülevaate tegevusharust - olgu ta siis nt. arvutitööstus, jaekaubandus , koolitamine või 
midagi muud. 3-7 lausega võid kirjeldada  tegevusharu  ajalugu ning seejärel selgitada selle olukorda praegu. 
Tegevusharu  arengu  kirjeldamisel  võid  kirjeldada,  kas  ta  on  loomisfaasis,   kasvufaasis ,  küpsusfaasis  või 
langusfaasis. 
Loomisfaasis  on  tegemist  täiesti  uue  toote  või  turuga.  Konkurente  pole,  müügimahud  on  väikesed  ning 
hinnad   eksperimentaalsed .  Katsetajat  võib  tabada  suur  edu  või  täielik  läbikukkumine.  Kasvufaasis  on 
tegemist turuga, kus toode on omaks võetud. Tekkinud on konkurendid, kes soovivad turust osa saada. Kõik 
tegelevad võidu tootearendusega, et saavutada klientide heakskiitu. Kliendid hakkavad  ilmutama  lojaalsust 
kaubamärkidele.  Küpsusfaasis  on  tegemist  olukorraga,  kus  toote  pakkujad  selle  funktsionaalseid  omadusi 
reeglina  enam  ei  parenda.  Pigem  panustavad  nad  näilisele  eristumisele  teistest,  näiteks  erinevate 
marginimede  väljamõtlemise läbi. Konkurents on sellises arengufaasis tegevusharus väga tugev ning  uutel  
tegijatel on peaaegu võimatu turule siseneda. Tegevusharu langusfaasis suudavad turule jääda vaid mõned 
firmad.  Müügimahud  reeglina  vähenevad,  kuid  toote  pakkujate  poolt  pakutakse  läbimüügi  säilitamise 
eesmärgil suuri hinnaalandusi. 
Kogutud statistiliste andmete ning analüütikute ja spetsialistide arvamuste abil saad sa põhjendada, millises 
faasis tegevusharu hetkel on. 
Sihtturg  ja selle kirjeldamine 
Sihtturu geograafiline määratlus võib erinevate ettevõtete jaoks olla erinev - tänav,  linnaosa , linn, maakond, 
rajoon ,   osariik ,  riik,  riikide  ühendus,   maailmajagu ,  kogu  maailm  jne.  Selles  osas  on  mõistlik  ära  tuua 
järgnevad põhilised majanduslikud näitajad sihtturu kohta: 
  Turu geograafiline asukoht. 
  Turu  maht:  klientide  hulk  ja   eeldatav   tarbimine.  Näiteks:  Meie  piirkonnas  on  ligi  500  ettevõtet,    kes 
tarbivad meie poolt pakutavat teenust 10 miljoni krooni eest aastas. 
 
9 
  Turu  ajalugu  ja  areng.  Too  ära  numbrilised  näitajad,  kuidas   turg   on  arenenud  ja  kuidas  võiks  areng 
jätkuda - kas kasvada, stabiliseeruda või kahaneda. 
  Kuidas jaguneb tarbimine kliendigruppide vahel? Näiteks 45% tarbijatest on  eraisikud , 55% on ettevõtted 
või 30% tarbijatest on kohalikud elanikud ja 70% turistid. 
  Iseloomustus  konkurentsiolukorrast  turul.  Kas  tegemist  on  killustatud  turuga,  kus  on  palju  väikeseid 
ettevõtteid või tegutseb turul paar-kolm suuremat ettevõtet. Millised on arengud - kas toimub uute tegijate 
agressiivne sisenemine turule või turu korrastumine läbi liitumiste ja pankrottide? 
  Millises vahemikus on toote eest keskmiselt makstav hind? Millist hinda maksavad lõpptarbijad, millist 
kauba edasimüüjad? 
 
Sihtgrupp 
Selles alapeatükis peaksid kirjeldama oma ettevõtte tüüpilisi kliente, kellele sa plaanid esmajärjekorras oma 
toodet müüa. 
Kui sinu klientideks on ettevõtted, peaksid tooma järgmised andmed: 
  klientide asukoht; 
  kliendi suurus (käive, kasum); 
  töötajate arv; 
  pakutavad  teenused  (nõustamisteenus,  tootmine,   puhastusteenus ,  ohtlike  jäätmeid  töötlevad  ettevõtted 
jne); 
  muu  iseloomustav  (näiteks   autokeemia   müügi  puhul  autoparkide  suurused,  tööriiete  müügi  puhul 
töötajate arv ja nõuded tööriietusele jne). 
Kui sinu klientideks on eraisikud, peaks tooma järgmised tüüpiliste klientide kohta kehtivad andmed: 
  sugu (vajadusel osakaaluna: 30% mehed ja 70% naised); 
  vanus; 
   haridus  (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus); 
  elukoht (üürikorter, oma korter , oma maja); 
   ametikoht  (tööline, keskastme juht, tippjuht); 
  sissetulek  (selle  suurus  ja  kas  ostudeks  kasutab  vaid   isiklikku   sissetulekut  või  ka  kellegi  teise 
sissetulekuid); 
  muud  (näiteks  arvutikoolitusfirma  puhul  on  mingil  hulgal  klientidest  ilmselt  kodus  arvuti,  autosõidu 
koolitaja klientidel on osadel auto olemas jne). 
Kui  sinu  klientideks  on  erinevad  sihtgrupid  (näiteks  30%  ettevõtted  ja  70%  eraisikud)  tuleb  koostada 
mõlema iseloomustus. 
Eelpooltoodud andmetele tuginedes saad sa panna paika oma müügiprognoosi - kui palju ja millise hinnaga 
plaanid oma toodet klientidele müüa. 
Nagu ka muudes äriplaani osades, tuuakse turu ja turunduse osas ära ainult konkreetset äritegevust puudutav 
oluline  informatsioon.  Äriplaani  tekstiosas  ei  pea  sa  ära  tooma  täismahus  turu-uuringut  või  analüütiku 
raportit  olukorrast turul. Nende koht on äriplaani lisades, kus nad toetavad põhiosas kirjutatut. 
10. KONKURENTS 
Kaasaegses  väga tihedas konkurentsisituatsioonis turul on ülioluliseks kujunenud küsimus: mis on ettevõttes 
ainulaadset ja unikaalset, millega konkurentidest eristuda? 
Konkureerimise  vorm  ja  konkurentsieelise  kujundamine  on  üheks  põhiliseks  teguriks  ettevõtte  säilimise 
(ellujäämise)   tagamisel .  Michael  E.  Porter`i  (1991)  arvates  on  konkurents  alati  ettevõtte  edu  või   ebaedu  
algpõhjuseks.  Oluline  on  määrata  ettevõtte  konkurentsisituatsioon  turul  ja  kujundada  strateegiad  vastavalt 
sellele. 
Konkurent on iga ettevõte/isik:  
  kes toodab sarnast toodet, mida saab müüa samal turul; 
  kes toodab tooteid, mida on võimalik kasutada ettevõtte toote asendajana. 
Koosta   nende  ettevõtete  kirjeldus,  kes  otseselt  või  kaudselt  konkureerivad  teie  ettevõttega,  too  tabeli  kujul 
välja konkurentide tugevad ja nõrgad küljed võrreldas teie ettevõttega. 
 
10 
Kirjelda konkurentide suurust, käivet, pakutavaid tooteid/teenuseid, sihtturge: 
  otsesed konkurendid (pakuvad sama toodet/teenust samal turul); 
  kaudsed konkurendid (pakuvad asendustoodet/teenust samal turul või sama toodet/teenust teisel turul); 
   potentsiaalsed (kavatsevad hakata rahuldama klientide samu vajadusi kui teie ettevõte). 
 
Äriplaanis kirjeldatakse reeglina otseseid ja potentsiaalseid konkurente. 
 
Konkurentsi  peatüki  lõpuks  too  välja  ettevõtte   konkurentsieelised   (kvaliteet,   disain ,  pakend,  kasutamise 
lihtsus, lisateenused, turundus, hinnakujundus  jms) 
Konkurentsi peatükis võrreldakse enda ettevõtet teiste ettevõtetega, kes otseselt või kaudselt konkureerivad 
samal turul. Otsene konkurent pakub sama toodet või teenust, mis teiegi. Kaudne konkurent pakub mõnd 
erinevat  toodet  või  teenust,  kuid  see  rahuldab  kas  osaliselt  või  täielikult  samu  kliendi  vajadusi,  mis  teie 
toode. Potentsiaalsete konkurentide loomist alles planeeritakse. 
Peatüki eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, millises olukorras ollakse enne äriplaani elluviimist ja kuidas 
olukord turul muutub, kui see ellu viiakse. 
Konkurentsianalüüsi  metoodika  jaguneb  peamiselt  kaheks  osaks,  millest  üks  on  statistiline  analüüs,  teine 
äriluure  (business  intelligence).  Statistiline  analüüs  põhineb  peamiselt  majandusaruannete  ja  muu  avaliku 
info  analüüsil,  kuid  äriluure  puhul  on  piiranguks  vaid  loomingulisus.  Levinud   meetodiks   konkurendi 
klientide küsitlus, visiidid konkurentide objektidele, prooviostude tegemine, konkurendi teenuste tarbimine 
ja selle käigus personali küsitlemine, koostööläbirääkimiste pidamine. Äriluure võib tunduda  ebaeetiline  ja 
manipuleeriv, kuid samas on see kõige tõhusam konkurentsianalüüsi vahend. 
Otsesed konkurendid 
Otsesteks  konkurentideks  peetakse  neid  ettevõtteid,  kes  tegutsevad  samas   geograafilises   piirkonnas,  kelle 
tarbijad kattuvad otseselt teie omadega ning kelle tooted/teenused on otseselt teie omadega võrreldavad. 
Otseste konkurentide kohta antakse üldine ülevaade tuues ära: 
  konkurendi nimi; 
  asukoht  (kui  on  tegemist  näiteks  kaubandusettevõttega,  millel  mitu  poodi  teie  tegevuspiirkonnas,  siis 
kindlasti kõikide kaupluste  asukohad); 
  suurus (käive, kasum, töötajate arv). Enda ja konkurentide võrdluse illustreerimiseks soovitan kasutada 
tulpdiagrammi; 
  turuosa - turu jaotuse konkurentide vahel illustreerimiseks soovitan kasutada ringdiagrammi;  
   jaotuskanalid , müügimeetodid; 
  muud (tehnoloogia, tootearendus jms) . 
Seejärel kirjeldatakse otsese konkurendi toodet või teenust, esitades järgmised andmed: 
  toode/teenus; selle kvaliteet, garantii ; 
  hind; 
  maksetingimused, tarneajad; 
  maine. 
Arvulisi näitajaid soovitatakse analüüsida kolme viimase aasta arvestuses. Võimalusel piirdu kõige rohkem 
viie olulisema konkurendi analüüsimisega. 
Kaudsed konkurendid 
Kaudseteks  konkurentideks  peetakse  ettevõtteid,  kel  on  teatud  osa  teie  tööstusharu  turuosast,  kuid  kes 
tegutsevad teises geograafilises piirkonnas, nende tarbijad kattuvad kaudselt teie omadega ning nende tooted 
või teenused on teie omadega võrreldavad. 
Kaudsete konkurentide osas kirjeldatakse ettevõtteid, kelle toode või teenus on küll erinev teie omast, kuid 
see  rahuldab  kas  osaliselt  või  täielikult  samu  klientide  vajadusi.  Võimalusel  piirdu  kõige  rohkem  viie 
olulisema konkurendi analüüsimisega. 
Potentsiaalsed konkurendid 
Potentsiaalsed  konkurendid  on  teie  turuosa  otseselt  ohustavad  või  tegevust  mõjutavad  ettevõtted,  mille 
loomist alles planeeritakse. 
 
11 
Igale  ettevõttele  on  oluline  teada  enda  positsiooni  võrreldes  konkurentidega.  Erinevaid  tegureid,  mida 
konkurentsi  hindamisel  kasutada,  on  palju  ja  seetõttu  võib  selguse  saamine  olla  keeruline.  Konkurentsi 
illustreerimiseks ja enda seisundi väljaselgitamiseks võrreldes konkurentidega on soovitatav kasutada tabelit, 
kus on välja toodud edu võtmetegurid. 
Edu võtmetegurid/edutegurid on tegevusvaldkondade kaupa erinevad ja võivad olla näiteks: 
  toote hind;  
  toote unikaalsus/innovatiivsus; 
  toote kvaliteet; 
  ettevõtte/toote/kaubamärgi maine; 
  tootmise kaasaegsus; 
  tööjõu kvalifikatsioon  jne. 
Konkurentsi  kirjeldades  ei  tohi  olla  eesmärgiks  enda  toote  esiletõstmine  jättes  tähelepanuta  võistlejate 
tugevused.  Heas  äriplaanis  tuleb  objektiivselt  hinnata  ennast  ja  teisi  ning  seeläbi  valida  ja  põhjendada 
vahendid, kuidas oma eesmärke täita. 
11. TURUNDUSPLAAN 
Turunduse üks põhitõdesid väljendub selles, et kasumlikum on omada vähe rahulolevaid kliente  kitsal  turul 
kui kui palju rahulolematuid laialdasel turul. 
Turunduskommunikatsiooni  ehk  turundusteabe  levitamise  all  mõeldakse  kõiki  meetmeid,  mille  kaudu 
viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kus ja millal neid 
saab, millistel tingimustel jne. 
Turundusmeetmestik   on  meetmete  kombinatsioon,  mida  firma  rakendab  sihtturu  mõjutamiseks. 
Turundusmeetmestiku koostamisel peab lähtuma sihtturust ja oma firma spetsiifikast. Turundusmeetmestik 
koosneb neljast elemendist – toode/teenus, hind, koht/jaotus ehk turustus ja toetus. Kõik need elemendid on 
omavahel  väga  tihedalt  seotud  ning  ühte  puudutavad  otsused  mõjutavad  otseselt  teisi.  Seega  tuleb  iga 
konkreetse turundusmeetme kujundamisel alati arvestada ka kõikide teiste elementidega.  
Järgnevalt on kirjeldatud turundusmeetmestiku komponente: 
1. Toote/teenus, st mis see on, mida toodetakse ja pakutakse (seda võib ka eraldi peatükina kirjeldada, nagu 
käesolevas juhendis ja näidisäriplaanis). 
2.  Hind  on  toote  väärtus  rahas  väljendatuna,  mille  eest  ollakse  valmis  kaupa  ostma  või  müüma. 
Hinnakujundus:  millised  on  teie  kulutused  tootele  kuni  selle  jõudmiseni  kliendini  ja  millist  hinda  on  teie 
toote  eest  nõus  maksma  kliendid?   Hinnastrateegiad   kujundatakse  vastavalt  sellele,  mida  soovitakse 
saavutada – on selleks siis turuosa, imago , kasum vms. Peale teatud eesmärgi saavutamist võivad ka ettevõtte 
hinnaalased eesmärgid muutuda.  Hinnastrateegia  valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, 
toote elutsükli faasist jms.  
3. Koht/jaotus ehk turustus: 
Kirjelda, kes vastutab teie firmas müügi ja turustamise eest ning millised on müügi– ja turustamise kanalid. 
Äriplaani lugeja peab saama vastuse küsimustele, kuidas on organiseeritud toodete jõudmine kliendini ning 
kui te kasutate toodangu realiseerimiseks kauplusi, milliste kaupluste kaudu te oma toodet müüte, kuidas te 
nende kauplustega lepingud  sõlmite ja kuidas toode kohale transporditakse jms. 
4. Müügitoetuse koostisosade põiming on müügitoetuse meetmestik, mis sisaldab reklaami, isiklikku müüki, 
müügi soodustamist ja suhtekorraldust ehk avaliku arvamuse kujundamist. 
Äriplaanis kirjeldada, milliseid müügitoetusmeetmeid on planeeritud kasutada:  
   reklaam :  millist  reklaami  kasutate;  milline  reklaamikanal  on  kõige  efektiivsem,  lähtudes  kulutuse 
suurusest  ja lõpptulemusest; 
  isiklik müük: otsepostitus, flyerite jagamine tänaval jms; 
  müügi soodustamine: müügiesitlused, müügikoosolekud jms; 
  avalikud suhted: pressiteated, sponsorlus jms.   
Väikeettevõtete  puhul lisanduvad  klassikalistele  turunduteguritele  veel järgmised,  mille  tähtsus  on  suur  ka 
esimese nelja meetme kujundamisel: 
 
Lisaks võib alapeatükis kirjeldada:/lisada: 
 
12 
  kas  teil  on  olemas  kindlad  kliendisuhted,  siis  esitage  eellepingud    (klientidega,  hankijatega  jne)  oma 
äriplaani  lisas . 
  püsiklientide /-kliendikaartide kasutamise võimalused. 
Unikaalne müügiargument, USP ( Unique Selling Preposition ) –  
unikaalne müügiargument on argument, mis eristab toodet konkurentidest. Füüsiliselt eksisteerib see harva, 
kuid selle saab luua tarbija teadvuses. Unikaalsed müügiaargumendid on toote need omadused, mis ärgitavad 
tarbijat seda toodet ostma, eelistades seda konkurendi tootele. 
Et jõuda selgusele, mis on kliendi jaoks olulisemad tegurid, tuleb koostada  pingerida . Looduskaitsealal, kus 
on  keelatud  taimemürkide  kasutamine,  tootmistalu  pidava  meetootja  unikaalne  müügiargument  võiks  olla 
(mett turustades) järgmine: väga puhas ja tervislik, mürkainetega töötlemata alalt korjatud mesi . 
Unikaalne müügiargument vajab head kommunikeerimist ja seda on raske konkurentidel kopeerida. 
Oluline on turundusplaanis välja tuua see, millega veenate oma kliente, et nad  eelistaksid  teie firma tooteid 
teie konkurentide  toodetele  –  konkurentsieelis(ed).  
Oluline  on  eristada  strateegilist  ja  operatiivset  turundusplaani.  Strateegiline  turundusplaan  käsitleb 
pikemaajalisi  visioone  ja  arenguid  ning  põhjalikku  analüüsi  lähiaastate  turutrendide  võimalike  arengute 
kohta.  Operatiivne  turundusplaan  keskendub  tavaliselt  aastasele  perioodile  ja  sisaldab  konkreetset 
turundusaktsioonide  plaani  (milliseid  kampaaniaid,  üritusi  vm  tegevusi  planeeritakse).  Väga  põhjalikke 
strateegilisi turundusplaane koostatakse reeglina suurtes kontsernides, kus on tegemist erinevatel turgudel ja/ 
või  tegevusaladel  tegutsevate  ettevõtetega.  Keskmistes  ja  väikestes  ettevõtetes  tehakse  nn  äriplaane,  mis 
tegelikkuses ongi turundusplaanid.  
12. PERSONAL JA JUHTIMINE 
Äriplaani antud peatükk ja siin kirjeldatu  detailsus  sõltub sellest kas alustav ettevõtja on FIE või äriühing; 
samuti sellest mitu töötajat antud ettevõttesse on planeeritud värvata. S.t juhul kui tegemist on FIEga, siis 
antud peatüki kirjeldamine on minimaalne.  
Peatükk  algab  organisatsiooni   skeemiga ,  kust  on  võimalik  näha  alluvussuhteid  ja  alluvate  arvu.  Seejärel 
tutvustatakse juhtimismeeskonda alustades nõukogust ja lõpetades keskastme juhtidega. Kui ettevõttes on ka 
olulisi  võtmeisikuid,  kes  juhtkonda  ei  kuulu,  tuuakse  ära  ka  nende  nimed  ja  selgitatakse,  mil  moel  nende 
haridus või kogemus toetab äriplaani realiseerimist. 
Kõigi juhtkonna liikmete kohta peaks olema ära toodud järgmine inforamtsioon: nimi, sünniaeg, ametikoht, 
kohustused, haridus, töökogemus, loetelu  olemasolevatest vajalikest oskustest. 
Personali  ja  juhtkonna  peatüki  eesmärk  on  veenda   lugejat ,  et  ettevõte  on  suuteline  nende  inimestega  edu 
saavutama , seetõttu tuleb kirjeldada: 
  tööjaotust; 
  töötajate põhiülesandeid;  
  juhtimisstruktuuri (organisatsiooni struktuur); 
  juhatuse kohustusi ja vastutust; 
  tööjõuvajadust; 
  töötajatele esitatavaid nõudeid; 
  palgakorraldust, movatsioonisüsteemi; 
  motivatsiooniplaani; 
  koolituse planeerimist; 
  palgatõusu planeerimist. 
Personali ja juhtkonna peatükk peab andma vastused küsimustele, kui palju inimesi juhtkonda kuulub ning 
milline  on  nende  taust.  Lisaks  on  tuleb  lahti  kirjutada  nõudmised  töötajatele  erinevatel  ametikohtadel. 
Oluline on välja tuua erinevate ametikohtade palgatase ja eeldatav palgatõus järgnevate aastate jooksul? 
Antud  peatükist  peab lugeja  leidma  vastused  küsimustele,  kas  vajalike  teadmiste ja  oskustega  personal on 
olemas ja kui palju on plaanis kulutada töötajate koolitamisele? 
Lisaks juhtkonna ja personali kirjeldamisele võib siin peatükis puudutada ka sisseostetavaid teenuseid nagu 
turunduskonsultatsioon, raamatupidamine, audiitorteenus jms.  
Soovitav  on  sisseostetava  teenuse  puhul  välja  tuua  järgmine  informatsioon:  sisseostetav  teenus,  teenuse 
pakkuja  ja teenuse eest pakutav hind ning kui palju kuus või aastas seda teenust vajatakse. 
 
13 
Ei  tohi  unustada,  et  äriplaanis  tuuakse  välja  vaid  oluline  ja   toetav   informatsioon  pannakse  lisadena  kaasa 
(võtmeisikute  (nt   asutaja )  CV,  alustava  ettevõtte  puhul  värvatavate  töötajate  ametijuhendid,  statistiline 
ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 
13. FINANTSPLANEERIMINE 
Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: „Kas see 
ettevõtmine  on  piisavalt  tulus?“  Lisaks  sellele  saab  finantsprognoosidest  vastuse  ka  mõnele  teisele 
küsimusele nagu: 
  kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? 
  kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus ? 
  kas  kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad?  
Peatüki eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata, kas eeltoodud eeldustel ettevõte suudab 
töötada kasumlikult ja tagada omanikele nende eesmärkide saavutamine. 
Planeeritakse: 
  äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud ; 
  rahavoogude prognoos kuude kaupa esimeseks tegevusaataks ja järgnevalt aastate kaupa; 
  kasumi– ja bilansi prognoos aastate kaupa käivitusperioodiks ja esimesteks tegevusaastateks. 
  Ühekordsed kulud: 
  firma registreerimisega seotud kulutused (riigilõivud, notaritasud, pangakonto avamise  tasu jms); 
  firma stiili kujundamisega seotud kulud (kirjablanketid, nimekaardid, ümbrikud jms); 
   kontoritarvete   hankimisega  seotud  kulud  (paber,  kirjutusvahendid,  märkmepaberid,  kaustad,  arvete 
blanketid, prügikast, raamatupidamise dokumentide kaustad jms); 
  kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi - ja koopiamasin,  arvutitarkvara  jms); 
  kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid , riiulid, nagi jms); 
  reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; 
  töövahendid (nt juuksuri  tool  juuksuritöökojas, fotoaparaat fotograafil jms); 
  toorainekulud tootmisettevõttes; 
  kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; 
  kindlustuskulud; 
  ruumide remondikulud; 
  kodulehekülje valmistamise kulud; 
  personali värbamise kulud. 
  Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest 
  kontori  ruumi  rent  sissekolimisest  kuni  positiivse  rahavoo  tekkimiseni  (tõenäoliselt  sisaldab  ka  rendi 
ettemaksu); 
  side-, elektrikulud jm kulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni; 
   lisaraha ettenägematute kulude katteks 
  palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni 
  muud kulud, otsekulud kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. 
Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline ettevõtte raamatupidamise sisekorra eeskirjades välja 
tuua järgmised reeglid: 
1.   Millisest   väärtusest  alates  loetakse  vahendid  põhivaraks,  st  millal  kantakse   seadmed ,  mööbel  jms 
vahendid kuludesse ja millal jäävad need  bilanssi .  
2.   Kulumi  arvestamise reeglid.  
3.  Varude hindamise reeglid. 
Finantsprognooside  koostamisel  on  soovitav  kasutada  tabelarvutusprogrammi  MS  Excel,  milles  pakutavate 
võimaluste  õige  kasutamine  tagab  toimiva  finantsmudeli,  mida  saab  kasutada  ka  erinevate  stsenaariumite 
läbimängimisel,  et  näha,  milline  on  tulemus,  kui  müük  on  plaanitust  suurem,  väiksem,  kui  raha  laekub 
plaanitust hiljem vms. 
 
NB!  Kõik  tabelivormid  alljärngevate  plaanide-  ja  prognoosidele  on  välja  toodud  näidisäriplaanis  ja 
äriplaani vormis.  
 
 
14 
Müügiprognoos 
Kõigepealt  tuleb  prognoosida,  kui  palju  on  võimalik  toodet  või  teenust  müüa.  Aastane  läbimüük 
müügiplaanist kajastatakse kasumiaruandes. 
 
Laekumiste plaan  
Raha  müüdud  toodete  eest  ei  pruugi  laekuda  kohe.  Seetõttu  on   kassavoogude   aruande  jaoks  oluline 
prognoosida,  kui  palju  rahast  laekub  kohe  ( ettemaks ,  sularahaga  makse,  kohene  kaardimakse)  ja  kui  palju 
viivitusega (arvega maksmise puhul on Eestis tavaline maksetähtaeg 14 päeva).  
 
Tootmisplaan , valmistoodangu varude plaan  
Teades, kui palju on plaanis müüa, saab paika panna tootmisplaani. Tootmisplaani tehes tuleb arvestada, et 
enamikel juhtudel ei õnnestu tehase ühes otsas tellimust vastu võtta ja seni kui makseid korraldatakse, teisest 
otsast valmis toode välja võtta. Tavaliselt peab sujuva müügi tagamiseks olema mingi hulk valmis tooteid 
laos  varuks .  
Tootmisplaani  tehes  tuleb  arvestada  sessoonsusega.  Enamikel  kaupadel  on  aasta  jooksul  mingi  aeg,  mil 
nõudlus on suurem kui teistel perioodidel (näiteks turismiteenuseid tarbitakse rohkem suvel jne). Seda tuleb 
arvestada  ka  tootmise  planeerimisel.  Ei  tohi  teha  seda  viga,  et  aastane  tootmismaht  jagatakse 
kaheteistkümneks võrdseks osaks. 
Tööjõuplaan 
Teades, kui palju teil on tarvis toota, saate välja arvestada tööjõu kulu selle tarbeks ning paika panna tööjõu 
plaani. Kulusid tööjõule on vaja teada toote omahinna arvutamiseks.  
Muutuvate ja püsivate tootmiskulude plaan 
Tootmises  on  nii  muutuva  iseloomuga  kulud  nagu   elekter ,  vesi jms  kui  ka  püsiva  iseloomuga  kulud  nagu 
tootmishoone  rent,  ööpäevaringne  valve  jms.  Muutuvaid  ja  püsivaid  tootmiskulusid  on  vaja,  et  selgitada 
välja  toote   omahind .  Toote  omahinda  teades  saab  välja  arvestada,  milline  on  aasta  lõpus  laos  oleva 
valmistoodangu omahind.  
ETTEVÕTTE  MUUTUVKULUD  
Tooraine  ja   kaubad .  Siia  alla  kuulub  kõik,  mis  ettevõte   kulutab   toote  valmistamiseks:  nii  tooraine  toote 
valmistamiseks  kui  ka  müügipakendile  ja  kauba  transportimiseks  vajaliku  pakkematerjali  kulutused. 
Nimetatud kulu arvutamisel võetakse aluseks müügiprognoos ning ühele tooteühikule kuluvate materjalide 
kogumaksumus. Korrutades müügiprognoosi materjalide maksumusega, saab selle kulu. 
Otsene tööjõu kulu. Iga toote valmistamiseks läheb vaja teatud arv töötajaid. Otsest tööjõu maksumust on 
võimalik hinnata, arvestades, kui palju aega kulub, kui palju inimesi on sellega seotud ja millised on  palgad . 
Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et ettevõttel tuleb lisaks palgakulule tasuda ka sotsiaal – ja ravikindlustusmakse, 
mis on 33% palgakulust. 
Energia.  Juhul,  kui  tegemist  on  energiamahuka  tootmisega,  on  otstarbekas  tootmisega  seotud  energia 
maksumuse  arvestamisel  lähtuda  sellest  kulust  muutuvkuluna,  st  otseselt  siduda  energiakulu  toodetud 
toodete arvuga. 
Muud  muutuvkulud.  Muutuvkuluks  tuleb  mõningatel  juhtudel  arvestada  ka  müügiagentide  komisjonitasu 
jm sarnast tüüpi kulutused. 
ETTEVÕTTE PÜSIKULUD 
Kommunaalteenused.  Igal  firmal  on  vee,  elektri  ja  teiste  kommunaalteenuste  tarbimisvajadus.  Tihti 
kasutatakse ka renditud hooneid või ruume, mis kõik tuleb kulutuste kalkuleerimisel arvesse võtta. 
Administratsiooni  palgad.  Siia  kuuluvad  nende  töötajate  palgad,  kes  ei  ole  tootmisprotsessiga  otseselt 
seotud: juhataja,  raamatupidaja , sekretär jne. Ärge unustage lisada sotsiaal- ja  ravikindlustuse  33%. 
Kontorikulud. Telefon, paber, postikulud jms. 
Põhivahendite amortisatsioon. Arvuta amotisatsioonikulu vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjades 
kehtestatud kulumi arvestamise reeglitele.  
 
15 
Reklaam . Hinda, kui palju tuleks ja oleks otstarbekas ning võimalik  reklaamiks  kulutada. Reklaami viis ja 
kulutuste suurus sõltuvad otseselt toote või teenuse iseloomust ning nende pealt pole mõistlik liigselt kokku 
hoida. Samal ajal tuleb väga tõsiselt kaaluda, milline reklaamiviis on just teie tootele või teenusele parim. 
Müügikulud. Siia kuuluvad müügitöötajatele makstavad tasud  ja nende  tegevusega seotud kulud. 
Remondi  –ja  hoolduskulud.  Väikesemahulised jooksvad  remondi–  ja  hooldustööd,  mitte    suuremahulised 
ehitus- ja renoveerimistööd. 
Rendikulud.  Kõik  see,  mida  kavatsete  rentida,  tuleb  siia  ära  märkida.  Konkreetsed  rendilepingud  või  ka 
suulised kokkulepped, mis on nende kalkulatsioonide aluseks, tuleb ära märkida. 
Transpordikulud.  See,  milline  osa  transpordikulust  on  püsikulu  või   muutuvkulu ,  sõltub  suuresti  firma 
profiilist ja majandamisest. Juhul, kui kauba laialiveoks kasutatakse transpordifirma teenuseid, on selle kulu 
näol tegemist muutuvkuludega. Oma firma autode kulud on enamasti püsikulud. 
Muud kulud. Väiksemaid kulutusi pole vaja lahti kirjutada. Kuna alati ilmneb ettenägematuid kulutusi, siis 
on rusikareeglina otstarbekas prognooside siia ca 10% teistest  kuludest . 
Varumisplaan 
Kui on teada, millal ja millistes  kogustes  tuleb toota, saab paika panna, millal, kui palju ja millist toorainet 
on vaja osta. Tooraine koguste eelarvestamisel tuleb samuti arvestada sellega, et sujuva tootmise tagamiseks 
peab tavaliselt mingi hulk toorainet laos varuks olema. 
Maksete plaan 
Teades  kui  palju  ja  millal  on  meil  toorainet  vaja,  saate  te  paika  panna  maksed  selle  eest.  Tuleb  meeles 
pidada, et  tarnijate jaoks olete teie klient ja kui teil on nende  silmis  potentsiaali, on nad valmis teile ka kaupa 
arvega müüma, mis tähendab, et teil on võimalus kätte saadud kauba eest tasuda hiljem. Sellisel juhul on teil 
tarvis vähem käibevahendeid. 
Investeeringute plaan 
Et  ettevõte  areneks,  tuleb  investeerida  seadmetesse,  hoonetesse.  Prognoosides  tootmismahu  kasvu,  saab 
paika panna, millal tuleb osta uusi seadmeid või ehitada juurde pindu tootmiseks.  
Juhtimis-, turustus- ja üldhalduskulud 
Siin  arvestatakse  kokku  kulud  ettevõtte   juhtimiseks   –  kontoriruumide  rent,  juhtide,  müügimeeste, 
raamatupidamise peale tehtavad kulutused.  
Kohustuste plaan 
Ettevõte  võib  vajada  lisafinantseeringut.  Seadmete ja  hoonete   ostmiseks   võib  kasutada  laenu  või  liisingut. 
Kui  kassavoogude  aruandest  on  näha,  et  mingil  perioodil  ei  ole  ettevõttel  piisavalt  vaba  raha,  siis  saab 
kasutada käibekrediiti.  
TOOTE OMAHINNA ARVUTAMINE 
Tootmiskulud  on  otseselt  seotud  toote  valmistamisega,  nad  hõlmavad  otseseid  materjali-  ja  tööjõukulusid 
ning  tootmise  üldkulusid.  Otsesed   materjalikulud   on  valmistoodangus  seotud  materjaliga  ja  abimaterjaliga 
seotud  kulutused.  Otsesed  tööjõukulud  on  suunatud  toote  valmistamiseks  vajaliku  tööjõu  eest  tasumisele 
(töötasu koos sotsiaalmaksu, erisoodustuse ja töötuskindlustusega). Tootmise üldkulud ehk  lisakulud  on kõik 
muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuhu kuuluvad ka toote valmistamise abimaterjalid. 
Võimalikud tootmise üldkulud: 
  mittepõhimaterjalid; 
  materjalid, mis on toodangu valmistamise põhiosa, aga ei ole põhimaterjal; 
  tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud; 
  masinate ja seadmetega seotud kulud; 
  mittepõhitöölise palgakulu ja muu kaudne töötasu jne. 
Perioodi–  ja  mittetootmiskulud  on  seotud  toodangu,  kaupade  ja  teenuste  turustamisega  ning  ettevõtete 
üldjuhtimisega: 
  turundus- ehk müügikulud; 
  tellimuste  hankekulud ; 
  lähetuskulud ehk hankekulud;  
  üld- ja halduskulud; 
 
16 
  uurimis- ja arenduskulud; 
  finantseerimiskulud jne. 
Müügihinna arvutamine 
Võttes arvesse, kui kõrge on toote/teenuse omahind, milline on konkurentide  hinnatase  ja millist hinda on 
tarbija valmis antud toote eest maksma, määra juurdehindluse summa ja toote/teenuse müügihind. 
Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse vahe planeerimisel 
Äriplaani finantsprognoose tehes tuleb mõista termineid kassapõhine arvestus ja tekkepõhine arvestus. 
Kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehing siis, kui liigub raha. Näiteks müües kaupa ja  saades  kohe 
raha,  kajastatakse  tehing  raamatupidamises  kohe.  Kui  ostjatele  antakse  kaup  esimesel  nädalal,  kuid  raha 
laekub  teisel  nädalal,  siis  kajastatakse  tehing  teisel  nädalal.  Samamoodi  toimitakse  ostude  puhul  –  kui 
makstakse  kohe,  kui  kaup  kätte  saadakse,  kajastatakse  tehing  kohe.  Kui  kaup  saadakse  kätte  esimesel 
nädalal,  kuid  selle  eest  makstakse  teisel  nädalal,  siis  kajastatakse  tehing  teisel  nädalal.  Seega  kassapõhise 
arvestuse puhul kajastatakse tehing siis, kui raha on reaalaselt liikunud. 
Tekkepõhise  arvestuse  puhul  registreeritakse  tulu  või  kulu  selle  tekkimise  hetkel.  Kui  raha  makstakse 
kauba  üleandmisega  samal  ajal,  kajastatakse  tehing,  nagu  kassapõhisega  arvetuse  puhul  kohe.  Kui  kaup 
antakse ostjale esimesel nädalal, siis kajastatakse tehing erinevalt kassapõhisest arvestusest esimesel nädalal, 
kui kaup vastu võetakse. 
Mõlemad  arvestusmeetodid  on raamatupidamises lubatud. FIE võib oma aruandluseks kasutada kassapõhist 
arvestust   ja  tekkepõhist  arvestust.  Ettevõtted  võivad  kasutada  ainult  tekkepõhist  arvestust.  Mõlemat 
arvestusmeetodit  on  vaja  kasutada  äriplaani  finantsprognoose  tehes,  esitades  need  kolme  tabeli  näol: 
planeeritud kassavoogude prognoos, planeeritud  kasumiaruanne , planeeritud bilanss . 
Planeeritud  kassavoogude   aruanded   koostamisel  kasutatakse  kassapõhist  arvestust.  Planeeritud 
kasumiaruande  ja  bilansi  koostamisel  kasutatakse  tekkepõhist  arvestust.  Kassapõhist  kassavoogude 
prognoosi on oluline teha selleks, et näha, kas ettevõttel on igal ajahetkel raha, et  planeerida  teatud kulutusi. 
Tekkepõhiselt koostatud  kasumiaruandest  võib välja lugeda, et ettevõte teenib kasumit, kuid see ei tähenda, 
et ettevõttel ka tegelikult ka kassas raha on. Kasumiaruanne näitab seda, et klientidele on üle antud kaup ja 
esitatud  arved , st, et ettevõttel on tekkepõhiselt tekkinud tulu. Kui aga  ostjad  neid arveid tasunud ei ole, siis 
vaatamata kasumiaruandes näidatud kasumile   ettevõttes raha ei ole. 
Selliste  olukordade  vältimiseks  tuleb  finantsprognoose  tehes  koostada  nii  kassapõhine  kassavoogude 
aruanne, et näha, kas ettevõttel on pidevalt piisavalt raha, kui ka tekkepõhine kasumiaruanne ja bilanss, et 
näha, kas ettevõte suudab kasumit teenida. 
Kasumiaruande, bilansi ja kassavoo  prognoosid  koostatakse enamasti mitte rohkem kui kolmeks aastaks, sest 
pikemaajalised   ennustused   ei  oma  enam  reaalset  seost  tegelikkusega.  Juhul,  kui  tegemist  on  eelnevalt 
tegutsenud ettevõttega, tuleb arvesse võtta ka eelneva majandustegevuse tulemusi, mille läbi tõuseb oluliselt 
ka tulevikuprognooside usaldusväärsus. 
13.1 Investeeringute katmise allikad 
Alapeatükis  näidatakse,  kui  suur  on  projekti  maksumus  ja  millistest  allikatest  planeeritakse   katta  
investeeringud (vt näidisäriplaani): 
  millised summad finantseeritakse omavahenditest; 
  millised summad finantseeritakse laenuga (summa, laenuperioodi pikkus, prognoositav  intress );  
  milliste summade ulatuses soovitakse leida riskikapitali (millistel tingimustel osalust müüa soovitakse ja 
kellele seda pakutakse); 
  projekti rahastamise allikad (olemasolev raha, laenud pereliikmetelt, sõpradelt,  pangalaen , liising, riiklik 
toetus (stardiabi), tarnijate pikajaline krediit); 
Hinnapakkumised on kohustuslik võtta esemetele alates 20 000.- koos käibemaksuga. Kolm sõltumatute 
ettevõtjate poolt koostatud võrreldavat hinnapakkumise  koopiat  peavad olema äriplaani lisades (vt lisa 1). 
Äriplaanis peab ka põhjendama, miks tehti valik just nende hinnapakkumiste kasuks. 
13.2 Kasumiaruande prognoos     
Ettevõtte  kasumiaruanne  käsitleb  ettevõtet  kui   terviklikku   majandusüksust  ja  sisaldab  ettevõtte 
majandustegevuse  tulemusi  kindlal  ajavahemikul.  Põhimõtteliselt  võib  kasumiaruande  koostada  aasta, 
 
17 
kvartali ,  kuu  või  nädala  kohta,  kuid  tavaliselt  käsitleb  see  perioodi   majandusaasta   algusest  majandusaasta 
lõpuni.  Kasumiaruande  koostamisel  tuleb  jälgida  üldiseid   majandusarvestuse   põhimõtteid  ja 
raamatupidamise seadust. Tuleb meeles pidada, et kasumiaruandes on aluseks tekkepõhine arvestus, st tulu ja 
kulu registreeritakse selle tekkimise hetkel, sõltumata sellest, kas kliendil on raha selleks ajaks laekunud või 
ja teenuse eest makstud. 
Prognoosi  koostamisel    peab  ettevõtja  otsustama,  kui  suurt  sissetulekut  ta  loodab  saavutada.  Oma 
kalkulatsioonide  põhjendamiseks  on  kasulik  tutvuda  juba  tegutsevate  analoogilise  tegevusala  ja  suurusega 
ettevõtete käibega, hinnapoliitikaga ja kasumi marginaaliga. 
Kasumiaruande  prognoosi  aluseks  on  tulude  prognoos  (koostamisel  kasutage  eelnevalt  koostatud 
müügiprognoosi) ja nende tulude saamiseks vajalike kulutuste ning makstavate maksude hindamine. Seejärel 
tuleb  arvutada  tegevusega seotud  kulud.  Arvesse tuleb  võtta  vastav  statistika,  mis  näitab,  kui  suur  protsent 
sarnase  tegevusala  ettevõtete   sissetulekust   kulutatakse  tavaliselt  töötajate  palkadeks,  toorainele  ja  teistele 
materjalidele,  reklaamile,  transpordile jne. Kuna  tavapäraselt  tekib  firmal  palju ootamatuid  kulusid, siis  on 
kasulik  lisaks  arvessevõetud  kuludele  vähemalt  10%  juurde  planeerida.  Kasumiaruande  tulemus  – 
prognoositud  kasum  (või   kahjum )  seob  kasumiaruande  vahetult  bilansiga:  see  suurendab  (või  vähendab) 
vastavalt bilansi omakapitali. 
Kasumi prognoosimisel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, kuna omanikele saab dividendidena välja 
maksta  vaid  selle  kasumi,  mis  on  arvutatud  vastavat  sellele  seadusele.  Samas  ei  maksa  võtta  prognooside 
tegemise  põhjaks  aastaaruande  vorme,  kuna  need  ei  kajasta  äritegevuse  kulusid  äriplaani  jaoks  piisava 
detailsusega. 
Kõik  toodete  valmistamisega  seotud  otsekulud  (materjal,  toorained,  komponendid  ning  palgad,  mis 
teenitakse   välja  seoses  vastavate  toodete  müügiga  ja  mida  müügi  mittetoimumise  korral  poleks  makstud) 
kajastuvad  selle  perioodi  kuludes,  kui  vastavad  tooteid  müüdi.  Nende  kulude  kandmine 
kasumiprognoosidesse ei sõltu sellest, millal tooraine ja materjalid tegelikult hangitakse ja millal nende eest 
tasutakse või millal tegelikult otseselt müügiga seotud töötasu välja makstakse. 
Kõik ülejäänud kulud on kulud, mida tuleb kanda olenemata sellest, kas ja kui palju tooteid müüakse ning 
seega  on  need  püsikulud.  Püsikulud  kajastuvad  kasumiprogoosides  sellel  perioodil,  millal  kulu  tekib, 
sõltumata  sellest,  millal  vastav  arve  tasutakse.  Nii  näiteks   kajastub   üürikulu  selle  kuu  prognoosides,  mil 
ruumis tegutseti, kuigi arve tuleb tasuda alles järgmise kuu lõpus. 
 
Kasumiaruande prognoosi koostamine (vt tabelivormi näidisäriplaanis 
ja äriplaani vormis.  Lisaks prognoositavatele aruannetele peab 
finantsosa sisaldama ka märkuseid, mis põhjendavad iga kirjapandud 
tulu ja kulutust. Need peavad olema lühikesed selgitused, mis 
kirjeldavad , mille alusel on tabelid koostatud. 
Kasumiaruandes  prognoositud  tulu  tuleb  firma  toodete/teenuste  müügist.  Siinjuures  on  vaja  näidata, 
milliseks on prognoositud müüdud toodete arv ning milline on nende eeldatav hind.  Kulud jagunevad kahte 
liiki: muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Muutuvkulud on need kulud, mis sõltuvad toodangu ja selle müügi 
mahust,  püsikulud  ei  muutu  koos  toodangu   hulgaga .  Siinjuures  tuleb  silmas  pidada,  et 
käibemaksukohustuslased ei arvesta ostetud kaupade ja teenuste eest makstud käibemaksu kuluna, kuna nad 
lahutavad  selle  riigile  makstavast  käibemaksust  maha.  Mittekohustuslaste  jaoks  on  ostetud  kaupade  ja 
teenuste hinna sisse arvestatud käibemaksu kulu. 
Finantstulud  ja – kulud 
Finantstulude   alla  kuuluvad  tulud  on  intressitulud  hoiustelt  ja  muud  finantsinvesteeringutega  seotud  tulud. 
Finantskulud on esmajoones laenude pealt makstavad intressikulud.  
Toote/teenuse hinnakujundus ja müügiprognoosid on aluseks järgnevate finantsprognooside koostamisel. 
Ettevõtte kasum (või kahjum) võrdub kõigist ülalnimetatud tuludest lahutatud kõik kulud. 
13.3 Bilansi prognoos 
Bilansiprognoos  on  kohustuslik  koostada  eelkõige  äriühingu  asutamisel.  Alustavatel  FIE-del  on  see 
soovituslik, kuid mitte kohustuslik. 
Bilanss  näitab  rahalises  väärtuses  ettevõtte   finantsseisu   mingil  kindlal  ajamomendil.  Bilanss  koostatakse 
tavaliselt majandusaasta viimase päeva seisuga. Bilanss peab alati olema tasakaalus: bilansi  AKTIVA  pool 
peab võrduma PASSIVA  poolega. 
 
18 
Ettevõtte   varad   (AKTIVAD)  võivad  olla  väga   erinevas   vormis:   sularaha ,  klientide  tasumata  arved,  laos 
olevad  kaubad  ja  materjalid,  maa,  hooned,  seadmed  jne.  Põhiliselt  jaotatakse  ettevõtte  varad  kaheks: 
käibevara ja põhivara. 
PASSIVA pool koosneb võõrkapitalist ja omakapitalist. Võõrkapital kujutab endast ettevõtte võlgasid, teiste 
sõnadega  kõigi  kreeditoride  nõudmisi  ettevõttele.  Laenud  jaotatakse  pikaajalisteks  ja  lühiajalisteks 
laenudeks, sõltuvalt sellest, milline on nende maksetähtaeg.  Omakapital  jaotatakse tavaliselt põhikapitaliks, 
mis kujutab endast omanike poolt tehtud sissemakseid firmasse ja äritegevuse läbi teenitud kasumist. Seega 
bilansi koostamisel tuleb meeles pidada, et: AKTIVA = VÕLAD + OMAKAPITAL. 
 
Bilansi prognoosi koostamine  (vt tabelivormi näidisäriplaanis ja äriplaani vormis) 
AKTIVA 
Aktiva  osa  bilansis  kirjeldab   varasid ,  mis  on  ettevõtte   omanduses .  Aktivad  jaotatakse  käibevaraks  ja 
põhivaraks.  Käibevara  on  vara,  mida  ettevõtja  saab  kiiresti  rahaks  muuta,  et  tasuda  sellega  oma  võlgasid. 
Põhivara  realiseerimine nõuab tavaliselt märksa rohkem aega ning on seetõttu tülikam. 
Raha. Iga ettevõte peab igapäevaseks majandustegevuseks omama teatud hulga sularaha. Vajaliku raha hulk 
sõltub firma profiilist: kas on tegemist kaubandus-, teenindus- või tootmisettevõttega. Samuti on oluline, kui 
pikk on tootmisprotsess, kas kliendid tasuvad kauba eest  sularahas  või arvetega, kui pikk on maksetähtaeg, 
milline on maksetähtaeg firma oma arvete tasumiseks. 
Nõuded  ostjate  vastu.  Tegemist  on  klientide  tasumata  arvetega.  See  tähendab,  et  ettevõte  on  teinud  juba 
kulutusi,  kuid  pole  selle  eest  raha  saanud.  Selle  rea  kalkuleerimisel  tuleb  arvestada,  kui  palju  toodangut 
müüte arvete alusel ja millised on teie klientide tavapärased maksetähtajad. 
Laoseis. Laoseisu võivad moodustada valmistooted, pooltooted, tooraine. Valmistoodete laoseisu hindamisel 
tuleb  arvestada,  kui  kiiresti  te  oma  tooted  suudate  maha  müüa,  pooltoodete  all  olev  raha  sõltub 
tootmisprotsessi pikkusest, tooraine hulk laos sõltub tarnetingimustest ning tooraine iseloomust. 
Põhivara. Summeerige kõigi ostetud seadmete, hoonete jm põhivara ostuhind . 
Akumuleeritud   kulum .  Igal  aastal  kahaneb  põhivara  väärtus  kulumise  arvel.  Bilansis  summeeritakse  iga-
aastane amortisatsioon. 
Põhivara jääkväärtus. Põhivara jääkväärtus võrdub tema ostuhind miinus akumuleeritud kulum. 
PASSIVA 
Lühiajalised  võlgnevused.  Koosnevad  kreeditoridele  tasumata  arvetest,  maksuvõlgadest,  võlgadest 
töötajatele, laenudest, mille maksetähtaeg saabub järgneva aasta jooksul. 
Pikaajalised võlgnevused. Kõik laenud, mille makstähtaeg on pikem kui aasta. Pikaajalise laenu osa, mis 
tuleb tasuda järgneva aasta jooksul, arvestatakse lühiajaliseks võlgnevuseks. 
Omakapital. Omakapitali moodustab: 
  omanike poolt firmasse paigutatud vara (firma põhikapital); 
   eelmiste   aastate  jaotamata  kasum,  mis  koosneb  firma  teenitud  kasumist,  mida  omanikud  pole 
dividendidena välja võtnud; 
  käesoleva aasta kasum. 
13.4 Rahavoogude prognoos 
Rahavoogude  prognoos  koostatakse  erinevalt  kasumiaruandest  kassapõhiselt,  st  laekuvate  rahasummade  ja 
väljamakstavate  rahasummade  vahena.  See  aruanne  näitab  firma  tegevuse,  investeeringute  ja 
finantsoperatsioonide  mõju  kassakäibele  ning  on  aluseks  antud  ajahetkel  firma  rahavajaduse  määramisel. 
Samuti  näitab  kassavoo  prognoos  võimalikke  probleeme,  mis  võivad  tekkida,  kui  sissetulekud  ei  laeku 
õigeaegselt ja firma ei saa tasuda planeeritud kulutuste eest. Paljud firmad leiavad, et käibe kasvades on nad 
pidevalt rahapuuduses. Neid probleeme aitab eelnevalt määratleda hoolikas rahavajaduse prognoosimine. 
Rahavoogude  prognoosi  alusel  võetakse  vastu  otsuseid,  kas  ettevõte  võib  oma  vahendeid  investeerida 
tegevuse  laiendamiseks, kas ta saab maksta õigeaegselt ainult oma  võlad või peab ta laenama lisaressursse 
oma kohustuste täitmiseks. Rahavoogude prognoose tuleb teha selleks, et näha likviidsete vahendite vajadust 
ja piisavust.  Rahavoogude prognoosid erinevad kasumiprognoosidest järgmiselt: 
  tulud kantakse kasumiprognoosidesse tulu tekkimise hetkel (kui kaup läks ostja omandisse ja väljastati 
arve), rahavoogude prognoosidesse aga raha tegeliku laekumise hetkel; 
  kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku 
hetkel; 
 
19 
  kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; 
  rahavoogude  prognoosides  kajastatakse  investeeringuid  põhivarasse  ning  laenu  laekumist  ja 
tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. 
Rahavoogude prognoosid rahavajaduse hindamiseks tehakse küllaltki detailselt. 
 
Rahavoogude prognoosi koostamine   (vt tabelivormi näidisäriplaanis ja äriplaani vormis) 
Erinevalt  kasumiaruandest  ja  bilansist  koostavad  ka  tegutsevad  ettevõtted  kassavoogude  prognoosi 
igakuiselt. Erinevalt kasumiaruandest tuleb selle prognoosi koostamisel arvesse võtta kõiki maksetingimusi, 
mis tähendab, et tuleb arvestada, millal laekub raha müüdud kauba eest (kas ostjad tasuvad kauba eest kohe 
sularahas või arvete alusel ning millised on tasumise tähtajad) ja millised on maksetingimused materjalide ja 
muu kauba või teenuse eest tasumise. 
14. RISKIANALÜÜS 
Millised  on  kõige  tõenäolisemad  välisfaktorid,  mis  võivad  teie  ettevõtet   ohustada ?  Valikul  võid  kasutada 
SWOT – analüüsi väliskeskkonna ohtude hulgas käsitletavaid välisfaktoreid. 
Võimalikud riskifaktorid:  
  makromajanduslik olukord halveneb; 
  turusituatsioon muutub;  
  seadusandlus muutub;  
   toorainete  ja materjalide hinnad tõusevad;  
  tööjõud kallineb; 
  energia, kütuse vms hinnatõus; 
  ebasoodsad  või  ebakindlad  tarne–  ja  müügilepingud,  mistõttu  ebapiisav  käibekapital  ja  lepingute 
rikkumine; 
  äripartnerite usaldusväärsus;  
  uued konkurendid;  
  ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. 
Analüüsi,  mida  oleks  võimalik  ette  võtta  nende  riskide  vähendamiseks?  Kuidas  plaanitakse  nõrkused 
kõrvaldada, välised võimalused ära kasutada või kui suureks hindate väliste ohtude riski? 
15. ÄRIPLAANI LISAD 
Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid:  
  uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); 
   asendiplaanid , skeemid; 
  võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; 
  hinnapakkumised (vt lisa 1). 
Kindlasti ei tohi jääda lisadesse oluline, kuid tekstis kajastamata informatsioon. 
 
KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS 
Juhtimine ja personal. Aktiva. [URL]  http:// www.aktiva.ee  
Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L.,  Reinhold , V.,  Simson , A-L., Uustalu, A.M.,  Venesaar , U. 2003. 
Ärikorralduse põhiteadmised. Külim. 
Kotler , P. 2002. Kotleri turundus. Tallinn. Pegasus OÜ. 
Kullerkupp , A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn. Äripäeva kirjastus.  
Laidre, A., Reiljan, A., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused  tarkvaraga iPlanner. Võru. AS 
Võru Täht. 
Pramann  Salu , M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn. Ilo.  
Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I. Ettevõtlusest Ettevõtjast Ettevõtluspoliitikast. Tallinn. Külim. 
Mets, T. 2006. Edukas väikeettevõtlus ääremaal. Ettevõtluse käsiraamat. TTÜ Kuressaare Kolledž. 
Nagle, T., Hogan, J. 2006. Hind, strateegia ja  taktika . Tallinna raamatutrükikoda. 
Turundusplaani koostamine. Aktiva. [URL]  http://www.aktiva.ee  
Vihalemm , A. 1996. Marketing. Hind, müük ja reklaam. Tallinn. Külim. 
Vihalemm, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn. Külim.  
Äriidee, missioon, visioon. Aktiva. [URL]  http://www.aktiva.ee  
 
20 
Äriplaani koostamise juhend. Aktiva. [URL]  http://www.aktiva.ee 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lisa 1. Hinnapakkumise (lihtsustatud) näidis 
 
 
 
Hinnapakkumine                                                                                    
 
                                                                               Koostatud 24.07.08 
 
Kellele: Mäe Puhketalu  OÜ 
Pr Tiiu Tubli   
Salatse küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 44444 
 
Kellelt: Köögid ja  vannitoad OÜ 
Koogi tee 17-3, Tallinn 77777 
 
 
Seadmed  
Maksumus kroonides  
Pliit+küpsetusahi 
45 572 
Nõudepesumasin 
12 799 
Pesumasin  
10 495 
Kokku 
68 866 
 
21 
 
 
Hinnad sisaldavad käibemaksu 18%.   Pakkumine on jõus alates pakkumise esitamise päevast (24.07.08) ja 
pakkumine kehtib 60 päeva. 
 
 
Lugupidamisega  
Priit Pädev 
Köögid ja vannitoad OÜ müügijuht 
5 555 555,  [email protected] 
 
 
 
22