Macrosoft on IT valdkonnas tegutsev suur ettevõte ke varasemalt veel üldse dividende maksnud. Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid:
- ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19. Masinate ja seadmetega seotud kulud on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - rentimine - masinisti töötasu - kindlustus - remondikulud 20. Paiguta lainelaudade tootmise vabrikus kulu üldnimetus (muutuvkulu, püsikulu, müügikulu, tootmiskulu, tootmise üldkulu, pöördumatu kulu, alternatiivkulu) õige kulurühma juurde. müügikulu reklaam, komisjonitasu. tootmise üldkulu garazi amortisatsioon, seadmete rent, reklaam. püsikulu garaazi amortisatsioon, puumaterjal, töötasu, seadmete rent. muutuvkulu - garaazi amortisatsioon, seadmete rent. pöördumatu kulu - garaazi amortisatsioon. alternatiivkulu saamatajäänud intressid. tootmiskulu puumaterjal, töötasu, komisjonitasu.
Brutotulu kuus 250 Vakants 5% Üldpind 38 Ekspl.kulu 2 tulu kasv 3% Kulude kasv 3% diskontomäär 10% Müügikulu 2% Kap. määr 8% Aasta 1 2 3 4 5 6 Oodatav kogutulu 2850,00 2935,50 3023,57 3114,27 3207,70 3303,93 Ekspluatatsioonikulu 76,00 78,28 80,63 83,05 85,54 88,10 Netotulu 2774,00 2857,22 2942,94 3031,22 3122,16 3215,83
b. madala kasumilävega c. kõrge tegevusvõimendusega d. madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a
turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu Piirkasu piirkulud = ärikasum. Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4, muutuvkulud 0,25, siis 0,15 on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu
hulgimüüjateks, jaemüüjateks, toitlustuskaliteks, kioskideks ja bensiinijaamadeks Turundus 4P Toode (Product) mida müüa? Hind (Price) mis hinnaga müüa? Müügikoht (Place) kus müüa? Turundus (Promotion) kuidas müüki aktiveerida ja toetada? OBPPC Juhtum (occasion) mida tarbija tahab, mis pakendis, kus müüa? Kaubamärk (Brand) missugust toodet müüa? Koht (Place) kus müüa, missuguses müügikanalis? Hind (Price) mis hinnaga? Kulu (Cost) müügikulu, turunduskulud, investeeringu tasuvus? Reklaamid · https://www.youtube.com/watch?v=w16HRMxXJTs · https://www.youtube.com/watch?v=K9vFWA1rnWc · https://www.youtube.com/watch?v=Fyp4F_ka4_s Turundus Kaubamärk http ://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et
Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. 630000 b. mingi eelnevatest erinev summa c. 621000 d. 612000 Küsimus 9 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud
Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000 Müügikulu 22 000 8 000 30 000 Tööjõukulu 80 000 31 000 4 200 115 200 Muud otsesed kulud 35 000 6 000 4 400 45 000 Osakonna kasum 260 000 41 000 8 800 309 800 Kaudsed kulud:
Tootmise üldkulud 600 000 Püsikulu, tootmiskulu Üldhalduskulud 300 000 Püsikulu Juhi palk 360 000 püsikulu Sekretäri palk 108 000 püsikulu Müügijuhi palk 240 000 püsikulu Reklaami ja turunduskulud 100 000 Püsikulu, müügikulu Kulud kokku: 6 833 000 Tootmisomahind: 229 krooni Täisomahind: 273,3 krooni Raha laekumise plaan Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Müük sularaha eest 130 000 120 000 90 000 Müük järelmaksuga: detsembrikuu müügist 300 000 Jaanuarikuu müügist 520 000 Veebruarikuu müügist 480 000
6 VARUDE KASUTAMISE ANALÜÜS Varude juhtimisel peab analüüsima ka varude kasutamise efektiivsust. Peamisteks effektiivsuse näitajateks on varude käibekordaja ja käibevälde. 6.1 Varude käibekordaja Varude käibekordaja annab meile teada, mitu korda müüs ettevõte laod tühjaks perioodi jooksul. , (6.1) 2010. aasta varude käibekordaja: Müügikulu: 11 807 156 kr Varud: 6 369 300 kr 2009. aasta varude käibekordaja: Müügikulu: 12 037 476 kr Varud: 7 992 392 kr Arvutamise tulemuseks saadakse 2009. ja 2010. aasta varude käibekordajaks vastavalt 1,85 ja 1,51 ja ümardades on mõlema aasta laod tühjaks müüdud perioodis kaks korda. 12 6
Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu 9.3. Tegevuskulud 9.4. Kasumiläve analüüs 9.5. Finantsprognoosid (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) 1.4 Kirjutamisstiil Äriplaani kirjutama asudes võib tekkida esimene tagasilöök – teatakse, millest kirjutada, aga ei teata, kuidas kirjutada. Tavaliselt hakatakse siis otsima mingit äriplaani, mida näidiseks võtta.
materjali ja otsustas palgata ka lisatööjõudu, kellele tuleks maksta iga valmistatud lumelaua eest 350 krooni. Vajalikud tööriistad ja seadmed oli võimalik rentida 2000 krooni eest kuus. Tal oli sääste, mis seni andsid pangas 3% intresse ja mida ta tahtis ettevõtte käivitamiseks kasutada. Reklaamikuluks arvestas Peeter 1000 krooni. kuus. Müügi otsustas ta korraldada, makstes iga müüdud lumelaua eest 200 krooni komisjonitasu. Leida muutuvkulu, püsikulu, müügikulu/turustuskulud, tootmiskulu, tootmise üldkulud, pöördumatu kulu, alternatiivkulu, kulude vahe lumelaudade tootmise ja mittetootmise korral. 1)300+350+200=850 EUR - muutuvkulu 2)1000+2000+(40000/20/12)=3167 EUR - püsikulu 3) 200x+1000=1200 müügikulu 4) (300+350)x+2000+167=2817 EUR - tootmiskulu 5)2000+167= 2167 EUR - tootmise üldkulud 6) 167 - pöördumatu kulu 7) 3% intressid alternatiivkulu 8)( 300+350+200)x +167+2000+1000-167=3850 EUR
7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23. KÄIVE LÕPPSALDO 1011 Käibed Kassa Deebet Kreedit Deebet Kreedit
12. Arvestatakse põhivarale kulumit (amortisatsioonikulu) 360.-. Toimunud majandustehingute kirjendamine: 1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6. K Arvelduskonto -2000 DK
teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu
· Kord kuus · Iga nädal · Siis kui vajadus tekib Varude arvestus 1. Mis neist pole varude tunnus? · hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel · varud on varad · varusid kajastatakse bilansis passiva poolel 2. Müüdud varude soetusmaksumus (müügikulu) leitakse valemiga.. · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise
neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud
NÕUDMINE JA PAKKUMINE Nihe piki P-kõverat Erista P-kõvera nihe A B A C A D Nihe piki kõverat: P' P-kõverat nihutab: Hind · muutub hüvise · tootmis- ja hind, c P müügikulu, · muutub täiend- · maksud, kauba hind d · tulevikuootused a .......... b jm. Kui muutub midagi peale argu-
algvaru soetusmaksumus + perioodi jooksul soetatud varu soetusmaksumus algvaru kogus + perioodi jooksul soetatud varu kogus Kaalutud keskmise hinnaga hinnatakse nii vara väljaminek kui ka lõppvaru. Kasutada võib nii perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil ühiku keskmine hind = 625: 500= 1.25 lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25= 275.- müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625- 275= 350.- Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki. 01.juuni algvaru 50 1.- 50.- 06.juuni sissetulek 50 1.10 55.- jääk 100 105.- keskmine hind 1.05 (105: 100) 11
algvaru kogus + perioodi jooksul soetatud varu kogus Kaalutud keskmise hinnaga hinnatakse nii vara väljaminek kui ka lõppvaru. Kasutada võib nii perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil (kui on 500 ühikut) ühiku keskmine hind = 625 : 500 = 1,25.- lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25=275.- müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625 - 275= 350.- 12 Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki [4]. 13 VARUDE INVENTEERIMINE
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
Kokku 2 500 Kokku 2 500 3. Müüakse pool valmistoodangust, ostjad tasusid sularahas (900.-). Selgitus: Ettevõttes tekkis müügitulu (900.-), ostjad tasusid sularahas Peale müügitehingu toimumist selgitati ettevõtte kasum. Raha 1 000 + 900 = 1 900 Materjal 500 Valmistoodang Osakapital 2 500 Müügitulu 900 1000 – 500 = 500 Müügikulu 500 Kasum + 400 Kokku 2 900 Kokku 2 900 ETTEVÕTTE FINANTSSEISUND BILANSS VARAD KOHUSTISED JA OMAKAPITAL AKTIVA PASSIVA KOHUSTISED Raha 1 900.- Kohustised 0 Materjal 500.- OMAKAPITAL Osakapital 2 500.- Valmistoodang 500.-
· Võimalus kasutada erinevate allikate infot ja siis need omavahel siduda · Võimaldab rakendada laiemalt turunduse kontseptsiooni · Võimaldab info valikulist otsingut · Aitab kiiremini ära tunda turu arengutrende · Võimalus testida alternatiivseid strateegiaid või plaane · Ennetab info summutamist ettevõtte lõikes · Loob paremad alused turunduse planeerimiseks · Allsüsteemid 1. Ettevõtte aruandluse süsteem · Kogub allüksuste informatsiooni. Müügitulu, müügikulu, kaubavarud jne Sisaldab ka väga detailset infot tulude ja kulude kohta, seepärast kasutatakse seda kõige rohkem turundusotsuste vastuvõtmisel. 2. Turunduse seiresüsteem · Protseduuride ja allikate kogum väliskeskkonna kohta. Nt riiklik statistika, ajalehed ja ajakirjad. Raske välja töötada, kuna hõlmab mitmesuguseid muutuvaid infoallikaid 3. Turundusotsuste tugisüsteem · Aitab töödelda ja analüüsida kogutuid andmeid 4
Leida a) Inventeeritavate kulude summa kui toodetakse 12000 toodet b) perioodikulude summa, kui müüakse 7000 toodet Vastus a) b) Ülesanne 1.5 On toodud mitmesugused kulud golfivarustust tootva firma kohta. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga tegemist: NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti Kululiigid a) muutuvkulu b) püsikulu c) perioodikulu d) tootekulu e) halduskulu f) müügikulu g) tootmiskulu h) uurimis ja arendustegevuse kulu i) põhimaterjal j) põhitööliste palk k) tootmise lisakulu Kulud 1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall 2.Tsehhijuhataja ametipalk 3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone
RTJ 2 toob välja, millised kulud peavad olema kajastatud kasumiaruande skeem 2 kirjel „Müüdud toodangu (kaupade ja teenuste) kulu“. Selle järgi on ettevõte ekspedeerimisega ja kaupade jaotusveoga seonduvad kulud kajastanud põhitegevusega seotud otsesteks kuludeks. 33 Arvete vaatluse käigus tuvastas autor mõningatel juhtudel eksimusi tulude ja kulude vastavuse printsiibi jälgimisel. Eksimused olid tekkinud, kuna müügitulu ja müügikulu oli kajastatud erinevatel perioodidel. Intervjuus tegevjuhiga, et antud olukord tekib juhul, kui ettevõte ei ole saanud transpordifirmast arveid osutatud teenuste eest. Selliseid olukordi on vähe ning selle vältimiseks on sisse viidud korraldus: kõik teenustega seotud kuluarved tellida hiljemalt aruandekuule järgnevaks 15. kuupäevaks. Muid eksimusi töö autor ei tuvastanud ning tulud ja kulud olid korrektselt kajastatud juhindudes RTJ 2 kajastatud nõuetele
juhul need, kellele asi üle anti loetakse asja leidjaks. Leidja on kohustatud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidja on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel kui: 1. Asja hoidmine on ülemääraselt kulukas. 2. Asi on kiiresti riknev 3. Avalik asutus või politsei on asja hoidnud 6 kuud. Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvestatud hoiu ja müügikulu asendab asja. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul arvates leiust teatamisest omandab leidja asja või seda asendava raha. Kui asja väärtus ei ületa 100 krooni, algab tähtaja (1 aasta) kulgemine leiupäevast. Kui politsei on hoidnud asja või raha 1 aasta ja omanik ei ole välja ilmunud. läheb raha kohaliku elamuvalitsuse eelarvesse. Leidja ei omanda asja kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu
Tehes analüüsi toote summaarse (aasta) müügikatte alusel, saadakse sageli erinev tulemus kui seda on järjestus müügikäibe põhjal. Eeldades, et müügikatte iga euroga on seotud ühesugune logistika- ja müügikulu, võib teha analüüsi müügikatte alusel. Juhul kui müügikäibe ja summaarse müügikatte alusel saadud toodete järjestus langevad kokku, räägib see suhteliselt ühesugusest müügimarginaali tasemest erinevatel toodetel. Teisiti öeldes, toodete ühesuguse juurdehindluse või
annaabi.ee 
