SISSEJUHATUS Käesolev ainetöö sisaldab ühe mahuka teema, riski, väikest osa. Igasuguste otsute langetamisel tuleb arvestada võimaliku ohuga ehk riskiga, seega riski saab käsitleda kui ebasoodsa võimaluse esinemist. Majanduses mõistetakse riski all kui majandustegurist tingituna võib tekkida kahju. Majandusrisk koosneb mitmetest erinevatest allikatest, mis moodustavad üheskoos kokku kogu riski, näiteks võib välja tuua intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallikat võib analüüsida eraldi ja koguriski käsitleda kui nende koosmõju tulemust Ptaktilises osas vaatan investeeringu portfelliriski ja tasuvust, kus investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. 4 RISK Sõna ,,risk" on laialt kasutatav nii igapäevakeeles kui avastavas erialakirjanduses ja
väärtpaberiga seotud riskide puhul mõjutada. Nagu iga investeeringuga, kaasnevad ka antud fondi investeerimisega riskid, ehk võime jääda kahjumisse. Antud projekti riskid on: Krediidirisk fond investeerib otseselt või kaudselt võlakirjadesse või muudesse fikseeritud tuluga instrumentidesse. Kui võlakirja emiteerija ei maksa intresse ja põhisummat õigeaegselt välja, võib võlakiri kaotada oma väärtuse, isegi kuni täielikult. Tegevusrisk kahjude risk, mis tuleneb näiteks süsteemi riketest, inimlikest vigadest või välistest sündmustest. Valuutarisk- fond investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud muudes valuutades kui fondi baasvaluuta. Seetõttu mõjutab fondi valuutarisk, mis tuleneb valuutakursi muutustest. Samas on riskide maandamiseks investeeringud hajutatud eri ettevõtete, majandussektorite ja riikide vahel.Fondi investeerimisriski juhitakse volatiilsusel
• Kas varasemad aruanded on auditeeritud ja läbinud ülevaatuse? • Milliseid statistilsi, matemaatilisi või arvutipõhised tehnikaid ja meetodeid info koogumisel kasutati? • Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid? Kui audiitor on lühikese töökogemusega, siis on see hinnangu andmine ressursi mahukas. AUDITI RISKITÜÜBID Ei ole riskid, vaid riskitüübid, oma olemuselt nagu kompleks riskid. 1. Tegevusrisk- seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte tegelikku finantsseisundit või majandustegevust. Tegevusrisk võib tuleneda ettevõtte siseselt kuid võib sõltuda ka üldisest majanduskesskonnast (ettevõtte tegevusvaldkond; tegevusmahud). Alused tegevusriskile: • Tegevjuhtkonna oskused ja nende motivatsioon • Ettevõtte majandustegevuse iseloom
1.2. Riskide kategooria määratlemine Seejärel sarnased riskid koondatakse ning jaotatakse nelja põhilisse riskigruppi: 1. Strateegiline risk risk, mis on seotud organisatsiooni juhtimisega ning mis võib seada ohtu organisatsiooni eemärgid. Strateegilised riskid mõjutavad eelkõige: · varade hindamisi ja eraldiste moodustamisi; · kulutuste sihipärasust; · kajastamise ja avalikustamise otsuseid.(5, lk15) 2. Tegevusrisk risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest protsessidest või tegevustest asutuse sees. a. Personaliriskid asutuse juhtide ja töötajatega (nende värbamise, tasustamise, oskuste jms)seotud riskid; b. IT-riskid infotehnoloogilised riskid; c. 3-nda osapoole riskid väliste tegurite, asutuste, institutsioonide põhjustatud riskid; d. Õigusaktide riskid õiguskeskkonnast tulenevad riskid e
6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid Kui audiitor leiab, et info ei ole realistlik või selle ettevalmistamisel on tehtud olulisi vigu, siis tuleb see järelduse otuses selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ettevalmistatud asjatundlikult, peab audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut ning viitama sellele, et prognoos on tõenäosuslik ning ei pruugi nii täpselt realiseeruda. Riskitüübid 1. Tegevusrisk risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead, mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest, vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga ning tegevusvaldkonna keerukusega. Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele teguritele: juhtide proffessionaalsus ja motiveeritus, majandustegevuse iseloom
A.ettevõtja peab sooritama vastavad kontrolliprotseduurid, et saada põhjendatud kindlustunne, et rp.aruanded kajastavad kliendi finantsseisundit, maj.tulemusi ja rahavoogusid, vastavalt kehtivale seadusandlusele, rp.sise-eeskirjale ning heale rp.tavale. Auditi, kui kindlust andva tegevuse, testi iseloomu tõttu säilib alati võimalus, et olulised vead võivad jääda avastamata, kuna ka sisekontrollisüsteem võib oluliselt varieeruda. RISKITÜÜBID 1) Tegevusrisk on risk, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis võivad moonutada kliendi tegelikku majandusseisundit, maj.tulemust või rahavoogusid. Peale kliendi siseste asjaolude sõltub tegevusrisk ka kliendi tegevusvaldkonnast ning muudest välisteguritest. Tegevusriski hindamiseks tuleb analüüsida ning kriitiliselt hinnata erinevaid asjaolusid: tegevjuhtkonna oskused ning tegevuse motivatsioon;
lahendused riskide maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
5) Milliseid arvestusmeetodeid, skeeme ja põhimõtteid kasutati, kust saadi statistilised andmed. 6) Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid. Juhul kui audiitor jõuab seisukohale, et juhtkonna tuleviku nägemus ei ole realistlik, siis tuleb see kindlasti fikseerida arvamuses koos selgitustega. 6 Riskitüübid 1. Tegevusrisk seisneb selles, et finantsarvestuses võivad tekkida tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada ettevõtte finantsseisundit. Järelikult tekib oht, et nimetatud näitajate alusel võidakse langetada valesid juhtimisotsuseid. Tegevusrisk ei sõltu üksnes ettevõtte sisestest asjaoludest, vaid seda mõjutab ka üldine majandus seisund. Tegevusriski hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid: a) Tegevjuhtkonna oskused ja motivatsioon.
mingeid kahtlusi selle ettevalmistamisel tehtud vigadest või avastab audiitor muid olulisi puudusi, siis tuleb see täpselt lõpparuandes fikseerida. Kui audiitor jõuab positiivsele järeldusele ja kinnitab et info on ettevalistatud korrektselt, siis peaks ta lõpparuandes siiski kinnitama, et tegelikud tulemused võivad kujunedda prognoositust erinevaks. Riskitüübid Tegevusrisk – seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis moonutavad ettevõtte tegelikku finantsseisudit või perioodi lõpptulemust. Peale ettevõtte siseste asjaolude, sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, ettevõtte valdkonnast, suurusest jmt. Hindamisel tuleb audiitoril hinnata erinevaid valdkondi või asjaolusid (nttegevjuhtkonna otsused ja motivatsioon). Firma majandustegevuse iseloom – mida
Selleks, et tõsta käivet kavatseb AS Tubli alandada müügihinda 5 euro võrra ja suurendada reklaamikulusid 2 000 euro võrra. Pärast neid samme prognoositakse müügimahu kasvu 60% võrra. Kas antud plaan on mõttekas? Tegevusvõimendus (operating leverage) kajastab firma tegevusriski Teda iseloomustatakse püsivkulude osatähtsusega kogukuludes: mida suurem on püsikulude osatähtsus kogukuludes, seda suurem on firma tegevusvõimendus ja ka tegevusrisk VÄLDITAVAD KULUD- kulud, mida saab välistada mõne tootmissisendi muutmise või kõrvaldamisega Mittevälditavad kulud on kulud, mida ei ole võimalik välistada tootmismahtude muutumisel PÖÖRDUMATUD KULUD- juba tehtud kulud, mida praegused ja tule- vased otsused ei muuda, väldi ega vähenda OLULISED KULUD- tuleviku kulud, mis muutuvad või tekivad seoses vastuvõetud otsustega
maandamiseks. Äriedu vältimatu eeltingimus on risk, aga teadlik ja juhitud risk. Riskide juhtimiseks tuleb kindlaks teha nende põhjused, tekkekohad, tõenäosused ja ohumäärad. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et minimeerida võimalikke kaotusi ja valida riskide maandamiseks optimaalne strateegia. Ohustavaid riske võib tinglikult jagada nelja kategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk, krediidirisk. Iga ettevõtlusega kaasnevad riskid on erinevad. Allpool on toodud küsimused mõnede enamlevinud riskivõimaluste kohta, kuid Teie ettevõtluse eripärast tingituna võib olla tegemist hoopis teiste riskikohtadega. Seega, määrake oma ettevõtluse võimalikud riskid. 23.Riskide analüüs. 23.1. Kas Teil on piisavalt vahendeid? 23.2. Kas Te suudate tagada ettevõtte likviidsuse? 23.3. Millised riskid kaasnevad investeeringutega? 23.4
Tulenevalt audiitortegevuse testiiseloomust või väljavõttelisest iseloomust ning sisekontrollisüsteemi tegevuse suhtelisest piiratusest säilib alati risk, et audiitorid ei avasta auditeerimise käigus kõiki olulisis vigu. Audiitor peab eristama riskivaldkonnad. Kui ettevõtte aruanded on auditeeritud, siis ei anna see alust hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ning samuti kinnitust sellele, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik. Riskitüübid: 1. Tegevusrisk - risk seisneb selles, et raamatupidamisarvestuses tekivad tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada tegelikku majanduslikku ja finantsseisu ja rahavoogusid. Peale kliendisisestest asjaolude sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, sõltub ka muudest kliendi tegevustest ja mitmetest muudest asjaoludest. Vead võivad olla tekitatud ka välistest asjaoludest. Tegevusriski
Dokumendihaldus ISO 5127. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik 73. IT audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid IT audit- ülevaade ja hinnang ettevõttele. Eesmärk- hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte huvidele. Hinnata süsteemide korralduse kvaliteeti. Maht- infosüsteemi maht sõltub ülesandest. Audiitor- valida, kes on sõltumatu auditeeritavast rakendusest, jälgib head tava ja reegleid. Riskid- tegevusrisk IS toimimisel ja arendamisel. Avastamisrisk ehk autor ei avasta olulisi vigu. 74. Planeerimine, korraldus Planeerimine- määratletakse kriitilised valdkonnad, töö õiges järjekorras, raportid, tähtajad. Korraldus- eelläbirääkimised, auditeerimislepingu sõlmimine, auditi planeerimine, olukorra dokumenteerimine, hinnang ja raportid. 75. Organisatsioonid, sertifitseerimine Organisatsioonid- ISACA ehk infosüsteemide audiitorite ühendus.
6. kuidas on realiseerinud varasemad prognoosid. Kui audiitori arvates on prognoos ei tugine loogilistele arengutele tuleks sõnastada võimalikult täpselt oma seisukohad ja need põhjendada. Kui audiitor on perspektiiviga põhimõttelisest Kui audiitori arvates on perspektiivne finantsinformatsioon valmistatud ette korrektselt, tuleks otsuses siiski viidata, et tegelikud tulemused võivad kujuneda prognoositavatest oluliselt erinevaks. 28-10-08 Riskitüübid I. Tegevusrisk arvestuses tekivad kas tahtmatult või tahtlikult vead, mis moonutavad kliendi tegelikku finantsseisundit. Peale ettevõtte siseste asjaolude võib tegevusriski sõltuda ka välistest asjaoludest nt üldine majanduslik või poliitiline situatsioon. Sammuti on tegevusriskiga seotud ettevõtte tegevusvaldkonnaga, selle keerukusega ning kasutatava arveestus süsteemiga. 1) tegevjuhtkonna oskused ja tegevuse motivatsioon;
6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid Kui audiitor leiab et perspektiivne finantsinfo ei ole realistlik või on selle ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu siis tuleb see järelduse otsusest selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ette valmistatud asjatundlikult peaks audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut vaid viitama sellele et prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda. Riskitüübid 1) Tegevusrisk- On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga, jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele:
6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid Kui audiitor leiab et perspektiivne finantsinfo ei ole realistlik või on selle ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu siis tuleb see järelduse otsusest selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ette valmistatud asjatundlikult peaks audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut vaid viitama sellele et prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda. Riskitüübid 1) Tegevusrisk- On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga, jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele:
6. Analüüsida kuidas on realiseerunud varasemad juhtkonna prognoosid Kui audiitor leiab et perspektiivne finantsinfo ei ole realistlik või on selle ettevalmistamisel tehtud olulisi vigu siis tuleb see järelduse otsusest selgelt kajastada. Kui nimetatud info on ette valmistatud asjatundlikult peaks audiitor vältima oma otsuses resoluutset hinnangut vaid viitama sellele et prognoos on tõenäosuslik ja ei pruugi täpselt nii realiseeruda. Riskitüübid 1) Tegevusrisk- On risk, et raamatupidamise arvestuses ja aruandluses tekivad tahtmatud või tahtlikud vead mis võivad moonutada ettevõtte tegelikke finantsseisundi näitajaid või perioodi tulemust. Tegevusrisk ei tulene üksnes ettevõtte sisestest teguritest vaid võib olla seotud üldise majandusliku seisundiga, ettevõtte tegevusvaldkonna keerukusega, klientide hulgaga, jne. tegevusriski hindamisel tuleks oluliselt pöörata tähelepanu järgmistele teguritele:
kasutatud 6. Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid Kui audiitor järeldab, et perspektiivne info ei põhine realistlikele eeldustele või on selle ettevalmistamises olulisi eksimusi, siis peab ta selle väga täpselt lõppotsuses fikseerima. Juhul, kui ta hindab perspektiivse finantsinfo korrektseks, peaks ta lõppjärelduses jääma siiski konservatiivseks, st ta väidab, et lõpptulemused võivad siiski erineda prognoositutest. Auditi riskid 1. Tegevusrisk, mis seisneb selles, et arvestuses tekivad tahtlikud või tahtmatud vead, mis moonutavad ettevõtte tegelikku finantsseisundit või majandustulemusi. Peale ettevõtte siseste asjaolude sõltub ettevõtte risk ka üldisest majanduslikult situatsioonist, tegevusvaldkonnast ja muudest teguritest. Tegevusriski hindamisel tuleb kriitiliselt analüüsida tegevjuhtkonna oskusi ja tegevusmotiive: Ettevõtte majandustegevuse iseloom
Riskide maandamiseks tuleb kindlaks teha ootamatute olukordade või ebamääraste arengute põhjused, tekkekohad, esinemise tõenäosused ja ohu suurus. Riskide hindamine ja analüüs aitab ettevõttel otsustada, milliseid abinõusid tuleks kasutada, et vähendada võimalikke kahjusid ning valida optimaalne viis riskidega toimetulekuks. Ettevõtlusriske võib tinglikult liigitada nelja põhikategooriasse: tegevusrisk, tururisk, äririsk ja krediidirisk. Järgnevad küsimused abistavad Sind enamlevinud riskide eritlemisel. Ettevõtte eripärast tingituna võib kaasneda hoopis teistlaadseid riske. Seega, määra oma ettevõtmisega kaasnevad võimalikud riskid ja analüüsi neid. Riskianalüüsi läbiviimisel võib abiks olla nn riskimaatriks. Tabel x. Riskimaatriks Järeldus tegutsemiseks.
annaabi.ee 
