TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud kuupäev, asukoht (Tööandja nimi), registrikoodiga (reg nr ....................), aadressiga ............................... (edaspidi: Tööandja), keda esindab söökla juhataja ....................... ja (Töötaja nimi), isikukoodiga(...................), elukohaga ................... (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1.Lepingu sisu 1.1 Töötaja on vastavalt käesolevale lepingule kohustatud 1.jaanuar kuni 31.detsembrini 8 tundi päevas abistama kooli sööklas. 1.2 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisel on Töötaja kohustatud järgima
Iseseisev töö Tartu KHK Avinurme keskkooli söökla osa Ajaga tekkinud vead ja põhjused. Valisin hooneks Avinurme keskkooli söökla osa, mis on veel renoveerimata. Hoone asub aadressil Avinurme, Võidu 12. Arvan, et hoone on ehitatud 18 saj. lõpus või 19. esimeses pooles. Iseenesest tundus olevat suhteliselt klassitsistlikus stiilis olevat mõningate barokiliste kaunistustega N: akna põsed, hone nurgad. Suuremaid ja tõsisemaid kahjustusi hoonel eriti palju märgata ei olnud, kuid mõned kahjustused ja ilmselged põhjused siiski. Nüüd Kõigest järjekorras: Avinurme keskkooli söökla osa põhjast lõunasse:
toidab ära 36 inimest. Viiakse läbi sedelitaga hääletus, milline tort oli kõige ilusam ja dekoratiivsem. Võitjale on välja pandud auhind kogu klassi peale. Moodustatakse tortidest tordikollaaž. 1.3 Sihid Raha kogub iga klass ise ja iga klassi liikme panus eitohi ületada 4€. Tort peab olema ise valmistatud ja mitte tellitud. See säästaks kooli raha ning säästetud raha saaks kasutada balli jaoks. 1.4 Mõjutavad tegurid Sünnipäeva tordi hoiustamise kohaks oleks söökla, kus tordid saaksid nii kaua olla söökla külmkapis. Kell 13:30 kogunevad õpilased sööklasse ja hääletavad. Pärast hääletust toimub tortide jagamine. 1.5 Sihtrühm Sihtrühmaks on iga klass eraldi ning osa võtab terve koolipere, kaasa arvatud õpetajad(10.a- 12.e ja klassijuhatajad). 1.6 Võimalused ja probleemid Tortide koostisained tuleks lisada sildile eraldi, et allergiatega inimestel ei tuleks allergiat.
kuidas). Majanduslikud tegurid – Majanuduslikest teguritest mõjutab ettevõttet klientide ostujõud ja rahalised sissetulekud ning kohaliku omavalitsuse toetuste suurus. Mikrokeskonna teguritest tuleb ettevõttel arvestada oluliste koostöö partnertitega, kellest olulisemad on : kohalik omavalitsus, toitlustusettevõte. 6. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte Tooraine/materja Aadress Telefon Meiliaadress tarnija l Kooli söökla Õpilased Nooruse5 336521 Kooli söökla Kokkad Nooruse5 336521 7. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused - IT lahenduste kasutamine - Vähene finantsvõimekus - Tuntud logo ja korporatiivne imidz - Klienditeeninduse tase alla keskmise - Hea kvaliteet - Väike turuosa
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Kokk2 Sirli Volt SUURKÖÖGI PRAKTIKA ARUANNE Halliste Põhikooli söökla 25.05-5.06 13.07-24.07 Juhendaja: Leeve Tuga kokk Olustvere 2015 sisukord Table of Contents sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 2 Ettevõtte üldine iseloomustus:....................
510 620 465 550 630 570 500 560 450 70 Seejärel mõõtsime valgustuse aknast seinani iga meetri tagant loomulikus valguses: Aken 610 260 130 80 50 Sein Valgustust mõõtsime ka raamatukogus riiulil ja laual, puhkeruumis, sööklas, koridori põrandal ja teadetetahvlitel: Mõõtmise koht Tulemus (lx) 1. söökla Menüü 150, kassa100, laud 90, laud 570 2. raamatukogu Riiul 260, laud - 530 3. koridori põrandal 180, 20 4. teatetetahvlil 180, 200, 20 5. puhkeruumis Laud 60, laud - 120 Mõõtsime valgustust ka õues, kus tulemuseks tuli lausa 8700 lx 4. Hinnang: Võrdlen tulemusi etteantud normidega.
ENESEKOTROLLIPLAAN. ÄMMUSTE KOOLI SÖÖKLA. Enesekontrolliplaan on nähtaval kohal,kõik kokkad tevad ,kus ta asub. Enesekotrolliplaani täidavad meie söökla kokkad ja kontrollib üle majandusjuht,kes on selle enesekotrolliplaani koostanud. 1.Kõigepealt on toidukirjeldus,toidutarbiarühm.(mis kell toimub toitlustamine,mis toite pakkutakse) 2.Tehnoloogiline skeem. 3.Kontrollkaart (tooraine vastuvõtt) 4.Jahutatud või külmutatud toidu temperatuur vastuvõtmisel.(seda tabelit täidame vähemalt üks kord nädalas ja registreerime termoometri näitu) 5.Kontrollkaart(tooraine ladustamine ja säilitamine) 6
Ema kooli mälestused Keit Kaal MO09 Tartu 2012 Ema jutustab Minu koolitee algas 1980 aastal Võnnu 8kl.koolist.Eriliseks tegi selle kooli see,et ta asus alevikust väljas,maal. Koolile kuulus väga suur kooliaed.Seal kasvatati kõike-lilli, juurvilju, igasugu puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusist,pidulikel puhkudel kanti valget pluusi.
"Tänapäevase arhitektide ühinemine". Organisatsioon andis välja "Tänapäevase arhitektuuri" ajakirja (1926-1930 a.). Vastutava toimetajaks oli Moisei Ginzburg. Narkomfini maja oli planeeritud niimoodi, et see oleks väga funktsionaalne. Maja pidi koosnema neljast honest, igaühel oli oma funktsioon: eluhoone; kommunaalhoone (kus oli söökla, jõu- ja lugemissaal); lastehoone (kus oli lasteaed), lõpuks see ei olnud ehitatud ja tulevikus siin on söökla ja raamatukogu; ametihoov (kus oli pesula, kuivatiruum ja garaazid). Eluhoone arhitektuur oli väga omapärane, see oli 6-korruseline hoone, kõrgusega 17 m ja pikkusega 85 m. Hoone orientatsioon on lääne ja itta. Esimene korrus on 2,5 m kõrgust, kus olid ümmargused sambad - karkasselemendid (joonis 11), see oli seotatud parkimiskohtade salvestamisega ning Ginzburg oli veendunud, et esimene korrus ei ole mõeldud elamisele
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UU...
.......................................................................................................4 ELEKTRIKULU.........................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva töö on toitlustusettevõte seadmete ainetöö, mille käigus komplekteeritakse asutuse sisene söökla. Töö läbiviimiseks on etteantud osad ained ja lisaks püstitatud ülesanne, mille põhjal ainetööd koostada. Selle eesmärgiks on rakendada loengutes saadud teadmisi 2 praktiliselt. Töö käigus on vaja leida vajalikud seadmed, koos põhjendustega. Leida lahendused ruumide ja tööpindade hulgale ja vajalikud seadmed paigutada ruumide vahel. Lisaks leida kogu köögi summaarne elektritarbimine. ANDMED
Nimisõnaliited 3. Eset märkivad sufiksid: -i osuti -kas purjekas -ik kandik -line sajaline -nik hapnik -e kate -tis elatis -ja avaja -k sõiduk -mik lugemik -ur kallur -lane mesilane -el keetel -nd malend 4. Kohta ja ala märkivad sufiksid: -la söökla -ik madalik -stik järvestik -mu elamu -k seljak -mik ristmik -stu järvistu 5. Rühma ja kogu märkivad sufiksid: -stik ideestik -kond keskkond 6. Naissugu märkivad sufiksid: -nna õpetajanna -tar poolatar 7. Mõõtmelist väiksust või hellitust väljendavad sufiksid (deminutiivsufiksid): -ke majake -kene majakene
ja Baltikumis. Meil on head koostööpartnerid Saksamaal, Soomes, Ukrainas, Valgevenes ja Kazahstanis. Vivarek Transpordi AS-i omanikeks on eesti eraisikud ja erivedudega tegelev firma Havator OY Soomest. Vivarek headeks koostööpartneriteks on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ja suurim Läänemere laevafirma Tallink. Firmas töötab 20 töötajat, kes tuginedes oma viieteistaastasele töökogemusele, oskavad erivedudeks pakkuda parima lahenduse. Oma töölistele on valmistatud söökla, kus saavad töölised lõuna ajal lõunastada. 4 3. ANALÜÜS 3.1 Eneseanalüüs Minu tugevused (Strenght) koolis omandatud teooria abil saan kergelt aru köögis toimuvatest toimingutest, tunnen huvi köögitöö vastu ja olen aktiivne. Minu nõrkused (Weaknesses) köögis oli osati tähtis ka vene keele omamine, minul seda kahjuks pole. Minu võimalused (Opportunities) alati on võimalik juurde õppida, eriala ja ka keeli.
Nimisõnatuletus Produktiivsed liited isik laulja, seeneline -ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us
2 M 5 Puhv 5x nädalas 3 N 4 Puhv 4x nädalas 4 M - - 5 M - - 6 N 4 Puhv 4x nädalas 7 M - - 8 N 4 Puhv 4x nädalas 9 N 4 Puhv 4x nädalas 10 M 2 Puhv 2x nädalas ja sööklas 1x 11 M 4 Söökla 4x nädalas 12 M 5 Puhv 5x nädalas 13 N - - 14 N - - 15 M 4 Puhv 4x nädalas 16 N - - 17 N - - 18 M 4 Söökla 4x nädalas 19 N - - 20 N 4 Puhv 4x nädalas 21 M 4 Puhv 4x nädalas 22 M - - 23 N 4 Puhvet 4x nädalas 24 N - -
1000 korda lahedamaid 3nda kursuse õpilasi igale peole võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa juua ja peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban regulaarselt toetada Kulinaaria sissetulekut. Kanda kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka 3-nda kursuse jaoks. Klassis olles: teen oma parima et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome. taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Luban igal hommikul pesta hambaharjaga 3-nda kursuse õpilaste autod puhtaks. Annan söökla järjekorras eesõiguse ja jagan oma sööki 3-nda kursusega. Iga kell olen valmis 3-ndat kursust aitama/toetama nii füüsiliselt, moraalselt kui majanduslikult. Tõotan, et ei tee mitte kunagi meie koolile või 3-ndale kursusele häbi. Luban tuua igapäev kolmandale kursusele poest nänni ja kummardada nende ees kui nad vastu tulevad. Luban igal hommikul helistada ja ajada kolmanda kursuse õpilased üles, et nad jõuaks õigel ajal kooli.
Hoone ise võiks olla mõnda rõõmsat värvi, et muuta õpilaste igapäevast argielu natukenegi rõõmsamaks. Koolimajade juurde võiks kuuluda veel korralik spordikompleks staadioni, korvpalliväljakute ja sisehalliga. Koolimajad peaks ka seestpoolt olema mõnda rõõmsat värvi, sest koolielu on niigi raske, eriti noorematele. Klassiruumid on minu nägemuses ruumikad, suurte akendega ja pimedal ajal hästi valgustatud. Peale klassiruumide peaks igas koolimajas olema ka eraldi söökla. Sööklates toitlustamist peaks jälgima koolikokk, kes vastutaks õpilaste tervisliku toitumise eest. Kindlsti peaks sööklas valitsema puhtus. Kooli juhtkond ja õpetajad peaksid olema noored ja hea hariduse saanud. Töötajate jaoks on olemas eraldi kortermaja, kuhu saaksid noored elama asuda, kui nad peaksid kooli tööle tulles kolima. Koolis peaks toimima õpilasomavalitsus, kuhu kuulub igast klassist kaks õpilast.
Probleemi lahendus Villu Mikk 11a I etapp Kooli skandaalseimal õpilasel (edaspidi Mait - nimi muudetud) tekkis konflikt söökla brigadiriga. Nimelt probleem seisneb selles, et Mait oli leidnud toidu seest korduvalt juuksekarvu ning oli ka selle asjus käinud tarbijakaitses süüsistust esitamas. Paraku oli see aga asjatu kuna tõendeid ei suutnud Mait leida. Seekord oli aga asi hullem, ta leidis toidu seest küüne, mis on väga ebaesteetiline sellise avatud söögikoha puhul. Seekord oli ta ka pildi teinud, kuid seda nähes brigadir haaras ta telefoni ja viskas kogemata või meelega kraanikaussi
Valve Pormeister Eesti sõjajärgse moodsa arhitektuuri suurkuju Eeskujud. Richard Neutra, Frank Lloyd Wright 1. Elulugu Pärit Albu vallast Peedu külast. Sündinud 13. aprillil 1922. Kindel soov oli saada ehisaianduse õpetajaks. Astus Sotsiaal- ja Kodundusinstituuti. Kool jäi lõpetamata selle sulgemise tõttu. 1943. a. astus Tartu Ülikooli agronoomia erialale, kuid pärast kahte aastat jäid õpingud pooleli. 1946. a. astus ta oma õe tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-a...
High Island ja Po Pin Chau Merilyn Raiend Triinu Vreimann Üldine informatsioon Saare ametlik nimi on High Island Reservoir, mis tõlkes tähendaks "Kõrgsaare mahuti" Asukoht: Sai Kung Peninsula, New Territories, Hong Kong, Hiina High Island avati aastal 1978, et leevendada veepuudust Hong Kongis Veemahutavus on umbes 273 miljonit kuupmeetrit Algselt oli ala Kwun Mun Channel, mis eraldas High Islandi Sai Kung Peninsulast Asukoht Ajalugu Aastal 1967 toimusid Hong Kongis mässud, mille tõttu Hiina keeras vee kinni. Vastuseks veepuudusele lasi valitsus asutada "Kõrgsaare veemahuti". High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Ehitus läks maksma rohkem kui 400 miljonit Hong Kongi dollarit Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Ü...
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
Praktika aruanne Millises toitlustusettevõttes olid praktikal? Olin Laekvere Põhikooli sööklas praktikal, ettevõtte tüüp on söökla, ettevõtte asukoht on Laekvere , avatud oleku aeg on 8.00 - 16.00. Kas on tagatud ettevõtte köögis tööhügeen ja tööohutus? Jah, kokad kandsid kokariietust, neil oli kokamüts, valge pluus, püksid ja sisejalanõud. Kokkadel olid küll peakatted, kuid neid alati ei kantud. Jah, töötajad koristavad töökoha ja panevad töövahendid omale kohale. Seal ei sorteeritud pürgi, ainult et, paberid läksid ühte prügikasti. Päeva lõppedes
Sõnamoodustus 1. Tuletamine- iga tuletatud sõna ehk tuletis koosneb tuletustüvest ja ühest või enamast tuletusliitest. a) Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnadest täiesti erinevaid mõisteid. Näiteks sõnast söök liite –la abil moodustatud sõna söökla tähistab uut mõistet (söömis koht). b) Liited, mille abil ei moodusta täiesti uusi mõisteid, vaid ainult täpsustatakse sõna tähendust. Näiteks täpsustab liide –ke(ne), liitudes sõnale lilleke, seda, et tegemist on väikese või armsa lillega. c) Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustub liide –us enamasti omadussõnadest nimisõnu (kade-kadedus), liide –ne aga nimisõnadest
Antiikolümpiamängud Lähemalt Antiikolümpiamängud olid VanaKreeka pidustused Olümpias Neid toimusid vahemikus 776.a eKr kuni 393.a eKr Pidustuste raames peeti ka spordivõistlusi, Zeusi auks. Olümpiamängud olid ühed VanaKreeka tähtsamatest rituaalidest, spordi ja kultuurisündmustest Päris algusest... ...ei tea me eriti midagi... ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ... Alguses osalesid seal ainult kreeklased, hiljem ka muud rahvused. Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (192,27 m), kuid aja jooksul l...
sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata. Selle karjääri edu eest vastutate ainult teie ise. Ja kui see õnnestub, siis olete eeskujuks tulevastele rebastele. Siin on olemas kõik eeldused, et omandada teadmisi ja kogemusi, millest seniajani teil aimugi polnud. Kui arvasite, et keemia võrrand, füüsika katse või ajaloo kontrolltöö on hirmsaim kogemus, mis teiega päevajooksul juhtuda saab, siis pole te ilmselt veel meie söökla toitu maitsnud. Aga asjast, uue karjääri eduks tuleb teil järgida kolme lihtsat reeglit: Esiteks – käi koolis. Ja soovitavalt samal ajal, kui õpetajad ja kaasõpilased; Teiseks – ole avatud. Ja eeskätt uutele teadmistele ning väljakutsetele; Kolmandaks – tee tööd. Sinu töö on õppida ja täita etteantud ülesandeid. Ära karda eksida ja sealjuures kurvastada, eksimine on inimlik ja loomulik, kes ei eksi see ei õpi ja ainult idioot pidi kogu aeg õnnelik olema. Ära karda
KOKANDUS Rekreatiivse tegevusena Aire Ilves RK10 Kokanduse analüüs Oluline roll inimese Click to edit Master text styles evolutsioonilises arengus. Second level Me kõik oleme Third level kokandusega seotud ühed Fourth level Fifth level loovad, teised naudivad. Saab teha igal pool Palju erinevaid stiile Huvitavad maitsed Aire Ilves 2011 2 Miks üldse kokatakse? Click to edit Master text styles Toiduainete töötlemine Second level Third level enne söömist ...
12 112 Trepikoda 19,0 19,0 113 Füüsika-keemia 25,8 25,8 klass 114 Õppevahendite 9,1 9,1 ruum 115 Liftisaht 2,6 2,6 116 Laoruum 2,5 2,5 117 WC 1,4 1,4 118 WC 1,4 1,4 119 Söökla personal 16,3 16,3 120 Korridor 59,0 59,0 121 Majandusjuht 15,1 15,1 122 Direktor 15,1 15,1 123 Tuulekoda 9,8 9,8 124 Garderoob 9,6 9,6 125 Söökla 24,0 24,0 126 Köök 9,2 9,2 201 Matemaatika 36,1 36,1 klass 202 WC 2,7 2,7 203 WC 2,7 2,7
Vid TÜ ,,Siberi Troika" Kohvik / Söökla Rakvere Koidula 5 ER 9:30 18:00 L 9:30 16:30 P Ettetellimisel Töötajate arv: 5 Menüü koosneb erinevatest vene köögi rahvussöökidest, seal hulgas on ka pelmeenid, vareenikud ning pannkoogid. Hinnad on odavad võrreldes konkurentidega. Tööperiood ettevõttes: 16.05.2011 14.06.2011. Praktika maht: 200 tundi.
4 Raamatukogu 2. korrus 28,1 db (A) Ei 5 Raamatukogu 3. korrus 28,5 db (A) Ei 6 Raamatukogu 4. korrus 28,3 db (A) Ei 7 Raamatukogu 4. korruse 28,2 db (A) Ei individuaalruum 8 Raamatukogu 5. korrus 46,2 db (A) Jah 9 SOC garderoobi vastas 61 db (A) Jah 10 SOC söökla 75 db (A) Jah Kokkuvõte ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks Raamatukogus on üldiselt väga hea madal müratase ja on võimalik vaimselt tööd teha. Ainult 5. korrusel oli müratase kõrgem müraallika tõttu. SOC kolmanda korruse koridoris oli müratase kõrgem, kui 45 db (A), sest ühest klassiruumist kostus tugevat heli. SOC garderoobi vastas ja sööklas on võimatu tegeleda vaimse õppetööga, sest seal oli küllaltki suur müratase.
individuaalruum 3. korrus 6 Raamatukogu 3. korrus 911 lx Ei 7 Raamatukogu 4. korrus 500 lx Jah 8 Raamatukogu 5. korrus 557 lx Jah 9 SOC garderoobi vastas 27 lx Ei, liiga pime ja diivanid kahjustab silmi 10 SOC söökla 590 lx Jah Kokkuvõte ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks SOC maja esimesel korrusel ei ole kasulik lugeda, kuid seda annaks parandada, kui paneks lisavalgustuse tööle. Raamatukogu 3. korrusel akna juures oli liiga valge lugemiseks, seega saab ka ilma valgustite abita ilusasti ja silmi kahjustamata lugeda. Raamatukogus on väga hea lugeda, sest valgust on piisavalt.
Minu vanemate elu ENSV ajal Sel ajal söögipuudust küll polnud,süüa oli ,kuid valik oli loomulikult kesisem kui praegusel ajal.Söödi nagu ikka,makaronid,kartulid,liha,kala,muna jne.80 aastate alguses töötas minu ema Tallinna linnavalitsuse Rae restoranis peakokana ,päeval oli söökla linnavalitsuse töötajatele keda sai toitlustatud ja õhtul oli restoran kus põhiline klient oli vene rahvusest meremees.Ja kuna sai töödatud sellises kohas ei olnud meil kunagi söögipuudust perel oli alati kõht täis head ja paremat oli külmikus.Kõike oli saada kui sul oli suur tutvusringkond kuna sai töödatud sellises kohas oli neid tuttavaid ka palju. Kõik mis tööl inventuuriga üle jäi sai omavahel ära jagatud nii, et kui õhtul
NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vitamiinisalat /kaalika- virsikusalat, leib ,sai, tee REEDE mahl/keefir Klientidega arvestamise põhimõte- see on päevakohane , kuna kooliõpilastele Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte ehk siis kool on väga ilus ja optimaalne müügikate ja enne söökla sisenemist pestakse käed puhtaks alati . Täpsete retseptuuride kasutamise põhimõtte nii nagu pildilt näha siis on stabiilne ja ilus vaatepilt, söögikohaselt on salatite , kastmete , suppide , magustoitude , kalkulatsioonid . Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõtte- köögipoolepealt on kõik norm , aga kolis on arvatavasti letti teenindus , õpilasi on umbes 596 , personaale 56 . Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõtte- Aastaaeg ma arvan et on
VÕS §635 lg 1 5. Asusin tööle 29.09.2014. Oktoobris olin 10 päeva haiguslehel. Mis on minu katseaja viimane päev? 28.01.2015. Haigusleht ei mõjuta. 6. Tööandja määratles töökorralduse reeglites, et töölepingu üleütlemisel katseajal on etteteatamisaeg 7 kalendripäeva. Kas see on töötaja olukorda halvendav, kui algatus autoriks tööandjalt? 15 kalendripäeva peab varem etteteatama. Sellisel juhul on see töötajat halvendav. §2 7. Kool otsustab võtta tööle koka (kooli söökla, õpilaste toitlustamine) tähtajalise töölepinguga 27. augustist kuni 10.juunini järgmisel aastal. Kas tähtajalise töölepingu sõlmimine on põhjendatud? Jah, on põhjendatud. Kuna kui on 2 kuud vahet võib uuesti tähtajalise lepingu sõlmida. TLS §6 lg 2
Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine Matkamine toimub jalgsi. Piirkonnaks on Remniku laagre ja selle ümbrus. Matkamise algus on Reminiku laagris ja lõpeb ka samas kohas (ringrada). Matkaraja distants on 12km pikk. Tomub 11.04 2014 Osalevad matkamängus 80 noort,1115 vanusegrupp ja 10 kasvatajat / juhendajat. Matkamine kestab orienteruvalt 6h. Enne matkale ja pärast minekut toimub varustuse kontroll. Laagris on söökla, kus saab ka sooja toitu. Isiklik varustus: Seljakott vahetus sokid ( mitu paari) vahetus riided terav taskunuga tikud veepudel taskulamp toit ( magus toit: kommid, sokolaad jne) soovitusel ka päikese prillid (sõltub ilmast) vett pidavad jaladsid pearätt või müts vile mobiiltelefon ( veekindlas keskonnas, kile sees) Meeskonna varustus: Kaart ja kompass esmaabi komplekt Matkamise lõpp:
Teenindaja näris nätsu minuga suhtlemisel. Tere ega midagi ei öelnud, kurja näoga vaatab otsa kõigile ja müüb pileteid, viisakusest oli asi kaugel. Negatiivne: piletimüüja võiks suhelda kõigiga võrdselt ja teha selgeks, et piletid on otsas, pealegi tean mina millal ma kuukaarti ostan või ka üldse ostan. Sellest peaks ikka olema teadlik, et kui ta müüb pileteid peaks kõikidele inimestele ütlema tere ja , et pole viisakas näts suus rääkida. Särevere söökla Särevere sööklat külastasin ma viimati 25.03.2013, kell 11.30. Astudes sööklasse oli seal väga pikk järjekord ja väga kaua pidi ootama, et süüa saada. Toidu menüüd asus seina peal, koheldi väga viisakalt ja toidu kogused on ka suured, nii et kõhu täis saab. Maksin siis ära ja istusin lauda, söökla on väga suur ja on palju ruumi kuhu istuda. Toit oli väga maitsev ja polnud soolane. Pärast söömist pidi söögiriistad koos kandikuga restile
verd. Sellist olukorda, kus nii palju noori oleks korraga ühest koolist verd loovutanud, polnud kunagi veel juhtunud. Hinnang on positiivne, sest Hansagümnaasiumi noorte jõuluheategu sellisel kujul oli esmakordne. Pärnu linnavalitsuse hoone muutub koolisööklaks 26.08.2008 12:41 Väljaande omauudis Pärnu Hansagümnaasiumi gümnaasiumiosa õpilased peavad käima söömas Pärnu linnavalitsuse hoones. Esialgsete plaanide kohaselt on ajutine söökla kasutusel kooliaasta lõpuni. Hinnang on neutraalne. Kool oli sunnitud kasutama linnavalitsuse sööklat remondi tõttu. Mariliis Lint, Helje Kuusik 12 c
Parkimisvõimalused on väga head, kuna tulevase söögikoha ees on olemas suur parkimisplats. Kanepi lähedal on ka väga head asfalteeritud teed nii on meie söögikohta sõitmine mugav. Ehitus Ehitusmaterjalideks on puit, mis peab hästi niiskust ja on muidu väga vastupidav. Seest on kõik väga hubane ja suur, ka väljas on plats, kus saab istuda ning on ka rõdud. See ei põhjusta mingit kahju keskkonnale, kuna me ei raju ehituse käigus maha puid. Ettevõtte ruumid: · Söökla · Esimene suur saal · Teine saal, natuke suurem esimesest, kuna seal pole letti. · Töötajate puhkeruum · Garderoob · Laoruum · Juhataja ruum · Raamatupidaja ruum Sisustus Söökla: 9 · pliidid (2) (7998.-) · suur külmkapp (9240.-) · mikrolaine ahi (2) (2700.-) · riiul (1900.-)
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
1909. aastani. Oma ainsale pojale ei saanud ta Lossi pärandada, kuna to oli rüütelkonnast välja heidetud. Tütar aga oli kolinud välismaale. Nõnda sattus loss lõpuks Woldemar von Uexküll AJALUGU 1936 aasatl avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Kuni nõukogude aja lõpuni oli mõisas postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani. Korrastati park ning ehitati kabel. Laitse lossi kabel Laitse lossi park Laitse lossi peahoone Loss on ehitatud Vasalemma paekivist( marmorist). Liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud
2003 valmib Melliste küla arengukava VIX saj. asula / linnus Melliste Lingutusmäel 1976 paisjärv rajamine Mellistes 2004 Võnnu kihelkonnapäev Mellistes 1582 revisjonikirjades mainitud kohanime Melliste 19761990 söökla Indo talu ruumides 2004 Kodulookonverents (Melzi, Melsi, Meliste) 1976 Valmivad Poka suurfarm (samal aastal suletud 2004 Mellistes valitakse uus külavanem: Avo Lüpsik 1588 esmateated Melliste veskist (Malzmühle) koolimaja kohale), Tamme kuivati ja Alaküla vasikalaut 2004 Melliste kooli juurde avatakse korvpalliväljak
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Pa...
Esimesteks ehitajateks olid vangid. Kiirkorras rajati Kundasse vangilaager koodnimetusega "Ehitajate linnaosa". Nn ehitajate linnaosas oli umbes 1500 elanikku, karistusajaga kuni 3 aastat, ligi 100 siseministeeriumi valvemeeskonna teenistujat ja paarkümmend eraisikut tavapersonalina, lisaks koerad. Vangilaagri juurde kuulusid 3 kasarmut vangidele, söökla- klubi (praegune õmblusvabrik Segers Eesti OÜ), koolimaja (Ehitajate 5), haigla (praegune polikliinik), valvemeeskonna kasarmu ja söökla (praegune Mäe 31) ja paljud muud rajatised. Vangide ehitatud on ka Kalda ja Kasemäe tänavate kahekordsed kivimajad. Kunda uued elamud ehitati Korismäele. Kolmas tehas seisati lõplikult 1965. aastal. Neljanda tehase seadmed tarniti Ida-Saksamaa firmalt VEB Zementanlagenbau Dessau. Tehase esimene ja teine ehitusetapp lõppes 1962., kolmas 1964. ja viimane 1974. aastal, mil tehas töötas nelja pöördahjuga (4 × 150 meetrit). 1963. aastal oli tootmisega seotud 1700
suhtutakse halvasti enda omasse. Kui mina sooviksin äri alustada, siis ma ei panustaks sellele, et ma saan Eestis rikkaks kuna see on siin väga raske, samuti ei tasu kohe pea ees tormata maailmseks. Endistes nõukogude riikides on puudu veel paljudest äridest, tegelikult mitte ütelda puudu, vaid neil on potensiaali ärialal veel palju. Meie oleme vastu võtnud kõik läänest pakutava, olgu need suured kaubanduskeskused külapoodide asemel, või MacDonalds'i söökla asemel. Kuigi jah need on juba enamustes riikides, kuid siiski on palju veel mille pealt saaks teenida. Kui alustada mõnest naaberriigist ja siis vaikselt areneda suureks ettevõtteks on head võimalused saada globaalseks ettevõtteks. Peab aga silmas pidama seda, iga asi ammendab ennast mingil ajahetkel seega tuleb alati ennast täiustada ja parandada või vastasel juhul teeb seda keegi teine. Miks on paljud uued ettevõtted põrunud väga varajases staadiumis? Ma usun, et
individuaalset kunstiteost. · Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. · Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "sooloooperiga". KOMPOSITSIOONITEHNIKA · Lõi oma laulud uskumatu vabadusega. · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. · Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. LAULUDE INSTRUMENTAAL -SAADE · Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi
ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt sangaste mõisakomplekti on ehitatud kolhoosielamud. Hummulis on põllumassiivil põllumaad lähedal ning iseloomulik on katlamaja korsten. Pealegi Laatre on hea näide. Laatre keskusehoonetesse on ka koondatud mitmeid asustusi kokku. Nt kauplus ja söökla. Individuaal Kolhoosnike individuaalmajapidamised säilitasid avatud kõlvikud ka seal, kus see suurtootmise korral ära ei tasunud. Kolhooside asutamise järel piirangud individuaalmajapidamisele väga ranged, hiljem leevendati neid. 1975. aastal 23% põllumajandustoodangust isiklikest majapidamistest. Individuaalmajapidamistes kasutati kolhoosi ressursse (tehnika, väetised, jõusööt). Suvilad 1950. aastate lõpust lubati suvilate ehitamist. Rajati suvila- ja
Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest. Peasissepääs avaneb kõrgesse vestibüüli, kus asuvad garderoobid, käigud vanasse ja uude hoonesse, õpetajate ning direktsiooni ruumidesse. Uus õppekorpus on kõrge rekreatsiooniruumiga, millesse avanevad õppekabinetid kõikidelt korrustelt. Mõnevõrra nihutatult kesktelje suhtes paiknevad söökla ja aula. Täismõõtmetega võimla on seotud II korruse söökla-aula teljega ja ühendatud ujulaga, galerii kaudu. Kogu ehitisega seostatud ujula arhitektuurilises lahenduses domineerib kompositsiooni ääristav ümar plastiline trepikojatorn. Telliskonstruktsioonis ja gaasbetoonplokkidest hoone on osaliselt viimistletud puhta vuugiga punaste fassaaditellistega. [11] Koolikompleks on projekteeritud võimalikult suur, kuna sel ajal oli raske ehitusluba saada-
veini" kohviga. Euroopas avati esimesed kohvikud 17. sajandi teisel poolel Marseille's, Londonis, Veneetsias ja Viinis. Kuna kohviube röstiti ja jahvatati kohvikute juures, siis oli neist leviv aroom heaks reklaamiks uue joogi sõpradele. Küll kirusid kohvi ja kohvikuid veini- ja õllemüüjad, kellele oli tekkinud ohtlik võistleja. Eestis avati esimene kohvik Lääne-Euroopaga võrreldes küllalt vara 1702.aastal. Kohvik oli tõepoolest kohvik, mitte aga söökla või kõrts. Alkoholi ei pakutud üheski Tartu kohvikus. Kokoko olla alguses proovinud veini sisse tuua, loobus aga sellest peagi. Pakuti kohvi, teed, sokolaadi, kooke, stritsleid ja saiakesi ja see oli ka kõik. Aga seal sai lugeda kõiki tähtsamaid ajalehti suuremates ka välismaiseid mis olid kinnitatud puidust varre külge ja mida võisid seinalt ise võtta. Või paluda, et ettekandja tooks. Vajaduse korral said kohvikust tinti, sulge ja kirjapaberit. Isegi peavalupulbrit
Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis Asub Koigi Põhikool. · Roosna Alliku mõis Pulmad, peo-ja peielauad ning Cateringi teenus. Kui otsite eksklusiivseid ruume oma pulmade jaoks ja külaliste toitlustamiseks siis Roosna-Alliku mõisal on pakkuda selleks puhuks kaunilt renoveeritud mõisainterjööri. Toitlustus on ettetellimisel. Lauad kaetakse kuni 100 inimesele. Võimalik on tellida pidu roosasse saali, sinisesse salongi või söökla võlvitud saalidesse. Hetkel asub seal Roosna-Alliku Põhikool. Kodulehekülg on kooli kohta. · Sargvere mõis http://www.sargveremes.ee/?page=10 Hoones on külaraamatukogu ja internetipunkt. Seltsi eestvedamisel on sisse seatud neli ajalootuba, kuhu on välja pandud Sargvere mõisa ajalugu, kooli ajalugu ja ümberkaudsete külade ajalugu.Sargvere mõisas tegutseb näitetrupp, Koigi - Sargvere
keelt. *Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada? Ainult NSV siseselt. *Kui suured olid klassid/koolid? Koolid olid väga suured, oli neli paralleeri ja igas klassis oli üle 30 õpilase. *Kuidas kooli saadi? Kas kool oli kaugel? Jalgsi, kool oli umbes poole kilomeetri kaugusel. *Millised olid kooli ühiselamud? Väga koledad, remontimata. Pesemiseks olid kraanikausi külma veega. *Milline oli koolitoit? Enamasti vastik, palju oli keedetud sibulaid ja söökla haises sibulate järgi. *Milliseid lõbuüritusi toimus koolis? Teemapäevad, erinevate rahvuste päev ja peod. *Kas esines koolivägivalda? Ikka, kiusamist ja norimist. *Kas koolis oli arst? Jah, dr.Johanson. *Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus? Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg. *Kuidas suhtusite Stalinisse? Hitlerisse? Leninisse? Stalin oli paha, tema kuriteod tulid avalikuks. Hitler oli ka halb kuna oli
aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed. Pärast sõda tehti lossist Laitse raadiojaama teenindushoone, kus olid eluruumid, punanurk, söökla, side ja muu paratamatus. Praegu sisehoovi rajatava lõõgastuskeskuse ruumides töötas külasaun. 1996. aastal sai tühjana seisnud lossist Marju ja Sulo Muldia kodu. 1999. aastal valmis pubi ning söögisaal, 2000. aastal sisehoovis asetsev koloniaalkauplus. 2003 renoveeriti salong, 2004 valmis saunakompleks keldrikorrusel ning uuenduskuuri läbis lossi fassaad. Samal aastal valmisid ka kivikattega parkimisplatsid lossi ette.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
