Ajaloo mõisted (0)

A
aadel  (rüütliseisus) – suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni
aarjalased  – muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad
aastatuhat  – ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat
abolitsionistlik liikumine – orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides
absolutism  – riigivorm , milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule
abt – mungakloostri ülem
abtiss  – nunnakloostri ülem
agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja tu­ruplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelani­ke majad
agressor  – sõjaalgataja ja vallutaja
akadeemia – Ateena linna lähedale rajatud filosoo­fiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist
akropol – polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelani­ke majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja üm­berkaudsed külad
Allah  – jumal islamis
amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehita­tud avalik vaatemängukoht
amnestia – karistusest vabastamine
andam  – alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks
anglikaani kirik  – reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik , õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal
annekteerimine – riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõja­tegevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olu­korda kasutades
anšluss – (sks k „liitmine“) pärast Esimest maailmasõda ja Austria-­Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid lii­tumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades
Antant – Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907 –1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule
apostel  – kreeka k „saadik“; vanaajal kristlust levi­ tanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist
arbuja –  ennustaja , keda peeti hingede- ja elavate maailma va­hendajaks
aristokraatia – kreeka k „ parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu
aristokraatlik – ühiskonna kõrgkihile omane
askeet – inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabane­da oma hinge uuestisünnist
atentaat – tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel
atleet – Olümpias olümpiamängudel osalev kreek­lasest sportlane
augur  – preester , kes ennustas lindude lennu järgi
autonoomia  – omavalitsus , osaline iseseisvus , mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele
autoritaarne – võimule pimesi alistumist nõudev
autoritaarne diktatuur – ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rah­val ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises
autoriteet – mõjukas, omal alal tunnustatud isik
 
B
Babüloni rippuvad aiad –  Babüloni kuningalossi katusele ja müüride­le rajatud nn rippuvad aiad, kus kasvasid viljapuud ja lilled; üks vanaaja seitsmest maailmaimest
Babüloni vangipõlv – juudi rahva küüditamine Babüloonlasse kunin­gas Nebukadnetsar II poolt
bakalaureus  – vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, kes oli omandanud alama astme õpetuse ja võis juba ise nooremaid õpetada
Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus
barbar  – kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab eba­kultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest
barokk  – 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund , mida ise­loomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded
beduiin  – araabia rändkarjakasvataja
benediktlased – püha Benediktuse rajatud munga - ja nunnaor­du liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel
bolševik – enamlane, kommunist Venemaal
blokaad  – riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitilis­te vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma
bojaar  – rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni
Bourbonid  – Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prant­susmaad valitsenud dünastia
braahman – preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna
budism  – religioon , mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale
Bütsants – Ida- Rooma keisririik keskajal
 
D
daaklased – praeguse Rumeenia piirides üle Doo­nau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kunin­ga väe keiser Traianus aastail 98 –117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints
debatt  – väitlus
deism – 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu
dekreet – kõrgema riigivõimu määrus
deklaratsioon  – ametlik avaldus
demokraatia – poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rah­va valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud va­badused
demokraatlikud vabadused  – sõnavabadus, trükivabadus, koosole­kute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus
desarmeerimine – relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vä­ hendamine ; relvitustamine
despoot – piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus
dialoog – kahekõne; Platoni teosed vestlustena fi­losoofide vahel
diktaat  – oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine
diktaator – piiramatu võimuga valitseja
diktatuur – mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku ( diktaatori ) või väikese poliitilise kildkonna pii­ ramatu võim ühiskonnas
diplomaatia  – riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel
diskrimineerimine  – kellegi õiguste kitsendamine
dogma – lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena
doktor  – õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad
doktriin  – üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte
dominiiklased  – kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele ja mitme­test said keskajal tuntud õpetlased
dominioon  – Briti impeeriumi koosseisu kuuluv või Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, mil­lel on oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus (nt Austraalia , Kanada )
družiina – idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond
dünastia – rida samast suguvõsast põlvnenud (omavahel suguluses) ja üksteise järel valitse­nud monarhe (riigivalitsejaid)
 
E
edikt –  kuninga või keisri eriti tähtis määrus
eepos  – pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel
eKr – aeg enne Kristuse sündi
eksport  – kaupade väljavedu
eremiit – kreeka k „inimtühi paik“ või „kõrb“; ristiusu õpetusi järgiv jumalakartlik inimene, kes otsustas argi­elust ja perekonnast lahti öelda ning pühenduda täieli­kult hingeharimisele ja Jumala teenimisele
esseeride partei – tekkis 1901. a Venemaal narodniklike rühmituste ühinemisel
etniline – mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev
etruskid  – vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas, kelle järgi piirkond sai ni­meks Etruuria; nende päritolu küsimus on tänapäe­vani lahendamata
 
F
faalanks  – spartalaste lahingurivi, kus sõdalased kiivrit, rinnakaitset, suurt ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka kandes rivistusid mitmesse viirgu
fašism – äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustas juhi­kultus, militarism ja rassism
feenid  – Iirimaa iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil
feodaal  (läänimees) – feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väe­salga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; valdav osa keskaegse­test ülikutest Lääne-Euroopas olid feodaalid
feodalism ( feodaalkord ) – ühiskonnakorraldus, kus valitseja an­dis ülikutele ja need omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saa­jatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist
filosoof  – kreeka k „tarkuse armastaja “; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle  foorum  – turuplats Roomas, rajati parast küngaste­vahelise soo kuivendamist
frantsisklased – kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates
föderatism – riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodus­tavad liitriigi (föderatsiooni)
 
G
gallid – rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal
generaalstaadid – seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal
germaanlased  – Rooma keisririigist põhja pool Euroo­pa kesk- ja idaosas elanud rahvad ; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. – 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele
gild – kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas
,,Gilgameš“ – muistne sumeri eepos kuningas Gilgamešist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas
gladiaator  – ladina k „mõõgavõitleja“; osalesid ve­ristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas
glasnost  – avalikustamispoliitika ja sõnavaba­duse avardumine NSV Liidus 1980. aastate tei­sel poolel
globaalprobleemid – ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik
gooti stiil – valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar
göösid – Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel
 
H
Hammurapi seadused – Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse
Hansa Liit – Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond
harta – ajaloolise tähtsusega dokument, ürik
heaoluühiskond – ühiskond, mille puhul on saa­vutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majan­duslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus
heliotsentriline maailmakäsitlus – Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Va­rem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa
hellenid  – kreeklased , Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism – ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajan­dini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu­nes Idamaade kultuuriga
heloodid – kõige alam seisus Sparta riigis, orjad , kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselani­kud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut
hieroglüüf – kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
hieroglüüfkiri – kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja hääli­kuid
historitsism – peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul
holokaust  – natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 – 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävita­mine
Homo sapiens  – „tark inimene“, viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem
hugenotid – Prantsuse kalvinistid
humanism – inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas
hunnid – Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne , sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvaste­rändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri
 
I
idablokk  – NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kom­munistlikud liitlased 1945 – 1991
ideoloogia – poliitikat, majandust ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum
ideoloogiline – ideoloogiat väljendav
impeerium  – monarhistlik hiidriik või koloniaalriik
imperialism – suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata
import – kaupade sissevedu
impressionism  – kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja mee­leolusid
indiaanlane – Ameerika põliselanik
indoeurooplased – Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt venelased , sakslased , inglased , prantslased jt)
indulgentsid – patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest; neid müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest
industriaalühiskond – tööstuse saavutustele tuginev ühiskond
industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine
inflatsioon – raha ostujõu langus ja hindade tõus
inimlased – ammustel aegadel maal elanud inimesesarnased loomad; tänapäeva inimese sugulased ja eellased
inkvisitsioon  – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks
integratsioon  e lõimumine – riikide või inimeste majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö
intress – rahasumma, mida tuleb laenu saajal (võlgnikul) laena­jale (võlausaldajale) laenamise eest tasuda. Intressi arvesta­takse protsendina esialgsest laenusummast
Islam – (araabia keeles , kuuletumine ") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on koraan
isolatsionism  – eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas
interventsioon – välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseas­jadesse
 
J
jakobiinid  – Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib , kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolut­siooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori
jesuiidid – 16. sajandil vastureformatsiooni käigus loodud katoliikliku mungaor­du Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liikmed
julgeolekuorganid – nõukoguliku võimustruk­tuuri luure - ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad
jääaeg – kliima ülemaailmse jahenemise ajajärk, mil maa võis olla kae­tud kuni kahekilomeetrise jääkilbiga
 
K
kaheväljasüsteem – põlluharimise korraldus, kus igal aastal kül­vati täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama
kalifaat  – araabia riik, mida valitsevad kaliifid
kaliif  – prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad
kalvinism  – protestantlik usuvool , mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas
kapiitel  – orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsi­ musi
kapitalism – eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühis­kondlik süsteem
kapitulatsioon – allaandmine
karavell – hiliskeskajal levinud purjekas , mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti
kardinalid – kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti
kartaagolased – Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased
kastikord  – aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutu­matud e kastivälised
katedraal  – ehk toomkirik ; piiskopkonna peakirik
katekismus – lühike usuõpetuse käsiraamat
katoliku kirik  – algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) ki­rik, 1054 . aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile al­luv kirik
keiser – Caesari nimest (vanaajal hääldati „kaisar“) tulnud valitseja tiitel , mille võttis kasutusele Augustus
Keskriigid  – Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks
khaan – valitseja türgi ja mongoli rahvastel
kiilkiri  – kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest
kirikukogu  – üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk
kirikukümnis – kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist
Kirikuriik – paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle ra­jas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikurii­ gist säilinud Vatikani riik Rooma linnas
kitoon – tavaline alusrõivas, mis keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõe­laga ja tõmmati keskelt vööga kokku
kiviaeg  – kõige varasem ajajärk muinasaja ajaloos; tööriistad valmis­tati peamiselt kivist
klassitsism  – antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses, ja muusikas; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust
klient – vaene roomlane, kes palus rikka kodaniku ehk patrooni kaitset ja vastutasuks saatis teda avalikes kohtades, oli vajaduse korral tema ihu­kaitsja ja hääletas rahvakoosolekul nii, nagu pat­roon soovis
klooster – munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poo­lel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas
koalitsioon – mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
koalitsioonisõjad – Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18. sa­jandi lõpul ja 19. sajandi algul
koalitsioonivalitsus  –  erinevate poliitiliste jõudude poolt moodusta­tud valitsus
kodanik – inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemi­sest osa võtta, linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik, ühtlasi ka sõjamees
kodanlus – ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadli­le ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele
kodukariõigus – mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga, kaotati Eestis 1865. aastal
kodusõda – sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osa­levad pooled on ühest ja samast riigist
kolhoos  – põllumajandusettevõte, milles toot­misvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand
kollektiviseerimine e kolhoseerimine – talude vägivaldne ühendami­ne ühismajanditeks e kolhoosideks
kolmas maailm – külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka
Kolmas riik – natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia liit 1882 –1915. Itaa­lia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel
kolonialism  – poliitika, mis taotleb vähem arene­nud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil
kolonisatsioon  – siirdumine uutesse asupaikadesse
koloonia – ehk asumaa ; väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarän­dajate asustatud piirkond
Komintern – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvahelise kommu­nistliku liikumise keskne organisatsioon, mis asutati 1919. aastal
kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmar­giks on klasside ja eraomandita ühiskond
kommunist – kommunismi pooldaja
kompanii – ühisettevõte
kompass – keskajal kasutusele võetud riist , mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda
komöödia – lõbus näitemäng
konföderatsioon – lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsu­se säilitanud riikide liit
konkistadoor – (hispaania keeles „conquistador“ ehk vallutaja) his­paania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. sajandil Amee­rika vallutamisel
konservatiivne  – alalhoidlik, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloo­list järjepidevust tähtsustav
konservatism  – alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja aja­loolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus
konstitutsioon  – põhiseadus
konstitutsiooniline monarhia  – riigivalitsemisvorm, mille puhul valit­seja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega
konsul – kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes li­saks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu
kontinentaalblokaad  – Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse
konverents  – nõupidamine
koonduslaager  – sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
koormised  – talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent
koraan – islami püha raamat
korilus  – marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala
korruptsioon  – ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitami­ne, kõlbeline laostumine
kreoolid – eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad
kriis – riikide konflikt, mis võib viia sõjani
kristlus  – ehk ristiusk , Jeesuse Kristuse õpetus
kuberner  – piirkonna kõrgeim haldusametnik
Kuldhord – 13. sajandil rajatud mongolite riik
kuninga domeen  – kuninga pärusvaldus
kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntak­se kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid
käsumajandus – majandus, mida juhitakse jäi­galt ja bürokraatlikult riigiasutustest
külm sõda – lääne demokraatia ja kommunistli­ku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõl­mas kõiki eluvaldkondi
küttimine – metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhili­ne tegevusala
 
L
ladina puri – hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult
Landeswehr – Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevä­gi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki
latifundium – rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides
latiinid  – latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid
leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enam­jaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 –7000 mehest
legaat  – paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki
legitiimsus – seaduslikkus
liberaalne  – vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vaba­dusi pooldav
liberalism  – vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus; vt ka majanduslik liberalism
linnaõigus – reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas
linnriik – poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevatest küladest koos põllumaaga
linnus – feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes ühest­ainsast tornist (tornlinnus), osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi
loonusrent – talupoegade kohustus anda isandale osa oma maja­pidamise saagist
loogika  – õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esi­mesena Aristoteles
luterlus  – protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhu­tamine
lään ehk feood – maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse il­muma
lööv – kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga
lüürika – algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel
 
M
maaisand – feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör)
maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan
maffia – kuritegelik organisatsioon
majanduslik liberalism – seisukoht, mille järgi riigi kontroll majan­duse üle tuleb viia miinimumini
majordoomus – kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener
malm – kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse
mandžud – Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandžu dünastia
manifest – riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine elanikkonna poole
manufaktuur  – käsitööl ja tööjaotusel põhinev tööstuse varasem vorm; käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Ma­nufaktuurid tekkisid Euroopas hiliskeskajast alates ja levisid senisest ulatuslikumalt varauusajal
marksism  – Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitiline õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat , kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel raja­neva ühiskonnakorra
Marshalli plaan – USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riiki­dele
massihävitusrelvad – suure hävitusvõimega rel­vad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid
maurid – araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias
mausoleum – hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks
menševik – sotsiaaldemokraat Venemaal
merkantilism  – majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõl­tub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil
metseen – kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toeta­ja, Augustuse valitsemisajal elanud rikka roomlase Maecenase järgi, kes kasutas oma tohutut varan­dust andekate kirjanike abistamiseks
militariseerima – rahu ajal ühiskondlikku elu sõja ettevalmistamise huvides korraldama , sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma
militarism – riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjali­se võimsuse taotlusele; avaldub relvajõudude ja relvastuse paisuta­mises, relvatööstuse ja -kaubanduse eelisarendamises, vallutussõdade pidamises ja demokraatia mahasurumises
minarett – mošee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele
misjon  – ristiusu levitamine paganate seas
misjonär – ristiusu levitaja paganate seas
mobilisatsioon  – sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
moderniseerimine  – ajakohastamine, uuendamine
monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar , sultan)
monarhistid  – monarhia pooldajad
monopol – (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kaup­ lemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus
mošee – islami pühakoda
moslem – islamiusuline
muinasaeg – kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated
multireligioosne – mitmeusundiline
munk – Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma­elust eraldunud mees, elab kloostris
Museion  – Aleksandriasse hellenistliku Egiptuse va­litseja rajatud muusade tempel, tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu
muumia  – kõdunemise vastu eriliselt töödeldud surnukeha , peamiselt muistses Egiptuses
mõis – suur põllumajanduslik majapidamine , mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad
mõisategu – talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel
mõistekiri – kiri, milles pildid tähistasid konkreetset mõistet
märter – usu eest hukkunu, ristiusu tõeline tunnista­ja; kristlane, keda sunniti väevõimuga Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama, kuid kes sellest keel­dus ja lõpuks hukati
 
N
narodniklus – Venemaal 19. sajandi teisel poolel haritlaskonna hul­gas levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja ta­gasipöördumist nn ürgvenelike arusaamade juurde
natsionaalsotsialism ehk natsism – äärmuslik liikumine ja õpetus Sak­samaal aastatel 1919 – 1945, mis taotles aaria rassi väidetavale erand ­likkusele toetudes parema ühiskonna loomist; seisnes üksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises
natsionaliseerima – riigistama
neandertallased – inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi
neutraalne – erapooletu
neutraliteet – erapooletus
nirvaana – budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest va­banemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine juma­lusega
nojoon – ülik mongoli rahvastel
nukuvalitsus – vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus
nunn – Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma­elust eraldunud naine, elab kloostris
 
O
olümpiamängud – kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olüm­pias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant
okupatsioon – riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt
okupeerima – oma valdusse võtma
oraakel  – püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis , Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tule­vikku ja andis küsijatele nõu
ordumeister – ordu kõrgeim ametnik
orjandus – majandusviis, mis põhineb orjade tööl
 
P
Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks
paavst  – katoliku kiriku pea
paavsti kuuria – paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsa­maid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist
pagood – mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseserva­dega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast , kuid Levisulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades
pakt – poliitiliselt eriti tähtis rahvusvahelise leping
palgatööline – inimene, kes töötab palga eest teise inimese heaks
pank – asutus, mis kogub , hoiustab ja laenab välja suuri raha­summasid
paradiis  – taevariik, kuhu võetakse head kristlased pärast surma
parlamentarism  – riigijuhtimisvorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament) ja täidesaatev võim (valitsus) on teineteisest eraldatud
partisanisõda – sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadust
patsifism  – maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast
parlamentaarne monarhia – riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga
patriarh – kõrgeim vaimulik õigeusu kirikus
patriits  – Rooma riigi kodanik, kes võis astuda riigi­ameteisse ja pääseda senatisse
patroon  – Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk klien­did oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma
patt –  Jumalale meelevastane halb tegu
perestroika  – NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõte­te suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985. aastast
personaalunioon  – kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi krooni
petitsioon – palvekiri
piiskop – kreeka k „järelevaataja“; kõrgem vaimu­lik, kes juhtis linnas või maal koguduste tegevust pildirüüste – reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne)
piltkiri  – kiri, milles mõistete ja sõnade edasiandmiseks kasutati liht­said silpe
pingelõdvendus – vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 1969 – 1973/79
pKr – aeg pärast Kristuse sündi
plaanimajandus  – majanduse plaanipärane arendamine ja suunami­ne riigi poolt. Igale ettevõttele ja hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik ( kvartali -, aas­ta-, viisaastaku-) plaan
plebeid – kõige arvukam ja vaesem osa Rooma riigi elanikest, kes moodustasid suurema osa Rooma sõjaväest, kuid kellel puudusid patriitsidega võrd­sed õigused
polis  – linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbrit­seva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades
portselan  – keskaegses Hiinas leiutatud materjal, peamiselt nõu­de ja kujukeste valmistamiseks. Uusajast alates levis portse­lan ulatuslikult ka Euroopas
positsioonisõda – kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail posit­sioonidel; vastandiks on manööversõda
possaadnik – rahvakoosolekul valitud kõrgeim ametimees Nov­gorodis
presbüterlane – kalvinistliku kiriku pooldaja Šotimaal
privileeg – eesõigus
prohvetid – usukuulutajad, kes lubasid, et uue valitseja saabumisega algab üleüldine õnneajastu
prokuraator – Rooma asevalitseja provintsides, sh Juudamaal
proletariaat – palgatöölised
pronksiaeg – muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt pronksist
protektoraat – mõne suurriigi eestkostealune riik
protestandid – reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldu­nud usuvoolude pooldajad
protestantism  – usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku ki­rikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protes­tantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism
propaganda – uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on pan­na inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust
protokoll – rahvusvahelise kokkuleppe liik
provints – roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse
puhastustuli – mööduvad piinad , mis ootavad mõõdukalt patu ­seid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi
puhverriik  – suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjali­selt või poliitiliselt nõrk riik
puritaanid – Inglise kalvinistid
põrgu –  kurjuse ja piinade riik, mis ootab patuseid ja paganaid pärast surma
pärisorjus – talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust kus talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama; seda iseloomus­tas sunnismaisus , kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus
pühakud – eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid
Püha Liit – Euroopa monarhide liit 1815 – 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine
püloon – vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne värav­ehitis
püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis , üks seitsmest vana­aja maailmaimest
 
R
raad –  linnavalitsus
radža – aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja
raekoda – hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid
rahvademokraatia – külma sõja ajal kommunisti­de ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks
rahvakoosolek – kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal
Rahvasteliit  – Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920 – 1946, ÜRO eelkäija
rahvatribuun  – rahvaesindaja, kelle plebeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus tühistada senati või konsulite otsus, kui see oli plebeidele kahjulik
rahvuslik liikumine – rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine
rantjee  – ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik
rantšo – loomakasvatusfarm Ameerikas
rassism – maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
ratifitseerima – rahvusvahelist lepingut kinnitama
rauaaeg – muinasaja ajajärk, kus tööriistad valmistati peamiselt rauast
raudne eesriie  – NSV Liidu katse eraldada en­nast ja oma liitlasi muust maailmast
realism – kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamasti tõsiselt ja traagiliselt eeskätt argielu
reform  – ümberkorraldus, mine eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada
reformatsioon – usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algata­tud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Refor­matsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-­Euroopas katoliku kirikust lahku
reglementeerima – reeglitele ja ettekirjutustele allutama
rekonstruktsioon – hävinud ehitise vms endise kuju taastamine
reliikviad – pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati
reljeef – osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapin­nast kõrgemate kujundite või joonistega; pinnast esile tõusvad eredalt värvitud kau­nistused, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest; skulptuurid templi katuse ääre ja sammaste vahel
renessanss – (prantsuse keeles „ renaissance “ ehk taassünd) hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vai­muelus ja kultuuris. Levis inimest väärtustav ehk humanistlik ellusuhtu­mine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks
reparatsioon  – kahju täielik hävitamine sõja võitjale
repressioon – surve avaldamine, mahasurumine, karistamine
revolutsioon  – periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega
riik – organiseeritud kogukond , millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord
ristisõda – lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu
roomlased – esialgu Itaalia keskosas Latiumi maa­konnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahe­mere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud
romaani stiil – valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. – 13. sajan­dil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar
ruunikiri – peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvus­tatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest
rüütel – (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väike­rüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid , kuid kel endil enam vasalle polnud
 
S
sajand – ajavahemik, mille kestus on sada aastat
samniidid – sõjakas latiinide sugulasrahvas Apen­niini mägedes
sarkofaag – kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia
satraap – Pärsia kuninga asevalitseja allutatud maades
senat – suursugustest meestest koosnev nõukogu, mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõigile kohustuslikud
senjöör – feoodi ehk lääni andja, kes sai vasallilt vastu truudus­vande, millega too kohustus senjööri kutsel väesalga eesotsassõjateenistusse ilmuma
separaatrahu – rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi
sibüll – Kyme linnas elanud kreeka päritolu naisen­nustaja
silpkiri  – kiri, mille märgid tähistasid üksikuid silpe
skarabeus – muistsete egiptlaste püha mardikas , mille kujusid kasu­tati amuletina
skulptuur  – kuju
sooma – taim, mille mahlast valmistati Indias usutalitlustel kasutatavat uimastavat jooki
sotsiaaldemokraatia – vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna õiglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja ühiskondlike kokkulepete kaudu
sotsiaalne turvalisus – riigi sotsiaalpoliitika ees­märk, mille kohaselt riigi kodanik võib haigu­se, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile
sotsiaalpoliitika – valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks
sotsialism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sot­siaalset võrdsust
spartiaadid  – umbes 1000 aastat eKr Peloponne­sose poolsaarele Lakoonika maakonda tunginud doorlased, algselt nelja lähestikku asuva küla ela­nikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele har­jutustele
SS – natside partei sõjaväestatud organisatsioon
streik  – ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavuta­da streikijate nõudmiste täitmine
stuupa  – kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilma­kaarest
sudeedisakslased  – Tšehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad saksla­sed
sufražetid – naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul
sultan – valitseja tiitel islamimaades ; hiljem eelkõige Türgi valit­seja tiitel
sultanaat – sultaniriik
sunnismaisus – talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada
Suur Hiina müür – pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunni­de vastu ja jätkati järgnevail sajandeil
Suur Kuningatee – Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee , millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas
Suur Siiditee – kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu
 
Š
šaduff – veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud
šogun – keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis
 
T
taoism – hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi
tarastamine – Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lamba­karjamaadeks
teleskoop – pikksilm taevakehade vaatlemiseks
tempel – pühamu
terrakota sõdurid – põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr
terror – vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsi­lise hävitamiseni; hirmuvalitsus
terrorism  – teadlik vägivalla rakendamine tava­liselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavuta­da valitsuselt oma nõuete täitmist
tippkohtumine – riigipeade kokkusaamine
tooga – roomlaste pidulik rõivas, heideti tuunika peale; suur pool ringikujuline tükk valget villast riiet, mis mässiti ümber keha nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks
totaalne – täielik, kõikehaarav
totalitaarne diktatuur – diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valit­semisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine
tragöödia – sageli õnnetu lõpuga tõsine näidend
triumf – pidulik linna sissesõit Roomas võidukalt sõjaretkelt koju saabuvale väejuhile
trubaduur – keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaa­mile pühendatud armastusluulet
tsaar – Venemaa valitseja tiitel
tsensuur – kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuste poolt
tsikuraat  – astmikpüramiid, mille tipus paiknes pühamu
tsiviilelanikkond – eraisikud , mittesõjaväelased
tsunft – käsitööliste vennaskond
tšartism – töölisliikumine Inglismaal 19. sajandi 30. aastatel; osavõt­jad nõudsid üldist valimisõigust meestele ja teisi demokraatlikke õigusi
turniir – rüütlite sõjaline võistlusmäng; hiliskeskajal pidasid tur­niire ka linnakodanikud
turumajandus – majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujun­dada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist
tuunika – alusrõivas, lihtne üle pea tõmmatav särk, millel olid käeaugud, tõmmati vööga keskelt kokku, ulatus tavaliselt põlvini
tähestikkiri – kiri, milles iga märk tähistab ühte häälikut
tööstuslik pööre – manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega
türannia – võim, mille linnriigis kehtestas ebasea­duslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest
 
U
ultimaatum – ähvardust sisaldav kategooriline nõue
unioon –  iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja
urbaniseerumine – linnastumine
 
V
vaarao – Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega
vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist
vaimulik rüütliordu – rüütlite sõjaline vennaskond, mille liik­med andsid mungatõotused ( vaesus , abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga
vanaaeg  – ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega
vakus – talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korralda­ti maksude kogumiseks
vald – esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoe­gi ja talumaad
Vana-Liivimaa – Eesti ja Läti ala ühisnimetus keskajal
Vana-Liivimaa linnadepäev – kohalike hansalinnade võimu­organ
Vana Testament – juutide püha raamat, Piibli vanem osa
vandaalid  – germaani rahvas, kes 5. sajandi esimesel poolel val­lutas Põhja-Aafrika ja rajas seal oma riigi. Vandaalide riik pu­rustati Bütsantsi keiser Justinianuse vägede poolt umbes sada aastat hiljem. Kuna vandaalid said tuntuks halastamatute röövlitena ja rüüstajatena, siis tähistab sõna „vandaal“ ka kul­tuuriväärtuste hoolimatut lõhkujat
vanem – Muinas-Eesti ülik
varanduslik ebavõrdsus – varanduse jaotumine inimeste vahel ebaühtlaselt
varjaagid – skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures
varna – aarjalaste ühiskonnakorraidus muistses Indias, sama mis kas­tikord
vasall – feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (sen­jöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väe­salga eesotsas sõjateenistusse ilmuma
vastureformatsioon - usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
veedad – muistsete aarjalaste pühad raamatud, loodud peaaegu tu­hande aasta jooksul ja kirja pandud sanskriti keeles
veetše – rahvakoosolek Venemaal, kus otsustati tähtsamaid po­liitilisi küsimusi
venestamine  – venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotami­seks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks
viiking  – Taani, Norra või Rootsi sõdalane 8. – 11. sajandil
viimne kohtupäev – Jeesuse Kristuse üldine kohtumõistmine kõigi surnute üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale
võidurelvastumine – riikide püüe saavutada sõ­javäe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suh­tes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimali­ku sõjalise konflikti ees
vürst – valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad
 
W
Wehrmacht – hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus
 
Ä
ärkamisaeg – ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku enese­teadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine
 
Ü
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) – pä­rast Teist maailmasõda (1945) asutatud täht­saim rahvusvaheline organisatsioon, mille ees­märk on kõikide rahvaste ühendamine, et väl­tida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeole­kut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd
üliriik – erakordselt võimas suurriik , mille mõju ulatub üle kogu maailma; kasutatakse ta­valiselt USA ja NSV Liidu kohta