Kontrolltöö Nimi: ..................... §7.-9. 1. Seleta mõiste deism.  17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus.  Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu
Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused  maailmapildi avardumine Tehnika areng  looduse mõistmine Teaduse areng  mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon  deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse andmise tähtsust ning mõnel maal (nt Prantsusmaal) võitles katoliku kiriku vastu. Valgustusfilosoofia- usk omaenese mõistusesse, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine.
autonoomia  omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord  Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism  17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia  poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur  mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia  rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Rootsi ajal. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril
kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu. Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu,
• Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748
okt. 2016. Kristlus Kristus / kr Christos – Jumala salvitud valitseja Hbr Mašiah > messias – Salvitu > Lunastaja Evangeelium > kr euangelion– kr Hea sõnum Sks Der Jünger - noorem (Jeesuse õpilane) Kr Apostolos > apostel – saadik Jumala atribuudid ehk omadused – majesteetlikkus, kõikteadmine, kõigevägevus, igavikulisus jne jne Jumala hüpostaasid ehk erikujud– Isa, Poeg ja Püha Vaim Partenogenees - neitsistsündimine Teism – Jumal on maailma loonud ja tegeleb ka edaspidi Deism – Jumal on loonud, kuid ajalukku ei sekku Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad
ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale):
sajand- valgustussajand. • Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist
Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA  Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia.  Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia.  Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA  G. E. Lessing  J. G. Herder  J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2. Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele. 3
komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion portsjon varieeruma illusioon ministeerium postiljon stipendium ratsionaalne ekskursioon misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup baseeruma dekaad galopp bestseller dekadents gangster bisnismen deklareerima garantii blankett delegaat gastriit blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel
otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Selle tulemusena saadeti generaalstaadid 175. aastaks laiali. Absolutistlikud valitsejad olid Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil kui hakkas levima deism. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja Rousseau pilkasid katoliku kirikut, prantsuse seltskonnaelu ja elupahesid. Selle tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid et on võimul selleks et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist hüveolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Karl XI tahtis anda Eesti talurahvale peaaegu samu õigusi mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad
vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh. Teooria peamine kujundaja oli Voltaire. Kuidas valgustus levis (3)? Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, olid lugemisringid, kus kirjandust anti käest kätte. Mis on deism? Ettekujutus, mille kohaselt on jumal maailam loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Mida taotlesid entsoklüpedistid? Tuntuim entsoklüpedist? Üritati muuta inimeste mõtteviisi. Teadust, kunsti ja käsitööd. teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohal. Denis Diderot  üks peamistest encyclopedie koostajatest. Milline oli saksa valgustuse omapära? Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam
Olulisemad sündmused: 1573-pärtliöö, 1593-kuningas võttis vastu katoliku usu, 1598-Nantesi edikt. Tulemused: valitsev katoliku usk, võimu piirati aga ei keelatud. Valgustusajastu- 18.saj.-valgustus ideede levik (kõige rohkem Inglismaal ja Prantsusmaal), Tekkis usk inimmõistusesse e. ei usutud enam nii palju kirikut, vaid iseennast. Tähtsaks muutusid loodusteadused ning katsete ja vaatluste teel saadud teadmised. Deism-usuti, et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse. Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri.
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika
* Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika  1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana.
Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning hiljem elas ta Inglismaal nagu paljud teised valgustajad. Rousseau  Kõik inimesed peavad olema võrdsed. Poliitiline rahvavõim peab olema koondatud 1 isiku kätte, et viia ellu rahva tahe. Rahvas loob ise seadused. Maailmapildi avardumise põhjustasid maadeavastused. Valgustamist iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Deism  Arusaam, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning jumalale pole mõtet loota. Valgustus  Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Venemaa 18. Sajandil 17. sajandi lõpus sai Venemaa tsaariks Keiser Peeter (1682-1725). Tema eesmärk oli muuta Venemaa Lääne- Euroopalikumaks.1697. aastal suundus ta saatjaskonnaga madalmaadesse ja Inglismaale. Nende maade eeskujul alustati
5) Suur ametnikkond 6) Kirik allutati lõplikult riigile Valgustus  juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kujuneb 17.saj lõpus, 18. sajandil Iseloomulikud jooned: 1) Kritiseeriti feodalismi ja katoliku kirikut 2) Ülistati ratsionalismi 3) Ülistati loodust, paljud valgustaja uskusid, et inimeste hädad tulevad sellest, et inimesed kaugenevad loodusest 4) Humanism (nagu ka renessansis) 5) Deism  jumalakäsitlus. Kõrgem jõud on Jumal, kes on kõik loonud ja edasisse korraldamisse enam ei sekku. 6) Hariduse tähtsustamine 7) Ideede tähtsustamine Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist Locke  inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud
4. Vähemissioneerivad  hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul. 5. Mittemissioneerivad  judaism. 6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused  jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid  tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2. Rajatud usundid  teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Sunkretism  usundite segunemine. 6. Religioonide teaduslik uurimine deism  Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund  polüteistlik Maausk  animistlik Islam  monoteistlik Vana-Kreeka usund  polüteistlik Judaism  monoteistlik Taoism  monistlik religioon Vana-Rooma usund  polüteistlik Kristlus  monoteistlik Hinduism  monistlik religioon New Age  monistlik religioon Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega. Teoloogia  usuteadus
levitamiseks ja kommete rikkumiseks." Skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni kujundab kriitilise hoiaku religiooni suhtes:. Nii püütakse mõistuse abil "ebausku" tõelisest religioonist eristada. ja arendada omamoodi ratsionaalset vagadust. Valgustuse eriliseks märksõnaks on tolerantsus erinevate 2 konfessioonide vahel. Tüüpiliseks ilminguks on deism: Jumal on maailma perfektsena loonud, seejärel aga ei sekku enam selle käiku. Matemaatika ja vaatluse metoodika kasutamine viivad läbimurdele loodusteadustes. Kõige tähelepanuväärsemaks näiteks on siin NEWTON. Tema Mehaanika (1687) on ulatuslik kvantitatiivne looduse seletus, mis funktsioneerib rangelt kausaalselt ja ilma asjatute hüpoteesideta. Sellesse aega langeb suur hulk teaduslikke avastusi. Edu loodusnähtuste seletamisel toob kaasa usu progressi.
ühiskonnale. Oldi veendunud, et valgustatud isikud suudavad viia ühiskonna elukorralduse loomulikeile aluseile hariduse levitamise ja kasvatuse kaudu. Eetikas tõsteti esile selle iseseisvust religioonist, mille aluseks on moral sense- kõlbeline meel (Shaftesbury). Kirikut peeti vaimse ja sotsiaalse elu peamiseks tõkestajaks. Usundilisi vaateid püüti ümber kujundada loodusteadusliku maailmakäsitluse alusel ja asendada nn loomuliku filosoofilise religiooniga (deism). Võideldi materialistliku metafüüsika eest. Voltaire`i elust Voltaire(1684-1778) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Voltaire, õigemini Francois Mrie Arouet, sündis. Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717  1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks
Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude. Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude mis Jumal loonud on
Autoritaarne  alistumist nõudev, võimutsev Autoriteet  mõjukas, omal alal tunnustatud isik Barokk  17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Bourbonid  Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia Blokaad  riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vaheditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma Debatt  väitlus Deism  17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu Dekreet  kõrgema riigivõimu määrus Demokraatia  poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused Diktatuur  üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Deklaratsioon  ametlik avaldus Diplomaatia  riigi väspoliitiline tegevus oma huvide kaitsel
harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik Demoniseerimine- mingi asja, inimese või inimeste rühma kuulutamine Prohvet- Jumala tahte vahendaja
võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav.
sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile) INDIA-ASJADE NÕUKOGU-asutati hispaanias DEISM-õpetus, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on jumalalt imet oodata PREISIMAA-hasburgide valduste kõrval kujunes teiseks tugevamaks riigiks saksamaal BAROKK-suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. ROKOKOO-kerge, õrnem, mänglevam nagu kergemeelne ja muretu õukonnaelu, millest ta oli tekkinud, sünnikodu prantsusmaal KREOOLID-Ameerikas sündinud eurooplaste järeltulijad
võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3
võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3
teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus. See on ülemaailmne liikumine, mille eesmärgiks on oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu peaks maailma paremaks muutma. Ajastu kirjandus
Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism  usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism  looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism  jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria, Galilei astronoomiaalased vaatlused, Descartese analüütiline matemaatika, deduktsioonimeetod. J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel.
braahman  preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism  religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants  Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased  praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 Â117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt  väitlus deism  17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet  kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon  ametlik avaldus demokraatia  poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused  sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus
saj- isevalitsus.Peeter I reformid-Sõjaväereform(alaline sõjavägi),Raius akna Euroopasse- Läänemereni Põhjasõjas,riigivalitsemise korrastamine- senat ja kollegiumid,Kubermangud- haldusreform,Pearahamaks,Teenistusaadli loomine(astmestik),vaimulikud riigiametnikeks,euroopalikud tavad,uus pealinn Peterburg,Välismaised meistrid, manufaktuuride loomine. VALGUSTUSIDEOLOOGIA18.sajand-Nimi -Kant,püüe anda haridust teadmisi,humanism ja ratsionalism,Loodus eeskujuks,Katoliku kiriku vastu- deism,Ühiskonnakäsitlus erinev,Sünnimaa Inglismaa,Thomas Hobbes – sünnilt on inimesed võrdsed,John Locke- riik peab kaitsma omandit,usuvabadus. Prantsusmaal Voltaire:Katoliku kiriku vastu,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda,Valgustatud absolutism,Kirjavahetus Friedrich II ja Katariina II – ga. Montesquieu:Konstitutsiooniline / parlamentaarne monarhia,Geograafiline teooria,Võimude lahusus. Rousseau,Rahva
sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused kirjeldasid lihtsalt loodud maailma korrapära, piibli ütluste ülesanne oli aga äratada inimeste usku. Sellest ajajärgust on esile kerkinud ka Inglise deism, mis tähendas usku Jumalasse- loojasse, kes pärast loomist enam maailma ja universumi kulgu ei sekku. Tähtsamad loodusteadused Astronoomia on üks vanemaid loodusteadusi. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak
tunnustamise ja heakskiidu abil. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Mormoonid 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Noormehi tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on paljude jumalate austamine, näiteks kreeka jumalad või egiptuse jumalad. Monoteism on usk ainsasse Jumalasse,sellel on mitmeid vorme näiteks deism (üks jumal kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neanderthalensise poolt ca 100  40 tuhat a tagasi, arheoloogiline tunnus on
V: notar 3. Kus koolis Voltaire' õppis? V: jesuiitide kolleegiumis 4. Miks sattus Voltaire Bastille'i kindlusvanglasse? V: sarkastiliste pamflettide tõttu 5. Millise 2 filosoofi teostega tegi Voltaire tutvust, kui ta viibis Inglismaal pagenduses? V: Isaac Newtoni ja John Locke'i teostega 6. Millised olid Voltaire'i usulised vaated? V: ta oli deist 7. Miks Voltaire ütles: ,,Kui Jumalat poleks olemas, tuleks ta välja mõelda?" V: et lihtrahvast vaos hoida 8. Mis on deism? V: arusaam, et Jumal on loonud küll maailma, aga ta ei sega ennast enam maistesse asjadesse 9. Millisel naisel oli Voltaire'ile suur mõju? V: markiis du Chatelet 10. Millise Preisi kuninga õukonnas viibis Voltaire Potsdamis? V: Friedrich II Suure õukonnas 11. Kus elas Voltaire oma elu lõpuaastatel? V: Genfi järve lähedal Ferney lossis Sveitsis 12. Kus Voltaire suri ja kuhu on ta maetud? V: Pariisis; maeti Panteoni 13. Nimeta 3 kuulsamat valgustusfilosoofi
– Mormoonid/Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik 70. Kes on krišnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? – Hare Krišna (hinduistliku tagapõhjaga) usundi pooldajad. Tunneb tänaval ära oranži riietuse ja mantrate laulmise läbi 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. – Polüteism: paljude jumalate austamine, nt kreeka või egiptuse jumalad (+ Judaism) Monotheism: usk ainsasse Jumalasse, mitmed vormid (nt deism – üks jumal, kes maailma ei sekku) 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? - religion tekkis kõige varem 100 000 a, hiljemalt 40 000 a tagasi. Kõige tähtsam tunnus on laibamatus/surnu peitmine 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – 6.sajandil, Mahavira 74. Kes on džainismis tirthankarad? – Tirthankarad – sillaehitaja ehk õpetaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid
Senine riikide liit muutus liitriigiks. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Feodaalvõimud tegelesid riigi majanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 25. 18. sajandit loetakse valgustussajandiks. Kanti definitsioon: Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Uus suund filosoofias: empirism, inimesel ei saa olla mingisugust tedvust enne, kui ta pole saanud meelte kaudu kogemusi. Uus suhtumine Jumalasse: leivs deism- seisukoht, et Jumal on maailma loonud, aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele. Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust. Kant- tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet,
29)Kindlusvangla Pariisis, vallutati 1789 Bastille 30)Prantsusmaa valitsejate dünastia bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal Richelieu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- Merkandilism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani tuudorite dünastia 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse deism 37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan; kuningas teostab täidesaatvat võimu parlamentaalne monarhia 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a kontinentaalkongress 18.Ühenda paarid 5p 1) M. Luther - Saksa teoloog 15-16 saj. reformatsiooni algataja ja usupuhastaja, on mõjutanud suuresti luterlust. 2) J. Calvin - 3) Henry VIII 4) Leo X 5) I. Loyola 6)Ricelieu 7)Voltaire
Peamine süüdistus on see, et tegu on kuningavõimu nõrgestamisega. Prantsuse valgustusaega iseloomustab skeptiline suhtumine pärimusse ja traditsiooni. See tõi kaasa kriitilise hoiaku religiooni. Tõde peab saama ka uurida praegu, see ei saa olla see, mis keegi kunagi on öelnud. Meie tõed võivad ajas muutuda. Religiooni tuleb hakata vaatlema mõistusest lähtuvalt. Religioonist tuleb eraldada ebausk. Vlgustusaeg toob endaga kaasa ka tolerantsuse erinevate konfessioonide vahel. Deism Deism on arusaam, et jumal on küll maailma loonud täiuslikuna, kuid ei sekku enam maailma käiku. Matemaatika ja vaatluse kasutmine iseloomustavad valgustusaega. Loodusteaduste võidukäik. Tulevad uued lähtealused, selle tulemusena muutuvad loodusteadused iseseisvate teadustena populaarseks. Tuntumaid füüsikuid I. Newton, tema teos ,,Mehaanika" (1687). Põhjalik looduse seletus. On olemas teatud korrapära, üks asi on põhjustatud teisest. (Nt varem: äike on jumala viha väljendus
Montesquieu  Hariduselt jurist, töötas välja rahvusvahelise õiguse printsiibi: "Rahvad peavad rahuolukorras üksteisele võimalikult palju head ja sõjaolukorras võimalikult vähe kurja teegma." "Inimesi tohib karistada nende tegude, mitte nende mõtteviisi pärast (vabaduse tagatis)." Võimu jagamine  täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. 3 Voltaire  Deism  õpetus jumalast, kui maailmaloojast, kes pärast loomisakti ininkonna arengusse enam ei sekku. Voltaire leiab, et inimese tahtele ja tegevusele peab leiduma mingi kõrgem printsiip, mille järgi elus käituda. Leiab, et inimene ei oma kohustusi jumala ees. Tahe ei määra tegutsemisvabadust, vaid loob võimalused, mis on selleks objektiivselt olema, et inimene saaks tegutseda nii nagu ta tahab. Meeleline tunnetus.
tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. ______________________________ Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus) Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on väljaspool meie meeli ja vaimu Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas- veendumuseks on, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. 2 eetilise haldamise mudelit: Vastavusmudel- kitsas tee
Arvati, et inimkond teeks kohe suuri edusamme, kui vaid avardada mõistust ja teadmisi. Eriliselt idealiseeriti loodust ja lapsepõlve tema süütus rikkumatuses. * Esile kerkis ka järjekindlaid materialiste, kes Jumalat ei uskunud. Kuid enamiku meelest polnud siiski mõistlik maailma ilma Jumalata ette kujutada, sest ta aitas inimese elu piisavalt mõistuslikult korraldada. Jumal taandus paljude teadvuses filosoofiliseks nähtuseks, mis ilmutas end ratsionaalsete loodusseaduste kaudu (deism). * Valgustusajastu on kinkinud tänapäevale siiani veel paljude jaoks täitumatu unistuse  inimõigused. Püüti määratleda need õigused, mis peaksid inimesel olema juba seetõttu, et ta on inimeseks sündinud. 4. Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne.) (vaata tabel). Siiani oli peamisteks kunsti tellijateks kirik ja õukond. 17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku Prantsusmaal ja Saksamaal tekkisid kodanlikud kontserdiorganisatsioonid
of Rights", mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja. · Valgustus  Valgustussajandiks peetakse 18.sajandit. Seda peetakse ka kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. Valgustus suunas inimesei mõtlema iseseisvalt, mitte tegutsema vastavalt kiriku ja autoriteetide tahtmisele. Rene Descartes: ,,Cogito, ergo sum" e ,,Mõtlen, seega olen". Empirism  teadmiste allikaks on kogemus. Deism  Jumal lõi küll maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustuse tähtsus: tekkis võimude lahusus, inimõigused; iganenud seisukohad kaotasid oma tähtsuse; arutlused ideaalse riigikorra üle; tekkisid entsüklopeediad. Iseloomulikud jooned: 1) hoogustub demokraatlike ideede levik. Valgustajad püüdsid juurutada inimestesse haridust ja teadmisi. Oldi kindlad, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism
saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus
Judaism, hinduism, vanad usundid, mida enam ei ole. Üks tunnus: ei tee misjonitööd. - rajatud Zarathustra Siddharta Gautama (Shakyamuni, Buddha) Lao  zi (Li Er) Kong Fu-zi (Konfutsius) Tulid peaegu üheaegselt erinevais maailmapaikades. Suured religioonid sündisid. 1 aastatuhande keskpaigal. Hiljem Jeesus Kristus Mani Muhamed Hubbard 2. Jumala käsitluse alusel - teistlikud teism (kr k. sõnast Theos  jumal) - Jumal lõi maailma, ja jätkab maailma juhtimist, enda ilmutamist jne. deism  tekkis 17, 18 saj, seoses valgustusega. Ld k. sõnast deus. Selle õpetuse järgi jumal lõi maailma aga siis eemaldus sellest. Maailma toimimine ei huvita teda enam, jättis maailma inimese hooleks. -polüteism  eeldab paljude jumalate olemasolu. Suurem osa kõrgkultuuride religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam. -monoteism  eeldatud on ainujumala olemasolu. Judaism, kristlus, islam. Lisaks ka uusreligioone
- Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel * Cirey' loss (Emilie du Chatelet võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika) * Ferney mõis (Sveitsi ja Põhja-Prantsusmaa piiril); tõekspidamine, et demokraatia põhineb avalikul arvamusel! RATSIONALIST, REAALTEADUSED päästavad ühiskonda. ,,Mikromegas" Arukas inimene  reisinud, haritud, eelarvamusteta, teeb vaatlusi, harib end ise Deism  usutakse teaduslikke fakte ja loodust, kuid ka jumalat, et jumal on selle kõik teinud, kuid nüüd enam ei sekku. Tänu valgustajatele tekkis tänapäevane koolisüsteem Skeptiline järeldus Maa kohta: liiga väike ja korrapäratu (vastupidi eelnevatele inimeste arvamusele) jumalik süsteem ei toimi enam. Voltaire kirjutas ulmeka  vähe tõenäoline, et midagi taolist juhtub/juhtus...
saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes Saksa riigis, aga ka Venemaal ja Rootsis. Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus
70. Kes on krišnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Krišnaiidid on Hare Krišna (hinduistliku tagapõhjaga) usundi pooldajad. Krišnaiide tunneb tänaval ära oranži riietuse ja mantrate (mediteerimisloits) laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on paljude jumalate austamine, näiteks kreeka või egiptuse jumalad (+ judaism). Monoteism on usk ühte ja ainsasse Jumalasse, sellel on mitmeid vorme, näiteks deism (üks jumal, kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) (+ hinduism). 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon tekkis inimkonna ajaloos kõige varem 100 000, hiljemalt 40 000 aastat tagasi. Kõige tähtsam arheoloogiline tunnus on laibamatus/surnu peitmine. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? Džainism tekkis 6.-7. sajand; džainismi rajaja oli Jina Mahavira.
annaabi.ee 
