Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kuivendamist" - 134 õppematerjali

kuivendamist on umbes 15…30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema.
thumbnail
1
doc

Kliimavõõtmed

Jahedas parasvöötmes ­ külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes ­ merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist . Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes ­ soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes ­ kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes ­ suured kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda oaasides:...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Suurbritannia majandus

Pärnu Ühisgümnaasium SUURBRITANNIA MAJANDUS Referaat Liis Massa G1C Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2008 Sisukord 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism...

Geograafia
272 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele. 2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud. 3) KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed. 3. Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam. Võimalik kasvatada riisi ja maisi, päevalille, suhrupeeti, sojauba, viinamarju....

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele. 2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud. 3) KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed. 3. Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam. Võimalik kasvatada riisi ja maisi, päevalille, suhrupeeti, sojauba, viinamarju....

Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

nimetuse saanud nende põldude suurust mõõdeti adramaades (adramaa suurus oli 8-12 ha). Õiguslikult ja ka majanduslikult olid kõige soodsamas olukorras maavabad. Need olid vallutusperioodi ülikute järglased. Nad olid tavalistest feodaalkoormistest vabad ja nende kohustuseks oli sõja korral teenida kergeratsaväes. Üksjalgadeks nimetati talupoegi, kelle põllud olid rajatud endistele võsamaadele või niisketele maadele, mis vajasid kuivendamist . Üksjalgadeks olid tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad. Nende nimetus tulenes sellest, et nad pidid teokoormisena tegema ühe jalapäeva(polnud vaja minna hobusega, vaid läks ise tegema tööd) nädalas. Küladest eemal metsades või võsamaadel paiknevates hajutaludes elasid pundenikud. Nimetus tulenes sellest, et nad pidid feodaalile maksma 2 tündrit (üks pund) vilja. Vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Vabadikke võib jagada kolme rühma:...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

). Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Näiteks Vene riik õhutas suuremastaabilist soode kuivendamist 1720. aastatel, mil Peeter Suur andis välja dekreedi, mis kohustas vastrajatud Peterburi ümbruse alasid kuivendama, 1740. aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele, kes põllumaade rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist, kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Soti mägismaal oli varasema sookuivenduse eesmärgiks karjamaid juurde võita, heinakasvu parandada ja kanarbikukatet tihedamaks muuta...

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mullateaduse I kontrolltöö spikker

Soostunud ja langeb aga vee sisaldus 10-20%ni. Taimede ja varustatus omastavate toitainetega. soomuldade puhul, mis on liigniisked ja ühtlasi taimejäänuste orgaanilise aine võib jaotada 4 Taimed omastavad mullast toitaineid: liikuvad halvasti õhutatud, on vajalik kuivendamist . põhirühma 1.süsivesikud(suhkrud, tärklis, toitained-vees või nõrkades hapetes lahustunud Mulla soojusmahtuvus näitab kui plaju tselluloos), 2.lingiin, toitained, mis on taimedele kõige kergemini soojust(kalorites) kulub ühe grammi mulla 3.lämmastikuühendid(valgud), 4.rasvad, vaigud, kättesaadavad. soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mulla vahad ja parkained...

Mullateadus
187 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Venezuela

Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja Puerto Cabellost sisemaale Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis tehakse. Maracaibo järvest lõunas oleval maal tegeletakse valdavalt põllumajandusega. Sealne maa on madal ja seetõttu ka soine ja vajab kuivendamist . Samas tingib juba kahe aastaajaline kliima, et suvisel perioodil peab põllumajanduslikuks tegevuseks maad niisutama. d) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Venezuelas ei ole igal pool võimalik tegeleda põllumajandusega.Suur osa maast mäestikkude ja mägismaade meelevallas. Võimatu on tegeleda põllumajandusega Andides, kus mõnes kohas on aastaringselt lumine. Lõuna-Venezuelas on mägismaa. Enamus sellest...

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Levivad Kesk-Eestis. Huumust 2-5%, pH 5-7, N ,01%,P ja K 2-8mg. Need on märjad põllumullad, mis vajavad künnialuse kihi kobestamist ja väetamist. 6) Soostunud kamarmullad a) gleistunud kamarmuld ­ tekib kamardumise ja gleistumise protsessiga. Levinud enamasti Põhja- ja Lääne- Eestis. Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) ­ tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. c) turvastunud kamargleimuld (G1) ­ tekib kamardumise ja soostumise tagajärjel. 30 cm turvast , selle all gleikiht. Põhja- ja Lääne ­Eesti rohumaade mullad. pH 4-6, huumus 10% piires, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Rootsi kuningriik

(d) Mullad Rootsis on parasvöötme mullastik.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad,ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad.Oksasmetsa leetmullad on väheviljakad,ranniku äärsed leetmullad on viljakamad.Seega on ranniku äärsetel aladel ka viljakamad mullad. (e) Maaparandustööd. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel peroodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb vähe. 16 (f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Riigi põhjaosas on põllumajandusega tegelemine võimatu mägisuse ja väga kehva temperatuuri pärast, seal on liiga külm. Ka riigi lääne ja loode osas on põlluharimiseks liiga mägine. Lõuna poolsel ranniku äärsel alal,kus on viljakamad mulla,on võimalik tegeleda põllumajandusega....

Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad (Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist . Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Taimkate on vahelduv ja mitmekesine. Kuusemetsi ning rohumaid kohtab siin väikeste kõlvikutena ning enamasti tasandike servaaladel. Suur-Emajõe suudmest loodes, paiguti ka järve läänekaldal on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaosas palumetsad. Suur- Emajõe ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud. Idakaldas ulatuvad...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist . Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada põllumajanduses rohumaana, kuid vähemal määral ka põllumaana. Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud...

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Holland - Referaat

Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Brasiilia - Riigi arengutaseme iseloomustamine

Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhtleliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. d) Brasiilias on peamiselt punamullad. Mullad on väga viljakad. e) Maaparandustöödest tehakse minu arvates Brasiilias maa kuivendamist , sest seal on tihtipeale väga niiske , sest seal asub palju kõrgustike ja ookean on ka lähedal. f) Brasiilias ei ole võimalik igalpool tegeleda põllumajandusega, sest näiteks Brasiilia põhjapool asub Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi mida põllul kasvatatakse, sest seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal oleks ka suhteliselt raske põldu harida, sest seal on ka niiske ja külm ja ilmaolud on teised kõrgemal....

Geograafia
168 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Austraalia põllumajandus

Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur ja seepärast ei tehta kuivendamist üldse, vaid pigem niisutamist, eriti kuivematel aladel, kus seda vaja on. Austraalial on eeldused jätkuvaks tugevaks majanduskasvuks ning segavaid faktoreid on väga vähe. Tänu kasvavatele kontaktidele Aasia regiooni maade dünaamilise majandusega ning majandusreformi jätkumisele on Austraalia investeerimiskliima lähemas tulevikus soodus. Töötuse määr on järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. Põllumajanduses on hõivatud väike hulk inimesi, kuna ainult 15%...

Geograafia
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun