,,IDABLOKI KUJUNEMINE, ARENG JA LAGUNEMINE" ,,VÕIDURELVASTUMINE JA PINGELÕDVENDUS" KOOSTAJA ------------------------------------- VASTAJA ------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt m...
tualettpaberist lõpetades teleritega. Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa 1989.a keelustasid lasterõivaste ja osade toiduainete eksprodi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude L. Vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Suurenes rahulolematus, hakkasid tekkima massiliikumised. Kiirenes poliitilise opositsiooni tekkimine. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Valitsevates parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid reformimeelsed jõud. Kuidas Idablokk lagunes? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai
KUIDAS IDABLOKK LAGUNES? Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitl...
aluseks oli põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus-1952a see loodi, sest sõjalise koostöö kõrval taheti arendada ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. Sellest sai EL-i eelkäija. VMN-1949a asutas NSVL koos endast sõltuvate maadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-1955a liitis NSVL Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Idablokk-terve maailmasüsteem, sinna kuulusid 13 riiki ja kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia. Idabloki tunnusjooned: *võim riigis oli koondatud ühe kommunustliku partei kätte *kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused *partei kontrollis kõiki ühiskondlikke organisatsioone* ka kultuurielu oli kommunistide kontrolli all * tohutu võim oli julgeolekuorganeil *kommunistide võim põhines hirmul ja
Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. NSVL-i ja Hiina suhete paranemine NSVL-i ja USA suhete paranemine Afganistani sõja lõpp Desarmeerimise kava tuumarakettide hävitamine VLO laiali saatmine Saksamaa ühinemine Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine Majandus Majandusliku arengu kiirendamine Liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus Majanduslik kaos Kaupade defitsiit IDABLOKI LAGUNEMINE (Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid.) Nõukogude Liidu "vabade käte" poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. NÕUKOGUDE LIIDU TAANDUMINE Kõige olulisemaks väliseks teguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida-Euroopast.
Koloniaalimpeerium lagunes. 11.India-Iseseisvus 15.aug.1947.a.Samal päeval tekkis islamiusuline, kahest erladi osast koosnev Pakistan.7-8mlj. Indiasse jäänu moslemit jättis kodu ja liikus Pakistani, seal rändasid vastu Hindud.Puhkes vägivald.Mahatma Gandhi üritas seda peatada näljastreigiga.1948a. sai ta surma hindu kuuli tõttu.Etteotsa tõusis J.Nehru-riik muutus ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks.temasts sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise liider. 12.Idablokk-Kommunismi mõjuvõimu laienemine terves maailmasüsteemis. 1.)Võim ühe kommunistliku partei käes.kodanlikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused.2.)Kommunistlikule parteile oli allutaud kogu elu riigis.Kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlike organisatsioone.nende all oli ka kultuurielu.3.)Võim juleolekuorganeil.4.)Majandus oli valdavalt riigistatud.Mõnes riigis oli lubatud ka eraettevõtlus, ka erinev põllumajanduse kollektiveerimise tase, kuid see mõjutas majandust
ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt. Nikita Hrustsov oli Nõukogude Liidu juht. Kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta. Idablokk lagunes 1980.aastate lõpul ning1990. aastate algul. Külma sõja võitjaks osutusid lääneriigid.
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
kindlustatud.esiemsena rootsis.usa-võimsaim riik,tehti makartismi ehk kommunistide eemaldamist..britid-pärast sõda rahvusvaheline osatähtsus langes.1940 iseseisvusid briti asumaad aasias ja 1950 aafrikas.kaheparteisüsteem,1945 leiboristid-riigistasid tööstuse.prants-1944 ajutine valitsus.1946 põhiseadus ja sai parlamentaarne vabariik.saksa-jagati nsvl,usa,prants ja briti vahel ära..läänes oli liiduvabariik ja idas demokraatlik vabariik.idablokk-nsvl,poola,jugoslaavia,rumeenia,saksa dv,tsehhoslovakkia,ungari,bulgaaria,albaania,hiina,põhja-vietnam,põhja- korea,mongoolia.võin oli koondunud ühe partei kätte,kogu elu juhtis see partei,suur võim julgeolekuorganeil,majandus riigistatud,juhtimine tsentraliseeritud,sõjaväestatus suurem kui maailma kesmkiselt.stalin-rajas gulag-i,suunas ressurssid sõjatöstusesse,terrorivalitsus,võim tema käes,5.märts 1953 suri ootamatult.sai võimule
1650ndad · 1950ndad moodi tuli rock'n'roll (läänemaailm) · 1950ndate aastate keskpaik ehitati esimene tuumajõul sõitev allveelaev (läänemaailm) · 1957 Maa orbiidile saadeti tehiskaaslane (idablokk) · 1959 lasti vette esimene tuumajõuseadmega jäälõhkuja (idablokk) 1960ndad · 1960ndad The Beatles muutus eriti populaarseks (läänemaailm) · 1960 Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm) · 1967 turule tuli esimene koduseks tarbeks mõeldud mikrolaineahi (läänemaailm) · 1968 Prantsuse üliõpilaste meeleavaldus Pariisis (läänemaailm) · 1969 esimest korda inimkonna ajaloos laskuti Kuu pinnale (läänemaailm) · 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad · 1970ndate aastate algus esile tõusis hard rock (läänemaailm)
islamiriigi loomine.15aug1947a india iseseisvumine.Samal päeval ka islamiusuline, kahest eraldi osast koosnev pakistan.7-8milj moslemit(indiast)liikusid pakistani poole, kus rünnati ka vastu.Tapeti ligi 200tuh inim.Gandhi tapeti 1948.etteota tüusis J.Nehrus- >muutis india parlam,vab. Ajas Nõukogude Liidust sõltumatut poliitikat.Nehrust sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühenemisliikumise üks liidreid. Idablokk,maailmasüst.-Idablokk on maailmasüsteem.NSVL,pool,jugosl,rume,saksaDV,tsehho,ung, bulg,albaa,hiin,p-vietn,p- korea,mong,allusid moskva diktaadile va jug,iseloomulikud jooned:võim riigis kommun partei käes,Kodanikel puudusid dem vab,partei kontrollis riigi tegevust ning ühiskondl, organisats,kultuurielu.Julgeolekuorganeil oli tohutu võim,majandus riigistatud.sõjaväestatud oli suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal.
Idabloki lagunemine - Idablokk Ida-Euroopa riigid, mis II MS järel olid sattunud Moskva sõltuvusse = rahvademokraatlikud riigid - NL ei sekku enam teiste sots riikide asjadesse - Saadeti laiali VLO (sots riikide sõjaline ühendus) - Viidi välja NL väed Ida-Euroopast - Majanduse alla käik -> lakkas kaubavahetus sots riikide vahel - Massiliikumiste algus - Opositsiooni kujunemine - Tugevnesid reformimeelsed jõud - Poola: o Tekkis aü Solidaarsus o Suvi 1989 peaministriks sai mittekommunist o 1990 sai presidendiks Lech Walesa - Sügis 1989 Ts ja Bul liidrid vahetati välja - Ts -> sametrevolutsioon = võim läks üle rahumeelselt; presidendiks sai Vaclav Havel = dissident - Rumeenia: o Dets 1989 vangistati Ceausescu ja hukati koos abikaasaga = sots süsteemi kõige verisem reziim - Sügis 1989 SDV viiekümnes aastapäev - 9.nov Berliini müüri langemine = Külma sõja sümbol - Päevakorda tõusis Sm...
Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02
Idabloki lagunemine õnn või õnnetus? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning triivib hävingu suunas. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid.1991. aastaks oli idablokk sisuliselt lagunenud ning 1990-91. a. tõi NSV Liit oma väed sotsialismimaadest välja. Kas selle suurimpeeriumi häving oli aga õnn või õnnetus? Positiivne külg on kindlasti see, et paljud riigid (taas)iseseisvusid ning tekkisid väikesed rahvusriigid. Hakkasid taastuma nende rahvuste identiteet ja kultuur. Idablokis olles oli see nimelt tugeva kontrolli all ning igasugust kõrvalekallet või liigset rahvuslikkust peeti vaenulikuks ja see suruti maha
piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес) • Esimene Maailm – demokraatlikud, turumajandusega tööstusriigid külma sõja ajal. (Первый мир, западные страны) KAHEPOOLUSELINE MAAILM • Teine Maailm (= sotsialismileer, = idablokk) – kommunistlikud maad külma sõja ajal, kus puudus demokraatia ja valitses käsumajandus. (Второй мир, сотциалистические страны, Восточный блок) • Kolmas Maailm – riigid külma sõja ajal, mis ei kuulunud demokraatlike lääneriikide ega kommunistlike riikide hulka. Tänapäeval enamasti Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Okeaania riigid. (Третий мир)
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit)
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisv...
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad
korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused
Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4. Lõhenesid kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks: Saksamaa, Korea, Vietnam, Hiina. Hiljem ühinesid Saksamaa ja Vietnam 5. Loodi ÜRO 6. Tekkisid uued sõjalised- ja majanduslikud liidud: a. NATO kapitalistlik b. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) sotsialistlik sõjaline liit c. VLM (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) sotsialistlik majandusliit 7. Algas kolonialismi vastane võitlus, tulemusena tekkisid uued iseseisvad riigid 8
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas
Perestroika põhjused ja tulemused: - seda alustas Mihhail Gorbatsov. Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi
Ajaloo arutlus II MS järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks. Vastamisi olid demokraatlikud lääneriigid ja idablokk ehk kommunistlike riikide leer. Vastasseid oli väga terav. Ohvrite arv ning tekitatud majanduslik kahju ületasid mitu korda I MS kaotusi. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Üliriikideks muutusid USA ja NSV Liit. Kahe poole vahel otsest sõda ei olnud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seda hakati nimetama külmaks sõjaks. USA
Prantsusmaa ja Suurbritannia kaotasid mõju. USA ja NSVL kriis Inglismaa ja Iisrael leppisid kokku kanali ära sõtmises. Sekkusid USA ja NSVL. suurendasid oma mõju. Vaenupoolte vahel sõlmiti rahu. Prantsusmaa ja Suurbritannia osaliselt sõjategevuses kaasa ei löönud. Ungari 1956 Ungari tahtis kommunistlikust diktatuurist loobuda. NSVL ei lasknud. Imre Nagy Ülestõus suruti maha. Idablokk nägi et nad ei vabane kommunistist ega saa abi ülestõus hukati. läänest. Berliini 1961 100 000 idasakslased põgenesid Berliini kaudu läände. Nõukogude sõjavägi ehitas Berliini müürist sai külma sõja sümbol. Saksamaal kadus lootus taas ühineda. Ida kriis keset Berliini müüri, mis takistas liikumist idaja lääne poolte vahel
Pärast sõja lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik. Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed. Tagasilöögi oli saanud ka põllumajandus, kariloomade arv vähenes ja põllumaad olid suures osas hävinud. 1980. aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi majanduselus, kuid ümberkorraldused ei suutnud enam seda üliriiki päästa. 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka kogu idablokk ning sellepärast võib võitjaks võib pidada USA-d. Ta oli majanduslikult võimsam riik. Marshalli plaani elluviimise tõttu, said Euroopa maad miljardites dollarites USA abi. Külmaks sõjaks võime nimetada NSV Liidu vastasseisu demokraatlike lääneriikidega. Relad hakkasid järjest võimsamaks muutuma, neid täiustati kogu aeg. Hukkunuid oli palju ja ka põllumaad olid enamasti hävinenud. NSV Liit lagunes kogu idablokiga ning võitjaks võib pidada USA-d.
kommunismi sõlmitakse levitamine, USA Pariisi lepped, poolt jälle SLV kommunismi leviku taasrelvastamine, tõkestamine Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 Ungari ülestõus Suessi kriis 1956- Berliini 1948- müür Kuuba 1962- NSVL paigutab oma NSVL, USA, Kuuba NSVL viib oma (kariibi) keskmaaraketid raketid Kuubalt,
Relvastumine nõudis suuri kulutusi, selle rahaga oleks saanud rahva elu järge parandada. Pärast Stalini surma tekkis maailmas lootus, et USA ja NSVL-i suhted võivad paraneda, kuid alles 1960. aastate lõpul sõlmiti leping, mis tõkestas tuumarelvade levikut. NSV Liidu juhitud idabloki ja lääneriikide suhted pingestusid taas 1970. aastate lõpul. 1980. aastatel surus USA NSVL-ile peale uue võidurelvastumise, lõpuks said Moskva juhid aru, et nad ei jõua võistelda Ameerikaga. Idablokk lagunes 1980. aastate lõpus ning külma sõja võitsid lääneriigid.
kontinentidevahelisi rekette, mis võisid toimetada tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem valmistati ka USA-s selliseid rakette. Tuumalõhepeade arv ületas mõistuslikkuse piiri. Kõikide pommide ja rakettidega oleks saanud elu maal hävitada juba mitu korda. Külma sõja peamiseks põhjuseks oligi see, et taheti olla vaenlasest igati parem. Sõja võitjateks osutusid lääneriigid, kui Moskva juhid said aru, et Nõukogude majandus ei jõua ameeriklaste omaga võistelda. Idablokk lagunes 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul.
NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja Probleemid: üleminek turumajandusele - finantskaos, suur inflatsioon, elatustaseme langus Lühendid NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk North Atlantic Treaty Organisation VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon EL – Euroopa Liit VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Mõisted Sotsialistlik maailmasüsteem – idablokk, kommunistide võimu all olev alam, millel asus 13 riiki, Moskva diktaadile allumine va Jugoslaavia, lühidalt öeldes kommunismi mõjuvõimu laienemine Sotsialistlik sõprusühendus – riigid, mida Moskva kasutas eristamiseks oma liitlasi teistest kommunistlikest riikidest, sinna kuulusid riigid, kes kuulusid VMN-sse ja VLO-sse Sotsiaalne orientatsioon – Moskva meelse poliitika levitamine, kontroll mitmetes nõrkades Aasia ja Aafrika arengumaades, sinna kuulusid vaesed arengumaad,
saatuse suhtes. c) Lääneliitlase hakkasid oma tsoone ühendama kõige pealt ühendati USA ja Inglismaa tsoonid, hiljem liitus Prantsusmaa stsoon. d) 1948-l aastal viidi Lääne- Saksamaal läbi rahareform, millele nõukogude liit vastas Berliini blokaadiga. 5. Millised sündmused Euroopas võimaldasid Saksamaal taas ühineda. a) NSV liit nõrgenes ja idablokk hakkas lagunema. b) 1989-l lammutati Berliini müür. c) Algasid läbirääkimised SDV ja SLV vahel. Saksamaa ühinemise küsimustes. 6. Mis põhjustas 1970-il tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi? a) Naftat tootvad riigid otsustasid tõsta maaõli hindu kuni 10 korda. b) Hakkas ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks Nt: ( telerid, autod, külmkapid ). 7. Millised abinõud aitasid kriisist väljuda?
Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas. Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. Riigisised majandusraskused väljendusid üleüldises elatustaseme languses. Külma sõda on nimetatud ka ajaloo pikimaks rahuperioodiks. Hirm tuumapommide ees hoidis ära sõjalised väljaastumised suuriikide vahel. Näiteks „tuumasõõr“ Kuuba ümbruses.
oli palju eraettevõtteid, mis võisid müüa palju tahes ja toota palju tahes. Nõukogude Liidus oli plaanimajandus. Plaanimajanduseks nimetatakse seda, et hakatakse planeerima majandust ette ja tootma vastavalt vajadusele. Samas nägi plaanimajandus ette, et hakatakse rohkem tootma kui tol hetkel. Näiteks arvati, et kui nad hakkavad planeerima majandust, siis hakkavad lehmad rohkem piima andma tulevikus kui sellel hetkel. See on üks teguritest miks idablokk jäi alla esimese maailma majandusele. Kindlasti oli idabloki all palju liiduvabariike, kes oleks tahtnud endale turumajandust nagu oli esimese maailma riikides aga NSVL surve all nad seda ei saanud. Plaanimajandus oli halb ka selle poolest, et kui inimesed tahtsid riiklikult kehtestatud plaani täita, siis nad pidid tihti kõik oma saagi või loomad ära tapma või kokku korjama ja selle tulemusena ei jäänud neil pidevaks tootluse arendamiseks ei kariloomi ega vilja jne
Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul lootused ja hirmud Euroopas hakkasid toimuma olulised muutused 1990. aastate algul, kui varises kokku idablokk. Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa endaga mitmete riikide iseseisvuse, mõne riigi puhul ka taasiseseisvuse. 1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertsogovina
, Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA). · Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda. · Sinna kuuluvad: Suurbritannia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa liitvabariik. · Kuulub ka sõjalisorganisatsiooni NATO (loodi 4. apr. 1949 a.), Marshalli plaan. · Turumajandus. 2. Kommunistlik idablokk ebademokraatlik / totalitaarne kommunistlik diktatuur. Võimule tänu vägivallale. · Eesmärk: kommunistlik maailmarevolutsioon. · Sinna kuuluvad: NSVL (koosnes 15st liiduvabariigist, üks neist Eesti.), Hiina rahvavabariik, Kuuba, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Saksa demokraatlik vabariik (dets. 1949 a.) · Organisatsioonid: VLO, VMN. · Plaanimajandus. 3. 3. maailm nt. Egiptus, India, osalt Jugoslaavia.
varustusteid pommitas usa laose ja kambodza alasid. Nsvl saatis põhjaosale relvi. Pommitamised, mürkained. usa üliõpilase streik. 1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping. maareform(kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus
maailmasõja järgsel rahuperioodil >laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse ning propagandarünnakutega üksteise vastu, vallandades vahel ka niinimetatud asendussõdu kolmandates riikides. Sotsialismileer · NSV Liit - 1917 / 1918-1920 / 1922 / maailmarevolutsioon ebaõnnestus - pärast II maailmasõda: NSV Liidu koosseisus 15 liiduvabariiki · idablokk ehk Ida-Euroopa ehk satelliitriigid 8 riiki - Ida-Saksamaa (SDV), Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Jugoslaavia · Aasias - Hiina (1949 Mao Zedong), Põhja-Korea, Vietnam, Mongoolia · 1960.-1970. aastatel lisandusid - Kuuba, Afganistan - Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik, Angola, Madagaskar; Roheneemesaared, ... · koostöö: VMN - arendamaks majanduslikku koostööd - vastukaaluks Marshalli plaanile - vastastikune abi USA abi asemel
Kolmandas Maailmas veel tulisemaks. 1960. aastate lõpul NSVL-is alanud stagnatsioon süvenes 70.-l veelgi. Nõukogude majandussüsteem oli end ammendanud ja selle päästis vaid juhus, et et NSVL-is avastati tohutud naftamaardlad. Saadud tulust osteti Läänest tarbekaupa ja toiduaneid. USA ja NSVL-i vaheline majanduslik koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ja laene Kesk ja Ida-Euroopa sateliitriikidesse, mille tulemusena oli idablokk sõltuv läänest. Säilis näiline majanduslik stabiilsus, kuid tegelikult jääda üha rohkem arengust maha. Täisvõimsusel töötas ainult sõjatööstus, kuid ka see ei suutnud tegelikult Läänega sammu pidada. Kuigi NSVL oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Vaatamata oma majanduslikele ja poliitilistele probleemidele, jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. 1979. Aasta 27
Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaalset majandusreformi, mis sai tuntuks kui sotsiaalne turumajandus- riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgmima; kaasnes avatud turg ning rahareform ja kehtestati uus rahaühik Saksa mark, majandus hakkas kiiresti arenema. Idablokk- maailmasüsteem, ulatus Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja- jäämerest Lõuna-Hiina mereni; sellel alal asus 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Markatism- USA senaator J. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 2
Kommunistlik maailmasüsteem NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast Teist maailmasõda Idabloki kujunemine Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga.
suurenevale ekspluateerimisele ja sotsiaalsele ebavõrdsusele. Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Missugused olid sotsialismileeri lagunemise põhjused ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist
Otsene sõjategevus puudus, kuid võistlus käis majanduses, poliitikas, kultuuris. Algas 1946, 1948 juunis ametlikult Berliini blokaadiga. Võidurelvastumine, Euroopas poliitilist ülekaalu Usa vs NL, mõjuvõim kolmandas maailmas. Marshalli plaan 1948-52, USA 17. Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Tõstsis rahvusvahenduslikku kogutoodangut neljandiku võrra. Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia. Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud.
&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV ...
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli
Hallsteinidoktriin Lääne-Saksamaa välispoliitika lähtus sellest. Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit). Uus idapoliitika 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik. Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel. ÜRO maailmarahu hoidev organisatsioon (1945) NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik
( rahvakoosolekud) ESINDUS: nüüdisaegne, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine 11. Demokratiseerumise lained - vaata üle tv. 1 . laine- 1826- 1922 : 1MS,Ameerika kodusõda,lõppes totalitarismi võidulepääs 2 . laine- 1953- 1956 : 2MS lõpp,stalinismi kokkuvarisemine,Stalini surm,Siberist tuldi koju tagasi 3 . laine- 1974-1991: autoritaarse korra kukutamine Hisp,Kr,Portugalis,idablokk vabanes kommunismist 12. Kas majandusarengu ja demokraati vahel on seos? Mitte väga. majandus küll mõjutab poliitikat, kuid ühiskonna arengus on olulised ka teised faktorid, nagu demokraatlikud väärtused(tolerantsus, usaldus, koostöö)ning poliitiline kultuur tervikuna 13. Millised on tüüpilised siirdeühiskonna probleemid? Kuidas on Eesti nendega toime tulnud? · Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga
USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine Osapooled: USA ÜRO , Lõuna Korea Põhja-Korea, Hiina Tagajärg: suured inimkaotused, Koreade lõhestatus jääb püsima, pretsedent ÜRO sekkumise näol; Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4. KUUBA KRIIS 1962 (haripunkt 22. okt.-28. okt)
kuuleka ära kommunistliku 2)Sõda aitas kaasa valitsuse NSVL lagunemisele 9. Kas USA alustatud tähesõdade programm õigustas ennast? Põhjenda! 10. Selgita mõisted: kahepooluseline maailm- Maailm on lõhenenud kaheks vastandlikuks süsteemiks- kommunistlikuks ja demokraatlikuks külm sõda- NSVL ja idablokk riikide vastasseis demokraatlikele riikidele. raudne eesriie- sümboolne mõiste, mis tähendab et Moskva käskude järgi elanud riigid ei tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega. võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata. massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi või inimohvreid tähesõdade programm- Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid (e
56 • Eesmärgiks on tagada inimõigused, ennetada rahvusvahelisi kriise ning aidata konflikti tekkel selle lahenduseni jõuda • 1949. aastal loodi kaitseks sõjaohu eest ka Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. Sellesse kuulusid USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Taani, Norra, Island ja Portugal. Saksamaal võimaldati liituda hiljem • Vastukaaluks NATO- le lõi idablokk 1949. aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni • Poliitiliselt jäid Lääne- Euroopa riigid kahe suure mõjuvõimu, USA ja Nõukogude Liidu vahele Tänan kuulamast!
Soome põhiliseks turunud teeks oli NSV liidu turg, kuhu saatis Soome tarbeesemeid ning muid tooteid. Soome ei liitunud EU ega NATO-ga kuna kartis NSV liiduga pahuksisse minna, mille tagajärjel oleks ida piir Soomlaste jaoks kinni olnud. NSV liit tungis mitmeid kordi Soome siseasjadesse mille tõttu pidi Soome selle kohapealt silma kinni pigistama,et mitte tekitada konflikte. 1995 liitus Soome EU liiduga ning hakkas looma uusi kauba teid teiste EU riikidega( kuna idablokk kukkus kokku ) Põhjamaad ja Eesti - Sõjajärgsetel aastatel olid Põhjamaad Eestile tähtsad, kuna paljud eestlased põgenesid NSVL vägede pealetungi eest Läände. Paljud põgenesid Rootsi. Põhjamaade toetus oli Balti riikidele oliuline. Järjekindlalt pooldas Eestit Island, kes tunnistas esimesena et Eesti on iseseisev. Eesti abilisteks olid ühel või teisel moel teisedki põhjamaad.Pärast balti riikide iseseisvumist tugevnesid Eesti ja põhjamaade suhted
Organisatsiooni. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Arendati sõjalise koostöö kõrval ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. 1952. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. (Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija) Vastukaaluks asutas NSV Liit 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955. liitus Saksamaa NATO-ga. Nõukogude Liit sidus Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Idablokk 1950. oli kommunistide võimu all ala, mis ulatus Elbe jõuest Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Territooriumil asus 13 riiki. Kõik peale Jugoslaavia allusid Moskva diktaadile. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid järgmised jooned: 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. (riigiaparaat, ühiskondlikud
annaabi.ee 
