1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4.1936a sisenesid Wermachti ksused Reini demilitariseeritud tsooni. SAKSA ALADE TAASHENDAMINE: Jaochim von Ribbentrop. 1930a lpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936- 1937a valmis Saksamaal Austria okupeerimise plaan "Otto". 13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas
· okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal
KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt
kaitses sõja võitnud riikide huve (uute riikide teke, impeeriumite lagunemine jne) positsioonisõda mõlemad pooled on koondunud kaevikutesse ning rinne ei liigu desarmeerimine vägede väljaviimine separaatrahu koalitsiooni kuuluv riik sõlmib vastastega eraldi rahu (liitlastega läbi rääkimata) dominjoon omavalitsusega valdus (oma parlament, valitsus, seadusandlus, kohtusüsteem jms) sudeedisakslased Sudeedimaa sakslased, kes sattusid Tsehhoslovakkia äärealadele elama Poola koridor Poola väljapääs Läänemerele; jagab Saksamaa kaheks Rahvasteliit: Idee ja nimetus USA-st Wilsoni 14 punkti. RL põhikiri kõikides rahulepingutes 1.osana. Eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahel. lepingutest kinnipidamise tagamine. Põhikiri kinnitati 28.04.1919, jõustus 10.01.1920. RL põhikiri: Julgeolekugarantii Tülide rahumeelne lahendamine
RL autoriteet langeb Austria anšluss- 1938 aasta veebruaris esitas Hitler ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 1938 aasta 13. märtsil marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Saksamaaga. Müncheni sobing- September 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas pakkumise tagasi ja mobiliseerus, aga lääneriigid ikka uskusid, et suudavad Hitleriga kokkuleppele jõuda. 29. sept 1938 leppisid kokku Ingl, Pr, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, millega TS loovutab Sudeedimaa, ülejäänud TS puutumatu. Neville Chamberlain- Ingl peaminister. TS häving- Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Slovakkia kuulutas Hitleri õhutusel end 14
Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tsehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tsehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased. Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tsehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe (sobing) kokku said Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia esindajad lepiti kokku, et Sudeedimaa
kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat. Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tsehhoslovakkiale. Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa
· Austrias olid natsid, kes toetasid Saksamaad ja olid liitumisest huvitatud. · Inglismaa ja Prantsusmaa ei sekkunud vahele,vaid lasid sellel juhtuda. Mittevahelesegamise poliitika- arvasid, et Saksamaale vastu tulles hoitakse ära sõda. · Kaardilt kadus Austria. 1938.aasta sügisel hakati nõudma Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Argumendiks: sealseid sakslaseid kiusati taga Sudeedisakslased- sakslased, kes elasid Tsehhoslovakkias. · 29.september toimus Müncheni konverents; seal osalesid: Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa. Nad otsustasid, et Sudeedimaa tuleb üleanda Saksamaale. Poolakatega asustatud alad hõivas Poola, ungarlastega asustatud alad hõivad Ungari. · aasta märtsis Tsehhoslovakkia likvideeriti. · läänepoolne osa (tsehhid) liideti Saksamaaga · idapoolne osa (slovakkid) vasallriik 23. 1939
1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anslussiks) Kuidas võimalik: 1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist 2)Itaalia toetas 3)Ingl lepituspoliitika 4)Pranstsusmaa nõustus Saksamaaga 1938 sügisel nõudis Sm Tsehhoslovakkialt(hakkas valmistuma sõjaks) Sudeedimaad elasid sudeedisakslased. *Prantsusmaa kutsus reservsõjaväelised sõjaväkke *Ingl pani valmis laevastiku *Müncheni konverents(Sm,Ita,Pr,Ingl) 19.09.38 kokkulepe otsustati, et Sudeedimaa Sm'le Ungari ja Poola sai Tsehhoslovakkia'lt oma rahvastega asustatud maad endaga liita 1939märts Sm okupeeris Tsehhoslovakkia läänepoolse(Böömi-Määri protektoraat) osa, kus elasid tsehhid ja liitis selle endaga Idapoolses osas moodustas Sm Slovaki vasallriigi 1939 märts Sm hõivas Klaipeda Pilet 26 Poola, MRP
rahumeelne, põhinedes lepingutel. Tsehhoslovakkia riik jäi Austria ja Saksamaa vahele. Riigipiirid olid määratud Pariisi rahuga, aga Sueedi mäestiku piirkonnas elas 3 miljonit sakslast, kes olid umbes 25% kogu rahvast. Alguses nõuti sakslastega asustatud alade ühendamist Saksamaaga. Tsehhoslovakkia oli demokraatlik riik ja tegelikult ei olnud sudeedi sakslased Hitlerist vaimustatud neil oli omavalitsus, minister valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima 29. septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud. Otsustati, et rahu säilitamiseks peab Tsehhoslovakkia juba oktoobris
Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tsehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tsehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased. Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tsehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe (sobing) kokku said Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia esindajad lepiti kokku, et Sudeedimaa antakse üle Saksamaale ja nemad ise garanteerivad
tegutsema konsensuse alusel, asukohaga Berliinis. Berliin jagati neljaks sektoriks (asus NSVL tsoonis) - vt. kaart lk.48. Saksamaa territoriaalne vähendamine (Potsdami konverentsi otsuste põhjal): Ida-Preisimaa jagati pooleks, osa sai NSVL (Kaliningradi oblast), osa Poola Poola läänepiiriks Oder-Neisse jõgi koos sellest idasse jäävate aladega. Sealsed sakslased, ka Tsehhoslovakkias elavad sudeedisakslased asustati Saksamaale ümber. Kokku tuli Saksamaale Ida- Euroopast 14,3 milj inimest. Saksamaa suhtes rakendatav poliitika - neli de-d demonteerimine (reparatsioonideks veeti ära Saksa tööstuse sisseseade) demilitariseerimine - eeskätt veeti ära strateegiliselt tähtsate ettevõtete sisseseade, ka jagati võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL).
algselt nelja lähestikku asuva küla elanikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine stuupa kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr)
tunginud doorlased, algselt nelja lähestikku asuva küla elanikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine stuupa kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi dünastia ajal (u 200 a eKr) kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail
tunginud doorlased, algselt nelja lähestikku asuva küla elanikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine stuupa kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. sajandil ja 20. sajandi algul sultan valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel sultanaat sultaniriik sunnismaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada Suur Hiina müür pikk ja võimas kaitsemüür Hiinas, mille ehitamist alustati Qingi
Põhiorganid: 1) Täiskogu – kõikide riikide delegatsioonid 2) Nõukogu – 5 alalist liiget (GB, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia), 4 vahelduvat liiget II osa: rahutingimused Saksamaaga 1. Territoriaalsed muudatused: Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi alad Loovutada tuli alasid Taanile, Belgiale, Tšehhoslovakkiale (sudeedisakslased), Leedule (Klaipeda), Poolale nn.”Poola koridor”, mis eraldas muust Saksamaast Ida-Preisimaa Gdansk kuulutati vabalinnaks Saksamaalt võeti ära kolooniad, anti Rahvasteliidu mandaadi alusel põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa haldusesse 2. Relvastusalased piirangud: Sõjaväe suuruseks (vabatahtlikkuse alusel) 100000 meest, neist 4000 võisid olla ohvitserid, kindralstaap saadeti laiali
annaabi.ee 
