suurvürstinna Anastassiat. Anastassia kutsus Rasputin Peterburgi nende poega, tsreevitš Alekseid ravima. Rasputin suutis kõigi imestuseks Alekseid ravida, ja sai peale seda tsaariperekonna täieliku usalduse. Rasputin kasutas seda usaldust ära ja elas õukonnas mõnusatja laiska elu. Rasputin kasutas oma mõjuvõimu ära kas selleks, et Venemaa poliitikat mõjutada. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti Esimese maailmasõja ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja muid oluliste riigiametnike ametissemääramisel. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Ilmselt oli mõlemal poolel teatud määral õigus, kuid et Rasputinile kuulus tsaariperekonna absoluutne toetus, ei kõigutanud süüdistused tema võimupositisooni sugugi. 1914
? 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 29. detsember (vkj 16. detsember) 1916) oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Mis tegi? Rasputini vanemad olid talupojad Rasputin ise jõi ja varastas, siis muutus usklikuks ja mungaks Miks oli tsaar pojale tähtis? Sellepärast, et munk ravis poega , siis poeg oli tervem. Surm 1916. aastal otsustasid monarhistid Felix Jussupovi ja Dmitri Pavlovits Romanovi juhtimisel Rasputini elu lõpetada, et "päästa tsaar ja Venemaa".
Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvustunde tõus Parteid: jakobiinid, temidoorlased, monarhistid, zirodiinid, riigikorraks määrati konstitutsiooniline monarhia Karl Martell (687-741) Frangi riigi majordoomus 717-741. Sõdis edukalt germaani hõimudega, 730. aastateks olid kõik frangi kuningad tema täieliku võimu all Karl suur (742-814)- Frangi riigi kuningas, oli sõjaliselt äärmiselt edukas Louis XIV (1643-1715)- rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast, rajas tseutraliseeritud haldusparaadi, kaotas usuvabaduse
Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a
valitsusjuht ja leninismi rajaja. Nikolai II - oli Venemaa viimane keiser. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga. Rasputin - oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Rasputin uutiski seletamatul viisil Aleksei seisundit parandada. See kordus alati, kui poiss tundis end halvasti. Nii pälvis Siberi munk nii tsaari kui tsaarinna usalduse. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Talle tehti atendaadikatse, see aga ebaõnnestus ning siis uskusid tema austajad veel rohkem tema pühalikkust. Monarhistid otsustasid Rasputini tappa, et "päästa tsaar ja Venemaa" . Enne oli Rasputin aga ennustanud, et ilma temata hukkub tsaaripere peagi. Nii see teatavasti ka läks.
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad;
BBB ( Berliin , Bosporus , Bagadad ) raudtee. Majandusvallutus. Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA: 20 sajandi algul kiirenes tööstusharude areng. ( eelkõige metallurgia, mootorite tootmine) Kriisinähtused tööstuharudes : siiditööstus, veinitööstus ja viljakasvatus. Prantsusmaa poliitilist elu iseloomustas mitmeparteilisus: 1) monarhistid - kuningavõim (monarhia) 2) klerikaalid - kiriku huvid 3) natsionalistid - rahvuslased (Sak. Vastu) 4) konservatiivsed vabariiklaste rühmitused 5)radikaalid - kõige suuremad ümberkorraldajad (GeorgesClemençeau Koolides keelati religioosne kasvatus. Kirik lahutati riigist. INGLISMAA: Kolooniate valitseja. Tööstusharud: laevatööstus, keemiatööstus, elektroonikatööstus, terasetööstus. Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat
Rahvuskonvent tahtis teha inimesi võrdseks ning vangistas Louis XVI, sest ta raiskas suuri summasid enda jaoks ning mis tõi majandusliku kriisi. 4. Millised poliitilised jõud olid esindatud Seadusandlikus Kogus? Mis olid nende eesmärgid? Jakobiinid- Nõudsid pidevalt uusi muutusi ja kuningavõimu veelgi suuremat piiramist Soo- Siia kuulusid need saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda. Toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Monarhistid- Kuningavõimu pooldajad. 5. Miks kukutati jakobiinid võimult? Rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei olnud neile kergendust toonud. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati
rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda.
*veinitootmises hakkasid naturaalveinidega edukalt konkureerima piiritusveinid mis olid kangemad ja odavamad. 3)Prantsusmaal kujunes ulatuslik rantjeede kiht, kelle raha oli pankades hoiul või riigile laenatud ning kes ei teinud tööd vaid elasid protsentide arvel. Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal, Panama skandaal) 2)mitme parteilisus, jõudude polariseerumine: (Radikaalsotsialistid lihtrahvas, otsustavad reformid; Monarhistid aristokraadid, monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus.
parandada. See kordus alati, kui poiss tundis end halvasti. Nii pälvis Siberi munk nii tsaari kui tsaarinna usalduse. Aleksandra uskus, et Rasputin on Jumalast äravalitud saadik, kelle ettekuulutusi peab igal juhul järgima. Nikolai oli paljuski oma naise mõju all ning uskus Rasputinit ka ise, siiski ei täitnud ta alati munga juhtnööre. Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti Esimese maailmasõja ajal üha enam poliitikasse, määras ministreid ja muid olulisi riigiametnikke. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Ilmselt oli mõlemal poolel teatud määral õigus, kuid et Rasputinile kuulus tsaariperekonna absoluutne toetus, ei kõigutanud süüdistused tema võimupositisooni sugugi. 1900 aastatel valitses Venemaad Tsaaripere.
a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: 1. Punased Valged 2. bolsevikud monarhistid 3. töölised (15%) kodanlikud parteid 4. talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhideslovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud)
mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta ja noriti tüli. Saksamaa-Saksakeisririik(1871-1918). Areng toimus igas valdkonnas, kuigi palju rahvast oli vaesuses. Tugev sotsiaaldemokraatia- monarh, riigisüsteem ja sõjavägi olid rahva seas populaarsed. Eesmärgiks oli
6. Kas enamlaste võimuletulek Venemaal oli paratamatu? Põhjenda. Polnud kedagi teist, kes oleks võimu üle võtnud, kuna valged olid nii eraldatud ja polnud selleks valmis(ka hiljem oli valgetel koostööga raskusi jne)Antud ajal oli see vist tõesti ainus võimalus 7. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Kes (millised ühiskonnakihid) olid sõdivad pooled? Punased: bolsevikud, töölised (15%) , talupojad (kehviktalupojad) 85% Valged: monarhistid, kodanlikud parteid, sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud), ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 8. Miks sekkusid välisriigid Vene kodusõtta? Kas nende sekkumine oli õigustatud? · kartsid maailmarevolutsiooni levikut. · soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega).
Seadusandlik Kogu ehk parlament ministrid ja tal oli ka edasilükkava kodaniku õigused määras ,,Inimese veto õigus Seadusandliku Kogu ja kodanike õiguste deklaratsioon" suhtes Poliitiliste klubide kujunemine: Montanjaarid, Zirondiinid Kordeljeerid Monarhistid (Kuninga pooldajad) (Jakobiinid, kuninga vastu) Radikaalsed vasakpoolsed Robespierre, Mõõdukad vasakpoolsed Parempoolsed Danton, Marat Kuninga kukutamine: 10. aug. 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks. Vabariik Prantsusmaal 1792 - 1799
Asutav Kogu muutus Seadusandlikuks Koguks, kuhu valiti 745 saadikut. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Kogule, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, monarhia pooldajateks ja nn. sooks. Vabariigi väljakuulutamine ja kuninga surmamine 1792. aasta augustis toimus Pariisis väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Oma mõju olid kaotanud monarhistid ning 1792. aasta septembris toimunud valimistel olid ülekaalus vabariigi pooldajad. 22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendis peale vabariigi väljakuulutamist olid Jakobiinid, Zirondiinid ja Soo. Rahvuskonvendis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus. 1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine ning peale kolme päevast kohtupidamist mõisteti kuningas ühe häälega surma. 21.jaanuaril 1793
kodanik Louis capet. Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal. 9. Vabariigi väljakuulutamine kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks. 10. Jakobiinide diktatuur revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Jakobiinid viisid juba mõni päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme. NT: emigrantide maade müük oksjonil järelmaksuga. Konvent aga andis välja selliseid reforme:, kogukonna
o Töölisliikumise kasv. o Rahvuslike liikumiste kasv. o Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu keisrinna vastu ja teda süüdistati reetmises (arvati, et ta tahab sõlmida separaatrahu sakslastega). Üks ebapopulaarsuse põhjuseid oli ka Rasputin, kes ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada. VEEBRUARIREVOLUTSIOON Algab suure streigilainega. Eesotsas on Budilovi relvatehaste töölised. Meeleolu on sarnane 1905. aasta revolutsioonile: miitingud, meeleavaldused jms. Tsaar ise oli sõjas. Kuberner üritab saata rahva peale sõjaväge, aga sõjavägi hakkab üle minema rahava poolele. 8. märtsil
kuningale, kohtuvõimu hakkasid teostama vaitud kohtunikud. Seaduslikus Kogus oli 745 saadikut- aktiivsemad olid äärmuslased - 264 oli Monarhia pooldajat, 136 Jakobiini ehk konstitutsioonilise (piiratud) monarhia toetajat. Enamus (435 saadikut) aga toetas kord üht, kord teist jõudu. 1792 süvenesid monarhiavastased meeleolud, kuningaloss vallutati, kuningast sai tavakodanik Louis Capet. Toimusid valimised, mille käigus kaotasid oma mõju monarhistid Seadusandlik Kogu- Rahvuskonvent, kus oli saadikut 760 . 1792 Kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. Jakobiinid jagunesid: 1793. oli nii sise kui välispoliitiline olukord pinev- toetus kandus radikaalisele, kes selle koheselt ära kasutasid. 3) direktoorium ja revolutsiooni lõpp Jakobiinide vastased poliitilised jõud pehmendasid terrorireziimi.1793 tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia.1795 võttis rahvuskonverent vastu uue põhiseaduse
Tema tapmine algatas I MS. LENIN VM bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija ja NSVL esimene valitsusjuht. Bolsevikud tahtsid kehtestada vägivaldset proletariaadi diktatuuri. NIKOLAI II Veebruarirevolutsiooni käigus troonist loobunud VM viimane tsaar. Lõpetas 304 a kestnud Romanovite dünastia valitsuse. Tema üle oli suur võim ,,imemehel" Rasputinil. 1918 tapeti tema ja ta perekond Jekaterinburgis. RASPUTIN joodikust munk ja liiderdaja, kellel oli suur võim N II üle. Monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti I MS ajal üha enam poliitikasse, määras ministreid ja muid olulisi riigiametnikke. Tapeti monarhistlike ringkondade poolt 1916. K. KONIK 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas ,,MKER". K. PÄTS 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas ,,MKER", sai I EV valitsuse peaministriks. J.VILMS 1918 loodud Päästekomitee liige, kirjutas ,,MKER". J. LAIDONER E vägede ülemjuhata Vabadussõjas
Riigiduumale seadusandlikud õigused - Vabadusmanifest oli revolutsiooni esimene suur võit, mis suunas Venemaa demokraatia ja euroopaliku parlamentarismi arengu teele - Manifest avaldamise järel tekkis palju ülevenemaalisi kui ka kohalikke rahvuslikke parteisid, millest edukamad olid oktobristide ja kadettide partei - Manifestiga olid rahul liberaalne kodanlus, kuid rahul ei olnud monarhistid-marurahvuslased - Monarhistid-marurahvuslased moodustasid organisatsioone, et tegeleda radikaalsete ja liberaalsete organisatsioonidega - Nende tegevus oli suunatud juutide, haritlaste ja töölisorganisatsioonide vastu - Tsarismi pooldajad nimetasid end mustsajaks ja koondusid Vene Rahva Liiduks - Nad külvasid rahvas hirmu ja ebakindlust - Järgmisena puhkes meremeeste ülestõus, millest eredaim on Sevastoopoli ülestõus, mis küll suruti maha vene võimude poolt
Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). 21
tülisid enda huvides ära kasutada) ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pr (1904) ja Vm (1907). Prantsusmaa (lk.25-27): Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt.õpik lk.26). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20
Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 3. Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920 intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlus talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa ja tsehhide-slovakkide ülejooksikute korpus
põhiseadusliku, liberaalse ja monarhistliku valitsuse ja parema poole(konservatiivse ja absolutistlik- katoliiklik liikumine) vahel. Sotsiaalne ja poliitiline madalseis pärast USA-Hispaania sõda(1898.a.), separistlikud liikumised. Sisepoliitika oli anarhistide, karlistide ja separatistide suhtes väga vägivaldne võrreldes Itaaliaga. Parteipoliitiline maastik : mitu parteid,vasakul pool sotsialistid keskel monarhistid ja paremal koservatistid. Majandus : hakkas tõusma pärast Esimest Maailmasõda Välispoliitika : suht neutraalne ja kolooniatest jäi ka ilma ! USA : · Presidentaalne vabariik, peaministri koht puudus, Presidendil oma valitsusadministratsioon · Konkureerivad 2 parteid : Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. · Vabariiklased pooldavad Ameerika individualismi kõikide võimaluste maa,
Riik jagatakse 83 departemnguks. Kõigile tagatakse inimõigused, võrdsus seaduste ees ja eraomand. Samal ajal keelatakse ametiühingud ja streigid. 1791. a. 1. oktoober tuleb kokku põhiseaduse alusel valitud SEADUSANDLIK KOGU Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre.
a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. 2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-
Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik
· Majanduse arengult jäi Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majandus säilitas endiselt agraarse (valdavalt põllumajandusliku) iseloomu. · Palju kapitali veeti riigist välja (mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks) kolooniatesse või laenati (näiteks Venemaale). · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; radikaal-sotsialistid). · Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt.õpik lk.26). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas; palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti
Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena"
prantsuse veinid, parfümeeria ja luksustooted. 4 POLIITIKA Poliitilises elus killustatus, palju väikeseid parteisid, mis ongi Prantsusmaale iseloomulik (ka hiljem). Kehtestatakse III vabariik, mida keegi tegelikult ei taha. Valitseb totaalne rahulolematus, mille tõttu toimub tugev polariseerumine ehk poliitiline maastik lõheneb tugevalt kaheks, mis välistab omavahelise koostöö. Paremal on rahvuslikud liikumised ja konservatiivid, monarhistid, katoliiklased (vaimsus peame sakslastele kättemaksma). Vaskpoolsed on vabariiklastest radikaalid ja sotsialistid. Võimulolevad valitsused on alati nõrgad ja korrumpeerunud ja see kisub veel sügavamalt poliitikat kahte leeri. Suurim skandaal on Dreyfus´i afäär. 2009-11-05 (lippus.pbworks.com artiklid ja materjalid) Dreyfus on juudi soost kindralstaabi ohvitser. Selgus, et sõjaline info lekib Saksamaale. D. anti kohtu alla, mõisteti süüdi ja saadeti vangi
tülisid enda huvides ära kasutada) ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pr (1904) ja Vm (1907). Prantsusmaa (lk.25-27): Sisepoliitika: Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). Sisepoliitikat sajandivahetusel aktiviseeris Dreyfus`i afäär (Vt.õpik lk.26). Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti
mis toimus endise Venemaa keisririigi territooriumil pärast bolsevike poolt teostatud riigipööret 1917. aastal Petrogradis. Ülevaade Riigipöördega 7. novembril 1917 (Oktoobrirevolutsiooniga) said enamlased Venemaa keisririigi pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent põhjas, lõunas, idas ja läänes kehtis Venemaa Ajutisele Valitsusele lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased valgekaartlaste relvastatud jõud. Enamlased viisid pealinna peagi üle sisemaale Moskvasse. Järgnenud kodusõja käigus jäi Petrograd kiiresti inimestest tühjaks. Esimesest maailmasõjast tingitud majandusraskusest ning tekkinud anarhiast sattusid paradoksaalsel kombel esimesena löögi alla bolsevikke toetanud kuid vasti kommunistlikus võimus pettunud vabrikutöölised,
Tekkisid kodanlikud parteid, millest tähtsamad olid: 1. Suurkodanluse ja uusaadli partei nimega 17.Oktoobri Liit, kes soovis säilitada tugevat keisrivõimu ja mõisnike maaomandit 2. Keskkodanluse ja intelligentsi partei ehk Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid). Nemad taotlesid mõõdukaid reforme- mõisnike maaomandi piiramist ja vastustasid bolsevike proletariaadi diktatuuriideed. 3. Marurahvuslased ehk Mustasajalased ja monarhistid. Töölised ja talupojad ei võitnud revolutsiooniga midagi, nemad jätkasid esseeride ja bolsevike juhtimisel võitlust monarhia kukutamise eest. 1906 kevadel valiti I Riigiduuma (524 saadikut), milles ülekaalus olid monarhistid ehk tsaarivõimu vastased, kes püüdsid Asutavat Kogu valida. Tsaar, kes oli jätnud endale õiguse Riigiduumat laiali saata, seda ka tegi. Valiti II Riigiduuma, mis saadeti samuti laiali. III ja IV
Weimari linnas). See eksisteeris 1919-1933. Weimari vabariigis olid võimul eelkõige tsentristlikud valitsused. Seda aga kritiseeriti mõlemalt poolt: · Vasakult (kommunistid, kes üritasid mitu korda ka Saksamaal võimu haarata, nt 1919 Berliinis; Baieris, kus väljakuulutatud Nõukogude vabariik likvideeriti 3 nädalat hiljem; Hamburgis 1923). Nad said toetust NSVL-st, kuna sealne ideoloogia taotles maailmarevolutsiooni. · Paremalt (monarhistid, kes oleksid näinud Saksa keisririigi kestmist ning süüdistasid vabariiki kõigis ebaõnnestumistes). Üritasid samuti võimu enda kätte saada: 1920 Kappi puts, Kapp oli kindral, kes üritas riigipööret läbi viia. Samuti kritiseerisid seda natsionaalsotsialistid, kes üritasid võimu saada 1923 Münchenis Müncheni õllekeldri puts. 1920ndatel ei läinus rahvahulgad kaasa ei parempoolsete ega vasakpoolsetega, hindasid kodanikuvabadusi, eraomandit
kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Töölispartei ehk Natsipartei. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 13 Kuna kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veeldi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Sparta Liiga, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik kompartei
Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert. Et kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. Dolchstoßlegende on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja tänu Saksa revolutsioonile, mitte sõjalisele kaotusele. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena"
Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonnas populaarsemaid ideid
1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine 1 Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 1 Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Liberalismi põhiideed:
pidamises ja demokraatia mahasurumises minarett mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ristiusu levitamine paganate seas misjonär ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ajakohastamine, uuendamine monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid monarhia pooldajad monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee islami pühakoda moslem islamiusuline muinasaeg kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne mitmeusundiline munk Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris
mahasurumises minarett mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ristiusu levitamine paganate seas misjonär ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ajakohastamine, uuendamine monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid monarhia pooldajad monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee islami pühakoda moslem islamiusuline muinasaeg kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne mitmeusundiline munk Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris
mahasurumises minarett mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele misjon ristiusu levitamine paganate seas misjonär ristiusu levitaja paganate seas mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine moderniseerimine ajakohastamine, uuendamine monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) monarhistid monarhia pooldajad monopol (1) ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellega kauplemise ainuõigus; (2) kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus mosee islami pühakoda moslem islamiusuline muinasaeg kõige vanem ajajärk inimkonna ajaloos; sellest ajast puuduvad kirjalikud teated multireligioosne mitmeusundiline munk Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris
Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu. Venemaal lubati kinnitada demokraatia ja ühinemis- ning koosolekuvabadus. Liberaalne kodanlus ja haritlased olid rahul. Venemaal tekkis kiirelt palju parteisid. Oli ka palju rahulolematuid. Rahul ei olnud sotsialistid, sest nende meelest lubas manifest rahvale liiga vähe. Nad tegelesid terroriaktidega ja õhutasid rahvast väljaastumistele. Veel olid rahulolematud monarhistid, kelle meelest tsaarivõimu piiramist ei tohiks olemas olla. Nad moodustasid oma paremäärmuslikke organisatsioone, mille ühine nimi on Mustsada. Nad kavandasid terroriakte, mis oli suunatud eelkõige liberaalsete vaadetega inimeste vastu. Tsaarivalitsus kasutas sotsialistide vastu vägivalda, et see maha suruda. Mustsada sai tegutseda tsaarivalitsuse vaikival heakskiidul, sest nad tegutsesid suurema tsaarivõimu nimel.
saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. 2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) 28* Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). 29* Sõdivad pooled: Punased Valged Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 30* Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-slovakkide
moodustada ühtne valitsus, mis koondaks enda alluvusse kogu valge liikumise. Seal loodud Vm AV-d on enamasti nim direktooriumist, koosnes viiest mehest. Esialgu tundus, et sellest piisab, aga õnnetuseks hakkasid hädad tunda andma ka seal- valgete liikumine oli äärmiselt lõhestatud, selge oli vaid üks eesmärk, et enamlased tuleb Vm-l kukutada, mis edasi saab, see teadmine puudus. Esindatud olid monarhistid ja ka vasakesseerid, erineva riigikorra pooldajad. Ufaa direktoorium ei osutunud kuigi efektiivseks, kõrgemates sõjaväelistes ringkondades tekis mõte ka see kõrvale tõrjuda ja anda kogu Vm valitsemine ühe mehe kätte. Nov 1918 toimus nö riigipööre. Siberis tegutsevad kõrgemad sõjaväelased kõrvaldasid direktooriumi võimult ja seadsid ametisse Vm ülemjuhataja Aleksander Koltšaki.
annaabi.ee 
