Ajaloo kordamisleht 1.Millised sündmusi võib pidada keskaja alguseks ja milliseid lõpuks ?Millal need toimusid ? alguseks: Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult kukutamine 476a. lõpuks: *Konstantinoopoli vallutamine 1453a. *Ameerika avastamine 1492.a *Reformatsiooni algus saksamaal 1517a 2.Millised olid Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana? Tundis oma õpetlaste tegevuse vastu elavat huvi,arutles nendega õukonnaringis sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Ajajooksul suurenes feodaalide arv,mistõttu suurenes ka feodaalide sõltumatus valitsejast.Sõltuva talupojakonna tekkimine. 4.Kuidas kujunes talupoegadele sõltuvus feodaalidest? Frangi riigis andsid sõjakäikudest,rõõvretkedest ja majanduslikest kitsikusest ohustatud talupojad end ülikutest suurmaa valdajate kaitse alla,koh...
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50
ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes käisid ja rändasid ringi ning kerjates ja jutustades. Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Järelikult ei tohtind suurfeodaal maadlet ise mehi sõjaväkke värvata, vaid nõudis vasallilt teatud hulga meeste väljapanekut. Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad
*Domeen kuninga maavaldus *Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide
sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti 14. Mõisahärrus talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17
Feood Vasallile antud maad hakati nimetama lääniks (saksa k Lehn laen) ehk feoodiks ja selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Need, kes olid saanud oma maad pärandiks esivanematelt, ei pidanud senjöörile truudusvannet andma. Senjöör Senjöör (prantsuse k senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaal Feodaalid olid senjöörile alluvad isikud kes said oma senjöörilt maad. Saadud maa eest tasusid feodaalid väeteenistusega. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tavaliselt pidi vasall oma senjööri sõjaväe teenistuses olema 40 päeva aastas
preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad naturaalmajandus kõik vajalik valmistati oma majapidamises
restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu Rahu,mis lõpetas 1648 30-aastase sõja koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit (nt.Napoléoni vastu) valgustajad 17.sajandi haritlased,kes uskusid mõistuse võimalustesse, kritiseerisid sageli kirikut valgustatud monarhia Valitseja,kes valitseb arvestades valgustajate ideid reform Riigi poolt teostatud ümberkorraldus (vana süsteem säilib)
Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall kiiresti oma alamatega kohal. Ka võimusüsteem oli feodaalühiskonna algusaegadel stabiilne. Kuningas valitses kindlalt omal maal ja käsud ning seadused kehtisid kõigile võrdselt. Valitseja vastased oli võimalik kiiresti kõrvaldada, sest feodaalid allusid kuningale. Kui nende läänil tegutsesid
"Jumal olgu armulik talle, joodikule!" ALLEGOORILISED TEOSED Prantsusmaalt 13. sajandist ALLEGOORIA mõistukõne "REBASEROMAAN", "ROOSIROMAAN", Mõlemas satiir, huumor ja mõistuse propageerimine "REBASEROMAAN", Loomaeepos Loomalugude hiigelsari, mida ühendab keskne tegelane rebane Renart Teoses sotsiaalne satiir, kus peegelduvad suhted ja kombed. TEGELASED REBANE kaval, leidlik väikefeodaal HUNT juhm, toores KARU kohmakas, juhm suurfeodaal LÕVI kuningas OINAS, EESEL vaimulikud KANAD, JÄNESED lihtrahvas PALJU TÕLKEID JA MUGANDUSI Eestis Kreutzwaldi mugandus "Lood Reinuvader Rebasest" - 1850 "Roosiromaan" allegooriline prantsuse värssteos TEGELASED lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm Kadedus valevagadus Peategelasteks Loodus ja Mõistus. . "Roosiromaan" Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisukokkuvõte Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda
Verduni kokkulepe Frangi riik kolmeks. Naturaalmajandus kõik tarbeesemed olid tehtud talupoegade ja ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Feodaalkord Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest. Vasall- alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Feood renditatava maatüki nimetus Pärusvaldus maatükki pärandati poegadele Sunnimaisus- lahkumiskeeld Kirikukümnis kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule püsiv sissetulek kogu keskaja jooksul Karolingid nim. dünastiat mis sai nimetuse Karl Suure järgi Karolingide renessanss kultuurielu taassünd Karl Suure valitsemise ajal Vene õigus- Jaroslav lasti koostada seadustekogu, mis püüdis likvideerida
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD
40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel
Kristlik riik, 800. Kroonis paavst Karli keisriks, sest ta lahendas mingi tüli ära. Keisrivõim oli taastatud. Jee! Verduni leping Karli pojapojad jagasid tema riigi aastal 843 kolmeks. Igaüks sai natuke. Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riik. Idast kujunes Saksamaa, läänest Prantsusmaa ja lõuna lagunes. 11. Peatükk Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör suurfeodaal. Vasall alamfeodaal. Feodalism Ühiskonnakorraldus, mis kujunes 1. at teisel poolel Lääne-Euroopas, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud sõltuvussuhted; valitseva seisuse samastamine sõjameeste seisusega; poliitilise võimu killustatus; sellest lähtuv maaomandi killustatus. Feodalism senjööri ja vasalli vaheline suhe. Benefiits sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen kuninga isiklik maavaldus.
aastal pani aluse Kirikuriigile Karl Suur- Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim. Surres jättis maha impeeriumi, mida ta järglased ei suutnud koos hoida ja see jagunes kolmeks: Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riik. Feodaalsuhted Feodalism- Isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinev feodaalkord. Kuningas Hertsog Suurfeodaa l Väikerüüte l Suurfeodaal andis osa oma maast kasutamiseks väiksemale feodaalile, seda maad hakati kutsuma lääniks. Lääni saaja muutus vasalliks. Vasall pidi sõjaolukorras oma meeste ja relvastusega senjöörile appi minema ja olema talle igatpidi lojaalne. Läänipüramiid Minu vasalli vasall ei ole minu vasall- ehk kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1)Uut laadi sõjväeorganisatsiooni teke
Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma, mil Merovingide kuningad kaotasid oma võimu, olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik, hiljem suurmaapidaja ja piirkondade asevalitseja Senjöör- suurfeodaal Lään- maatükke mida anti kasutada vasallidele sõjateenistuse eest. Läänimees- lääni valdaja Feood ja feodaal- uus elukorraldus Sunnismaisus- talupoegadelt keelati maalt lahkuda, kuna tööta polnud maal väärtust. Pärisori- sunnimaine talupoeg Talu-maja, mis oli ehitatud käepärasest materjalist, nt puust, kivist, tellistest,
kohalike usundite juurde. Tsölibaat on abielukeeld. Noviits katseajal olev isik kloostris. Nunn on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. Kerjusmungaordu dominiiklaste ja frantsisklaste ordud. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Süserään on kõrgeim feodaal. Feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Slaavi tähestik on tähestik millel millel põhineb vene tähestik ja paljude teiste, põhiliselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keeltetähestikud
naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid
põhines eelkõige just arvukatel vasallidell, neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks) Mõisted: feood = lään maatükid, mida Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest kasutada; feodaal feoodi valdaja, maaisand; feodaalne hierarhia astmestik (rüütlid > parunid > hertsogid, krahvinnad > kuningas); vasall alamfeodaal; senjöör suurfeodaal; (minu vasalli vasall ei ole minu vasall). Talupoeg - ; sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm (talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada), üks pärisorjuse põhitunnuseid; pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm (sunnimaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostjale), freodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid; teotöö
üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks. Lõpetas kolme aastalise kodusõja. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalilie antud maavaldus. Vasall alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodakse sisse või saaadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid.
Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti
- Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli
loodi raskeratsavägi(kallis varustus, hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele-vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)... iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist. Majapidamissüs:
Talupojad olid sõltuvad feodaalidest. Maasõltuvus Maa ei kuulunud talupojale vaid kas feodaalile, kirikule või kuningale. Ida-Euroopas jagati maad mõisamaaks ja talumaaks(talupoegadele enda pere ülal pidamiseks). Talumaade eest nõuti teotööd mõisates ja naturaalandamit Lääne-Euroopas jagati kogu maa talumaadeks ja nende kasutamise eest maksid talupojad naturaalandamit, teotööd siis tegema ei pidanud. Kohtusõltuvus Suurfeodaal läänistas väikefeodaalile maad edasi andes nii feodaalile kohustused Isikusõltuvus Tuleneb talupoegade staatusest. Talupojad muutusid sunnismaiseks võlgade läbi ja nad kuulusid maaga kokku. Sellest kujunesid välja pärisorjad, erandiks vaid Skandinaavia. Igapäevast elukorraldust oli neil muidugi õigus ise korraldada. Kõrgkeskajal hakkasid kujunema raharendid ja rahalised suhted lükates kõrvale naturaalandamid
16) Selgitage mõisted: Keskaeg- aeg, mis jääb vanaaja ja uusaja vahele, jagunedes 3 perioodiks (Euroopas). Majordoomus- Frangi riigi valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna juht. Ariaanlus- Kristlik usuvool, mille järgi Kristus pole jumalaga sarnane. Kirikuriik- riik, mille valitseja oli kirik. Naturaalmajandus- majandus, kus tehakse endale vajaminev ise või vahetatakse. Feodaalkord- kord, kus on maaomanikud ja talupojad. Senjöör- suurfeodaal Vasall- alamfeodaal Lään- haldusüksus Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maa. Pärusvaldus- feoodi vastand. Pärisorjus- orjus, kus ei tohtinud maalt lahkuda ja kuulusid täielikult oma ülemale. Katedraal- toom- ehk peakirik. Preester- vaimulik, kellel on õigus riitusi läbi viia. Visitatsioon- kirikukomisjoni kontrollkäik alluvate juurde. Eremiit- kõrbeerak Klooster- munkade/nunnade elupaik. Misjon- usukuulatamine
Kuna võim jagati vendade vahel ära, siis hakkasid nad võimu pärast kaklema ning toimusid tülid ja kodusõjad. 16) Selgitage mõisted: Keskaeg Ajalooperiood 518 sajand Majordoomus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Ariaanlus 7 4 sajandil levinud kristlik õpetus Kirikuriik üks itaalia tähtsamaid riike alates 6.sajandist Naturaalmajandus Majandussüsteem kus tootja varustab end ise vajaliku kaubaga Feodaalkord Aadlist sõjameeste elukorraldus Senjöör suurfeodaal, kes Vasall väikefeodaal, läänimees, kes valitses lääni Lään maa Feood lään, maalapp mis on saadud senjoorilt valitsemiseks Pärusvaldus maaomad, mida omanik võis piiramatult kasutada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: talupjad pidid alluma oma isandale Katedraal peakirik Preestervaimulik kel on õigus riituste läbiviimiseks Visitatsioon piiskopi külaskäik kirikutesse ja kloostritesse, et jälgida vaimulike tegevust
vasallidele ehk sõjameestele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Selline maatükk= lään e feood. Selle maatüki valdajat nimetati vastavalt läänimees või feodaal. Feodaalkord lagunes sellepärast, et feodaalidel oli lõpuks liiga suur võim ja kuningavõimust sõltumatus. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: 1) Vajadus luau uut laadi sõjaväeorganisatsioon 2)Vajadusluua stabiilne võimusüsteem Feodaalne hierarhia: 1)Süserään – kuningas; 2)Senjöör – suurfeodaal; 3) Vasall-rüütlid 4) Linnad. valitsemine ja majandus 10-11 sajandil toimus põllumajanduses suur murrang – inimesed tulid malt linna elama – võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht.
Ajajooksul muutusid maad pärandatavaks ning maadest kujunesd läänid. Vasallid võis kuningalt saadud maad ka edasi läänistada ja nii tekkis varafeodaalne killustatus. PREKAARIA protsess, kus tuleb loobuda relvakandmisest, sest see on liiga kulukas ning antakse end kellegi sõltuvusse. VASALLITEET: vasallide omavaheline sõltuvussuhete süsteem, mille aluseks oli feodaalne hierarhia. Suurfeodaal sai kuningalt maalt, jagades selle omakorda läänistatud maa väikefeodaalidele, olles neile senjööriks. LÄÄN: ehk feood, mis on kõrgemalt valitsejalt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud valdus. ALLOOD: allood ehk pärisvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võiks piiramata käsutada, millel ei olnud feodaalsuhteid. Nt vabadel talupoegadel oli allood. MEIER ehk mõisavalitseja
munk-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, kes elab kloostris. nunn-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, kes elab kloostris. Abt- Mungakloostri ülem vasall-ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. Senjöör-oli suurfeodaal,kellest olid sõltuvuses feodaalses hierahias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara.
rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms.Senjöör (prantsuse senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim.Territooriumi kõrgemat senjööri (kuningat, vürsti, hertsogit) nimetati ka süserääniks. Feodaalsuhete kujunemise põhjused 1. uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Rüütel- professionaalne sõjamees. 2. vajadus luua stabiilne võimustüsteem. Läänipüramiid-
Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid
27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabilood pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepose ,,Rebaseromaan" loomadena esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid : lõvi Boble kujutas kuningat, kohmakas karu Brun ja juhm hunt Ysengrin suurfeodaal, kaval rebane Renart rüütlit või linnakodanikku, eesel ja oinas vimulikke, kukk kuningaväe trummilööjat ja väiksemad loomad ning linnud, nagu jänesed ja kanad, lihtrahvast. Nagu linnaelanike seas tavaline, ei saavutanud tegelased edu mitte jõu, vaid kavalusega, milles paistis loomulikult enim silma rebane Renart. Kui aegajalt kavaldasid väiksemad loomad temagi üle.
variante populaarseim tegelane Reinuvader "Don Quijotes" Hispaanias Rebane ja mis on allegooriline satiir "Tristan ja Isaolde" - Cornwalli kangelane feodaalühiskonna kohta Tristan ja Iiri kuningatütar Isolde armuvad Sisu: Lõvi Noble esindab kuningavõimu, armujoogi tõttu ning lõpuks hukuvad karu Brun on suurfeodaal, hunt Isengrin traagiliselt, sest seisuslikud eelarvamused keskaadli esindaja, eesel ja oinas on ja saatusikud õnnetused ei lase neil vaimulikud, kukk Chantecer, kanad jt väiksemad loomad aga esindavad liht- oli abielus rahva mitmesuguseid kihte. Rebane aga Pagendati Firenzest poliitiliste suundu- esineb kord rahvaliku vambumehena, kes muste tõttu
tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil. kuninga poolt juhitud keskvõim, mille raad keskaegne linnavalitsus juures tegutsesid nõuandva organina tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste seisuste esindused, kaitstes kõige ühendus mõjukamate ühiskonnakihtide huve. gild keskaegne usuline ja poliitiline Täielik otsustus õigus. kutseühing senjöör ehk isand suurfeodaal; isik, kes Hansa Liit 12. ja 17. sajandi vahel jagas lääne Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud feood ehk lään maavaldus, mis saadi institutsioon, mis kujutas endast väeteenistuse eest, hiljem saadi maavaldus samaaegselt nii linnade kui ka väljaosta individuaalsete kaupmeeste vasall läänimees, feodaal, kes sai organisatsiooni
Habsburgid, Stuartid, Hannoverid, Hochenzollerid, Romanovid, Vasad, Bourbonid. Õiguste billiga pannakse alus parlamentarismile, inglismaad võib sellest ajast nimetada parlamentaristlikuks. Suur Prantsuse revolutsioon 14.juuli 1789-1799 Prantsusmaa valitsemine oli jäänud valgustusest puutumata. Valitses agraarühiskond. Toimis feodaalkord. Maadel oli senjöör ning talupojad rentisid maad. Feodaalne maaomand oli astmeline kuningas oli kogu Prantsusmaa omanik, suurfeodaal oli hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik. Talupojad olid isiklikult vabad ja neid ei karistatud ihunuhtlusega. Kohtuvõim kuulus feodaalile, absolutismi ajal läks see kuninglike kohtute kompetentsi. Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼)
kaitseks põhjapoolsete hunnide vastu ja jätkati järgnevail sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel pühamu terrakota sõdurid põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr
sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel pühamu terrakota sõdurid põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr
sajandeil Suur Kuningatee Pärsia kuningad rajasid riigi läänepoolse pealinna Sardese ja idapoolse pealinn Susa vahele maantee, millel olid posti edasitoimetamiseks esimesed postijaamad maailmas Suur Siiditee kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel, mida mööda veeti siidriiet ja muid kaupu S saduff veetõstuk, mille abil sai juhtida vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud sogun keisri nimel valitsev suurfeodaal Jaapanis T taoism hiina religioon, mis sai alguse iidsetest loodususkumustest ja mille u aastal 500 eKr viimistles õpetlane Laozi tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks teleskoop pikksilm taevakehade vaatlemiseks tempel pühamu terrakota sõdurid põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 a eKr
Venemaal. Lääne Euroopa maades olid talupojad rohkem vabamad. Teotöö oli vajalik selleks, et talupojad hoiaksid korras ka mõisniku maa. Keskajal riigimaa kõrgeim omanik oli kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel (hertsog või krahv). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid. · feood maatükk, mille kuningas annab suurfeodaalile, mille suurfeodaal jaotab väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212
Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased
Feodaalkord naturaalmajandusest tingituna polnud käibel raha ning kuningatel polnud võimalik sõjaväele rahas tasuda tasusid maavaldustega feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör isand, kes jagas maad vasall maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti kohustused on oma senjööri ees peamine on teenida tema sõjaväes
saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng".
poeedi tundeid ja üleelamisi daamiga kohtumisel või temast unistades. Linnakirjeldus Linnades loodud ja seal lauldavad värssjutustused olid enamasti suunatud feodaalide ja vaimulike vastu, neid kujutati rumalate ja ahnete ning naeruvääristati kõikvõimalikel viisil. Prantsusmaal oli eriti tuntu ,, rebaseromaan ,,. See koosnes paljude autorite loomingust, mis õige pea aga tervikuks liideti. Tegelasteks olid seal loomad, kes aga tegelikult kujutasid inimesi. Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal, hunt rüütel ja eesel preester. Peategelane rebane aga meenutas kõige enam jõukat linnakodanikku. Tänu oma kavalusele sai rebane alati jagu rumalast karust ja kurjast hundist. Samas võis ta hätta jääda, kui asus kimbutama väiksemaid loomi. Kuulsaim poeet oli Dante Alighieri (1265. 1321. ) teose ,, Jumalik komöödia ,, autor. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale
Keskaja lõppu tähistab mitmekesine narrikirjandus, naerdakse kõikvõimalike pahede üle, seda zanri ei põlga ära ka õpetlased. 1509. Rotterdami Erasmus, ladina keelene narrusekiitus, mis on populaarne eriti pärast trükikunsti leiutamist. (Kreutzwaldi mugandus Kilplased) Teise liigine loomakirjandus, "Reinecke Fuchs", "Roman de Renart" (rebase romaan e. Kreutzwaldi Reinuvader rebane). Loomad sümboliseerivad inimesi. Lõvi Nobel kuningavõim, karu Beorn suurfeodaal, hunt Isengard keskaadli esindaja, eesel ja oinas vaimulikud, kukk ja kana lihtrahvas, rebane Renart linnakodanik/vembumees. Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Francois Villon (1431 - ?) jäi varakult orvuks, oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. Sai kunstide magistriks, ei suutud linna ahvatlustele vastu panna ja sattus kurjategijate jõuku. Pagendatakse linnas, kaks korda mõistetakse surma, alates 1463. aastast puuduvad tema
annaabi.ee 
