Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ...................................................................................................... 6 1.4 Labarthe’i
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Instituut Liisa Tamm IRAANI FILMIKUNST Tallinn 2019 Filmide sisu, kvaliteet, eelistatud žanrid ning isegi vaatajaskond on aastate jooksul palju muu- tunud. Tänaseks päevaks on filmidest saanud oluline kunstiosa. Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, k
Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele and
Õudusfilm kui zanr sai alguse 19 sajandi lõpul kui Georges Méliès tegi 1896. aastal esimese õudusfilmi ,,Le Manoir du diable". Õudusfilmid on välja arenenud folkloorist, müütidest, kirjandusest, pärimusest, melodraamadest. Põhilisteks tegelasteks olid ,,tundmatud" või ennenägematud inimesed, üleloomulikud või grotesksed olendid, vampiiridest nõdrameelseteni, saatanad, ebasõbralikud kummitused, hullud teadlased, zombid, deemonid, libahundid, seestunud, kurjuse kehastus. Lisaks duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll & Mr Hyde"). Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelastek
Tartu Ülikool Monika Väärt (Sepp) Maailma Filmikunsti Ajalugu Kodutöö Õppejõud Lauri Kärk 2012 Kinematograafia sünd Kuigi katsetusi staatilise pildi liikumasaamiseks tehti siin-seal enne ja pärast, siis peetakse siiski Eadweard Muybridge´t nö liikuva pildi isaks. Tema ,,Hobune liikumises" (1882) on esimene liikuma pandud pildiseeria, mis ilmus mõni aeg peale seda, kui 1872 aastal ristusid tema teed võidusõiduhobuse omaniku Leland Stanford´iga, peale mida Muybridge aitas Stanford´il võita kihlveo, tõestades, et joostes on mingil ajahetkel ühekorraga õhus kõik neli hobuse jalga. Olles vahepeal kohtu all kahtlustatuna oma naise armukese mõrvas, naasis Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaeg
Kõik kommentaarid