Filmikunsti ajalugu 31.01.12 The age of pioneers: the early history of film How the horses helped to ivent the cinema. Cinema was invented by accident. 1872, west coast: leland standford, party, rich people, end of the 19 century, bored. Stanfrod talks friends about horses: problem: question is, what happens with the hooves while its moving, running. Bet, with eyes, can't settle this. Cannot ever see if the hooves touch the ground. Stanford has enough money, hires most famous photographer. Eadwerd muybridge, comes to usa. Tells him to settle this with photography. That time with photography you cannot get any informatio either. Started to install boxes, in each box, there was a camera. Does the hooves touch the ground or not? Fast shutter, can freeze the moment. Makes fast shutters, to record this. Finds solution, hooves are touching. The prerequisites for cinema: camera(edison and dickson), film stock that is flexible and stable to ru...
Filmitegemine Simona Andreas 9.c Filmivaatamine Filme vaadatakse erinevatel põhjustel. On kahte tüüpi inimesi. Filmitegemise 5 etappi -Arendamine -Eellavastus -Filmimine -Järellavastus ehk töötlus -Müük ja levik Arendamine Produtsent leiab projekti. Käib koostöö stsenaristiga Leitakse rahastaja. Projekt esitletakse rahastajatele Eellavastus Filmi tegemine on väga täpselt planeeritud projekt, pisidetailid panevad kokku just lavastus firmad (production company). Produtsendi tööks on palgata meeskond. Meeskond
Filmikeskkondi välja töötades toetub ta isiklikule fotopangale, mis on kujunenud reisidel pildistatud võõtastest kultuurikeskkondadest ja inimestest. Mamoru Oshii on üks Jaapani silmapaistvamaid rezissööre. Tänu tema filmidele on animele iseloomulikud elemendid saanud üldtuntuks ka Jaapanist väljaspool. Tema kinematograafia kõige olulisemaks elemendiks on taust. Seetõttu rõhutab Oshii ka filmi tootmisprotsessi eelkõige kompositsiooni- ja taustaloomeetappi. Oshii joonistab filmitegemise käigus kogu piltstsenaariumi ise. Oshii käe alla valminud materjal kannab tema signatuuri koerapeaga templit. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et need Jaanpani anime filmide loojad on väga andekad. Kõigi nende tööd olid väga paeluvad ja detailsed.
uut ajastut kutsuda caméra-stylo ajastuks.“ (Astruc, 1948) Hilisemale Cahiers’i kriitikute autoriteooriale võib inspiratsiooniks pidada aga järgnevaid sõnu samast artiklist: „1920ndate puhta kino ja filmitud teatri vahel on piisavalt ruumi ka teistsuguse ja individuaalse lähenemisega filmitegemisele. See eeldab loomulikult seda, et stsenarist lavastab ise oma stsenaariumid; või pigem, et stsenarist lakkab eksisteerimast, kuna seda laadi filmitegemise juures kaotab autori ja režissööri erinevus kogu tähenduse. Režii poleks enam pelgalt stseeni illustreerimise või esitlemise vahend, vaid tõeline kirjutamise moodus. Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque Olulist rolli Prantsuse uue laine kujunemisel mängis just see filmiajakiri, mille asutasid 1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca
Võib öelda seda, et filmitegijad liikusid lihtsatelt teemadelt (elatusalad, töövõtted) keerulisemate teemade juurde, nt mõtted, suhtumised ja palju sellist saabki teha sümbolite&metafooride kaudu. See oli see, mida tol ajal antropoloogid uurisid ja rituaalide puhul ei olnud enam vaatlemine, vaid rituaali dünaamilise muutuva protsessi kirjeldus muutus tähtsaks. Filmiti seda, mida ka tegelikult uuriti. Toodi sisse reflektiivsed mõõdet, näidati selgemalt, kudias filmitegemise/uurimistegevuse protsess toimub (autor ise muutus tegelaseks mingis mõttes). Eriti selle filmi puhul oli näha, et autorid võtsid protsessi tõsiselt, olid ka ise tegelased. Varasemate filmide puhul domineerib selline jumala hääl vno diktori tekst, mis lubab vaatajal vaadata filmisündmusi kõiketeadvana (filmiosalejad ei pruugi üldse teada, mis toimub). Siin filmis asendus filmitavate uurimine nende enese häälega (koostöö). Ajalooline rekonstruktsioon
uued objektiivid, pilt oli stabiilsem kui enne, sai filmida ka käimise pealt. Kasut. juba rinnamikrofone. Võimaldas palju spontaansemalt filmida ja kiiremini reageerida mingitele sündmustele, arengutele. Olid tulnud ka palju valgustundlikumad filmilindid, sai filmida ilma kunstvalguseta. See film on ühest küljest etnograafiline (uuritakse veidrat hõimu, keda nim. pariislasteks). Esit. tänaval küsimusi. Tulemuse üle arutletakse pärast (nii filmitegijad kui ka osalejad), kas täideti filmitegemise eesmärk. Rouchi mõju jõusid ka Ameerikasse, tema stiilis tehtud filmid olid väga populaarsed. Siiamaani selline vaatlev, spontaansete sündmuste jälgimine, kiire reageerimine on üks oluline meetod dokumentaalfilmikunstis. Need peavad olema lasvastamata, ilma stsenaariumita. Tänapäeval on siiski paljud dokumentaalfilmid üsna lavastuslikud. Selle järgi on ainult üks võimalus, kui selle maha magad on võimalus läinud