Reisiraamatu esitlus Raido Sirel 8a klass MINU ALASKA Autor: Maria Kupinskaja · Valisin selle raamatu seepärast, et tegemist on kauge paigaga kus ma ei ole kunagi käinud. · Autor kirjutab raamatus oma enda elust ja seiklustest Alaskas, kuhu ta sõitis väga ootamatult ülikooliõpingute ajal internetikuulutuse peale suveks tööle kelgukoerte suvelaagrisse. Alaska on Ameerika Ühendriikide põhjapoolseim osariik kuid tema ja emamaa vahele jääb veel Kanada. · Autor käis Alaskal kelgukoerte laagrites tööl 2 suve järjest, 2006 ja 2007. Laiuskraadi mõttes asub see maalahmakas Alaska umbes Lapimaa ja Leedu vahel, nii et kui välja arvata päris põhjapoolne tundra, on Alaska üsna Eestile sarnane: suviti roheline, talviti valge, ainult et Eestist umbes nelikümmend korda suurem. Alaskale lendas ta läbi Kanada maand...
Tema esimene abikaasa oli Regina Meri ning teine abikaasa Helle Meri. Tal on kolm last- pojad Mart ja Kristjan ning tütar Tuule- ja neli lapselast. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast tingitud ajuturse tõttu 2006 aasta märtsil ja on maetud Metsakalmistule. Looming Lennart Meri on avaldanud palju raamatuid. Kõige rohkem tegeles ta reisiraamatute kirjutamisega. Tema mõned reisiraamatud oleks: 1959 avaldatud "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis on reisiraamat Kesk-Aasiast, 1961 - "Laevapoisid rohelisel ookeanil"reisiraamat Siberist, 1964 - "Tulemägede male"reisiraamat Kamtsatkast, 1968 aastal tõlgiti saksa keelde, tõlkijad M. Brandt ja G. Hoppe ja soome keelde,tõlkija Eva Lille. Aastal 1974 avaldas ta raamatu "Virmaliste väraval", mis on reisiraamat Kaug-Põhjast, see raamat tõlgiti some keelde, läti keelde, vene keelde, ungari keelde ja prantsuse keelde. Aastal 1976 ilmus Lennart Meri üks tuntuim raamat "Hõbevalge".
Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia
1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 19861988 Tartu Kunstikooli õppejõud 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992. aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 6. Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus
omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht ,,La Vie") Coudenhove-Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999. On osalenud filmides: 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" 3 (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Lennart Meri presidendiaastad olid meie riigi uue ülesehituse aastad. Need olid aastad, mil toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele; aastad,
· 19861988 · 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor · 19901992 Eesti Vabariigi välisminister · 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes · 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest. Valiti teistkordselt ametisse 1996.aastal · Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud: · 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) · 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) · 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) · 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) · 1976 "Hõbevalge" · 1977 "Lähenevad rannad" · 1984 "Hõbevalgem" · 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor · 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro"
* 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis * 19861988 * 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor * 19901992 Eesti Vabariigi välisminister * 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes * 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). * Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lennart on kijrutanud raamatuid näiteks: # 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) # 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) # 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) # 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) # 1976 "Hõbevalge" # 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) # 1984 "Hõbevalgem" # 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor # 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus
Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985). 1.1 AMETIKOHAD 1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963–1971 Tallinnfilmis 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1988 Eesti Instituudi direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president 1.2 RAAMATUD 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast) 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 – "Hõbevalge" 1977 – "Lähenevad rannad" 1984 – "Hõbevalgem" 1.3 FILMID 1971 – "Veelinnurahvas" 1978 – "Linnutee tuuled" 1985 – "Kaleva hääled" 1989 – "Toorumi pojad" 3
blokeeritud Leningradi tööle eestikeelsete raadiosaadete toimetusse. Alustanud novellide ja jutustustega, kujunes Lilli Prometist kiiresti arvestatav kirjanik, kes on loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud "Roosa kübar" (1961) ja "Lamav tiiger" (1964), mida üksmeelselt peetakse tema kaalukamaks koguks. Promet on kirjutanud romaanid "Meesteta küla" (1962), "Primavera" (1971), "Tüdrukud taevast" (1979) ja "Iisabel" (1992)
Liidu välissuhete sekretär 1985-1987, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990, Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992, Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992, Eesti Vabariigi President 1992-1996, tagasi valitud 1996 ning Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Oma kirjaniku karjääri jooksul avaldas ta raamatuid nagu: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"(reisiraamat Kesk-Aasiast), 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"(reisiraamat Siberist), 1964 "Tulemägede maale"(reisiraamat Kamtsatkast), 1974 "Virmaliste väraval"(reisiraamat Kaug-Põhjast), 1976 "Hõbevalge", 1977 "Lähenevad rannad", 1984 "Hõbevalgem", 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" (oli kaasautor), 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k., 1996 "Presidendikõned" samuti ka Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol?otilde;ni
Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann ) 1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus. 1877. lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda. 1879
Kutsus iirlasi vastu seisma Inglismaa laostavale majandustegevusele. 1726.aasta teine luulekogu "Cadenus ja Vanessa". Pühendatud Vanessale Arendas satiiride ja vaimukate artiklite kirjutamist, mis naeruvääristasid kuulsaid inimesi, rumalaid ideid ja absurdseid kombeid. Martinus Scribleruse klubi Eesmärk luua ühissatiir, mis naeruvääristas kaasaja kunsti, teadust ja poliitikat . Iga klubi liige sai ühe teema millest satiir kirjutada Swifti teemaks reisiraamat kaugetest maadest. Projekti innustusel avaldas aastal 1726 raamatu ,,Gulliveri reisid''. Kirjanduslikuks eeskujuks teos "Robinson Crusoe" Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18.sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. Neli reisi: Liliputimaale, Brobdingnagi (hiidude maale), lendavale saarele Laputa ja tarkade hobuste hiihnhmide maale. Kõigil reisidel leiab Gulliver eest tsiviliseeritud ühiskonna, kus temasse
19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 12 1988 Eesti Instituudi direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 19922001 Eesti Vabariigi president Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 3.2 Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 3.3 Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 3.4 Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia
Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. Lasteraamatud · "Pambu-Peedu" (1906) · "Lõhkiläinud Kolumats" (1979) Mälestustesari · "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) · "Murrang" (1930) · "Tõnissoni juures" (1931) Reisiraamat- "Rännud, rannad, Riviera, sõsarsaared ja Savoy" (1937) Näidend- "Raidaru kirikumõis" (1935) Novellikogud · "Välkvalgus" (1932) · "Armastuskiri" (1933) · "Sigtuna häving" (1937) · "Südamed" (1938) · "Hukatus Mälaril" (1939 · "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; 1968) Romaanid · "Urmas ja Merike" (19351936) · "Loojak" III (1938) · "Sündmusteta suvi" (1937) · "Ja ilma ja inimesi..." (1939) · "Taaniel Tümmi tähelend" (1942)
1 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak tõmbas igas sadamas endale kohaliku publiku heatahtliku tähelepanu. Margus Kastehein rääkis reisi jooksul meeskonnaliikmetele arusaamatuid jutte perest, kodust ja liblikatest.2 34 Madrus Tiit Pruuli on sündinud 28. Aprillil 1965. Ta on Eesti ettevõtja ja ajakirjanik. Aastast 2005 on Tiit Pruuli osanik AS-is Go Group. Ta annab välja raamatusarja Go Reisiraamat ning ajakirja Go Reisiajakiri. Tiit Pruuli on teinud kaasa mitmeid ümbermaailmareise. Esimese ümbermaailmareisi tegi ta jahtlaevaga lennuk. Kokku on Tiit Pruuli külastanud 115 riiki. Teine madrus Kaido Kama on sündinud 18. Detsembril 1957. Ta oli aastatel 1997-2004 Võru Instituudi direktor. Kaido Kama tunnistas juba reisi alguses oma ausas meeles otse välja, et meresõidust ei tea ta suur midagi, kuid lisas ka, et peaks enda arvates veel õppimisvõimeline olema.5
Ta arvatakse Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpib selgeks neli keelt, teda saadetakse tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu 4 vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid.
20. Kuningas louis neljateistkümnes sai endale lisanime päikesekuningas. 21. A. Rüütel sõitis Moskvasse tähistama teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva. 22. Allveearheoloogid leidsid soome lahe põhjast tsaari-venemaa soomuslaeva vraki. 23. Euro kasutuselevõtuga kaovad eesti kroonid käibelt. 24. Esimest korda tähistati emakeelepäeva 14. märtsil 1999. aastal. 25. Guido Kanguri reisiraamat, mis ilmus enne jõule, põhineb telesarjal elu on seiklus. 26. 2005. aastal hakkas ilmuma uus noorte kirjandusajakiri värske rõhk. 27. Aivar Mäe, eesti kontserdi direktor, tahab kutsuda esinema ka nimekaid välisartiste. 28. Novembri lõpus algab järjekordne pimedate ööde filmifestival. Kirjuta õigesti. ida tallinna politsei, vana otepää, aleksandri kook, eesti juust, talu röst
maailm avanes taas, minevikule on heidetud humoristlik ja satiiriline pilk). Siin luuletab ta teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. ,,Lauljad laevavööridel" 1966. aastal ilmunud raamat (kujutas uut maailma kui päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik). ,,Hetk" 1968. aastal ilmunud luulekogu. ,,Muld ja marmor" 1968. aastal ilmunud reisiraamat, mille kirjutas koos abikaasa Ellen Niiduga. ,,Vihm teeb toredaid asju" 1969. aastal ilmunud luulekogu (pöördumine lüürilise autorimina poole). ,,Voog ja kolmpii" 1971. aastal ilmunud valikkogu, mis Jaan Krossi luule kenasti kokku võtab. Sisaldab loomingut aastaist 1938 1968. ,,Põhjatud silmapilgud" 1990. ,,Maailma avastamine" 2005. Jaan Krossist on saanud rahvuse vanaisa. Pole kedagi teist, kes jutustaks sellise ulatuse ja metoodilise põhjalikkusega ,,sellest,
valguses.Ta arvati Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpis selgeks neli keelt, teda saadeti tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatus koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid. Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et
Ta arvatakse Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpib selgeks neli keelt, teda saadetakse tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. (2.) Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive kuid see piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid muslimitest insenerid. (2.) Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks,
khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpib selgeks neli keelt, teda saadetakse tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid. Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et tegu oli
etnograafilise kirjelduse loomise, tütar käis veel ülikoolis ja tema võeti ka kaasa ekspeditsioonidele, Johni ülesandeks oli algusest peale filmida. Isa tahtis, et poeg jäädvustaks kaamerale kultuuri. Tulemusted olid üllatavalt head, kuna tegemist oli amatööridega. Lorna (naine) kirjutas artikleid, mis avaldati lõpuks raamatuna (kirjeldused põhiliselt (kombed, religioosne käitumine), analüüs väike). Tütar kirjutas raamatu The Harmless People 1959, põhimõtteliselt reisiraamat, siiani peetakse üheks selliseks populaarse antropoloogia kirjanduse klassikaks. John kasutas tol ajal 16mm filmikaamerat ja filmis kokku 157h materjali. Materjalist monteeriti kokku film „Kütid“ 1957 ja monteerimisel aitas kaasa Harvardi magistrant Gardner, arvatakse, et tema osa oli suur. Film räägib inimese võitlusest loodusega, busmanid saavad kätte kaelkirjaku ja Marshalli tihe komentaar on filmis. Samas on tehtud filmile
põlgust, mida nende suhtes rakendatakse. Sealt kasvab välja pahempidipöörduv romaan, kus üheks põhiteesiks on see, et nö kelm ei ole hakanud kelmiks või suliks enda algatusel , vaid vajadusest end elatada. Sulitembud on vb ainus viis, kuidas ta suudab ennast või oma peret elus hoida. (Hispaani kelmisüzee on suurtes joontes selline). Kujutatakse neid eksirännakuid (ka humoristlikus toonis). Robinson Cruseo on oluline reisiraamat. Defoe on kirjutanud väga erinevaid teose ja narratiive. R. C on ilmunud 1717 ja 1720 . Oluline mereseikluste romaan. Huvitavad teosed tal ,,Katkuaastate päevik" , ,,Kapten Singleton" . Omamoodi fantaasiaraamat : ,,Reis ümber Worla".Ja ,,Saatana poliitiline ajalugu". Robinson Cruseo romaan on ühteaegu reisikiri kui autobiograafia (kui zanr). Neid seoseid on hea uurida. Kogu selleaegsete inimeste lugemus seisneski selliste teoste lugemises. Asi kaldub nüüd väljamõeldise kasuks
Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus ,,Eesti mullad" sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu ,,Kauge hääl". Ülo Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan ,,Sõja jalus"-sõrulaste küüditamine. Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik pärit Abrukalt. Kirjutas eeskätt kodusaare Abruka olusid ja inimesi kujutavat proosat. Romaan ,,Vares". ,,Abruka lood". Juhan Peegel keeleteadlane ja kirjanik Orissaarest. Eesti kirjanduse isa. Õppis SÜG-is. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori. Valikkogu ,,Tuli koduaknas". Romaan ,, Ma langesin esimesel sõjasuvel". Albert Uustulnd - kirjanik ja laulukirjutaja. Sündis Pihtla vallas. Õppis SÜG-is
Tõlgib päris palju soome keelest. Avaldab lühiülevaate 1920 ,,Eesti uuem ilukirjandus". Ilmuvad tema uusromantilised sümbolistlikud novellid kogust ,,Raskuse vaim". 1925 novellikogu ,,Hingede rändamine". Tuglas on kirglik reisimees, 1928 on taas Euroopas ja võtab ette pikema reisi Põhja- Aafrikas, Marokos. Kirjutab reisiraamatu ,,Teekond Põhja-Aafrika". Viimane tema suur reis koos sõpradega on Norrasse 1939 ja sellest siis ka samal aastal ilmunud reisiraamat ,,Ühe Norra reisi kroonika". Sellega tema reisid lõpevad. Temaga tegevusest veel, et ,,Noor Eesti" kirjastus jätkas tegevust, kuulus sinna juhatusse. Kuulub ta Eesti Kultuurkapitali juhatusse. Alates 1935 on ta Vanemuise juhatuses. Üks väga põnev raamat ilmub 30ndatel aastatel, ,,Eesti biograafiline leksikon", seal inimesed elualade kaupda. Ja Tuglas selle kirjandusliku poole üks autoreid on ka. Need ei ole üldse mitte ainult Eesti Vabariigi aegsed, vaid ikka aegade algusest
annaabi.ee 
