Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane...
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hää...
Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis
Väga lihtsalt, filmitasapinnale langevad valguskiired tekitavad fotomaterjalis varjatud kujutise, mis muudetakse nähtavaks ja säilivaks keemilise töötlemisega oleks ühelauseline kokkuvõtlik vastus. LÕPETUSEKS Tänapäevase tipptehnoloogiaga valmistatud fotoaparaadi konstruktsioon on väga keeruline, lisaks sadadele ja tuhandetele mehaanilistele osadele võib kaaaegne digi- või filmikaamera sisaldada miljoneid elektroonilisi osi. Vaatamata sellel on nende tööpõhimõte täpselt samasugune, kui fotograafia leiutamise algaastatel ja kõik eeltoodud mitmesaja aasta vanused reeglid kehtivad tänase päevani.
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendava...
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu teadvusse, mis on sel...
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892
automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale.
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaegselt kasutades saavutas erakordseid tulemusi. Tema tööd austati väga, seda kajastati teadusajakirjades ning uuringutes. ,,Zoopraxiscope" leiutamisega leidis Muybridge võimaluse projitiseerida piltide siluetid teineteise järel ekraanile ning nii saigi ta 1882 aastal võimaluse demonstreerida avalikkusele esimest ,,filmi". Aastaid hiljem inspireeris tema töö moodsa filmikaamera leiutajat Thomas Edisoni. Muybridge jätkab oma tööd Pennslyvania Ülikoolis, kus arendab uut multi-objektiiviga kaamerat, millega jäädvustab nii loomi kui ka inimesi. Eadweard Muybridge suri 1904 aastal Inglismaal oma nõo majas, mille välisseinale on asetatud autahvel mälestamaks meest, kes oma tööga andis nõnda palju tulevasele filmitööstusele. (http://www.wildfilmhistory.org/person/180/Eadweard+Muybridge.html)
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
läätsobjektiivideks. Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi raamistus) ning sellesse monteeritud optilisest komponentidest (läätsedest, peeglitest) ja mehaanilistest sõlmedest (nt. diafragma- ja katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on
TALLINNA MAJANDUSKOOL Infotöötluse osakond Kristi Rüütna Tarkvara arendus DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Referaat Juhendaja: Mati Kirikal Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD ...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 14 ...
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. S...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Mõne päeva pärast rikastas pilti trobikond daame. Proua Herta Schneider, oli Eva Brauni kunagine kooliõde ja oli kõikjal kaasas. Eva Braun suhtus füüreri toitudesse põlgliku kaastundega. Üldiselt üritas füürer lihasööjate isu rikkuda. Sääraste üritustega oldi juba nii harjutud, kuid tavaliselt ühe ohvri leidis ta ikka.Lõunasöök kestis harilikult tund aega. Siis tuli füüreril jalutuskäik, kus proua Braun teda saatis. Kaasas fotoaparaat või filmikaamera. Hitler tahtis pildile jääda silmatorkamatult ja loomulikult. Peale jalutuskäiku joodi tassike kohvi või musta teed. Hitler ise armastas õunakoore- või köömneteed ja sinna juurde õunakooki. Proua Braun oli meelelahutaja. Kui Hitler magas, kutsus ta kokku kõik daamid ja härrad lähikonnast, et näidata oma toas filme, mida ta oli kitsasfilmikaameraga üles võtnud. Enne sõda oli olnud Traudlil väga vähe võimalusi osaleda pidulikel üritustel.
Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi raamistus) ning sellesse monteeritud optilisest komponentidest (läätsedest, peeglitest) ja mehaanilistest sõlmedest (nt. diafragma- ja katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on
Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis
Eesti. Samal tehti ka Eestis etnograafilisi filme. Praktiliselt ainult tänu sellele, et ERMi direktoriks oli Aleksei Peterson (1931) hästi jõuline natuur. Muuseumis filmitegemine (tollal) oli väga eriline. Ainult need võisid NSVL filme teha, kellele oli selleks õigus antud (Tallinnfilm). Ta oli näinud, kuidas Soomes oli tehtud etnograafilisi filme. Isiklikul vastutusel hankis poollegaalselt ERMi filmikaamera ja sai Tallinnfilmist filmiotse, mis neile enam ei kõlvanud sahkerdas kõik vajaminevad asjad. Võttis muuseumile palgale operaatori, tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme. Enamus neist olid samuti ajaloolised rekonstruktsiooni, nt Hiiumaa vanad taluhooned (1962). Mõned üksikud filmid näitasid ka reaalset situatsiooni, nt Jääalune kalapüük (1962). Peamiselt näidati möödunud aegu. Oli tingitud sellest, et
täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töidtegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on seeeest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi,
hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on see-eest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa
Finantstugi võeti seetõttu ära ja koolid loobusid. Tegemist on ikkagi väärtusliku dokumendiga, tänu filmidele muutusid pärast eskimote eluviis (neile toodi asju, lapsed pandi kooli, tehnoloogia). Aleksei Peterson (1931) – 60ndatel tehti ERMis etnograafilisi filme. NSVL võisid filme teha ainult teatud stuudiod, neile anti raha, tehnikat jne, teistel selline võimalus puudus. Peterson nägi, kuidas filme tehakse Soomes ja siis ta tegelikult poollegaalselt hankis filmikaamera, ühesõnaga ta sahkerdas neid asju jne, võttis muuseumile palgale operaatori ja tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme, enamikud ajaloolised konstruktsioonid, mõned filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et
Rahvatantsude asjatundlikku kogumist alustas 20. sajandi alguses Anna Raudkats (18861965), kes oli saanud Soomes vastava hariduse. Väärtuslikku materjali on ta jäädvustanud oma retkedel Setu alalt ja Põhja-Eestist 1913. aastal, Saaremaalt 1924. aastal. 1930. aastail algas rahvatantsude süstemaatiline kogumine, milles oli keskne osa Rudolf Põldmäel. 1950. aastail tuli tantsukogumisele appi hädavajalik tööriist filmikaamera. 1970. aastatel alustas tööd Kristjan Torop, rahvatantsude koguja, uurija ning rahvapärase esituse taaselustaja. K. Torop uuendas nii rahvatantsude viljelemise kui ka uurimise teoreetilisi lähtekohti ning terminoloogiat. Kahjuks jõudis ta valmis vaid väikse osa oma teoreetilisest tööst. 9.2. Eesti rahvatantsu ajaluguEesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Vanemat kihistust (mis taandus üldisest kasutusest umbkaudu 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
