(IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) Luule "Kalakari salakaril" (1975) "Käbi käbihäbi" (1977) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) "Suur Tõll" (1959) "Kalevipoeg" (1961) "Kilplased" (1962)
· "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tuli pimendatud linnas" (1967) · "Etturid" (1968) · "Päris kriminaalne lugu" (1968) · "Huviline filmikaamera" (1969) · "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) · "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977)
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950
Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis
Väga lihtsalt, filmitasapinnale langevad valguskiired tekitavad fotomaterjalis varjatud kujutise, mis muudetakse nähtavaks ja säilivaks keemilise töötlemisega oleks ühelauseline kokkuvõtlik vastus. LÕPETUSEKS Tänapäevase tipptehnoloogiaga valmistatud fotoaparaadi konstruktsioon on väga keeruline, lisaks sadadele ja tuhandetele mehaanilistele osadele võib kaaaegne digi- või filmikaamera sisaldada miljoneid elektroonilisi osi. Vaatamata sellel on nende tööpõhimõte täpselt samasugune, kui fotograafia leiutamise algaastatel ja kõik eeltoodud mitmesaja aasta vanused reeglid kehtivad tänase päevani.
ühisväljaandena pealkirjaga "Lugu lendavate taldrikutega", 1973), samuti "MärgutuledPadalaiul" (1977). R. koo-lieelikuile kirjutatud juttudest on eriti suure populaarsuse võitnud "Sipsik" (1962) koos oma järjega "Anu ja Sipsik" (1970). Suurimat tunnustust on leidnud jutustuste seeria "Naksitrallid" (I -- 1972, II -- 1975) ja "Jälle need naksitrallid" (I-- 1979, II -- 1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892
automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale.
aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LOOMING Proosa: "Roostevaba mõõk" (1957) ,"Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ,"Mõru kook" (1959) ,"Kurjad mehikesed" (1961),"Rein karuradadel" (1962) ,"Sipsik" (1962), "Anu ja Sipsik" (1970) ,"Põdrasõit" (1965) ,"Väike motoroller" (1965) ,"Helikopter ja tuuleveski" (1966) ."Peep ja sõnad" (1967) ,"Tuli pimendatud linnas" (1967) ,"Etturid" (1968) ,"Päris kriminaalne lugu" (1968) ,"Huviline filmikaamera" (1969) ,"Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ,"Telepaatiline lugu" (1970) ,"Karu maja" (1972) ,"Konn ja ekskavaator" (1972) ,"Toonekurg vahipostil" (1974) ,"Väike autoraamat" (1974), "Naksitrallid" (1972) ."Naksitrallid. Teine raamat" (1975) ,"Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) ,"Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) ,"Märgutuled Padalaiul" (1977) ,"Ninatark muna" (1980) ,"Suvejutte veski alt" (1982) ,"Kassid ja hiired" (1985) ,"Siniste kaantega klade" (1993) Luule:
Muybridge hobuste pildistamise juurde 1877 aastal, mil ta 50. Fotoaparaati samaaegselt kasutades saavutas erakordseid tulemusi. Tema tööd austati väga, seda kajastati teadusajakirjades ning uuringutes. ,,Zoopraxiscope" leiutamisega leidis Muybridge võimaluse projitiseerida piltide siluetid teineteise järel ekraanile ning nii saigi ta 1882 aastal võimaluse demonstreerida avalikkusele esimest ,,filmi". Aastaid hiljem inspireeris tema töö moodsa filmikaamera leiutajat Thomas Edisoni. Muybridge jätkab oma tööd Pennslyvania Ülikoolis, kus arendab uut multi-objektiiviga kaamerat, millega jäädvustab nii loomi kui ka inimesi. Eadweard Muybridge suri 1904 aastal Inglismaal oma nõo majas, mille välisseinale on asetatud autahvel mälestamaks meest, kes oma tööga andis nõnda palju tulevasele filmitööstusele. (http://www.wildfilmhistory.org/person/180/Eadweard+Muybridge.html)
sõidukeid ja talurahva rõivaid. 1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud. Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto. Filmindus 1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Võru kinodes. Kokku on
· "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tuli pimendatud linnas" (1967) · "Etturid" (1968) · "Päris kriminaalne lugu" (1968) · "Huviline filmikaamera" (1969) · "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) · "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980)
Luts kirjutab oma mälestustes, et 20ndate alguses Eestis valmistatud mängufilmid olid hoolega tehtud, aga nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924. aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja
läätsobjektiivideks. Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi raamistus) ning sellesse monteeritud optilisest komponentidest (läätsedest, peeglitest) ja mehaanilistest sõlmedest (nt. diafragma- ja katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on
aastal valmis esimene digitaalne fotoaparaat - Sony Mavica. Sony Mavica salvestas suurusega 570x490pikslit digifailid kahele flopikettale, selline pilt sobis loomulikult vaid teleriekraanilt vaatlemiseks. Kuid siiski valmisid kaheksakümnendatel aastatel ka esimesed videoprinterid. Kulus aga jällegi aastaid, enne kui 1990 aastal sai tootmisvalmiks Kodak'i esimene digitaalne peegelkaamera Kodak DSC 100, mille järeltulijad on tänaseks vallutanud fotomaailma. Filmikaamera Nikon F3 baasil valminud peegelkaamera sensor salvestas juba 1,3 miljoni pildipiksliga faile ja oli saadaval kahes versioonis. Valmisid erinevad kaamerad must-valgete või värviliste piltide tegemiseks. 30 000$ maksnud profikaamera koosnes kahest osast, mis kaalusid kokku 22 kilogrammi. Elukutseliste fotograafide kõrgeid kvaliteedinõudeid rahuldavad stuudiokaamerad ilmusid müügile eelmise sajandi viimasel aastakümnel.
mehaaniline silm koos elektroonilise kõrvaga. See on kummaline muutumise staadium, mis leiab aset filmitegijas. Lisaks võib sellest osa saada ka publik. See on nagu totaalne alistumine sündmustele filmimise/vaatamise ajal. HARVARDI KOOLKOND Ameerika visuaalse antropoloogia oluline osa oli Harvardi koolkond. See sai alguse perekond Marshall ´idest. Alguses käisid perekonnaga Kalahari (Lõuna-Aafrika) kõrbes pikal perereisil, võeti kaasa ka filmikaamera, millel filmis poeg John Marshall. Tagasitulles loodi filmitud materjali monteerimiseks Film Study Center Harvardis. Selle juhatajaks sai antropoloogia magistrant Robert Gardner. Film keskendus neljale bushmani kütile. John Marshall ja Gardner monteerisid filmi koos, John luges teksti peale. Filmi "Kütid" hakati kritiseerima kuna näidatud jahikäik oli mitme aasta peale kokku pandud, kütid polnud kogu aeg samad ja Marshalli loetud tekst oli nagu Jumala mängimine (kõike ja paremini teadev)
1957 ,, Roostevaba mõõk" 1959 ,, Mõru kook"; ,,Imepärane kiikhobu"; ,,Sõjakirves on maha kaevatud" Reisiraamatud: 1962 ,,Rein karuradadel"; 1965"Põdrasõit" Leidlik lähenemisnurk ped.probleemidel, tugev huumorimeel. 1968 ,,Päris kriminaalne lugu" 1969 ,,Lugu lendavate taldrikutega" 1970 ,, Telepaatiline lugu" 1967 ,,Tuli pimendatud linnas" fas. Okupatsiooni kujutav Uusi teadmisi andev: 1965 ,,Väike motoroller" 1966 ,,Helikopter ja tuuleveski" 1967 ,,Peep ja sõnad" 1969 ,,Huviline filmikaamera" 1971 ,,Triin ja päike" 1972 ,,Karu maja" 1972 ,,Konn ja ekskavaator" Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Tuntumad: 1962 ,,Sipsik" 1970 ,,Anu ja Sipsik" 1972 ,,naksitrallid" I, 1975 II 1979 ,,Jälle need naksitrallid"I, 1982 II 1977 ,,Märgutuled Padalaiul" seiklusjutt 1978 ,,kuidas peab hüüdma" lühijutukogu väikelastele 1982 ,,"Suvejutte veski alt" lühijutukogu väikelastele 1985 ,,kassid ja hiired" lühijutukogu väikelastele Jaan Rannap 1962 ,, Roheline pall" esikkogu
Mõne päeva pärast rikastas pilti trobikond daame. Proua Herta Schneider, oli Eva Brauni kunagine kooliõde ja oli kõikjal kaasas. Eva Braun suhtus füüreri toitudesse põlgliku kaastundega. Üldiselt üritas füürer lihasööjate isu rikkuda. Sääraste üritustega oldi juba nii harjutud, kuid tavaliselt ühe ohvri leidis ta ikka.Lõunasöök kestis harilikult tund aega. Siis tuli füüreril jalutuskäik, kus proua Braun teda saatis. Kaasas fotoaparaat või filmikaamera. Hitler tahtis pildile jääda silmatorkamatult ja loomulikult. Peale jalutuskäiku joodi tassike kohvi või musta teed. Hitler ise armastas õunakoore- või köömneteed ja sinna juurde õunakooki. Proua Braun oli meelelahutaja. Kui Hitler magas, kutsus ta kokku kõik daamid ja härrad lähikonnast, et näidata oma toas filme, mida ta oli kitsasfilmikaameraga üles võtnud. Enne sõda oli olnud Traudlil väga vähe võimalusi osaleda pidulikel üritustel.
Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi raamistus) ning sellesse monteeritud optilisest komponentidest (läätsedest, peeglitest) ja mehaanilistest sõlmedest (nt. diafragma- ja katikumehhanismist). Otstarbelt jagunevad objektiivid pikksilmade, teleskoopide ja binoklite objektiivideks, mis annavad vähendatud kujutise, mikroskoopide objektiivideks, mis annavad suuendatud kujutise, ning fotoobjektiivideks, filmikaamera objektiivideks ja projektsiooniobjektiivideks. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist fotokaugust (esemeruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust) ning tagumist fookuskaugust (kujutiseruumis asetseva fookuse ja peapunkti vahelist kaugust). Keerukate optikasüsteemide fookuskaugusest oleneb komonentide (läätsede ja peeglite) fookuskaugutest ja vastastikusest asendist (ekvivalentfookuskaugus). Fookuskaugus on
Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis
Elisabeth käis veel ülikoolis. Tulemused olid üllatavalt head, kuna tegemist oli amatööridega. Lorna kirjutatud artiklid busmanide kohta, mis hiljem avaldati raamatutena, neid peeti väga headeks kirjeldati kombeid ja religioosset käitumist ja mõtlemist. Elisabeth kirjutas raamatu The Harmless People, 1959 tegemist reisiraamatuga annab edasi tolleagset etnograafilist pilti busmanidest. John filmis 8 aasta jooksul 157 tundi materjali, mis on tohtu hulk (16mm filmikaamera). Materjalist monteeriti esimesana kokku film Kütid (The Hunters)- (80min) 1957 sealjuures aitas teda antropoloogia magistrant. Film sai kiiresti populaarseks, teda võrreldi Flahteriga. Näitab samuti inimese võitlust loodusega. Filmi saadab Marshalli poolt peale võetud tihe kommentaar mida näeme, mida tehakse ja mida arvatakse. Filmi suhtes on ka tihedat kriitikat, et hästi
täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töidtegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on seeeest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi,
hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on see-eest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa
Finantstugi võeti seetõttu ära ja koolid loobusid. Tegemist on ikkagi väärtusliku dokumendiga, tänu filmidele muutusid pärast eskimote eluviis (neile toodi asju, lapsed pandi kooli, tehnoloogia). Aleksei Peterson (1931) – 60ndatel tehti ERMis etnograafilisi filme. NSVL võisid filme teha ainult teatud stuudiod, neile anti raha, tehnikat jne, teistel selline võimalus puudus. Peterson nägi, kuidas filme tehakse Soomes ja siis ta tegelikult poollegaalselt hankis filmikaamera, ühesõnaga ta sahkerdas neid asju jne, võttis muuseumile palgale operaatori ja tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme, enamikud ajaloolised konstruktsioonid, mõned filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et
Rahvatantsude asjatundlikku kogumist alustas 20. sajandi alguses Anna Raudkats (18861965), kes oli saanud Soomes vastava hariduse. Väärtuslikku materjali on ta jäädvustanud oma retkedel Setu alalt ja Põhja-Eestist 1913. aastal, Saaremaalt 1924. aastal. 1930. aastail algas rahvatantsude süstemaatiline kogumine, milles oli keskne osa Rudolf Põldmäel. 1950. aastail tuli tantsukogumisele appi hädavajalik tööriist filmikaamera. 1970. aastatel alustas tööd Kristjan Torop, rahvatantsude koguja, uurija ning rahvapärase esituse taaselustaja. K. Torop uuendas nii rahvatantsude viljelemise kui ka uurimise teoreetilisi lähtekohti ning terminoloogiat. Kahjuks jõudis ta valmis vaid väikse osa oma teoreetilisest tööst. 9.2. Eesti rahvatantsu ajaluguEesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Vanemat kihistust (mis taandus üldisest kasutusest umbkaudu 19
annaabi.ee 
