tegemist ei ole neg moonutusega, inimesed käituvad loomulikult. Film „Tourau ja Bitti“, jutustab possession riitusest, üks episood, filmitud nii, et pandud külast nats väljas kaamera tööle aj siis ta liigub kaameraga küla suunas, kui ta kaameraga kohale jõuab, siis ühel hetkel kaamera suunatakse trummimängijatele ja siis nad reageerivad kaamera kohalolekule ja lähevad siis transsi (kaamera kohalolek päästis transi valla). Teadusseisund ei muutu ainult filmitavatel, vaid ka filmitaval. Kaaderepisood – terve episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon – rouch läheb provotseerivast mõjust edasi ja hakkab tegema filme, mis on selles suhtes fiktsioonid, et laseb filmitegelastel iseennast mängida. Mängu ehk fiktsiooni kaudu tegelikult näidatakse oma maailma, kuidas nemad sellest maailmast aru saavad. Esimene etnofiktsiooni teos on „Jaguar“ 1957-1967
Kaamera sunnib inimesi palju loomulikumalt käituma. Kaameral on mõju inimestele ja suudab mingisuguseid protsesse valla päästa. Sai sellest aru, kui tegi 1971 filmi Tourou et Bitti: ..., mis rääkis ühest possetsiooniriitusest. Üks kaader, aga erinevad epsioodid, liikudes küla poole on erinevad episoodid. Väitis, et kaamera kohalolek tõi esile transi. Kaamera kui võlukepike. Filmitegija on pigem samaan, kes stimuleerib teadvusseisundi muutumist. Üheltpoolt kutsub esile transi filmitavatel, samas ka filmijal endal. Tegemist on filmimaagaga. Kaaderepisoodid episood koosneb ühest kaadrist. Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon. Rouch läheb kaamera kohalolekust ja provotseerivast mõjust veel edasi, hakkab tegema filme mis on veelgi rohkem fiktsioonid. Laseb filmiosalistel iseennast mängida. Mängu kaudu näitavad inimesed oma maailma ja kuidas sellest aru saavad. Üks esimene etnofiktsiooniteos ,,Jaguar" 1957-1967.
annaabi.ee 
