Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Võru kinodes. Kokku on Pääsuke teinud ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul Eesti Filmiarhiivis. Kahjuks on osa tööd hävinenud. Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamised Tartu kohal" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu Krasnojarski polgu kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lennus" (1912) keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga Farman. Revolutsiooniline hetk saabus aastal 1914, mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal"
eraarhivaalide kandmiseks arhiiviregistrisse; 14. osaleb Rahvusarhiivi säilitusstrateegia väljatöötamisel; 15. täidab teisi ülesandeid, mis on Filmiarhiivile pandud riigiarhivaari või Riigiarhiivi direktori poolt. 6 Filmiarhiivi infosüsteem Filmiarhiivi Infosüsteem võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavate arhivaalide: Film+Video ja Heli leidandmetele ja annotatsioonidele. Alates 04.05.2011 töötab filmidega tutvumiseks loodud videoportaal, kus näha ka seni digiteeritud filmid. Kõik andmebaasis kirjeldatud filmid ei ole veel filmiarhiivi poolt digiteeritud. Filmiarhiivil on oma infosüsteem (vt fotot allpool), mille juurde kuulub ka otsingute teostamise juhend/infosüsteemi kasutusjuhend. Audiovisuaalsed arhiivid Filmikogu
Konserveerimisel peab tundma fotomaterjale, et mitte kasutada valesid vahendeid. Unikaatide puhul tuleb kõne alla ainult ümbriskarpide puhastamine ja parandamine, klaasita unikaadi pühkiminegi võib teda kriimustada. Kolloodiumnegatiive ei või puhastada alkoholi või eetriga, sest emulsioonile sattununa lahustavad need ained sideainena kasutatud kolloodiumi ja negatiiv hävib (Filmiarhiiv, 2015). Audiovisuaalsete teavikute konserveerimistöid teostatakse filmiarhiivis, kus valmistatakse neid ette ka digiteerimiseks. Ümbristamine Õige ümbristamine on üks fotokogu säilimise eeldusi. Erinevate mõõtmetega fotomaterjale ei või säilitada ühte karpi või mappi asetatuna, sest nad võivad üksteist deformeerida, klaasnegatiivide puhul üksteist katki murda. Ümbrised peavad kaitsma fotosid valguse, tolmu, saasteainete (erinevad gaasid, saastunud õhk, näpuhigi), temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste, kasutamisest tingitud
Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis Bazini juhendamisel alustasid Cahiers du Cinéma ajakirjas oma kriitikukarjääri teiste seas ka tulevased Prantsuse uue laine lavastajad Jean-Luc Godard, François Truffaut, Jacques Rivette, Claude Chabrol ja Éric Rohmer, enamus neist oma kahekümnendates. Nendest said täielikud kinefiilid suuresti tänu mitmetele filmidele, mida näidati Pariisis asunud filmiarhiivis Cinémathèque Française. Algatatud Henri Langlois’ ja Georges Franju poolt, oli Cinémathèque üks suurimaid filmihoidlaid, olles suunatud filmiõppe ja kinokultuuri edendamisele Prantsusmaal (Vikipeedia, 2014). Seal nähtud filme analüüsides tekkis Cahiers’i kriitikutel vastumeelsus kvaliteedi traditsioonile, mille all peeti silmas reeglitega piiritletud suure produktsiooniga stsenaristide filme, millel
joonised, aga see polnud siiski sama ja nii tõeline. Johannes pääsuke (1982-1918) – kogus eestimaal etnograafilist informatsiooni, pilte jms, eesti päästeantropoloog hahaha.. pildid ei olnud võimsad ja kõrgel tasemel. Lavastas Eesti esimese mängufilmi 1914 „Karjuhat Pärnumaal“. Töötas ERMis fotograafina ja oli pühendunud eestlaste 20saj igapäevaelu jäädvustamisele. Kokku on teinud ligikaudu 40 filmi, millest 10 on hoiul Eesti Filmiarhiivis, kuid osa töid on hävinenud. Eksootika – huvi selle vastu oli suur, pärismaalased toodi näitustele kaugelt maalt kohale, toodi nende tööriistad jm stuff (taasloodi etnograafiline situatsioon), eksootilised fotod muutusid populaarseks. Antropomeetria – mõõtkava ja siis pildistatud, selline teaduslik mõõtkava ja siis sellega mõõdeti füüsilist osa inimesest nagu ma aru saan. Piltide taga oli sõnum, eriti postkaartide. Antropomeetria on antropoloogia osa, mis tegeleb inimeste