Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda) Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel
tehnoloogia) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus. 19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk. Kultuuriline integratsioon: muutus ühes kultuuri osas viib muutusteni teistes osades. Kultuuriline "lõtk": mittemateriaalne kultuur on tavaliselt materiaalsest kultuurist arengult tagapool, tuleb aeglasemalt kaasa. 20. Defineeri etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etnotsentrism: uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. 21. Millised on tõendid selle kohta, et eksisteerib globaalne kultuur? Millised on vastuväited? Tõendid: 1. Kaupade vood esineb, 2. Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb.
- Oma asjade korraldus: oma tööga seotud, muud asjad Õigused ja hüved - John Finnis, Natural Law and Natural Rights – seos loomuõigusega kuid teine tõlgendus – sisemised hüved ja mõistlik käitumine - Inimese õitsengu olulised elemendid - Õigus seotud õiglusega o Mõistlik on teiste ja ka kogukonnaga arvestada o Siit ka kohustus arvestada o Õigus on kohustuse vastand Kultuurirelativism inimõigustes Kultuur tõusis päevakorda Külma sõja lõppemisega Kultuurirelativismi kolm elementi: - Erinevad moraalireeglid erinevates kohtades - Kultuuriline kontekst - Väited moraali kohta on selle kontekstiga seotud Mis on kulutuur? - Kultuuri ei saa väljast kritiseerida Kultuurirelativism ja universaalsus Eristab kvantitatiivset nelja koolkonda: - Radikaalne kultuurirelativism - Tugev .. - Tugev universalism /nõrk relativism
hindab teisi mõtlemistraditsioone teadlase seisukohalt, müstik müstiku seisukohalt jne. Filosoof leiab, et haridussüsteem tuleks ümber korraldada nii, et laps tutvuks erinevate mõtlemistraditsioonidega ning suudaks siis iseseisesvalt ja kompetentselt eelistusi teha. Feyerabend 7 4.3. Relativismi mitmekesisuse ja sõltuvuse tees Relativismi mitmekesisuse tees (kultuurirelativism) see on antropoloogiline tees, mis tunnistab moraalireeglite erinevust ühiskonniti. Relativismi sõltuvuse tees tees, millele vastavalt individuaalsed teod on õiged või väärad sõltuvalt selle ühiskonna iseloomust, kus nad sooritatakse. 8 4.4. Kas moraal on suhteline? Eetiline relativism (ER)väidab, et on. ERi plussiks võib pidada seda, et kuna puudub sõltumatu alus teiste kultuuride kritiseerimiseks,
vastusega lahendust ootavatele probleemidele. Bargatzky: Selleks, et otsida religiooni põhjusi, ei ole vaja mineviku sugavustesse tungida, sest religioonid tekivad kriisikultuste vormis pidevalt. 5.Mis on kultuurirelavitism?Milles väljendub? vaadelda kultuure kui iseendasse suletud tervikuid. Selle seisukoha järgi ei ole halbu kultuure, on vaid teistsugused. Kultuurirelativism > kõigi kultuuride võrdsus. See tolerantsusprintsiibi ekstreemvorm kujundab USA rassiliselt, etniliselt ja religioosselt pluralistliku uhiskonna. Ollakse paatoslikult vastu igasugusele oma vaatepunkti absolutiseerimisele, uhtlasi maailmavaade USA-s. 35. Optimaalse toiduotsimise teooria: kutitakse-korjatakse
Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb."
vastuvõetamatu. Homoabielud, ühes riigis tabu, teises vastuvõetav, lubatav.) 16. Rituaal- kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungide ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaal- avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (kooli lõpetamine, abiellumine) 17. Kultuuriuniversaal- teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 18. Kultuurirelativism- kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 19. kultuuriline mitmekesisus- väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. 20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride
eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. · Keel on varjatud tähendustest laetud ning inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Keel kui ühiskonna peegel: Naised: Medõde, Ämmaemand, Lasteaiatädi, Vanatüdruk Mehed: Esimees, IT-mees, Torumees, Poissmees. 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Vastus: Etnotsentrism-teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla kultuuri seisukohalt Kultuurirelativism-arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Kultuuri eri aspekte tuleb mõista väljaspool omaenda kultuuri konteksti. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos väärtustega.
Nõuandvate ametite puhul (nagu raamatupidamine) omab erilist tähtsust, kuna klient usaldab abiotsimise käigus isikliku või äriliselt tundliku teabe isikule, kellelt ta asjatundlikku abi otsis. Kuldreegel erinevalt väljendatud maailma erinevates religioonides ja kultuuritraditsioonides, kuid üldiselt kõlab nii: "Tee teistele, mida sa tahad, et nemad teeksid sinule", või negatiivne ja tugevam käsk "Ära kunagi tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle samas olukorras teeksid". Kultuurirelativism teooria, mille kohaselt erinevatel kultuuridel on erinevad moraalireeglid. Kultuurirelativismi tees on üldtunnustatud, kuid seejuures tuleb arvestada, et pealispindsed erinevused normides ei tähenda veel tingimata erinevust alusprintsiipide tasandil. Käitumiskoodeks süstemaatiline käitumist käsitlev reeglite või eeskirjade kogum (näiteks ametnikele), mis moodustab aluse käitumise hindamiseks. Liberalism usk üksikisiku autonoomiasse kui moraalse ja poliitilise tegevuse ülimasse
Ühelt poolt keel kirjeldab ühsikonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. Keel on varjatud tähendustest laetud ning keelt kasutavad inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Medõde Esimees Ämmaemand IT-mees Lasteaiatädi Torumees Vanatüdruk Poissmees 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Kõik kultuurid on omavahel erinevad. Üldjuhul on inimestel kalduvus teisi kultuure kirjeldades ja hinnates neid võrrelda oma kultuuriga. Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Kuulsaid etnotsentriste: Hitler. Vastupidist seisukohta nimetatakse kultuurirelativismiks. See tähendab arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad
E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Kuidas nimetada rühmasisese abiellumise reeglit? A.) Eksogaamia B.) Endogaamia C.) Seestumus D.) Promiskuiteet E.) Etnopere reegel 1p. Verepilastus on tabu vaid modernses Lääne ühiskonnas. See väide on: A
Relativismi teesid I Relativismi teesid II Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri moraalselt õigeks peetav erineb produkt. ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne. = kultuurirelativism Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri Erinevatel kultuuridel on nad sünnivad. Väärtused kujunevad
.) inimeste vahel pole mõistmist, nt sõjad erinevate uskude/maailmavaadete tõttu). Eri kultuuritasandid: 1) Globaalne ühine kõigile 2) Regionaalne ja lokaalne kohast lähtuv 3) individuaalne (varem üldistati kõiki talupoegi sama mõõdupuuga) . Massikultuur poliitiline püüd manipuleerida ük liikmeid, ühise tuumideoloogia loomine. Sellest tulevad spontaanselt subkultuurid erilaadse käitumise, maailmavaatega grupp ja kontrakultuurid- eitusel põhinev kult. liikumine. Kultuurirelativism- seisukoht, et kultuuride erinevusi tuleb tolereerida, ei saa võtta ühe mõõdupuuga, uurima tuleb minna neutraalselt. Äärmuses - arvamus et kultuuri tuleb mõõta vaid selle enda mõõdupuude järgi, tegelikkuses aga raske teostada, sest siis saaks kultuuri uurida vaid kohalikud. Vastand etnotsentrism-rahvuskesksus, maailma hindamine ühe kultuuri seisukohalt, oma (Lääne) kultuuri paremaks pidamine
Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1
Sotsiaalseteks institutsioonideks nim ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure. Etnotsentrism on uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Oluline roll on ka sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas. Kultuurirelativism on arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. Segi ei tohi ajada reaalset elu ning ideaalset kultuurilist nägemust. Katsed need kaks lähendada, lisavad dünaamilist pinget nii kultuurile kui ka ühiskonnale. Sotsiaalsed normid on käitumisreeglid ehk ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu.
jõulude ja ülestõusmispühade jumalateenistustel. Seega algselt tähendas liturgiline draama käesoleva püha juurde käivaPiiblistseeni etendamist jumalateenistusel. Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks. 3. Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga? Naer, narrus, grotesk ja paroodia renessansiaja kirjanduses. Montaigne ja kultuurirelativism. Prospero ja Caliban: vaim ja võim ja selle kuritarvitused. Renessansi ajaks oli muutunud keskaegne pühakute aeg kaupmeeste ajaks. Hakati homogeensest ühiskonnast mujale liikuma, sümboolusest konkreetsuse poole. Renessanssiajal muutus oluliselt kogu maailmapilt. Aeg muutus konkreetsemaks, lineaarseks. Maailm muutus ilmalikumaks, hakati mõistma, et inimesel on vaid üks elu ning sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Aeg muudab kõike. Populaarseks sai ,,carpe diem" motiiv.
Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Hüpotees seisneb selles, et kuidas erinevate ühiskondade liikmed tajuvad selliseid maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv Võõra keele õppimine tähendab sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi. Inimesed on kohanemisvõimelised, mis laseb neil õppida teisi keeli ja aru saada teistest kultuuridest ega sunni piirduma ainult ühe maailmavaatega. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etnotsentrism- uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite alusel kultuurirelativism. - arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed Normid ja väärtused · Käitumisreeglid on iga grupi traditsioonide osa ja neid nimetatakse sotsiaalseteks normideks · Käitumisreeglid on ettekirjutised, mis kirjeldavad sobivat käitumis, aga ka keelud, mis
tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (n-ö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt, kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel
Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas. Moraaliväited ei saa olla tõesed ega väärad. Relativism moraalistandardid on suhtelised e. relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt
Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. Võõra keele õppimine tähendab, et sa sisened teistsugusesse eluviisi. Ühte keelt oskavad inimesed on seega kitsarinnalisemad kui mitut keelt õppivad. Sõnavara tundmine on ka kasulik keskkonna nende aspektide mõistmiseks, mis on tähtsad grupi säilimisele. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nim etnotsentrismiks. See täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke. Pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendetsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib
Sapir-Worfi hupotees . Inimesed ei ela ainult objektiivses maiilmas vaid on sõltuvad selle ühiskonnas loodud keelest. Kaks keelt pole kunagi sarnased et neid pidada üheks ja samaks sots reaalsuseks. Keele hinnanguline mõõde. Keel kirjeldab ühiskonna korraldust ja toodab eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine määratleb ühiskonna väärtusi. Inimesed kasutavad keelt teadmata kõiki neid tähendusi millest keel on tekkinud. 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etno kõik kultuurid on omavahel erinevad aga inimestel on kalduvus hinnata ja võrrelda kultuure ja inimene usub et ainult tema kultuur on õige ja hea ja otsustab teiste kultuuride üle oma kultuuristandardite järgi. Kuulsaim neist on Hitler. Vastupidine seisukoht kuultuuri relativism st et tuleb näha teiste kultuure nii nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Tuleb näha kaugemale kui enda kultuuri standardid ette näevad. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid
universaale (osa neist on bioloogilised nt aastaringne seksuaalsus). Kultuurilised universaalid on veel näiteks eksogaamia ja endogaamia reeglid. Tänapäeval uuritakse ka massikultuuri ja massiühiskonda ning näilist ja vastuolulist ,,maailmaküla" teket, milles samaaegselt kultuuribarjäärid kasvavad. Eetiline üldseisukoht tänapäeva etnoloogias ja antropoloogias: kõik rahvad on võrdsed. Kesksed mõisted · Kultuurirelativism seisukoht, millelt väärtustatakse kultuuride erinevusi kultuure ei saa mõõta ühe mõõdupuu alusel kõik on täisväärtuslikud, kohalikud eripärad on väärtuslikud. Äärmuslik kutuurirelativism jookseb aga ummikusse, kuna selle järgi saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda.
Hüpotees kirjeldab kuidas ühiskondade liikmed tajuvad maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv. Kellel hinnangule mõõde, mõned märgistavad häid omadusi, teised halbu. Ainult üht keelt oskavad inimesed kitsarinnalisemad kui mitut keelt valdavad. Sõnavara tundmine kasulik keskkonna mõistmiseks ja grupi säilitamiseks. Etnotsentrism- uskumus et oma kultuur on ainuõige ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuristandardite põhjal. Kultuurirelativism arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Normid- käitumisreeglid, mis on iga grupi traditsioonide osa. Väärtused on ühiskonnas kehtivad arusaamad hea ja halva, õige ja väära koht. 4. Sotsiaalsed struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas Sotsiaalne süsteem- mõiste aitab aru saada , millest koosneb sotsiaalsete suhete struktuur ja kuidas ta toimib
20. sajandil hakkas levima massikultuur – inimeste ühtseks massiks muutmise huvi, arenesid välja tehnoloogiad, millega sai kommunikeerida suuri inimhulki korraga, poliitilisel võimul oli huvi, et kodanikud jagaksid väärtusi ja mõtleksid sarnaselt ja neid mõtteid esitati läbi massikultuuri ja vastavate tehnoloogiate. Mitte, et kõik oleks robotid, aga et inimestel oleks sama ideoloogia. Subkultuur, kontrakultuur – massikultuurile vastuoluks tekkinud kultuurid Kultuurirelativism – seisukoht, kus väärtustatakse kultuuride erinevusi ja mitmekesisust, ei minda uurima mingit kultuuri nii, et on otsustatud, kas see on hea või halb. Uurima minnakse positiivse suhtumisega ja neutraalselt, hinnatakse kõiki ühiskondi. Etnotsentrism – kõiki kultuuri mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuudega, ntks lääne mõõdupuuga, nii et meile võib tunduda, et üks või teine pole hea kultuur, pm vastand kultuurirelativismile
hakkasid külastama ,,metslasi". Põrkuti fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism absoluutset tõde pole, on ainult relatiivne tõde (ehk pole häid ega halbu kultuure). Valgustusaja ratsionalism tõuge relativismile. Nancy Scheper-Hughes tütarlaste ümberlõikamisest: leiab, et ongi õige nende kultuuris äärmuslik relativism. Herodotos (485-430 eKr) kallaatlaste ja kreeklaste matusekommetest: kultuurid on erinevad. Kuldreegel: Konfutsius (ca 551-489 eKr): ,,Mida sa ei taha, seda ära tee ka teistele inimestele."
See kultuuri vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkonnaga. Boas, Franz - USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bourdieu, Pierre laiahaardeline prantsuse sotsioloog, huvitus identiteediküsimustest,püüdis mõista, kuidas on kujunenud see või teine isiksus, tema maitse, enesehinnang ning käitumisviis. Selleks ei pidanud ta vajalikuks mitte psühhoanalüüsi tegemist, aga väliste, sotsiaalsete mõjude analüüsimist. tegeles meedia
Tuumperekond perekond, kus elavad vanemad ja nende lapsed (ideaalperekond meie kultuuri mõistes). Samuti on ühiskondi, kus isa ja ema elavad lahus. Massiühiskonna tekkimine enam ei ole niivõrd märgatavaid kultuuripiire; rahvused muutuvad sarnasemateks (levivad sarnased kultuurielemendid). See ei tähenda , et inimeste vaheline mõistmine areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma. Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid. MÕISTED Kultuurirelativism väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise
väärtusi, integreerida inimesei sarnaste väärtustega süsteemi. Propaganda, reklaam. Sarnaseid asju selgitatakse paljudele inimestele korraga. Institutsioonid püüavad siseneda inimeste sotsiaalsetesse ja psühholoogilistesse sfääridesse, et panna neid ühtmoodi käituma. Püüd luua massiteadvust. subkultuurid, kontrakultuurid: vastanduvad massikultuuridele. Püüd eralduda, individuaalsuse, kohalikkuse rõhutamine. kultuurirelativism: väärtustatakse kultuuride erinevusi, sallivus kultuurierinevuste suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid. etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks
ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga. VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA 19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju
Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/naiseks saamine, abiellumine. 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. nt. kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine. Kultuurirelativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. 30. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt.), Relativism 8. Iseloomustage vähemalt kolme moraaliprintsiipide tunnust. Moraali keskseks elemendiks on moraaliprintsiip. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised, millele on omased alljärgnevad (seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta tunnused: Preskiptiivsus e ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed, neil on tegutsemist juhtiv iseloom. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa“, „armasta oma ligimest“). kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige
,,Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada sama sotsiaalse reaalsuse esindajateks". Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Inimesed elavad ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Võõra keele õppimine tähendab seepärast sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism (43). Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea, ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnas ja kaitsta seda. Arusaama, et maailma tuleb mõista niinagu teda näevad teiste ühiskonde liikmed nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise
Hoolitsetakse laste eest, taunitakse valetamist, peetakse lubadusi. Universaalsesse moraali kuulub: ära tapa süütuid, ära põhjusta kannatusi, ära varasta-valeta, pea lubadusi, ära võta vabadust teiselt, ole õiglane, näita üles tänulikkust, aita teisi, täida seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset
Oli antirassismi teoreetik. Iga kult omab ,,isikupära". Valitud kultuurimudel määrab ära inimese tegutsemis- ja mõtlemisviisi. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi koolkonnaga. Boas, Franz oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria
b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest kus ta asub, riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - Etnotsentrism teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal - Kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal - Universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal Kultuur 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hoonet 2. Vaimne kultuur: a) Sümbolid e märgid tähistavad midagi nt keel, diskursus b) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest
moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda. Mitmekesisuse tees: erinevatel kultuuridel on erinevad kombed ja tavad, erinevad arusaamad sellest, mis on õige, mis vale kultuurirelativism. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja vastavalt sellele ühiskonnale, kus nad sündisid ja üles kasvasid. Järelikult pole olemas kultuuriühest moraali. 24. Mis räägib eetilise relativismi kasuks, mis selle vastu? Kasuks: Relativism sallib teisi kultuure. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Relativismi normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda
humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja
seda parem. Et kõigil oleks väärtuste süsteem võimalikult sarnane. Massikommunikatsioonivahendid. Me ei zombistu siiski täielikult, koguaeg juhtub midagi muud. Inimene ei muutu lõpuks ühesuguseks. Vaid arenevad subkutuurid, kontrakultuurid igasugused alternatiivsed arenguviisid tulevad spontaanselt esile, mis räägib kõik selle vastu. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid. 2.loeng endogaamia ja eksogaamia kultuurirelativism selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, gruppi, kultuuri nii et on ette otsustatud, kas see on hea või halb, vaid neutraalselt, pigem positiivse suhtumisega, et see on hea ja normaalne kultuur. Hinnatakse kõiki ühiskondi. Positiivne suhtumine. Kultuurirelativism on selle vastu, et minna kõiki maailma kultuure uurima nt lääne kultuuri mõõdupuu järgi. Pigem vaadata kohalikke arusaame. Kui
on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativismi argument eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: · Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism · Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Tolerantsuse paradoks: · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee- si, etnilise ajaloo ja etniliste protsesside uurimine. [1] 1.0.1 Erinevused Euoopas ja Ameerikas USA jaotus USA-s jaguneb A kultuurantopoloogiaks ja füüsiliseks antropoloogiaks. F-A tegevus- valdkonda on ülal põhjalikumalt kirjeldatud, aga K-A jagatakse omakorda ajalooliseks K-A-ks e etnoloogiaks, eelajalooliseks K-A-ks e arheoloogiaks ning linvistiliseks K-
õppimist ja vanemate toetust selleks. 30. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. · Pulmarituaalid · Matuse rituaalid · Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid) · Sünniga seotud rituaalid 31. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris: · Kohanemine keskkonnaga · Korra säilitamine · Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt sotsiaalseks inst-ks on perek · Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. Kultuuriuniversaali elemendid:
esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 35. Milles seisneb kultuurirelativism?' Kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 36. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimismeetodid. Vajadus
soovime. Preskriptivism ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused; need on universaalsed ettekirjutused. Nt otsustus ,et Mary peaks tegema aborti tähendab seda, et ükskõik kes, on oluliselt sarnases olukorras, peaks tegema aborti. 23. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne ? Kes otsustab, mis on tõene ja väär ? Kas moraalinormid sõltuvad kultuurist (kultuurirelativism), traditsioonist (konventsionalism), üksikust hindajast (subjektivism) või on oma loomult objektiivsed (objektivism). 24. Mida väidab eetiline relativism ? Relativismi kolm võimalikku teesi? Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust. Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe,
Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Kultuuriline relativism W.G. Sumner 1906
kommunikeerida suuri hulki korraga. Tähtis on et riigi kodanikud mõtleksid sarnased. Ja neid mõtteid esitatakse läbi vastavate tehnoloogaite ja üritatakse inimeste käitumist ja mõtlemist reguleerida. Peaksid tunnustama mingit tuumideoloogiat. Ühiskond ei muutu massiühiskonnaks, vaid tekivad subkultuurid ja kontrakultuurid. Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid, need on sellised nähtused mida antropoloogid tänapäeval uurivad. Teine loeng Olulised terminid: Kultuurirelativism – seisukoht, milles väärtustatakse kultuuride erinevusi ja ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, niiet on ette otsustatud, kas see on hea või halb, lähenetakse neutraalselt. See on selle vastu,et minna kõiki maailma ühiskondi mõõtma läänekultuuri mõõdupuuga. Etnotsentrism – kõiki kultuure mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuuga (elääne ja euroopaliku mõõdupuuga). Võib tunduda,et see pole väga hea kultuur.
3.7. Mis eristab etnotsentristlikku ja kultuurirelativistlikku maailma ja selle kultuuride käsitlust? Etnotsentrism - uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Pakub inimestele kindlust nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada koskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda, tugevdab sotsiaalset solidaarsust ühiskonnas. Düsfunktsionaalne, kui üleolek viib vaenulikkuse ja konfliktideni. Kultuurirelativism - arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 3.8. Mille poolest eristuvad üksteisest ja seostuvad omavahel: normid, tabud, tavad, sanktsioonid, moraalinormid, seadused, väärtused ja rituaalid?
Teadlasel on alginformatsioon, mitte ei hakka seda ainult analüüsima. Säilinud tänaseni 4,5min filmi (tants (initsiatsiooni rituaal) ja tuletegemine). Rudolf Pöch (1858-1942)– filmis uus-guineas ja lõuna-aafrikas, tal oli monograaf, fotokas, kaamera, varustatud moodsate abivahenditega. Ei teagi, mis tema tähtsus oli, peab uurima netist vms. Franz Boas – tegi välitöid eskimote juures ja hiljem looderannikul indiaanlaste juures, ajalooline partikularism ja kultuurirelativism, meenub midagi Boasi koolkonna kohta..enam ei mäleta..vinge mälu, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamise skeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene,
Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism – ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus – tootmine, äri 2. Poliitika – õigussüsteem, valitsemine, bürokraatia 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) – kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport, religioon
tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) · käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut · seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid · loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga · võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (nö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: · kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel
Vähemuse kohanemine enamusega Suhtumine domineerivasse kultuuri + - Suhtumine Integratsioon Separatism oma kultuuri + Assimilatsioon Marginalisatsioon - Kolm lähenemisviisi teistele kultuuridele Etnotsentrism teise kultuuri üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal. Oma kultuur on kõige parem. Kultuurirelativism teist kultuuri püütakse mõista nii nagu mõistavad seda selle kultuuri esindajad. Iga kultuur on omaette maailm. Universalism iga kultuuri üle otsustatakse mingite universaalsete kriteeriumite põhjal. Mõnikord ei ole võimalik teha eelnevate (universalismi või etnotsentrismi) väidete vahel vahet. Näiteks ,,inimkonna olulisemad saavutused on loodud valge rassi poolt" (öelduna valge inimese poolt" või ,,Islamimaades toimub naiste rõhumine" MASSIKULTUUR ja selle kriitika
annaabi.ee 
