milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele andekale koomikule. Stuudiaod mõistsid hästi ka tüpaazrollide väärtust, sest publik sai staari identifitseerida rolli järgi, mida ta mängis. Suurimaid selliseid staare oli Rudolph Valentino, kes tuli teismelisena Itaaliast Ameerikasse, sai seal professionaalseks tantsijaks, ning peagi sai temast ekraanil armastatud latiino- armastaja ja meessoost vambi võrdkuju. 1920
Masterson, vennad James´id ja Billy the Kid. Nagu ütleb ajakirjanik John Fordi filmis ,,Mees, kes tulistas Liberty Valance´i´´ (The Man Who Shot Liberty Valance, 1962): ,,Kui legendist saab reaalsus, siis laske legend trükki". Seega olid Metsiku Lääne legendid juurdunus sügavale Ameerikal rahvakultuuri juba emmu enne seda, kui kinoekraanidele jõudis esimene narratiivi omav kinovestern, Edward S. Porteri ,,Suur rongirööv" (The Great Train Robbery, 1903). See 10-minutiline film andis tõuke esimese vesternite kangelase ,,Bronco Billy" Andersoni karjajäärile. Talle järgnesid teised kauboidest staarid, kellest kuulsaimad olid W. S. Hart ja Tom Mix. 20. sajandi alguses tegi ka D. W. Griffith vesterneid, need rääkisid peamiselt punanahkadest saatanatest, kes himutasid valgenahaliste verd. Üks sellisetest filmidest oli The Battle of Elderbrush Gulch (1913). Järgmisel aastal sai Cecil B.DeMille´i esimesest filmist The Squaw Man
saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=59; Naughton, Smith 2008) Dokumentaalfilmides peab film kajastama huvitavaid seiku või inimesi, kultuurisündmusi, teaduslikke fakte või hüpoteese. Seal ei ole näitlejaid, vaid on lihtsalt inimesed või loomad, kes elavad oma elu vms. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mängufilm) Mängufilmil peab olema teema, idee ja etteantud ülesande lahendus. Mängufilmis kasutatakse näitlejate mängu. Mängufilm ise jaguneb ka veel zanriteks, näiteks komöödiafilm ehk film, kus kasutatakse rohkesti huumorit. Siis on veel draama, kus ei
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................
[TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] Video ajalugu ja tänapäev Video on elektrooniliste signaalide abil liikuva pildi edastamise tehnoloogia. Video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga. · 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 1904) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõikjalad korraga maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üks teise järel pildistavat kaamerat, millede abil esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid! · 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud
mõju, jättes eseme ise kõrvaliseks. Koos Lee Milleriga arendas Man Ray solarisatsioonitehnikat. Solarisatsiooni abil muudetakse pilti toonis, lastes sellele valgust ilmutamise ajal. Ta oli esimesi fotokunstnikke, kes seda tehnikat tahtlikult esteetilistel eesmärkidel kasutama hakkas. 4. Lühifilmid Man Ray lavastas mõned mõjukad avangardistlikud lühifilmid. Need olid osa liikumisest Cinéma Pur, millel olid dadaistlikud taotlused vabastada film kodanlikest konventsioonidest nagu süzee, karakterid, taust. Liikumise eesmärk oli ,,puhas" kino, mis oleks vaba välismõjudest. Man Ray alustas filmieksperimentidega 1923. aastal. Koos mõttekaaslaste Marcel Duchamp'i, René Clairi ja Fernand Léger'ga loobus ta tavapärasest süzeest ja huvitus filmimeediumi tehnilistest võimalustest - eriefektidest, moonutustest, aegluubis liikumisest. Cinéma Pur filmid peaksid toimima ainult
järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali.
11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju....
Kõik kommentaarid