ära kasutada, sest siis on toit kätte saadav suurtes kogustes. Enamik rohusööjaid loomi toob oma järglasi ilmale just sellel ajal. Temperatuur võib Kalahari kõrbe lõunaosas ulatuda kuni 47 kraadini. Kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju ning haruldased ei ole ka öökülmad. Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, novembris, jäävad veetuks kõik Kalahari kaevud ja kuivavad ka puud. Kõik elav püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult iidsed Aafrika asukad-busmanid. 2 Taimestik ja loomad Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja kõrb muutub mitu korda tühjemaks ja seal esineb vähem puid, enam ei kasva kõikjal rohi, vaid suurel osal kõrbest kasvab põõsastik
Nad kõik on kohastunud eluks kõrbes ning tulevad toime vähese vee ja suure kuumusega. Seal leidub ka suuremaid loomi nagu antiloop, gasell ja kõrbe elevant. ANTILOOP NAMIBI KÕRBES INIMTEGEVUS Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. BUSMANID, TAUSTAKS NENDE ELAMU RAHVASTIKU TIHEDUSE KAART NAMIIBIAS Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse. Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.tixik.com/namib-2366273.htm 2
..............................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad.........................................................................6 2.1 Araabia Ühendemiraadid.........................................................................6 3. Põllundus................................................................................................7 4. Karjakasvatus...................................................................
jaanalindu, ninasarviku, elevandi, saakalit, munamadu, leopardi, kaelkirjakut, pruun-vööthüääni jt. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma, sellest on teadlikud nii kõrbeelanikud kui ka loomad, kes kaevavad neid mugulaid kuival ajal ning tarbivad neid söögiks. Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli, metsikuid arbuuse, velvitsia, havortia, kõrbesoomuki, kivitaime, piimalille, kaktuse jt. Seal elavad iidsed Aafrika asukad - busmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning on kohastunud eluga kõrbetes. Busmanid on kütid ja korilased, keda olid ka inimese esivanemad aastatuhandeid tagasi. Jahirelvadena kasutavad nad odasid, viskenuiasid ja mürgitatud nooltega vibusid. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Et
üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Taimed Namibi kõrbes on üle 600 taime liigi. Paljud neist on väga erilised,ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Kõige olulisem taim inimesele on datlipalmid. Inimesed ja inimtegevus Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Kõrbes elab neli erinevat inim liiki :Nomaadid,Aborigeenid,Beduiinid ja Busmanid. Kuivad kõrbealad sobivad enamasti rändkarjakasvatuseks. Huvitavad fakdid Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Namibia tähendab Nama keeles suurt. Namiibia kõrbes sajab keskmiselt ainult 10 mm sademeid aastas. Temperatuuri rekordiks on mõõdetud 50°C ja miinimumiks 0°C. Kasutatud materjalid Vikipeedia (märksõna Namibi kõrb) http://et.wikipedia.org/wiki/Namibi_k%C3%B5rb
· Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. ·
Inimesele ohtlikud ämblikud Ämblike mürgi bioloogiline tähtsus seisneb peamiselt saagi surmamises ning seetõttu on mürk toksiline eeskätt putukaile. Ämblikuliike, kelle mürk toimib tugevasti püsisoojastele loomadele, on vähe, kuid mõned neist on inimesele ja koduloomadele äärmiselt ohtlikud. Enamike surmavate ämblike mürgisus pole aga täpselt teada. Nende hulgas sisaldab Phormictopus'e mürginääre mürki, mille hulk on küllaldane 20 hiire surmamiseks. Teatakse, et busmanid Lõuna- Aafrikas kasutavad nooleotste mürgitamiseks selle perekonna ämblike mürki segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik
kevadeni, mil alla sadanud vihmad need uuesti ellu äratavad. Kõrbes kasvavad veel kaktused, agaavid, tariskid, kokerboomid, kõrberoosid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Kokerboom - see Edela-Aafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks. Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena.. Selliseks taimeks on näiteks datlipalm. Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon. Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Velvitsia
Lisaks on ta liiklusvahend. Datlipalm annab peaaegu kõike,mis eluks vajalik: toitu, puidust saab varjualuse ehitada ja tarbeesemeid, suured lehed lähevad taimesöödaks. 16. Mõisted. Oaas - vähese taimkattega rohelisemad alad Vadi sügavad orud Luide pinnavorm Beduiin kõrbeelanik Sukulendid Vett säilitavad taimed(nt kaktus) Kõrbestumine Kõrbealade laienemine Soolak Kuiv madal nõgu Busmanid kõrbe põliselanik Efemeerid Taim 17. Kontuurkaardi täitmine atlasega,
5. Inimtegevus Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid, kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse. Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. Joonis 10. Busmanid, taustaks nende elamu. Joonis 11. Rahvastiku tihedus Namiibias. Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse. Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante. Kasutatud materjalid: 1. www.miksike.ee 2. http://et
Enamasti heledavärvilised ja tihti pika sabaga sest sinna ladestuvad rasvad (või küüru). Paljud jäävad suveunne. Paljudel puuduvad higinäärmed kuid seee eest on soolanäärmed mis aitavad eritada sooli ilmaniiskust välja ajamata. Väga hästi kohastunud roomajad(maod, varaanid ja kilpkonnad) vettpidav nahk, kõvakoorelised või nahkjad munad ja poeavd peitu. Paljud linnud pesitsevad vihmaperiodil. Põliselanikud nt. Beduiinid daharasm hotentotid ja busmanid(nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal
Kõrget sündimust kannavad eeskätt Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrika maad, kus sündimustase ulatub keskmiselt 5,35,7 lapseni. Sotsiaalne grupeeritus: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Masaid (maasaid) on Edela-Kenyas ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt. Keeled: Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide
· Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. ·
Rikkalikumalt leidub elu oaasides, s.o jõgede orgudes või muudes paikades, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niiluse org on maailma suurim oaas. Kõrbed suurenevad järjest, sest niiskema kliimaga poolkõrbealasid on liialt intensiivselt kasutatud karjatamiseks ja taimestik seal hävitatud. Selle tagajärjel saavad tuule abil nihkuvad luited vabalt edasi liikuda. Aafrika edelaosa põliselanikeks on horentotid ja busmanid(ing k bushman - võsainimene). Busmanid on lühikesed, umbes 150 cm pikkused kollaka nahavärvusega neegrid, kes varem elasid poolrändava eluviisiga küttide-korilastena. Nad olid hämmastavalt hästi kohanenud kõrbe ja poolkõrbe vaese loodusega ning oskasid igalt poolt vett hankida. Levinuimad kõrbeloomad ja -taimed: kõrberebane, skorpion, varaan, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjaskakk, lõgismadu, kaktuserähn, kilpkonn, joosuapuu, datlipalmid, aaloepuu, hiidkaktus. Kasutatud kirjandus: · ak.rapina
20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad: kilpkonn, skorpion, kõrberebane, lõgismadu, kõrbe-kivitäks, suurhüpik, kaamel, orüks, haldjakakk, karakal, kõrbehiir. Inimesed. Hõre asustus, suured maavarad, gaasivarud, beduiinid, hotentatid ja busmanid namiibias, loodusrahavad, kohastumused, taimede kasvatus nt. Dattel, kiire rahvastiku kasv. Probleemid: ülekarjatamine, kõrbestumine, kõikuv temp, veepuudus, toidupuudus, haiguste levik. VAHEMERELINE: 30-40 pl,ll. Vahemere ääres, LA austraalia lõuna. Kv: lähis troopiline. S:25T:-5-5. sajab 800-1000mm talvel. Mullad: erodeeritus, toitainete vaesed. Taimed: salvei, rosmariin, oleander, piinia, tammed, seeder, oliiv, lina, viinamari, viigipuu, iilekstamm, korgitamm, kaljukann
Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased (enamik valgeid), 35%
nelja rühma milleks on Euroopast pärinevad ehk valged 17,5 % , aafriklased ehk mustad 70,2%,värvilised ehk segaverelised 9,4% ja Indiast või Aasiast pärinevad 2,9% . Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid ja veel mõningad. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast ning on suuremalt jaolt sisse toodud tööliste järeltulijad. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis Lõuna - Aafrika Vabariigis ei ole väga mitmekesine. Usklikest 64% on
Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 Kasutatud materjalid.................................................................................lk 7 Rassid Praegusel ajal jaotatakse inimkond 3 põhirassi esimese järgu tunnuste(naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju ) põhjal, · Negriidne · Europiidne · Mongoliidne · + indiaanlased, busmanid, hotendotid · + australiidne Olulised välised tunnused, mida rasside jaotamisel arvestatakse, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Rassilist väärkohtlemist on viljelenud kõik põhirassid, mitte ainult valged, kes selle poole pealt on kõige tuntumad.. Kollase rassismi ideoloogid on püüdnud põhjendada oma rassi üleolekut teistest
Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. 7. Inimesed Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, busmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik,
ning hangivad sealt toitu. Elusorganisme, mis elavad teiste arvel ning kahjustavad neid, nimetatakse parasiitideks. KOKERBOOM See EdelaAafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks.Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBEROOS Kõikjal Aafrika kuivades piirkondades ning Araabia poolsaarel kivide vahel kasvava sukulendi, kõrberoosi mürgine piimjas mahl hoiab rohusööjad temast eemale. Heades tingimustes kasvab kõrberoos üle 2 meetri kõrgeks. Ta võib õitseda ka kuivaperioodil, siis kui oksad on raagus.
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu
on rohkem kui igas teises kõrbes. Loomadest kohtab siin jaanalindu, saakalit, munamadu ja muid loomi. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeelanikud ja loomad on sellest teadlikud ning kaevavad neid mugulaid kuival ajal. Novembris, LõunaAafrika palavaimal kuul, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kõik elav, olgu ta loom või lind, püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult inimesed, iidsed aafrika asukad busmanid (hollandi keelesvõsainimesed). Nad elavad Kalahari ja Namibi kõrbes. Kõrbes elavad nad praegugi nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi kütivad ulukeid, korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub: metsikute puude vilju, pähkleid, marju, erilisi liivamaade metsikuid arbuuse. Kalaharis asuvad Gemsboki ( Lõuna Aafrika Vabariigis; antiloobid, lõvid, leopardid, jaanalinnud) ja Ethosha rahvuspark (Namibias).
Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja üheksaks rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 3.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased, 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit
huvidest. Selle tulemusena olid mitmete hõimude ja rahvaste esindajad ära lõigatud oma sugulastest ja lähedastest. Rahvad, hõimud, etnilised grupid ja keeled: Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Mõningaid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on suahiili (Ida-Aafrika regioon) ja hausa keel (Loode-Aafrika regioon)
erineval viisil, kusjuures alati säilib teatud kattuvus. Üksmeelselt on aga kõik p õ h i r a s s i d e hulka arvanud m o n g o l i i d s e ( kollase), e u r o p i i d s e ( valge) ja n e g r i i d s e ( musta). Osa uurijaid toob eraldi välja australiidse rassi, kuhu kuuluvad Austraalia ja mõnede lähemate saarte põliselanikud. Sageli tunnistatakse väljaspool eelmainituid seisvaiks ka indiaanlased ning Lõuna- Aafrika põliselanikud - busmanid ja hotentotid ( khoisani rahvad). Mongoliidide põhikoduks on Aasia . Valgete asualaks on pikemat aega olnud Euroopa. Must rass pärineb Aafrikast. 3 Rasside eristamine Rasside kehalised erinevused on enamasti huvi pakkunud vaid eriteadlastele. Küsimus nendevahelistest v a i m s e t e s t e r i n e v u s t e s t on aga märksa rohkem tähelepanu äratanud ning on ühe või teise lahenduse puhul ka tõsiseid tagajärgi kaasa toonud.
Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud;
Kõrbe-kivitäks levinud kõrbelind Skorpion ruljas saba, mille tipus on mürgiastel Kõrbeiguaan toitub taimedest INIMTEGEVUS Kõrb on üks hõredama asustusega loodusvööndeid. Elutingimused on väga ebasoodsas. Põhja- Aafrika ja Lähis-Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad. Kõrbe põliselanikud beduiinid Saharas, hotendotid ja busmanid Namibi kõrbealadel, aborieenid Austraalias. Tegeletakse taime- kui ka loomakasvatusega. Datlid on nende põhiline toit. Ruurem osa kõrberahvaid tegeleb rändkarjakasvatusega. Peamine koduloom on kaamel, kelelt beduiinid saavad pima ja liha, nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on kõrbetes liiklisvahendiks. Karja suurus näitab beduiini rikkust. Kõrbeloomade ja kõrbetaimede kohastumused kuuma ja kuiva kliimaga : Loomad:
Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem. Väiksemad rühmad võivad korraldada röövretki; majandusliku organisatsiooni poolest paiksed põlluharijad ja karjakasvatajad; asustuse tüübiks külakogukond; usuelus kalendaarsed riitused, religioossed juhid; eluasemeks püsivad elamud;
(kombed, religioosne käitumine), analüüs väike). Tütar kirjutas raamatu The Harmless People 1959, põhimõtteliselt reisiraamat, siiani peetakse üheks selliseks populaarse antropoloogia kirjanduse klassikaks. John kasutas tol ajal 16mm filmikaamerat ja filmis kokku 157h materjali. Materjalist monteeriti kokku film „Kütid“ 1957 ja monteerimisel aitas kaasa Harvardi magistrant Gardner, arvatakse, et tema osa oli suur. Film räägib inimese võitlusest loodusega, busmanid saavad kätte kaelkirjaku ja Marshalli tihe komentaar on filmis. Samas on tehtud filmile krõbedat kriitikat, palju asju on nt konstrueeritud nt jahiretk, neli kütti kes osalevad pole alati samad. Ja see on kokku pandud mitmeaastasest materjalist, pluss kommentaar lubab vaatajal olla sellises kõiketeadva positsioonis. On süüdistatud, et see annab vale pildi busmanide olukorrast (näidatakse, et liha hankimine on eluliselt tähtis, et kogu aeg
(ülemkoda, kaitseb eelkõige piirkondlikke ja etniliste vähemuste huve) ja Rahvuskogust. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Seaduseelnõud peavad saama mõlema koja heakskiidu. Valitsuskabineti liikmed määrab president. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi on vaba riik. Rassiline ja etniline koosseis on kirev. Rahvastikust moodustavad 79% mustanahalised, 9% valged, 9% segaverelised ja 2% Aasia päritolu. Põlisrahvad hotentotid ja busmanid pole tänapäeval selgelt eristatavad. Üle poole valgetest lõuna-aafriklastest röögib afrikaani keelt. 80% rahvastikust tunnistab erinevaid kristlikke usulahke ja 1,5% on muslimid. 15% on usutunnistuseta. Üle 95% rahvastikust elab riigi idaosas ja lõunarannikul, lääneosa (v.a Kaplinn) on asustatud väga hõredalt. Linnarahvastik moodustab 57% kogu rahvastikust. Umbes pooled neegritest elavad laialipillutatult riigi põhja- ja idaosas endiste homelandide
Harvardi koolkonna alguseks võib pidada perekonda Marshall'eid, kes tegid mitmeid ekspeditsioone Aafrika lõunaosasse nii-öelda busmanide juurde (tänapäeval nim. san'deks erinevad keeled). Ju/hoansid 15 tegelesid tollal veel aktiivselt küttimise ja korilusega, ekspeditsiooni käigus taheti tundma õppida primitiivset kultuuri. Ekspeditsioonid olid olemuselt kompleksekspeditsioonid. Busmanid (kalahari kõrbes) on üks enim uuritud rahvaid antropoloogide poolt. Ekspeditsiooni põhituumiku moodustasid Laurence Marshall; Lorna Marshall; John & Elisabeth Marshallid. Ekspeditsiooni toetas osaliselt ka Harvard. Marshall oli ise ka väga jõukas. Eesmärk minna Kalahari kõrbesse kadunud tsivilisatsiooni otsima/uurima. Otsustasid otsida kontakti mõne busmani grupiga. Esimesel reisil käis kahekesi oma poja Johniga. Kokku tegid 8 ekspeditsiooni 11 aasta jooksul. Algselt
annaabi.ee 
