Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid - 3 sidet: inter,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane. - Lihased: subclavius (lühike aga tugev!) Pilt: - Rangluu liikumine SKlav-Liigeses toimub 3 suunas: a) üles-alla ehk elevatsioon ja depressioon, sternoklavikulaarliigeses
Järvega oli ühenduses kolm jõge. Järve lõunapoolne ots oli natuke kitsam kui põhjapoolne. Ümber järve oli mets ja ka kaljud ja paljud künkad. Järve pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit ja laius natuke üle kilomeetri. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. tegelased Peategelane on Hirvekütt, kõrvaltegelased on Välejalg, Hetty, Judith, Tasa ja Chingachgook.Hirvekütt oli umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli võrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis tõestasid ebatavalist väledust, kui mitte just ebatavalist jõudu. Ta kõne sisendas usaldust ja võlus kõiki, kes võtsid teda vaevaks lähemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta tõemeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli tähelepanuväärne. Välejalg oli Hirveküti täielik vastand. Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on näha, et ta on tugev nagu karu, täpsust ja osavust tal nii palju ei ole kui
Dorian Gray portee tsitaat Minu arvates on teost ,,Dorian Gray portree" kõige paremini iseloomustavamaks tsitaadiks ,,igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames". Selle lause hüüdis Dorian metsiku meeleheite liigutusel, kui Basil kommenteeris oma muutunud kunstiteost, õeldes et Dorianil on seal maalil kuradi silmad. See lause iseloomustab teost kõige paremini, sest peategelasel, Dorianil oligi kaks poolt. Üks, mis oli selline hea ja süütu ning teine, mis oli julm ja ebamoraalne. Ehk siis tema südames olid need Taevas ja Põrgu eriti selgelt välja toodud. Kuigi Põrgu paistis suuresti ülekaalus olevat oli temas kindlasti ka natuke Taevast tunda. Näiteks siis, kui ta vaese Hetty maha jättis, tahtis ta südames ikkagi head ning sügaval sisimas tahtis ja püüdis ta ikka olla hea inimene. Kuid sellegipoolest leidus kuradit temas rohkem. Näiteks lõi see välja, kui ta...
Muusika on tihedalt seotud lavakunsti ja tantsuga Tantsu loojaks peetakse hinduistlikku jumalat Shivat Tantsuetendustega avaldati austust jumalatele Tantsukultuur on väga vana Vanimad tantsijad olid mitmekülgselt haritud templitantsiatarid Bharata natyam - kindlas järjekorras esitatav tantsude tsükkel Tants on justkui üksteisele järgnevate tardunud pooside rida Igal liigutusel, miimikal, silmade mängul on oma kindel tähendus Kathakali klassikaline india tantsudraama. Uhked kostüümid, pea- ja kaelaehted, kirevad näomaalingud. Tantsudes kehastatakse mütoloogilisi olendeid. Meestel tuleb etendada ka naiste osi Kõik liikumised, kehaasendid ja zestid on kindla tähendusega Kasutatud allikad · Wikipedia, Google + Google Image ja Youtube
Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurb toon poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Peategelase iseloomustus Kasutatud üht lõiku raamatust Hirvekütt oli Välejala täielikuks vastandiks. Ta erines Välejalast nii välimuselt kui ka iseloomult. Kasvult oli ta umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli võrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis tõestasid ebatavalist väledust, kui mitte just ebatavalist jõudu. Ta kõne sisendas usaldust ja võlus kõiki, kes võtsid teda vaevaks lähemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta tõemeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli tähelepanuväärne. Hinnang loetud teosele: "Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik, kelleks siinkohal on James Fenimore
Taimed (taime osa) võib kasvada kogu elu. Taime organid on lihtsama ehitusega. Taimedel pole närvisüsteemi, nende elutegevust reguleerivad erilised ained, hormoonid. Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, loomadel on selleks luustik (selgroogsetel loomadel). Taimed võivad paljuneda ka kehaosaga. 5. Iseloomusta lühidalt taimede liikumisi! Taimed ei liigu aktiivselt, osa taimede liikumisi on kindla suunaga näiteks avab ta valguse poole oma õied, igal liigutusel pole kindlalt suunda, näiteks reageerib taime õis öö ja päeva vaheldumisel või soojusele, kas siis avab õied või sulgeb. Taim reageerib puudutusele. 7. Kas sinivetikad on vetikad? Miks? Kuidas peaks neid nimetama? Sinivetikas näeb küll välimuselt välja nagu vetikas, kuid tegelikult on ta hoopiski bakterite hõimkond. 8. Nimeta vetikate kasvukohad! Mage- kui ka merevees, niiskel mullal, puutüvedel ja majaseintel isegi kuumaveeallikates ja osa kasvab polaaraladel lumel. 9
Üks suurimaid aspekte, mis mind häirib on privaatsuse osakaalu vähenemine. Riigid kuulavad oma kodanike kõnesid pealt, internetiteenusepakkujad analüüsivad oma klientide sirvimisharjumusi ning suhtlusportaalid müüvad kasutajate andmeid ilma põhjaliku taustauuringuta kolmandatele isikutele, mistõttu võib sattuda delikaatne info halbade soodumustega isikute kätte. Enam ei saa ennast tunda turvaliselt - sõltume liiga palju teenustest, mis jälgivad ühiskonda igal tehtud liigutusel ning sammul. Lisaks privaatsusele on kannatada saanud ka riigi julgeolek, mis on tugevas seoses süveneva pagulaskriisiga. Piirid on lahti, immigrandid esindavad end sõjapõgenikena ning Eesti võtab nad südamerahuga vastu ilma põhjaliku taustauuringu teostamiseta. Kuidas me saame olla kindlad, et riiki ei ole elama asunud näiteks grupp inimesi mõnest terrorismi õhutavast grupeeringust? Ei saagi, kuna riigil puudub rahuldav ülevaade sisse voolavatest "sõjapõgenike" taustast
aga kui õues on kole ja vihmane ilm on teil endal ka halvem tuju olete väsinud ja uimased see tuleb sellest, et inimene saab osa oma energiast ka päikeselt. Pajud asjad meie ümber töötavad elektri jõul, sest elekter on nende energia mida nad vajavad töötamiseks. Sama on ka autodega. Autod saavad oma energia bensiinist ja autole mõeldud õlidest. Puud ja teised taimed saavad aga oma energia mullast, veest ja päikeselt. Inimene kasutab energiat igal oma liigutusel nt. kirjutades inimene mõtleb mida kirjutada selleks kulub energiat ja pastaka liigutamiseks ka. Inimene tunneb ennast tavaliselt halvasti ja väsinuna siis kui tal on energia puudus ja selle jaoks võtavad inimesed vitamiine. Talvel on neid eriti vaja, sest suvel võid sa vitamiine leida erinetavatest puuviljadest ja rohelistest salatitest, aga talvel on neid päris raske leida ja siis söödakse vitamiine tabletidena. Inimene kasutab erinevaid energiaid: Tuuleenrgiat Päikeseenergiat
Kehakeel mängib ka olulist rolli tantsus. Tantsimine on olnud inimese vanimaid eneseväljendusviise. On tantse, mida tantsitakse puhtast rõõmuks, aga ka tähtsaid rituaaltantse. Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt. Näiteks flamenco tantsijad näitavad pigem oma liigutustega temperamenti ja kuumaverelisust, aga klassikaline valss kõneleb harmoonilisusest, täpsusest, konkreetsusest. Balletis on üldtuntud tähendused igal liigutusel ja väga põnev on jälgida ka tantsjate näoilmeid, mis jutustavad baleriinide emotsioonist. Ballett jutustab ühte lugu ja see on üpriski imeline, kuidas nad saavad ainuüksi kehakeelega, tantsuga publikule seda jutustada. On olemas veel ka selline zanr nagu kabaree. Kabaree võib olla puhas meelelahutus või väljendada ka poliitilisi seisukohti. Kabaree-zanri kasutatakse tihti ühiskonnaelu arvustamiseks ja tavaarusaamade kõigutamiseks.
o. võimsust. Võrkpallurite jaoks on väga oluline plahvatuslikjõud ja kiiruslikjõud. Kiiruslik jõud - kujutab endast närvi lihasaparaadi võimet, liigutada maksimaalse kiirusega kogu keha, kehaosasid (käed, jalad jm) või vahendeid (pall, kuul, ketas jm). Sportlasel on sageli kiirusjõud eri kehaosadel erinev, võrkpalluritel peaksid olema käte kiirusjõud suurem kui jalgade oma. Plahvatuslik jõud kujutab enesest organismi võimet suure vastupanu korral ehk ekstsentrilisel liigutusel teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus. Plahvatusliku jõu korral ületatakse väline vastupanu maksimaalse kiirusega. Plahvatuslik jõud sõltub paljudest faktoritest -anatoomilis-füsioloogilised faktorid: kaal, pikkus, jalasuurus jm: lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord jm. -koordinatsioon -motivatsioon Pahvatuslikku jõudu peaks treenima koos maksimaaljõu ja kiiruslikujõu arendamisega.
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu
Eestis alustati sportaeroobika harrastamist 1998 aastal FIG võistlusmääruste järgi. Eesti Võimlemisliidu poolt on välja töötatud vabariiklike võistluste süsteem: alates 2001.a. korraldati esmakordselt Eesti karikavõistlused ja alates 2002.a. Eesti meistrivõistlused. VESIAEROOBIKA - Vee keskkond pakub hoopis teist laadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele
Jrv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Jrvega oli henduses kolm jge. Jrve lunapoolne ots oli natuke kitsam kui phjapoolne. mber jrve oli mets ja ka kaljud ja paljud knkad. Jrve pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit ja laius natuke le kilomeetri. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. Tegelased: Peategelane on Hirvektt, krvaltegelased on Vlejalg, Hetty, Judith, Tasa ja Chingachgook.Hirvektt oli umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli vrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis testasid ebatavalist vledust, kui mitte just ebatavalist judu. Ta kne sisendas usaldust ja vlus kiki, kes vtsid teda vaevaks lhemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta temeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli thelepanuvrne. Vlejalg oli Hirvekti tielik vastand. Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on nha, et ta on tugev nagu karu, tpsust ja osavust tal nii palju ei ole kui hirvektil, aga selle ta vidab tagasi juga
nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (1. Lk:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (1.Lk:11). 1. KEHAKEEL Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel
millise keskkonna enda jaoks loob- räägib temas palju. Korralikult raseeritud, ülikonnas ja lipsuga mehed esindavad hoopis teist elulaadi, kui pikajuukselised noorukid kulunud teksades. Ka inimese elukoht, töökoht ja nende sisustus annavad inimese kohta infot- töölaud võib olla puhas või ülekuhjatud asjadega, elamine võib olla lihtne või ülipeen. Lugege mitteverbaalset keelt konteksti silmas pidades! Paljud raamatud väidavad, et kehakeeles on igal liigutusel oma kindel tähendus, kuid tegelikult iga liigutus iseenesest ei kanna edasi mingit kindlat tähendust. Kui näeme liigutust teiste liigutuste kontekstis, siis peame neid seostama ka inimeste sõnadega. Kui kuulame ainult sõnu või jälgime ainult kehakeelt, ei saa me õiget ettekujutust. Hea kuulaja võtab vihjeid vastu tervikuna. Pange tähele vasturääkivusi! Võib ette tulla juhuseid, kui inimese sõnad räägivad üht, aga kehakeel hoopis muud.
jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb, et varbad ulatuksid veepinnani ja põlved ei tuleks liiga palju veest välja. Käte liikumine on vahelduv. Teisisõnu : kui üks käsi on vee all tõuget tegemas, on teine juba pinna peal valmis uueks tõukeks. Kätetõmbed kindlustavad kiire edasiliikumise. Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine. Käsi vajub vähesel määral allapoole ja peopesa pöörab 45 kraadi ulatuses, kus pöidlapiirkond on suunatud rohkem põhja poole. Seda kutsutakse veepüüdmiseks ja valmistab ette tõmbeks. Tõmbeliigutusele järgneb poolring, kus küünarnukki hoitakse käest kõrgemal ja käsi suunab keha keskpunkti suunas ja allapoole. Poolring lõpeb ees, rinna juures ja rindkere alguses. Mingil hetkel
Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev. Tulemasin Saksamaale kaasa võtsin varanduse kasina Kieli autoturult ostsin uhke tulemasina Töötab gaasiga mu mersu kere särab nagu kuld kui ma liigutusel järsul tõmban suitsu tarvis tuld Kõiki reegleid küll ei täida üks neist siiski meelde jäi tulemasinat ei läida mitte iial purjuspäi Luuletust võib mõista kaheti, kas on luuletuses mõeldud auto ostmist või tõesti tulemasina ostmist
näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene 16 tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust. Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet. Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest
kuna naeratus väljendab meeldivust. On tendents, et kui teine inimene naeratab, järelikult me meeldime talle. Naeratus on üheks parimaks kontakti avamise võimaluseks ka võhivõõraste vahel. Samu nn võrgutamisvõtteid kasutas ka mainitud tüdruk, kuid nendega ületas ta varjatuid käitumise piiri, millest ta ise teadlik ei olnud ning need liigutused tõmbasid juba ka teiste tähelepanu. Kokkuvõtlikult võib öelda, et väga tähtis on liigutusete kooskõla. Ühel teatud liigutusel nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit
See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu
VESIAEROOBIKA 9 Vee keskkond pakub hoopis teistlaadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Kasutades ära vee füüsikalisi omadusi ( inerts, veetakistus, üleslükkejõud, turbulents jm), tekivad uudsed võimalused kehaliseks koormuseks. Kui näiteks ujumisel püritakse võimalikult väikese veetakistusega liigutuste sooritamise poole, siis vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Kuigi valdavalt tegutsetakse rühmades, jätab vesi treenija umber privaatse tsooni,
Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (Pease 1994:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (Pease 1994: 11). Kehakeel
mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Väga tähtis on liigutuste kooskõla.Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu
Ei teata, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, päritavad või on neid võimalik omandada. Uuringute põhjal jõuti tulemuseni, et zheste saab liigitada: · kaasasündinud (näiteks naeratamine, viha ja rõõmu näitamine) · geneetiliselt päritavad (nt käte ristamine. Tavaliselt tunneb inimene end mugavalt vaid siis, kui pealmine on näiteks parem käsi. See ongi geneetiliselt päritav.) · omandatud · kultuurilised (ühel liigutusel võib mõne rahvuse jaoks olla mingi kindel tähendus). Inimesed mõistavad kehakeelt instinktiivselt, kuid enamasti me eirame selle mõju suhtlemisele. Head suhtlejad oskavad kehakeelele tähelepanu pöörata ning vajadusel seda ka suunata ja juhtida. Kehakeele mittevaldamine võib aga põhjustada probleeme nii tööl kui ka isiklikus elus. Näiteks kui teenindajal on ülbe hoiak või on tema hääletoon üleolev, võivad tagajärjeks olla suured konfliktid
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand
1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad, kui me erutume. Teised signaalid, nagu sõrmega näitamine, on silmanähtavad ja väljendusrikkad (Jaskolka, 2004: 24). 1.2 Kehakeele võltsimine Väga tähtis on liigutuste kooskõla. Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust (Pease 1994: 45). Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses
loodusteadustega. Tema üheks põhipostulaadiks oli, et inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. Mõtle ennem, kui teed. Kasum pole põhiline, vaid vajalik ettevõtte jätkusuutlikkusele. Esmane kohustus on teenindada oma kliente. Juhil on 2 olulist ülesannet: 1.panna inimesed tööle nii eraldi kui tervikuna. 2. Igal liigutusel on tagajärg, dünaamika; iga otsus peab olema vaadeldud läbi kahe prisma: kuidas on täna ja mida annab pikas perspektiivis. Inimene on kõige väärtuslikum ressurss organisatsioonis. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Klassikaline teaduslik koolkond põhines praktikal ja selle uurimisel. Fookuses oli ametlik organisatsioon, selle struktuur ja seosed, tööjaotus ja käsuliin
Lahenduse leidmine vajab mõlema poole arusaamist ja mõistmist ning soovi probleem lahendada. Kasuta kehtestavat käitumist. VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata. Suhtlemisvahendite kirjeldamine aitab mõista, kui nüansirikkad on inimestevahelised kontaktid ning kui suur osa võib olla silmsidemel või liigutusel. Verbaalseid suhtlemisvahendeid võib eesti keeles nimetada ka helilisteks suhtlemisvahenditeks. Need on loomulik keel ja paralingvistilised vahendid. Loomuliku keele puhul jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed. Sinna kuuluvad:
kategooriatesse jagatakse, mis toimub nendes kategooriates jne), komponentanalüüs. Uuriti nt botaanikat, milliseid taimi inimesed eelistavad, kasulikud taimed, umbrohi jne. Valdkonnad oli erinevad kõik, mida niiviisi uuriti. Komponentanalüüs nt mida tants tähendab, uuritud tantsutseremooniat ja siis on lastud inimestel seda tõlgendada. Tantsud koosnevad elementidest jne ja siis ühel liigutusel on mitu tähendust, see sõltub kontekstist. Ian Dunlop 1927, People of the Australian Western Desert series 1965-1970, mõned pered elasid traditsiooniliselt seal, sel ajal, kui Dunlop seal filmis. Ühel perel palus Dunlop minna tagasi kõrbesse, tegemist on ajaloolise rekonstrukstiooniga, kuigi see on minimaalne (palus teha inimestel midagi, mida nad tavaolukorras poleks teinud). Tegemist on ühe klassikalise teosega. Mõned osad sisaldavad esoteerilist materjali, mida ei tohiks näha teatud
tõstes energiataset liikumise jooksul, pikendades ja sirutades liikumist, proovi aktsenteerida läbi jõu, delikaatsuse, kaalu ja kaalutuse, suuruse. AJA ja RASKUSE kasutamise võimalused liikumises on määravad liikumise rütmi tekkimisel ja muutmisel. See, kuidas need kokku kombineeritakse ja fraseeritakse, tekitab kulgemise. FlOW (kulgemine) võib olla nii seotud (bound) kui ka vaba (free). Liikumise jätkuv kulgemine (voolavus) lubab liigutusel katkematult edasi minna, selle dünaamiline sisu on pehme ja rütmiline alus muudetav. Kuid vaba kugemine on midagi enamat kui jätkuvus see võib kontrolli alt väljuda, üle minna. Segatud, peatatud kulgemine peatab ka liikumisenergia. Painutades sel moel energiat , võib rütmi sassi viia. Kuid võib ka "värvida", artikuleerida rütmi. IMPULSIVE flow aktsenteerib liikumise alustamist, IMPACTIVE (impact -kokku -või vastupõrge, kokku suruma) flow
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
