Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline. "Roostevaba mõõka", mille aluseks on meenutused omaenese poisipõlvest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks raamatuks ja ka lugejad on selle soojalt vastu võtnud. Kõrge hinnangu on üleliidulise preemia näol saanud kümme aastat hilisem "Tuli pimendatud linnas", mis eelmainitule teatava järje moodustab. Premeerimisega on tunnustatud 1969. a. ilmunud "Huvilist filmikaamerat" ja "Lugu lendavate ja taldrikutega.". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LOOMING Proosa: "Roostevaba mõõk" (1957) ,"Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ,"Mõru kook" (1959) ,"Kurjad mehikesed" (1961),"Rein karuradadel" (1962) ,"Sipsik" (1962), "Anu ja Sipsik" (1970) ,"Põdrasõit" (1965) ,"Väike motoroller" (1965) ,"Helikopter ja tuuleveski" (1966)
tulnud põnev ja paeluv lektüür. Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline. "Roostevaba mõõka", mille aluseks on meenutused omaenese poisipõlvest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks raamatuks ja ka lugejad on selle soojalt vastu võtnud. Kõrge hinnangu on üleliidulise preemia näol saanud kümme aastat hilisem "Tuli pimendatud linnas", mis eelmainitule teatava järje moodustab. Premeerimisega on tunnustatud 1969. a. ilmunud "Huvilist filmikaamerat" ja "Lugu lendavate ja taldrikutega.". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LÜHIKE AUTOBIOGRAAFIA Sündisin 15. veebruaril 1928. aastal Tartu linnas. Mu vanemad elasid tollal Elvas ja järelikult asub seal ka minu esimene elukoht, millest ma aga paraku midagi ei mäleta. Paari-kolme järgneva aasta jooksul vahetasin aadressi õige mitmel korral, kuni jäin pikemalt pidama Nõmmele. 1935
etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali. Spencer tegeles ka algelise montaaziga, viies kaamerat lähemale ja kaugemale. Franz Boas oli Austriast pärit juut, kes tegi karjääri Ameerikas. 19s. lõpul uuris kwakiutl´i hõimu (inuitid=eskimod), Loode-Ameerikas. Boas kritiseeris evolutsionismi. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult
oli algusest peale filmida. Isa tahtis, et poeg jäädvustaks kaamerale kultuuri. Tulemusted olid üllatavalt head, kuna tegemist oli amatööridega. Lorna (naine) kirjutas artikleid, mis avaldati lõpuks raamatuna (kirjeldused põhiliselt (kombed, religioosne käitumine), analüüs väike). Tütar kirjutas raamatu The Harmless People 1959, põhimõtteliselt reisiraamat, siiani peetakse üheks selliseks populaarse antropoloogia kirjanduse klassikaks. John kasutas tol ajal 16mm filmikaamerat ja filmis kokku 157h materjali. Materjalist monteeriti kokku film „Kütid“ 1957 ja monteerimisel aitas kaasa Harvardi magistrant Gardner, arvatakse, et tema osa oli suur. Film räägib inimese võitlusest loodusega, busmanid saavad kätte kaelkirjaku ja Marshalli tihe komentaar on filmis. Samas on tehtud filmile krõbedat kriitikat, palju asju on nt konstrueeritud nt jahiretk, neli kütti kes osalevad pole alati samad. Ja see on kokku
annaabi.ee 
