varjasid vabariiklikud vormid. Tegelikult oli Augustuse valitsusaeg (30 eKr - 14 pKr) rahuperiood ainult siseriiklikult, kuid vallutussõjad jätkusid. Põhiliselt nihutati Rooma riigi piire sel ajal põhja suunas. Sõjaväes pidas ta kinni vanadest tavadest ja alaline sõjavägi hakkas koosnema 25 leegionist, mis paigutati provintsidesse, riigi piiride lähedusse. Itaalias asusid vaid Augustuse loodud erilised pretoriaanide kaardiväeüksused, keisri ihukaitsevägi. Pretoriaanid olid tunduvalt soodsamas olukorras kui muu sõjavägi: nende teenistusaeg oli lühem ja tasu suurem. Augustus oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia. Vajadusel oli ta külmavereline ja oma kaaslaste suhtes hoolimatu. Samas säilitas ta head suhted nii lihtrahva kui ka ülikutega. Augustus rajas riigi teedevõrgu. Suurepäraselt sillutatud maanteed ja tugevad kivisillad on mõnes kohas kasutusel tänapäevalgi. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid
Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma garnisoniks olid pretoriaanid, keisri ihukaitsjad. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutobergi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning
Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju. Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius Albinus, ent tema vastu astus Süüria leegionite juht Pescennius Niger. Viimane sai aastal 194 kodusõjas Severusega lüüa ja tapeti.
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma garnisoniks olid pretoriaanid, keisri ihukaitsjad. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutoburgi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda
Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 4 Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2. saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98. 117
Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 7 tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 – 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes – piir). 2.4
Vana-Rooma ANTIIKAEG 7 tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes piir). 2.4
eluaegne rahvatribuun ja ülempreester (pontifex maximus). Senat muutus nüüd keisrile nõuandvaks organiks ning rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer barbarirahvaste kallaletungide eest
Nero Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
Tiberius (14 37): loobus rahvakoosolekutest, edaspidi senati komplekteerimine keisri ülesanne. Vähendas maksukoormat lõbustuste arvelt. Senaatorite vastuseis tõi kaasa paljude süüdimõistmise "majesteedi solvamise" eest. Kibestunud Tiberius veetis elu lõpuperioodi Capri saarel ja oli surres üleüldiselt vihatud. Caligula (37-41): küündimatu, nõudis enda kultuslikku austamist, mis põhjustas mässu Jeruusalemmas, liialdused suguelus, naeruväärsused jne viisid selleni, et pretoriaanid (ihukaitsjad?) mõrvasid ta. Claudius (41-54): kultuurilembeline (muusika, ajalugu), kõnedefektiga, pelglik. Muutis: tugevdas administratsiooni ja rahandust keisri kantseleid, mis allusid keisrile ja koosnesid madalat päritolu meestest. Jagas Rooma kodakondsust, võttis esimesena senatisse provintsiaristokraatiat. 43 eKr vallutas Britannia Rooma provintsiks. Tema naine Agrippina mürgitas ta. Nero (54-68): Agrippina poeg, kuid tõrjus ta kõrvale õpetaja Seneca soovitusel. Julm: nõudis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
