varjasid vabariiklikud vormid. Tegelikult oli Augustuse valitsusaeg (30 eKr - 14 pKr) rahuperiood ainult siseriiklikult, kuid vallutussõjad jätkusid. Põhiliselt nihutati Rooma riigi piire sel ajal põhja suunas. Sõjaväes pidas ta kinni vanadest tavadest ja alaline sõjavägi hakkas koosnema 25 leegionist, mis paigutati provintsidesse, riigi piiride lähedusse. Itaalias asusid vaid Augustuse loodud erilised pretoriaanide kaardiväeüksused, keisri ihukaitsevägi. Pretoriaanid olid tunduvalt soodsamas olukorras kui muu sõjavägi: nende teenistusaeg oli lühem ja tasu suurem. Augustus oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia. Vajadusel oli ta külmavereline ja oma kaaslaste suhtes hoolimatu. Samas säilitas ta head suhted nii lihtrahva kui ka ülikutega. Augustus rajas riigi teedevõrgu. Suurepäraselt sillutatud maanteed ja tugevad kivisillad on mõnes kohas kasutusel tänapäevalgi. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid
Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma garnisoniks olid pretoriaanid, keisri ihukaitsjad. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutobergi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning
Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju. Aastal 191 määrati Severus keiser Commodus'e poolt juhtima Pannonia leegione. Keiser tapeti järgmise aasta lõpus, uus valitseja Pertinax pidas vastu vaid kolm kuud ja tolle järglane Didius Julianus üheksa nädalat. Pretoriaanid, keisri ihukaitsevägi, vahetas keisreid nagu soovis, näiteks Didius ostis selle ameti enampakkumisel. Severus kuulutati oma sõdurite poolt keisriks peale Pertinax'i surma ja ta hõivas Rooma sisuliselt vastupanuta, sest Senat oli vahepeal Didiuse surma mõistnud. Severust toetas ka Britannia leegionite juht Clodius Albinus, ent tema vastu astus Süüria leegionite juht Pescennius Niger. Viimane sai aastal 194 kodusõjas Severusega lüüa ja tapeti.
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 2. Süütuse presumptsioon 3. Õigust mõistab ainult kohus 4. Otsust võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse 6. Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääneprovints Gallia Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika arengutase Roomast allpool ladina keel
portus post scaenas postscaena taga olev portikus Rooma teatris posticum teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid hiljem, püsilaagris, väejuhataja palee; kasutati ka mistahes kõrge isiku (ka imperaatori) peakorteri mõistes pretoriaanid imperaatori ihukaitsjad principia Rooma kastelli peakorter procoeton väike ruum Rooma elamu magamistoa (cubiculum) ees, kus magas teenija proscaenium lava esine näitlemise ala, mis asus scaenae ees Rooma teatris pulpitum e. poodium, kõrgendatud lava Rooma teatris pulvinar imperaatori looz hipodroomil quadriportal nelja avausega võidukaar või värav quaestorium varustaja hoone Rooma castrumis rostra laevaninakujuline kõnelava Forum Romanum'il rustika (lad.k
Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor, ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator.Tema käes oli küll võim, kuid reaalse töö tegemiseks palgati ametnikud. Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles. Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile. Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas. Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased. Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes. Sel aastal oli keisririik kõige suurem, edaspidi tuli hakata piire kaitsma. 211 a pKr – keiser Caracalla andis välja seaduse, mille kohaselt kõik Rooma riigi vabad elanikud olid ka Rooma riigi kodanikud. 23 ja 24 lugeda. Rooma religioon: Riik ja religioon olid väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks.
tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks peaaegu absoluutse võimu eest andis ta Roomale 40 aastat kodurahu ja kasvavat õitsengut. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas ning paigutas leegionid impeeriumi piiridele, kus nad ei saanud poliitikasse sekkuda. Rooma garnisoniks olid pretoriaanid, keisri ihukaitsjad. Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutoburgi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda
Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 4 Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2. saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98. 117
Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 7 tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 – 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes – piir). 2.4
Vana-Rooma ANTIIKAEG 7 tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate barbarirahvaste kallaletungide eest. Selleks ehitati riigi äärealadele piirikindluseid- limeseid (ld k limes piir). 2.4
eluaegne rahvatribuun ja ülempreester (pontifex maximus). Senat muutus nüüd keisrile nõuandvaks organiks ning rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2.saj algul keiser Traianuse valitsemisajal (98 117 pKr) saavutas Rooma riik oma suurima ulatuse, keskenduti rohkem olemasolevate alade säilitamisele ning piiriäärsete alade kaitsmisele erinevate Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer barbarirahvaste kallaletungide eest
Nero Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele
Roomas oli suhteliselt ebapopulaarne. 43 algas Britannia alistamine. Nero (54 68). Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. 68 69 kodusõda, mille käigus tõusid aasta jooksul võimule neli keisrit (Galba, Otho, Vitellus ja Vespasianus). Flaviuste dünastia 69 96 Vespasianus 69 79: Taastas riigi sisemise ühtsuse ja piiride julgeoleku. 66 70 Juudi sõda: juutide Rooma-vastane ülestõus; pärast kolmeaastast piiramist vallutas tulevane keiser Titus Jeruusalemma ja hävitas linna koos Jahve templiga.
Tiberius (14 37): loobus rahvakoosolekutest, edaspidi senati komplekteerimine keisri ülesanne. Vähendas maksukoormat lõbustuste arvelt. Senaatorite vastuseis tõi kaasa paljude süüdimõistmise "majesteedi solvamise" eest. Kibestunud Tiberius veetis elu lõpuperioodi Capri saarel ja oli surres üleüldiselt vihatud. Caligula (37-41): küündimatu, nõudis enda kultuslikku austamist, mis põhjustas mässu Jeruusalemmas, liialdused suguelus, naeruväärsused jne viisid selleni, et pretoriaanid (ihukaitsjad?) mõrvasid ta. Claudius (41-54): kultuurilembeline (muusika, ajalugu), kõnedefektiga, pelglik. Muutis: tugevdas administratsiooni ja rahandust keisri kantseleid, mis allusid keisrile ja koosnesid madalat päritolu meestest. Jagas Rooma kodakondsust, võttis esimesena senatisse provintsiaristokraatiat. 43 eKr vallutas Britannia Rooma provintsiks. Tema naine Agrippina mürgitas ta. Nero (54-68): Agrippina poeg, kuid tõrjus ta kõrvale õpetaja Seneca soovitusel. Julm: nõudis
annaabi.ee 
